Vikerraadio Reporteritund. Tere päevast. On kolmapäev, 10. Mai ja tänane Reporteritund alustab ning räägime venekeelsetele lastele eesti keele õpetamisest. Reformierakonna liige Kristen Michal käis mõned päevad tagasi välja mõtte, et Eestis võiks venekeelsete laste hariduse muuta keelekümbluspõhimõttel alates lasteaiast eestikeelseks. Kohe sai ta kaela süüdistuse valimispropaganda tegemises, aga kas sellel mõttel ollakse ehk jumet ja kuidas õpetada venekeelsetele noortele eesti keelt nii, et see külge jääks? Samuti tahaks teada, kas keelekümblust võiks rakendada ka Eesti laste peal muude keelte õppimisel just sellistele küsimustele otsimegi täna vastuseid. Reporteritunni stuudios on kohad sisse võtnud kakskeelse Loksa Gümnaasiumi direktor, õnnelate Trekintere teadlase, haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar. Tere, tere päevast. Ja Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Marika. Tere. Tere. Mina olen saatejuht Merilin Pärli. Te kahtlemata olete jälginud, mis läks lahti pärast seda, kui Kristen Michal oma avalduse lasteaiast alates eesti keele õpetamise kohta teinud oli ja ettepanekule tormasid ehkki andma poliitikud, kes kõik lootsid sellest oma valijate silmis kasu lõigata. Haridusspetsialistid pole aga sõna veel sekka saanud ja just täna teil see võimalused ongi. Kas teie jaoks oli Michali avalduse puhul tegemist populistlik koja haridus võõra avaldusega või on see kõige õigem lähenemisviis eesti keele õpetamiseks? Ja kas see ettepanek, et alustame juba lasteaiast keelekümblusmeetodil, on pädev ettepanek? Irene Käosaar? Kõigepealt? Ma tahaks öelda, et see ei ole esmakordne juhtum üldse, kui sellist ettepanekut tehakse, neid mõtteid on ju ka enne arutatud ja minemata poliitiliseks, sest et see see ei, ei ole ja ei saagi olla minu kui ametniku roll, ütlen ma seda, et loomulikult keele õppimine võimalikult varajases eas on mõistlik. See keelekümblusmetoodika toetab sellist mängulist lähenemist, ta toetab lapsekeskset lähenemist, toetab seda, laps ennast turvaliselt tunneks ja, ja kindlasti ka seda, et unarusse jäeta emakeel, et antud juhul kui me siis räägime venelastest, siis vene keelt. Sest keelekümblusmetoodika, kuigi ta, kui me räägime täielikust keelekümbluses tõesti algul tundub, et algab ainult eesti keelega, siis tegelikult emakeele kui siis vene keele eesmärgid on väga kõrgelt väärtustatud, nad on täpselt läbi mõeldud, kuidas need siis saavutatakse. Nii et see garanteerib täieliku kakskeelsuse ja noh, võib-olla tänasel päeval või isegi kolm keelsusest rääkidesse inglise keel tuleb juurde niikuinii. Et selles mõttes, kes ma ei hakkaks kommenteerima, ei ühe teise poole seisukohti, ma lihtsalt ütleks pedagoogilises mõttes ja metoodilises mõttes ütles, et see metoodika on hea, ta on ennast tõestanud nii Eestis kui ka mitte ainult Eestis, vaid Soomes, Kanadas, Hispaanias, teda on rakendatud alates 60.-test aastatest. Ma väidan, et Eestis ei ole väga metoodikaid, mis oleks nii hästi teadvus uuri poolt läbi hekseldatud, sest niipea, kui me alustasime Eestis 2000. aastal keelekümblus kohe liitus Tartu ülikooli uurimisrühm, kes need esimesed lapsed, kes keelekümblus, et sa tulid, need on ikka nii läbi uuritud, et et ma ei tea, mis neist üldse järgi on jäänud pärast meid uurimusi naljaga, öeldes et selles mõttes on tegu väga teaduspõhise lähenemisega ja tänaseks ka praktikapõhise lähenemisega, nii eesti kui tegelikult väga erinevate riikide näide. Marika Pettai, teie kureerite Tallinnas seda haridusvaldkonda kuidas teie suhtumine sellesse keele kindlusesse, et võib-olla minnes veel natuke tagasi, et kui esialgu oli see küsimus nagu mõttes, kui sellises üldse, mis siis on, on välja öeldud, et, et tegelikult ju mõte ei ole üldse uus ja võib-olla viimastel kuudel on sama mõtet välja öelnud meie president. Et keeleõpe on oluline ja sellega alustamine võimalikult vara on oluline. Sama mõte on välja öelnud ka Kaia Iva, noh, võib-olla just nimelt rõhutades selles, et tema vahepealsel taust uuesti poliitikasse tulles tagasi oli ju lasteaia juhataja nähes seda ka praktilist poolt. Nii et ma arvan, et mõte on hea, aga küsimus on pigem selles, et, et kuidas ja, ja, ja milline ressurss meil selleks on, kuidas me suudame tagada selle keeleõppekvaliteeti teedi nende inimeste kvaliteedi. Ja noh, vaadates ka kõrvalt keelekümbluse nii-öelda elluärkamist siin Eestis ja, ja seda neid tulemusi siis ma arvan, et metoodika kui selline on absoluutselt õige lähenemine, just nimelt see valida. Samas ma arvan ka mitte välistades teisi hästi läbi proovitud ja, ja võib-olla noh, mingeid muid siis tugevusi toetades ka teisi metoodik. Õnnelate Trekin, teie olete praktik? Milline teie kogemus on Loksalt, nii lasteaiast kui koolist? Esialgu me tegime ettepaneku lasteaeda, et äkki nad alustaksid keelekümbluse ka, et meil oleks lihtsam, kuna Loksal kaks kooli ühendati ja siis me nagu katsetasime, kuidas siis kõige paremini seda keeleõpet muukeelsele õpilasele õpetada. Ja nüüd juba mitu aastat on lasteaias osaline keelekümblus ja, ja ka koolis on osaline keelekümblus, nii et eelmisel aastal oli meil mõnedes klassides 56 protsenti, aga 40 kindlasti on kõikides klassides, sellel aastal on 46 kõige rohkem protsendilt. Ja ja ma arvan, et või ma võin kindlalt väita ta, et see on õigustanud ennast. Kui me juba vaatame neid tulemusi, et siis võime kindlalt öelda, et me läheme seda teed, suurendame keelekümbluse protsendi mahtu. Me kasutame sõna lõimitud keele- ja aineõppe sellepärast et koolis lapsevanemad esialgu olid selle keelekümbluse sõna nagu vastu ja see siis me ei saanud kuidagi käivitada seda keelekümblust. Aga kuna me oleme öelnud, et me suurendame siis järjepidevalt ainevaatusele, ütleme ka seda, et kutsekoolides minnakse 60 protsenti, peab olema eesti keeles. Ja kuidas siis põhikooli õpilane, kui lõpetab, kuidas tema on siis konkurentsivõimeline, et on võimeline kutsekoolis õppima ja kui ta ka kutsekooli ei lähe üldse, kuidas ta siis elus toime nagu paremini tuleb, et see on ikkagi nagu elukvaliteeti, et ja, ja me siis proovime lastevanematele teha seda selgitustööd juba maast madalast selgitada, et keel on väga oluline mitte mitte sellel seisukohal, et me ei rõhuta seda, et just eesti keel on kõige olulisem vaid eesti keel sealhulgas, vaid kõik keeled on olulised. Ja olen toonud isiklikult pinnalt näiteid ja need on hästi lastevanematele peale läinud. Ma arvan Siin olekski vast paslik natuke termineid selgitada, et siin räägitakse täielikust keelekümbluses osalisest keelekümbluses sisule eristatakse varajaste hilist Irene Käosaar, kuidas Eesti selle jaotuse on enda jaoks paika pannud? Meie oleme võtnud, meie suur õpetaja on olnud Kanada, nii et me oleme võtnud üle Kanada süsteemi, loomulikult mitte üks ühele, sest ühestki ühtegi haridussüsteemi ei saa nii-öelda teise kanda üks-ühele loomulikult on oma nüansid ja need programmid on kohandatud meie oludele, aga Me alustasime 2000. aastal siis varajase täieliku keelekümbluse ka, mis tähendab siis seda, et see algab kas lasteaias või esimesest klassist, kuid algab lasteaias, siis lapsed õpivad kaks-kolm viimast aastat enne kooliminekut, et või noh, õpivad, mängivad, tegelevad lasteaias nende tegevustega, mis nad, mis nad muidugi teeksid, aga, aga siis täiesti ja puhtalt ainult eesti keeles. Neil on siis eesti keelt kas emakeelena või väga hästi eesti keelt valdas inimene kasvatajana ja õpetajana. Ja koolis on siis esimesed poolteist aastat, õppetöö ongi ainult eesti keeles, ehk siis kõike õpitakse kõiki aineid eesti keeles ja teisest klassist teisest poolaastast hakkab tulema vene keel kui emakeel neljandast, siis juba ained ja kuskil kuuendas klassis on see maht pool pool ja pool kui, kui vaadata eesti keele ja vene keelemahtu, nii et ta on niimoodi, ütleme kui, kui tavaliselt arvatakse, et, et emakeeles peaks alustama ja siis tuleb teine keel juurde ja hakkab suurenema siis ajane täielik keelekümblus on justkui selle vastand. Mõnes mõttes paljudele ka nagu õnnele ütles, et lastevanematele natuke mõnedele hirmutav, tegelikult kõige efektiivsem Helena keelekümblus on, nüüd algab kuuendast-seitsmendast klassist, kust siis alguses mõned ained lähevad üle lisaks eesti keelt ju keelena, nii kuni õpitakse esimesest klassist kõikides koolides. Aga siis lähevad mõned ained üle ja siis seal seitsmendas-kaheksandas eestikeelset ainet, et eesti keeles läbiviidavate ainete maht kasvab kuskil selle 75 protsendini. Ja, ja niimoodi siis lõpetatakse põhikool, et ehk siis põhisurve eestikeelsele aine peale tuleb siis kolmandas kooliastmes ehk siis kuuendas kuni üheksandas klassis. Ja nüüd see osaline keelekümblus siis see tähendab siis seda, et näiteks lasteaias pool päeva on sul eesti keeles pool päeva vene keeles kaks erinevat Ta õpetajat üks siis viib eesti keeles läbi tegevusi, teine vene keeles samamoodi koolis pooled ained, umbes eesti keeles pooled vene keeles. Et siin on nagu see hästi oluline keelekümbluse puhul. Mulle väga meeldis, et Marika tõi välja ka selle kvaliteediküsimuse ja selle, et erinevaid meetodeid ei maksa nagu maha matta, et me ei peaks nagu võtma ühte ja ainult keelekümblus on, ma arvan, tema üks suuremaid edu Ponte on olnud see, et ta on olnud vabatahtlik metoodika. Ehk siis seda on võtnud kasutada koolid ja lasteaiad, kellel on see õpetajakaader, kellel on see ressurss, seda, seda programmi jätkata ja see tähendab seda, et see kvaliteet on tagatud. Et on oluline, et need õpetajad, et me lähtume põhimõttest üks keel, üks õpetaja, ehk siis õpetaja, kes õpetab aineid või siis lasteaias lastega tegeleb eesti keeles, et ta tõesti on eesti keelt väga kõrgel tasemel valdav inimene kas siis emakeelena või siis noh, sinna sinna kant ja vene keeles siis samamoodi, ehk siis eriti kui alustada varajases eas on see täiesti märgilise tähtsusega, et see inimene, kes õpetab, oleks, oleks ka keeleliselt väga, aga pädev, sest vastasel juhul lapsed ju imevad selle keele endale sisse, nad imevad selle keele, mida nad kuulevad ja, ja, ja siis, ja siis võib juhtuda karuteene, kui see, kui nad imevad endasse nii-öelda sisse selle vigase keele ja pärast ümber õpetama hakata on ikka palju-palju keerulisem ja raskem. Ehk siis meil on jah, nii-öelda kolm sellist põhilist mudelit, varajane, täielik hiline ja siis need osalised keelekümblus, et olenevalt siis kuidas kool ise valib. Mis hetkest ja selle alustab. Marika Pettai, Tallinn on Eesti suurim omavalitsus, kuidas siin koolid ja lasteaiad eesti ja venekeelseks jagunenud ja kui paljudes neist venekeelsetest siis toimub sellist keelekümblust? Võib-olla Tallinna haridusasutused siis arvudes, ütleks, et meil on 128 lasteaeda kellest siis 28 on puhtalt vene õppekeelega ja 13 on neist siis kakskeelsed, ehk siis seal on kaks õppekeelt nii eesti kui vene keel. Ja meil on 59 kooli, millest siis 22 on vene õppekeelega ja sellest 22-st siis veel kaks, on erivajadustega lastele ja nii lasteaedades kui koolides kokku on meil siis ka keelekümblus metoodikat siis viljelevad õppeasutused 13 kooli ja 23 lasteaeda. Ja võib-olla, kui rääkida nagu sellest ajateljest, siis kindlasti kuulaja on ka lugenud erinevaid uuringuid. Ja uuringud ütlevad täna juba, et, et lapsevanemate õpetajate valmisolek on siis keelt õppida hoopis hoopis teine kui veel 15 aastat tagasi. Ja nii on ka puht korralduslikult meie trend olnud sinna et venekeelset haridust pakkuvate asutuste hulk on järjest vähenenud ja pigem on siis tulnud juurde eesti õppekeelega või siis kui on tegemist ka võib-olla mõne asutuse liitmisega, siis ikkagi on mindud seda teed pidi, et, et seal hakatakse õpet korraldama kas siis puhtalt eesti keeles või siis või siis kakskeelsena. Ja see ei ole üldse nagu olnud selline mingi poliitiline surve, vaid eelkõige on see toetanud lapsevanemate soovidele ja valmisolekule siis toetada oma oma laste keeleõpet. Millal lähevad Tallinna venekeelsed lasteaiad täielikult ülebassis keelekümblusele või kaks keelsusele, kas see on üldse suund, mis on võetud? Ma arvan, et see on väga hea küsimus ja ma vastaksin tegelikult hästi lühidalt siis, kui meie oleme valmis, ehk siis lapsed on valmis. Lapsevanemad on valmis ja ka lasteasutused on valmis. Et me võiksime täna otsustada, et me läheme sellele üle. Aga kui meil ei ole valmisolekut, kui meil ei ole ressurssi, kui meil ei ole õpetajaid ja ka lastevanematele seda soovi, siis ma arvan, et see oleks äärmiselt rumal otsus ja Tallinn kindlasti sellist otsust teha ei tahaks. Praxise uuringust selgub, et 80 protsenti mitte-eestlasi, sealhulgas Tallinnas arvavad, et eestikeelne aineõpe peaks algama juba lasteaias, nii et ma saan aru, et kuskil viiendik lapsevanematest on siis need, kes vastu seisavad, praegu ma arvan, et lapsevanemad ei seisa vastu, et tegelikult täna lapsevanem ju oma last lasteaeda pannes teeb selle valiku juba lasteaiajärjekorrad pannes ta teeb valiku, pannes oma lapse kas eesti keele eesti õppekeelega lasteasutusse järjekorda või vene õppekeelega lasteasutusse järjekorda mis võib-olla on täna takistuseks, et ühelt poolt teevad Nemad valiku, aga nüüd seda otsust tehes, et lähme üle, see sõltub ju ka õpetajatest ja noh, kui, kui rääkida sellest, siis meil on ikka ja endiselt kvalifitseeritud lasteaiaõpetajate puudus Tallinnas. Ja meil on ka lasteaiaõpetajate puudus Eesti majadesse eesti eesti keelt kõnelevate inimeste puhul, et tahtis teha, rakendada keelekümblusmetoodikat on meil ju veaksime võtma vastu otsuse, kus siis väga palju eesti õppekeelega lasteaia õpetajaid, mille tulemusena on väga palju eesti õppekeele eesti keelt kõnelevaid õpetajaid puudu. Ja ühel hetkel on ka väga palju vene keelt tulenevaid, väga häid laste õpetajaid üle. Et meil täna ei ole selleks ressurssi, julgen mõelda, et seda kohe ja päevapealt teha. Nii et ikkagi me jõuame selle juurde, et õpetajatest on puudus. Kuidas Loksa kooli näide on, kas teil on ka see probleem, et ei ole neid õpetajaid piisavalt, kes oskaks eesti keelt? Ja meil on, ütleme niimoodi, et küll ei ole, meil ei olnud alguses nagu keelekümbluse väljend, et õpetajal seda küll, aga selleks Me koolitasime, koolitasime kõiki õpetajaid samamoodi, lasteaed koolitas oma õpetajaid. Ja küsimus on ju niimoodi, et kas me otsime võimalusi otsime. Et mitte teha, et kaks varianti on, meie, otsisime võimalusi. Ja, ja esialgu me oleme nagu Kuusas seitsmes aasta koos ja alguses meil ju ei olnud, me olime küll läinud eestikeelsele aineõppele küll üle. Ja juba peaaegu see protsent oli ligilähedane aga olid lastevanemate poolt samamoodi, et nad nende valmisolekut veel ei olnud. Aga hetkel on meil ka see valmisolek juba sellest aastast olemas, et me võiksime teha ka keelekümblusklassi. Aga, aga lihtsalt jääb jälle osaline, sellepärast et lasteaias on osaline, et me ei, ei saa kohe niimoodi päevapealt, et nagu minna, nii nagu Irene Käosaar ütles, et kui me ikkagi alustaksime esimeses klassis täielikult eesti keele õppega, et tulemus oleks parem. Aga meie tulemused on ka head ja väga head. Ma vestlesin enne meie saadet kahe toreda Tallinna tüdruku, Darja ja Aleksandraga, kes õpivad Kopli kunstigümnaasiumis üks kuuendas ja teine seitsmendas klassis. Nad on õed ja neil on siis keelekümblusklass, kus kõik lapsed on vene emakeelega, kuulame, mis neile öelda oli. Olen oma vestluspartneriteks kutsunud Alexandra ja Darja, tere. Tere. Nemad käivad eesti koolis keelekümblusklassis. Ja te olete õppinud keelekümblusklassis alates esimesest klassist ja, ja praegu käite kuuendas ja seitsmendas klassis ja kelle otsus see oli, et eesti keeles hakata õppima ema et emma nagu küsis minult, kas mina tahan minna ja mina ütlesin ja teil endal midagi selle vastu ei olnud, et õppida ja nagu me elame Eestis ja siis me peame teadma oma nagu eesti keelt. Aga lasteaias te käisite venelaste aias ja venelaste aias? See oli keeruline ka unustada eesti keele jääga. Esimesel aastal me üldse ei oskanud midagi ja teisel aastal me juba hakkasime rääkima ja kirjutama. Mis kõige raskem oli esimene klass. Aga kas klassikaaslased võtsid teid hästi omaks ja keelekümbluse klassis on kõik vene lapsed ja minu klassis olid kõik lapsed, kes olid minna ühes grupis lasteaias? Minu klassis oli andnud üks tüdruk, kes oskas rääkida, sest ta oli Eesti lasteaias. Kas saite sama kiiresti ree peale, kui teised või võttistel kaunaga? Mis siis esimeses klassis kõige raskem oli, kas mingid konkreetsed ained või, või lihtsalt see, et ei saanud eesti keelest veel midagi aru? Ei saanud midagi aru. Aga mis õpetajad siis tegidki, tarvis? Proovisid seletada meile vene keeles, nagu nad ei osanud väga palju rääkida, aga nad proovisid nagu ja siis me saime aru ja kui kiiresti te siis hakkasite ise ka rääkima eesti keeles. Ma rääkisin juba kolmandas klassis juba nagu vabalt. Et kolme aastaga siis. Kas eesti keel on ikka veel raske? Ei, mis nüüd raske on? Inglise keel, kuidas teile tundub, kas vene keel jääb seetõttu tagaplaanile ka või te saate piisavalt ka oma emakeelt rääkida? Mõnikord siis tähendab mõned sõnad, et eestikeelne, kui rohkem rääkima ja sest koolis me peame klassi vennadega ja õed, aga räägime ka eesti keeles. Aga see, nagu me ei räägi mingist keele, et räägite vahepeal Venegi jäär. Te olete ise omavahel õed, kas te omavahel räägite eesti või vene keeles? No mõned vene keeles eesti keeles kui juba kõik. Ja teil on peres üheksa last kokku ja nad, kas nad kõik õpivad eesti keelt ka ja ja see oli ka ema otsused ja kuidas te omavahel seal üheksakesi suhtlete? Ei saa üldse, aga mis keeles vene keeles. Sest ema ja isa ei räägi nii hästi eesti keelde ja mõnikord emma palub meid täitjate kirjutada mind kirja eesti keeles. Mis teie plaanid on, et kui ta nüüd praegu olete kuuendas-seitsmendas klassis, kuid üheksanda klassi ära lõpetate, kas te tahate minna eestikeelsesse venekeelsesse gümnaasiumisse või kutsekooli? Ma lähen Tallinna Ülikooli, sina oled Tallinna Ülikooli, mida sa õppida tahad, kes sinust saab tulevikus oled sa juba mõelnud perest perearst. Ja sinust. Minust saab psühholoog ja plaanite Eestisse jääda elama ja mis te arvate, kas eesti keelt peaks hakkama lasteaiast õppima, et oleks lihtsam keel selgeks saada? Või võib hakata hiljem ka hiljem ka? Ja sellepärast siis kui on head õpetajad, siis saad kõigest aru. Aga kas gümnaasiumis, kui hakata õppima 15 16 aastaselt on võimalik veel keel selgeks saada või siis on juba raskem, sellepärast mul on sõpru, kes õpib vene keeles nagu vene koolis ja siis näed praegu väga halvasti, teavad eesti keel, nende peavad seda, mida ma õppisin kolm aastat tagasi. Aga mida teevad need lapsed, kellel on keerulisem üldse õppida? Kas on teil selliseid lapsi ka klassis, kes on õppimisega hädas ja nad võivad minna väikese klassi, kus nagu on, nagu sellised lapsed, kes ei nagu ei ole sellel tasemel nagu et tavalised lapsed, aga nad ikkagi omandavad eesti keelt ka ja et seda muret nendega ei ole, ei, siis nendel tuleb veel tunde teiste õpetajatega. Vestlesin Taarja ja Aleksandraga, kes õpivad kuuendas ja seitsmendas klassis Tallinna koolis keelekümblusklassis. Nonii, mis mõtteid teil see intervjuu nende tüdrukutega tekitas? No väga ehe ja tore silm lõi särama ja naeratus tuli näole, et väga tore ja ja just võib-olla see enesekindlus paistis ka silma, et, et see on kindlasti üks selline keelekümblusmetoodika pluss külg ka, et need lapsed julgevad rääkida, nad ei karda vigu teha ja see, et nad teevad vahepeal mingeid väikseid grammatikavigu või, või, või unustavad mõne sõna ära või niimoodi see on täiesti normaalne ja, ja just see, et neil ei teki seda krampi, nad julgevad vabalt rääkida, nad julgevad ennast väljendada. Ja uuringud on ka näidanud, et mitte ainult nii-öelda eesti keeles, vaid tegelikult nad ongi aktiivsemad, et lihtsalt metoodika eeldab seda, et õpetaja annab juba algusest peale võimaliku palju lastele sõna, et keel areneks, et meil tekiks vajadus rääkida ja, ja, ja sealt sealt see tuleb, see enesekindlus. Mõned kriitikud on nimetanud ideed varajasest keelekujundusest, sooviks vene lapsed eestlasteks muuta. Kas keelekümblus on eestistamine õnnele, Tedõlkina? Mina võin kindlalt väita, et ei ole, sest me toetame ju kõike, kultuure ka, ütleme et meie koolis ju ei ole, nad kõnelevad küll vene keelt, aga nad võivad olla ukrainlased, lätlased, leedulased ja, ja me toetame ka neid kultuure oma ürituste kaudu ja neil on ju alati võimalik noh, õpet, õpetajad tavaliselt on seda meelt, et tutvustada oma kultuuri Eesti õpilastele ja samamoodi vastupidi, üritused on meil kõik koos, nii et ma ma võin kohe kindlalt väita, et see nii ei ole. Üks põhjus, miks peetakse vajalikuks vene lastele Eestis, siis võimalikult kiiresti eesti keele selgeks õpetada on ka see, et venekeelne haridus kipub, kui tulemusi vaadata jääma nõrgemaks eesti koolide tulemustest. Vähemalt nii on siin näidanud PISA testi tulemused. Kas keelekümblusele üleminek võib neid tulemusi parandada? Ma arvan, et keelekümblus toetab nagu kõiki keeli nii inglise keel või prantsuse keelt või mis keelt vastavalt koolis õpetatakse. See toetab kõiki, nii et ma küll ei saa seda väita. Kuidas Loksa kooli tulemusega. Meil on head tulemused, et õpetajad on tugevad, õpetajad teevad head tööd ja tegelikult on nii, nagu siin me just nende tüdrukute seda meelsust nägime. Nad olid nii positiivsed. Ma võisin kuulda või ma võiksin nagu väita, et nende silmad kindlasti kohe lausa särasid. Kuigi ma neid ei näinud. Säärased. Ja samamoodi on selle keelekümblusmetoodika järgi õpilasi õpetades ükskõik, mis keelsega jõbeda. Selle sa see meelsus muutub ja siis need lapsed ongi. Nad teevad, ütleme, nad on, nad teevad nagu kõiki asju, õpivad keelt hästi, samas on ka huvitegevus, on, nad võtavad sealt ka rohkem osa, et et see, kes teeb, see jõuab. Nii et võiks väita seda. Marika Pettai, et saadaksin ka, võib-olla õnnelale veel täienduseks lisada seda, et tegelikult ju erinevad uuringud on tõestanud kasvatusteadlaste poolt läbi viidud uuringud just on tõestanud seda, et keele On see siis keelekümblusvormis ja üks mis tahes keeles tegelikult ja mida varasemalt seda alustatakse, tegelikult toetab aju aju arengut ja, ja kui aju on hästi arenenud paindlik, siis on tegelikult nii keeleõpe kui ka teiste ainete omandamine lastele palju, palju lihtsam, nii et ma arvan, et see päris küsimuse alguses teie poolt välja öeldud väide on pigem nagu kogu selle uuringute metoodika nagu vastu kõneleb ja ei ole võib-olla kõige arukam. Kuidas minna edasi nende lastega, kellel on need logopeedilised või erivajadused või siis õpiraskused, et kas neile sobib sa keele selline keelekümbluse meetod? No kindlasti me ei saa kohal rääkida nagu üldistatult, et kui me räägime erivajadustega lastest, siis peame me ikkagi väga individuaalselt sellele lähenema igale lapsele. Ja ma arvan, et küsimus on siinkohal pigem nagu mitte selles, et kas metoodika kui selline vaid kogu selle õppenagu nagu korraldamine, et nii nagu ka selles intervjuus oli kuulda sellelt kahelt kenalt väga emotsionaalselt ja väga ilusast eesti keelt kõnelevate tüdrukult, et ka ju näidetena, kuidas nende koolis on korraldatud, et kui neil, kes väga hästi veel välja ei tule, et on neil võimalik õppida väikestes keele gruppides või siis väike klassis või saada lisatoetust, siis aineõpetajatelt, et ma arvan, et ka erivajadustega lastele lähenedes on, on just nimelt see, see õige tee. Irene toetan. Ka lähenemist ka, et, et kindlasti tahaks ümber lükata vaata selle müüdi mis tihtipeale keelekümbluse või siis lõimitud aine- ja keeleõpe. Metoodika ümber on tekkinud, et see sobib ainult kuidagi väga eriti andekatele, kes len lennult niikuinii kõike tabavad. Et tegelikult see ei ole nii, et keelekümblus sobib üldiselt kõikidele lastele, kellele sobib tavapärane, et loomulikult, kui on erivajadusega lapsed ja neid on nii keelekümblusklassis kui tavaklassis, tulebki neile erinevalt läheneda ja just see individuaalne lähenemine ongi. Aga, aga keelekümblus ei ole midagi nii spetsiifilist või midagi täiesti erilist, see on tegelikult täiesti tavapärane õppe, siin kasutatakse tavapäraseid parimaid metoodikaid, lähtutakse riiklikust õppekavast ehk siis ei ole ju mingisugune programm väljaspool Eesti haridussüsteemi, ta ikkagi põhineb nendele nendele lähenemistele, mis meil üldiselt haridussüsteemis on. Ja kui me räägime näiteks logopeedidest, siis logopeedid töötavad ka keelekümblusklassides täpselt samamoodi nagu tavaklassides toetavad lapsi, on koole, kus on eestikeelseid kui venekeelsed logopeedid. Ja, ja see töö käib täpselt samamoodi, nii et selles mõttes, kes ei ole keelekümblusklass kuidagi erilisem, aga kindlasti ei juhtu seal klassis ka imesid. Ehk siis ei juhtu ka seda, et kui panna nüüd laps, kes, kes on tegelikult mingisuguses mõttes kuskil maha jäänud, sinna keelekümblusklassi, et ta järsku juhtub mingi ime ja ta hakkab paugupealt rääkima kõigis kolmes keeles vabalt ja sealjuures veel veel omandab kõik muud akadeemilised teadmised ka paremini, kui ta oleks teinud tavaklassis. Ehk siis ehk siis nagu vastandada ei ole nagu mõtet, et aga ei ole mõtet nagu vastandada ei heas ega halvas, et, et see on hea metoodika, ka seal pööratakse lastele individuaalset tähelepanu, aga kindlasti on juhtumeid, kus tuleb teha teistsuguseid valikuid, lihtsalt see sõltub lapsest, aga keelekümblus sobib üldiselt kõigile ja mina olen alati öelnud ka seda, et tegelikult näiteks tihtipeale võiks keelekümblusmetoodikat soovitada ka nendele nõrgematele lastele, kes võib-olla seal reaalainetes ei ole nii edasijõudnud, sest keelt omandatakse täitsa teistmoodi. Ehk siis me ju näeme, et laps võib-olla ei suuda matemaatikat omandada oma emakeele taani omandanud, ehk siis üks keel on tal juba olemas ja keelekümblusmetoodika põhinebki sellel, et seda omandatakse võimalikult sarnaselt emakeeleõppele ehk siis ka väike laps, kui ta sünnib. Ta hakkab imiteerima oma neid inimesi, kes ta ümber on, ütleme, ema, ta hakkab imiteerima, ta hakkab sealtkaudu tulema algul sõnade kaupa, siis lähevad need lauseks. Samamoodi on keelekümbluses laps akadeemik seerima seda õpetajat, kes talle seda keelt õpetab. Nii et selles mõttes, kui laps on normaalintellektiga, kui ta ei ole mingi väga kahjuks meil ju neid lapsi on, kes on ütleme, väga tõsisema erivajadusega, siis aga kui ta seda ei ole tõsise erivajadusega, siis ta kindlasti saab õppida ka keelekümblusklassis. Kas see hirm on põhjendatud, et laps, kes õpib keelekümblusklassis võib-olla lasteaiast, alustab isa oma emakeelt piisavalt selgeks? Ja ma kohe niimoodi võtaks. Et seda me oleme ka hästi palju uurinud, et, et lihtsalt, miks ma, miks ma julgen siin selle uuringute ja kõige muu osas niimoodi julgelt öelda, ma olen kaheksa aastat juhtinud keelekümbluskeskust küll 10 aastat tagasi, aga, aga just sellel ajal, kui see programm Eestis algas ja, ja seda seda hakati arendama. Et seetõttu olnud nii selle programmi kui nende teadusuuringute sünni juures, et programm on koostatud nii, nagu ma ka alustasin. Emakeele staatus on väga kõrge, emakeele õppe toetamine on väga heal tasemel ja, ja seda ei ole kuidagi tõestanud, nad teevad täpselt samamoodi, ütleme kui seal kolmanda klassi lõpus on mingid tasemetööd, Nad teevad seal vene keeles juba, nad on võrdsed oma eakaaslastega teistes teistes koolides ja klassides. Nii et selles mõttes emakeel ei kao mitte kuhugi. Ma arvan, et see on kindlasti nagu põhjendatud hirm lapsevanematel, aga ma arvan, mistahes keeleõppe puhul ja võib-olla mitte üldse keeleõppe puhul, aga üldse õppimise puhul me peame alati rääkima, et on väga oluline peredes, kuidas see, kuidas kodus on laps toetatud ja tegelikult võib-olla natuke püüdes seda vaadet avardada. Noh, me võime ju rääkida eesti lapsest testi koolis, kes ei saa ka väga hästi emakeelt selgeks, noh, kasvõi me vaatame keeleeksamite tulemusi, siis me võime ju samasuguse väite püstitada, et aga et kes see segaja siis on olnud või mis see segaja on olnud, kas koolis õpitud vene keel koolis õpitud inglise keel või üldse nagu mitte õppimine või, või, või pahasti õpetamine, et me ju ei tea, ma vestlesin ka ühe keelekümblusklassi vilistlasega, kes pärast kooli lõppu läks õppima eesti keele kui võõrkeele õpetajaks Tatjana Puurovetson, tapalt pärit ja nüüd ta töötab Narvas keelekümbluslasteaiaõpetajana. Te ise olete lõpetanud keelekümblusklassi tapal, mis vanuses te asusite eesti keelt õppima ja kui kiiresti te keele omandasid? No kui mul tuli kuus aastat, ma olin seal keelekümbluses Mis põhjusel te valisite just eesti keele, kas tapal on eesti keelt kasutada? Tappo on selline väikelinn, kus on palju eestlasi ja siis ikkagi mul oli nagu huvi ja vanematel oli ka huvi ja siis ema mõtles, et siis mul on lihtsam edasi, kui ma lähen ülikooli, siis mulle ei tekita need probleemid eesti keelega ja siis juhtme valisime seda keelekümblust. Kas Narvas on lastel ja õpetajatel piisavalt praktikat, et see eesti keel külge jääks, jäi ununeks? Vot kahjuks siin praktikat ei ole kahjuks siin palju venelasi ja omavahel need rääkivad ikkagi vene keeles mitte eesti keeles päästab mind ainult see, et nagu teen, ma räägin eesti keeles näiteks meie direktoriga ja siis omavahel õpetajatega eesti keeles, aga kui näiteks inimene, kes ei suhtle eesti keeles, siis eesti keele tase nii madal, tan et ikkagi see puudus sinna Narvas. Mis lasteaia ja lapsevanemate motivatsioon siis on üldse lasteaias eesti keelt õppida, kui pärast praktikat ei ole? No lapsevanemad ikkagi tahavad, et lapsed läksid selle keelekümblusklassi ja siis koolis nendel on juba lihtsam, et nad, nad saaksid need ülesandega hakkama kuna ise nagu vanemad ei valda nagu seda eesti keelt, vot selles on probleem ja siis ikkagi, kui keelekümbluslasteaias, siis lapsed juba põhiliselt teavad seda, mida nõuavad koolis, milliseid ained Jamus. Kui paljud teie kursusekaaslased üldse lõpetasid selle eesti keele õpetaja kutse ja töötavad õpetajatena, kas siis lasteaias või koolis? Lend meil oli see 20 inimest ja siis lõpeta seda ülikooli ainult kolm. Probleem oli selles, et ülikoolis on see vajalik seid C1 ja mõned seda eesti keelt ei valda nii hästi ja nendel ei tulnud, see diplomikaitse ei lasknud teha seda. Ja siis nad valisid, et varem ma ei lõpeta seda ülikooli, vaid lähen kuskile mujale õppima. Kas Narvas on üldse teie hinnangul põhjendatud nõue õppida eesti keelt? On ikka, kuna me elame Eestis, me peame seda keelt valdama ja teadma, kui sa tahad, no näiteks õpetajana töötada, siis sa peadki valdama sedagi Kas sellist ohtu teie ei taju, et need vene lapsed, kes seal eesti keelt lasteaiast alates õpivad ei omanda vene keelt piisaval tasemel? Vot tulebki see probleem, et need lapsed, kes käivad lasteaias, nendelt tulebki see topelteesti keel, aga lastevanematele Ja mis neist siis edasi saab, on neil pärast lasteaeda koolis ka võimalik seda keelekümblusmeetodil edasi õppida. Ja muidugi siin Narvas on riigikool, kus on tugev eesti keele, siis nendel on keelekümblusklassi. Minu arust on see võimalik, kui ikkagi laps tahab ja vanemad tahavad, miks mitte? Nii et teie hinnangul keelekümblus on ikkagi kõige parem viis, kuidas üks keel selgeks saada. Mängu kaudu, et me mängime siin, me ei õpi, me lihtsalt mängime just mängu kaudu tulebki need teadmised ja laps lastel on nii huvitav see, et mitte niimoodi sume pimesi raha ja siis õpime nagu koolis. Ei, me lihtsalt mängime. Ja siis lastele nii huvitav, et nad pärast käivad poes lastevanematega ja siis isegi õpetavad need teemad, vaata et see on omaette või midagi sellist. Kas nad suhtlevad väljaspool lasteaeda ka siis omavahel juba eesti keeles? Ja, ja siis vanemad rääkisid, et näiteks Christian suhtles õue, et nad käisid kuskil Tartus ja siis ta hea meelega suhtles nendega eesti keeles ei ole ta nii veel nagu tugev, aga ta ikkagi proovis nendega rääkida ja siis nälgida. Olete te kohanud ka sellist põhimõttelist vastuseisu ka selliseid lapsevanemaid on palju, kes leiavad, et lastel ei ole tegelikult seda eesti keele oskust üldse vajagi. Vot siin lasteaias ma seda nagu ei näinud, aga minu arust see võiks juhtuda niimoodi mõned mõtlevad, et laps õpib seda eesti keel koolis ja milleks tal vajalik. Aga mõtleme Olisson seda nädalas kaks tundi. Mida ta saab selleks, no mitte midagi. Minu vestluskaaslaseks oli täitjana Puuravets eesti keele õpetaja keelekümblusrühmas, Narva lasteaias. No nagu me kuulsime sellest intervjuust, siis Tatjana kursusel oli 120 üliõpilast, kellest ainult kolm lõpetas, sest ülejäänud lihtsalt ei saavutanud seda C1 eesti keele taset. Kas siia võibki olla koer maetud, miks meil ei ole piisavalt õpetajaid, et alustada seda keelekümbluse õpet lasteaiast ja sealt kooli edasi minna? Irene Käosaar? Jah, eks. Eks see keeletase Probleem nagu ma ütlesin siin ka, et see keel peab olema ikkagi väga hea, ma ütleks, et ta peab olema isegi nagu rohkem, kuid see üks keelekümbluskeelekümblusrühmas, et ta võiks olla selline emakeele tasemel. Ja, ja loomulikult see mure on, et noorte seas eesti keele oskuse tase muidugi tõuseb, seda me näeme. Et tuleb aina rohkem ja rohkem ka vene keelt emakeelena rääkivaid noori, kes eesti keelt valdavad hästi. Aga, aga tõepoolest, et kui seda hakatakse piima nüüd näiteks alles alles kõrgkoolis väga süvendatult ja tahetakse, siis on tõenäoliselt tõesti väga-väga keeruline omandada. Et eks seda eesti keelt jah peaks peaks ilmselt veel rohkem õpetama, ega siin midagi midagi targemat välja mõelda ei ole. Õnnelate treidki, kui lastel puudub praktika võimalus nagu näiteks Narvas või Loksal siis milline on üldse nende motivatsioon seda keelt õppida ja kas pärast kooli lõppu jätkub või nad unustavad selle keele kiiresti? Noh, ütleme Loksal seda probleemi nagu ei ole, kuigi seal on 70 ja võib-olla isegi natuke rohkem, pigem muukeelset kogukonda, aga koolis on meil võimalus piisavalt suhelda Eesti õpilastega ja, ja, ja ega me ju ei suhtle ainult koolis. Haridusministeerium on andnud ka hea võimaluse meile kirjutada projekte, eelmisel aastal oli selle projekti hea eelis on see, et me saame kaasata ka teisi koole. Minu meelest vähemalt kahte kooli teis kooli pidime me kaasama, et seda projekti üldse oli võimalik kirjutada. Aga seda on ka võimalik kirjutada eesti koolidel, nad lihtsalt kaasavad vene koole. Kahjuks võib-olla Irina oskab paremini öelda, kas Eesti koolid, bussid sellega, et tema nagu sellel hetkel oli hea meel, et ise rahastuse saime ja ja, ja nagu ma ei keskendunud sellele. Ja samas me saime ise osaleda teise kooli projektis, nii et meil me saime nagu oma lapsi palju rakendada sellega. Aga ikkagi, mis seal laste motivatsioon seda keelt õppida Loksal. Laste motivatsioon on ikkagi see, et elus paremini toime tulla. Et kui siin oli nagu küsimus see, kas see ühte meil on nagu gümnaasiumiosas, nagu pingutame selle nimel, et lapsed oleks valmis siis juba sellisele tasemele jõudma, et ligilähedal, et see ühele see eksam ära teha, sellepärast et eelmisel aastal kolm õpilasproovisid tegid ära selle C1. Aga nad tegid ka B2, kuna siis see, ütleme see protsent. Ta oli ju kõrgem, et et kui võrreldes siis selle riigitasemega oli 96 100 protsenti tekivad ära, et tulemus oli ju parem. Kuigi see tulemus ei olnud ka halb? Sugugi mitte. Sellepärast et minu teada oli seal ligilähedale 70 protsenti see, nende tulemus, aga, aga B2 oli neid ikkagi kõrgem koolides. Ma arvan, et see on ikkagi, sõltub ikkagi individuaalselt selle õpilase motivatsioonist. Nii et meil on võimalus, on põhjust nõuda, et aga Loksal ja Narvas lapsed õpiksid Kell on ikka sellepärast, et me elame ju Eestimaal ja ja, ja ütleme, et kui me teeme allahindlust vanemale generatsioonile, et nad pole siiamaani õppinud, et sinna alla hindustajaga noortele ma ei tea, kas see, seda, seda ma küll ei pea õigeks. Marika Pettai, et võib-olla lihtsalt mõttena sooviks sooviks lisada seda, et ma arvan, et üks asi on nõudmine, teine asi on see, millesse me kõik saame panustada, on keskkonna loomine. Et võib-olla seda piirkonnas, kus eesti keelt kõnelevat elanikkonda on vähe, seda keelekeskkonda me seal ei paku, aga ma arvan, et seda keskkonda me saame luua läbi erinevate projektide, milleks võiksid olla näiteks õpilasvahetus meie Tallinnas oleme arutlenud selle üle, et me tahame algatada projekti läbi mille me toetaksime lapsevanemate keeleõpet. Et kui lapsevanem on valinud tee, et ta on juba oma lapse pannud eesti lasteaeda või siis on ka venelaste aeda pannud, et me läbi selle projekti toetaksime ka lapsevanemate keeleõpet et ta saaks oma last toetada ja kas või kas või nii, nagu selles eelmises intervjuus oli, siis siis ka tema enda areng siis areneks. Ja noh, võib-olla millest me võime ka selle intervjuu valguses rääkida, mis on hästi oluline ja mis oleks hädavajalik, et sellele keelekümblusmetoodikale järjest enam üle minna on, on tegelikult näo pööramine õpetajakoolitust pakkuvate kõrgkoolide poole. Et tegelikult sedasama keelekümblusmetoodikat valdaks järjest rohkem rohkem õpetajaid, et kui me tahame sellele üle minna, siis need, kes koolipingist tulevad, aga ka selle võimaluse loomine nendele õpetajatele, kes täna õpetavad aga seda ei valda. Siit me jõuamegi laiema teema juurde. Nimelt nagu ma aru saan, siis kõik siinviibijad on enam-vähem seda meelt, et keelekümblus on kas kõige efektiivsem või üks efektiivsemaid meetodeid üldse keelduda, mida siis seda võiks rakendada ka Eesti laste peal teisi keeli õppides. Sest et meil on siin küllalt põlvkondi, kes on küll õppinud 12 aastat vene keelt, aga see kõik on piirdunud Puškini päheõppimisega ja tegusõnade pööramisega, aga suhtlusoskust ei omanda samamoodi. Lapsed, kes praegu näiteks õpivad algklassides ja ei ole veel inglise keelt õppinud, on esimene võõrkeelne, kas saksa või prantsuse keel, siis nad ikkagi valdavad inglise keelt kõige paremini, sest see on samamoodi nii-öelda keelekümblusmeetodil internetist filmidest külge jäänud ja seda oma esimest võõrkeelt nad veel üldse ei valda, et seda suhtlustasemel rääkida. Samamoodi Põhja-Eesti noored omalajal omandasid oma soome keele televisioonist ehk siis näiteid selle kohta, kuidas keelekümbluse meetodil see keelised hakkab külge ja klassikaliselt, et võib-olla kuus, seitse või 12 aastat õpetades nii hästi hakkad pärast edasi hakkama saada, siis miks me ei lähe ka teiste keelte puhul üle keelekümblusmeetodile? Irene Käosaar? No eks on. Kooliõpetaja valik, mis, mis meetodil õpetatakse ja, ja ma arvan, et aina rohkem ja rohkem keele õpetajaid, võõrkeeleõpetaja, et siis on läbinud ka selle lõimitud aine- ja keeleõppe koolituse, mis tegelikult ongi siis ongi siis põhimõtteliselt keelekümblus võib-olla siis siis mitte niivõrd spetsiifiliselt mingiks meetodiks pandud, vaid niimoodi laiem lähenemine. Et seda hakkab tulema, aga eks muutused on muutused nõuavad aega. Ja nagu me näeme, et tegelikult me tahame meie koolides üldse mitte ainult keeleõppel, vaid vaid üldse õpetamisel minna ainete suurema lõimimise poole muutuva õpikäsitluse suurema ja tõhusama rakendamise poole. Eks see tegelikult ongi kõik keelekümbluse lõimitud aine- ja keeleõppe osa. Et, et ma arvan, et poole liigume, aga õpetajakoolitus nagu ka Maarika mainis, just enne on see märksõna ja ülikoolid hakkavad tulema vastu ja hakkavad nagu nägema, et see on oluline. Et nii Tallinna kui Tartu ülikool On lülitanud lõimitud aine- ja keeleõppemoodulid oma õpetajakoolitusse. Nii et ma usun, et, et hakkab, hakkab vaikselt see teadmine juurduma. Et noh, keeleõppe läbiviimine ainult sellise grammatika kesksel moel. Üldiselt ei too seda tulemust, mida, mida toob ikkagi see, kui, kui keelt õpetatakse kommunikatiivsel meetodil ja kui selles keeles õpetatakse ka mingeid aineid, mis siis on selle keeleõpe ja aineõpe kombinatsiooni üks eesmärke just et seada keeleõppele mitte ainult see eesmärk, et sa õpid ära selle keele, vaid tegelikult pigem see, et seltsikeel on vahend, see keel ei ole eesmärk oma, et ka elus me üldjuhul neid polüklotte, kes õpivad ära keele, sellepärast et ma tahan lihtsalt osata seda kaheteistkümnendat keelt nüüd noh, neid on ikka üksikuid, õpime ikkagi keele ära sellel praktilisel vajadusel, et meil on seda millekski vaja. Ja kui me liidame siis keeleõppele nüüd selle mingi aineõpe, siis vot see annab just selle elemendi. Et õpilasel on vaja lisaks keelele õppida ära selles aines midagi, tal on vaja saada teada mingisugust uut informatsiooni. Nagu te just mainisite seda inglise keelt, et see on ju tulnud läbi popkultuuri, popmuusika, filmide ja kõik nii edasi, selle taga on see, et nad tahavad teada, tahavad osaleda, nad tahavad olla kursis. Ehk siis teiste keelte puhul peaks siis samamoodi suutma panna neid keeli mitte ainult keele konteksti, vaid selle suhtluse ja kommunikatsiooni konteksti, et selle keeleoskuse kaudu sa saad mind mingis kogemuses rikkamaks, saad suhelda mingite inimestega, kellega sa võib-olla muidu ei saa. Marika ja võib-olla veel Ireenele täienduseks, et, et jällegi, et me põimega kõik oma keele õpetajaid koolitada keelekümblusmetoodikasse aga seal on ka veel asjaolud, mis kaasa mängivad, et et mis tahes aine keeleõppes siis on ka väga olulised õppematerjalid, mis sinna taha peaksid tulema on kindlasti, mida on tõestanud erinevad uuringud, mis meie keeleõppe vallas on ju tehtud. Järjest enam peaks looma interaktiivseid, keele õppimise võimalusi lastele, sest meie lapsed õpivad täna teistmoodi. Ja kindlasti jällegi korralduslikult, mida, mida saab kool teha, on on ka see, et lastel peaks olema keele praktiseerimise võimalust, et tõesti, kui ma õpin vene keelt, mis siis, et mul on siinsamas kõrval ka vene keelt kõnelev elanikkond, kui ma seda ei praktiseeri, siis ma õpingi sisulist surnudki. Kas meil seda ohtu ei ole, et koolid ei taha sellepärast minna sellisele praktilisele keelekümbluspõhimõttele üle, et neid kammitsevad need testid nad peavad saama seal head tulemused, et pärast mitte teiste koolide võrdluses alla jääda. Mulle väga meeldis õnnela lause siin mõned minutid tagasi või 10 minutit tagasi, et väga lihtne on leida põhjusi, miks midagi mitte teha ja, ja, ja palju keerulisem on, on vaadata, et aga mida me siis ikkagi teeme selleks et ma arvan, et selle eksami hirmume, võime nüüd jah öelda, et see kindlasti on, aga kui nüüd nende õpetajatega rääkida, et mis, mis see siis tegelikult on, siis siis kui, kui lõpuks hakkad analüüsima, et kust need tulemused tulevad ja tegelikult tulevad ju paremad võõrkeeletulemused just nendel lastel, kellel on võimalus olnud praktiseerida seda keelt. Ja ehk ehk siis keeleeksam tehakse ka palju lihtsamalt ja palju parema tulemusega ära, kui see keel on omandatud kõne ja suhtlustasandil enne ja siis need grammatilised asjad peale lihvitud. Et neid ma ei näe siin nagu seda probleemi, aga noh, loomulikult alati neid kolle on võimalik nurgast leida, mille pärast midagi ei saa teha. Ja annan lõpu repliigiks sõna õnnelate tekkinile. Kas on selline tõenäosus, et hakatakse ka teisi keeli õpetama? Mina võin väita, et ei kuule, ongi niimoodi. Et meil on ka vene keele tase paranenud, et lapsed võtavad vene keelekonkurssidest osa, siin oli Jaak Joala konkurss, ma vaatasin seda küll ise videosse ja, aga, aga täiesti ka inglise keele õpetaja ja on täpselt samamoodi. Nii et kuna me oleme koolitanud nagu kõik õpetajad lõimitud aine- ja keeleõppe koolitusega, no alguses saatsime küll õpetajaid eraldi, kes andsid tunde, aga pärast leidsime, et meeskond peaks olema nagu ühtselt koolitatud. Ta täpselt teaks, kuhu me suundume. Ja samas ka meil asendusõpetajad kohe võtta, aga see ei ole ühekordne tegevus. Järjepidev tegevus. Aitäh selline sai tänane Reporteritund, stuudios olid külalisteks kakskeelse Loksa Gümnaasiumi direktor õrnalate treekin Irene Käosaar teadus- ja haridusministeeriumist ning Marika Pettai Tallinna haridusametist. Mina olen saatejuht Merilin Pärli. Tänan kuulamast. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.