On peaminister. Laupäeval saab Eestis täieõiguslik Euroopa Liidu eesistuja riik ja sellel nädalal ei saa valguse kümnete või isegi sadade tuntud riigijuhtide poliitikute, Euroopa ministrite, ligi pool aastat vältav Tallinna visiitide seeria. Sestap on meil hea meel vikerraadio stuudios erandkorras ka nüüd juuni lõpus tervitada suviselt heas meeleolus peaminister Jüri Ratast, tere päevast. Ja ma olen väga tänulik ja suur au on olla erandkorras siin teie vikerraadio stuudios, aitäh. Saatejuhid Arp Müller ja Mirko ojakivi. Me. Küll väga tahaks kohe saate alguses pihta hakata selliste, kogu Euroopat puudutavate Eesti eesistumise teemade käsitlemises, aga siis tuleb alustada sellest, millest te väga tahate, aga paraku sisepoliitika seab samme. Nõnda et mitmed kodanikud on hakanud muretsema selle pärast, kas Eesti valitsus jääb üldse eesistumise lõpuni püsima. Nimelt esmaspäeval vähenes koalitsiooni häälte arv Riigikogus kahe IRL-ist välja astunud poliitiku Margus Tsahkna ja Marko Mihkelson võrra 56-lt 54-le. Ja nüüd siis ka mitmed Keskerakonna mõjukad liikmed kaaluvad Tallinnas Keskerakonnaga konkureeriva niinimetatud Edgar Savisaare valimisliidu moodustamist mis võiks siis valitsusele lojaalsete häältega hulka Riigikogus kahandada veelgi vähemalt siis Olga Ivanova ja Oudekki Loone võrra, mis kärbiks koalitsiooni häälte ülekaal Riigikogus päris napiks vaid 52-ni. Tänasel Yana Toomi kokku kutsutud pressikonverentsil lükati selle niinimetatud Savisaare valimisliidu loomise otsust otsuse tegemist küll nädala võrra edasi. Aga siiski, härra peaminister, kas teie valitsus suudab koos püsida ja ka reaalselt otsuseid vastu võtta vähemalt eesistumise lõpuni 31. detsembril? Aitäh. See valitsus on tehtud 23. novembril selle saanud heakskiidu. Eesti vabariigi riigikogu valitsusse koosnevad kolm väga tugevad erakonda sotsiaaldemokraadid Isamaa ja Res Publica liit Keskerakond. Valitsus on tehtud selles soovis usus ja tahtes, et see valitsus saab teha olulisi samme Eesti ühiskonnas kuni 2019. aasta korraliste riigikogu valimisteni. Me võtame väga tõsiselt seda esmakordselt väljakutset, mis seisab Eestil ees olles Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Ma täielikult adunud seda vastutust, mis on Eesti riigi ja Eesti poliitikute ja loomulikult ühiskonna õlgadel. Ja ma näen seda oma ametikaaslaste käest Euroopa ülemkogu laua taga. Kui näiteks Maltal olid erakorralised valimised enne presidentuuri lõppu puu, siis seda ei võetud hea signaalina. Eesti valitsus püsib. Eesti valitsus on töövõimeline, Eesti valitsus püsib nii kaua kui meie poliitiline kultuur ja loogika on olnud ju see, et on enamusvalitsus, et teoreetiliselt võib alati öelda, et Eestis võib-olla ka vähemusvalitsus. Aga eesistumiste ajal ma kindlasti ei toeta, et Eestil on vähemusvalitsus. Eestil on täna enamusvalitsus, nüüd hea küsija, Mart Müller kindlasti soovis teada ka, mis toimub keskerakonnas ma olen kogu aeg öelnud seda välja Keskerakonna esimehe, no ja Keskerakonna liikmena. Et Keskerakond on tugev siis, kui me oleme ühtne meeskond, Keskerakond on olnud viimastel valimistel ühtne meeskond, Meil on täna välja töötatud üleriigiline programm, Tallinna programm ja loomulikult meil on väga kogenud kandidaadid meie nimekirjades, ma arvan, et Yana toom tegi täna väga õige otsuse, et seda valimisliitu ta ei moodusta. Ma kindlasti tunnustan teda selle eest, sest et Keskerakond on tugev, siis otsus on lõplik, ta ei moodusta. Ma tahtsin sellega, et kindlasti on Keskerakond siis, kui me lähme ühtsena üheskoos edasi, need, kes soovivad teha erinevaid valimisnimekirjasid, kindlasti Soivad erakonda lõhkuda. Minu meelest meie valijad, meie erakonna liikmed on andnud kõigile väga üheselt mõista, sealhulgas ka minule, et nad soovivad, et Keskerakond peaks ühtse meeskonnana edasi. Jah, minu tunnetus on täna see, et seda valimisliitu sellisel kujul vähemalt kindlasti ei teki ja selle üle on mul selles mõttes hea meel, et ikkagi meeskonna ühtsuses seisneb see jõud ja kindlasti on kindlam minna ühtsena valimiste nagu see, kui tekiks mitu-mitu erinevat nimekirja. Ja nagu ma ütlesin, et kui tekib selline nimekiri Keskerakonna poliitikutest Tallinnas, siis ma käsitlen ikkagi seda sellena, et need inimesed soovivad seda valijatelt saadud mandaati lõhkuda. Valitsuskoalitsiooni tervisega jätkata aga endiselt. Eile tulid teated, et olete pidanud poliitilisi konsultatsioone vabaerakonnaga samas teil oli eelmise aasta novembris valitsust moodustades võimalus vabaerakond sisuliselt ilma eriliste nendepoolsete nõudmisteta koalitsiooni saada. Siis ta ei pidanud seda vajalikuks. Keskerakond ei pidanud seda vajalikuks, et tagantjärgi tarkusena. Kas oli viga, et jätsite toona vabaerakonna valitsusse kaasamata, et täna oleks lihtsam? Kindlasti ma ei saa öelda, seda jäeti kaasamata kuidagi poolte läbirääkimiste peal, no saate küsija peab siin silmas eelmise aasta novembrikuu keskpaika, kui koalitsiooniläbirääkimised toimusid sees. Me kohtusime Vabaerakonnaga toona see, et me kohtusime Ekrega toona, see ju vastab tõele ja see ei ole mingi saladus. Aga ametlikud läbirääkimiste laua taha tegelikult astusid ainult kolm erakonda, sotsiaaldemokraat IRL ja Keskerakond. Oli kohtumine eile Artur Talviku ka. Ma arvan, et erakonna esimehed peavad ikka kohtume, see Eesti poliitikale toob kasu, mitte kahju. Rääkisime üldpoliitilisest olukorrast, rääkisime eesistumisest, rääkisime ka koalitsiooni tänases koalitsioonis, aga kui otsida, et kas see oli mingisugune ametlik kutse koalitsiooni ja alustame koalitsiooniläbirääkimisi kindlal kuupäeval, ei, selliseid kutselisi lauseid ei olnud. Aga kas te soovite, niisiis, et vabaerakond vajadusel aitaks lihtsalt häältega, kui koalitsiooni häälte arv jääb alla 51? Kõigepealt ma arvan, et Eesti poliitiline kultuur peab alati tõusma ja see on tore, kui res rohkem suudame leida ühisosa nii opositsiooni kui koalitsiooni vahel. Ma veel kord ütlen, et sellest kohtumisest ei tasu hetkel teha mingisuguseid kaugeleulatuvaid järeldusi, et kas vabaerakond on koalitsioonis, ei ole saanud, punkt üks. Küsimusi otsus, punkt kaks on tänase koalitsiooni otsus, et neid otsuseid ja neid ettepanekuid ei tee üks kaks inimest ja seega kohtumise eesmärk ei olnud see, et alustada homme või ülehomme ülehomme uusi koalitsiooniläbirääkimisi. Täna on koalitsioon, selles mõttes on saatejuhtide matemaatika täiesti õige. Kui 56 liiget oli kui Marko Mihkelson ja Margus Tsahkna ei ole enam IRL-i erakonna liikmed, fraktsiooni liikmed, siis on 54. Samas olen mõlema riigikogu liikmega rääkinud ja nad on mõlemad öelnud, et see ei tähenda seda, et nad on nüüd automaatselt opositsiooni ridades. Vastupidi, Margus Tsahkna ja Marko Mihkelson on mõlemad olnud tegelikult selle koalitsiooni sünni juures rääkimiste juures ja teinud head tööd. Kui vaadata ikkagi keskerakonnas toimuvat, siis mis on need teiepoolsed võimalused Keskerakonna siselõhe ületamiseks, et mis on need Edgar Savisaare leeri nii-öelda Savisaare leeri, Yana Toomi, Olga Ivanova, Oudekki Loone nõudmised, mida te ei saa täita, mis on põhjustanud nende Hirdumise Keskerakonnast, mis on see punane joon, mille ületamist et nõuavad ja millest te seni olete keeldunud, et mida Toom ja tema nii-öelda õed tahavad? Ei tea, mis see punane joon on, sest seda punast joont pole kunagi pandud lauale ja neid programmilisi erimeelsusi, mida soovitakse Keskerakonna programmi sisse kirjutatud ja teistmoodi tegelikult ei ole olnud meie läbirääkimistel. See minule intervjuus, et läbirääkimised keskenduvad just programmi sisu osas. Väga hea, väga hea, kui on vaja programmi sisu osas läbi rääkida, siis Keskerakonna volikogu on oma viimasel volikogul tegelikult Keskerakonna programmi vastu võtnud. Kui sinna keegi tahab lisada häid mõtteid, siis ma arvan, et see on pigem alati teretulnud. Aga ma ütlen siiralt veel kord, ma saan aru, et siin otsitakse seda konfliktiga. Ta ma tunnustan tegelikult Yana Toomi selle eest, et et ühtsus on tegelikult alati palju olulisemad, palju, palju keerulisem on alati ehitada, võib-olla sildasid ja jääda, palju kergem on alati minna. Aga see, see samm, mis täna astute, oli, ei ole ju mingi saladus, et ma usun, et ka siin laua taga, kui ajakirjanik või ajakirjanikud sinna pressikonverentsile läksid, oli arvamus, oli ootused, nüüd sünnib uus valimisliit või nimekiri Tallinnas, seda ei sündinud. Mina sain aru, et lihtsalt antidele aega nädal aega. Nii-öelda vaata, et te olete koostöövõimeline nendega. Ma arvan, et erakonna esimees aga peaminister mitte ei pea nädal aega võtma aega, veedavad iga päev leidma seda ühisosa ja seda tasakaalupunkti Eesti ühiskonnas, sealhulgas oma erakonnas. See nädal, mis on täna järgi jäänud, on tõesti töine. Täna õhtul on väga suur võimalus ja hea meel kohtuda Prantsusmaa-ameti kaasa ja Prantsusmaa peaministriga. Homme hommikul me läheme tapale külastama Prantsusmaa sõdureid ja Suurbritannia sõdureid. Me oleme selle nädala neljapäeval ehk homme tuleb Eestisse Euroopa Komisjon, Euroopa Komisjoni president härra Juncker, samuti Euroopa ülemkogu president Donald Tusk, kus siis Eesti võtab eesistumisega pidulikult üle. Nii et selles mõttes on teil õige, et see nädal on tõesti töine ja tuleb öelda seda, et esimene juuli, mis seal laupäev, kui Eesti alustab oma eesistumist, tegelikult see algab kurva sündmusega, Sargab sündmusega kui Helmut kooli matused. Ja loomulikult olen ka mina Nendel matustel Strasbourgis ja siis seal juba kui Euroopa Liidu eesistuja, kas te täna õhtul kohtute ka koalitsioonierakondade esimestega? Kohtume koalitsioonierakondade esimeestega üsna regulaarselt, sealhulgas. Ütleme ka täna aga ikkagi veel toomist Ivanovast ja Laanest. Nemad ikkagi pressikonverentsil rõhutasid, et läbirääkimised käivad teiega mitte ametikohtade, vaid ikkagi ideoloogiliste erimeelsuste üle. Aga nad ei täpsustanud. Samas me kõik oleme avalikult ju näinud, et oluline ideoloogiline erinevus teie ja nende vahel avaldub suhtumises üheksanda mai tähistamisest sputnikule intervjuude andmise osas. Aga, aga mis need erinevused siis on, et mis laual on aitäh? Selles küsimuses kõigepealt selle selle üheksanda maiteemaga, et ma arvan, et siin on, olen mõelnud nii otseselt ja nii konkreetselt kui vähegi saab olla Eesti ühiskonnas oma seisukohad erakonna seisukohalt välja ideoloogiliselt teemat, kui te küsite, mis saavad olla, on maksupoliitika, on hariduspoliitika, sotsiaalpoliitika, täna oleme me Tallinna linnas. Erakond läheb valimistele programmiga, kus me oleme öelnud välja, et me soovime, et lastel oleks üks huvialaharidus tasuta. Me oleme soovinud öelda välja, et kõikides haridusastmetes, alates lasteaiast kuni gümnaasiumini on tasuta toit. Me oleme öelnud välja, et eakatele inimestele tõsta toetust seal eurole. Need on hariduspoliitika, sotsiaalpoliitika, majanduspoliitika. Ma arvan, ideoloogilised küsimused ja kui siin soovitakse teha veel paremini asja, siis see ei ole üldse mitte halb ja see on teretulnud. Kui ajakirjanik ütleb, et ta oli pressikonverentsil, mina seal ei olnud, mina pole neid küsimusi küsida, kui neid ideoloogilisi punkti seal välja öeldud, aga hea küll, mis me siin ikka. Mis ma siin ikka seda palle veeretama, et loomulikult ma kohtun ju Yana Toomiga ja neid küsimusi arutanud, aga ma arvan, et see sõnum, et üheskoos edasi minna. On hästi oluline täna erakonnale erakonna valijatele. Aga vaieldamatult kõik ju näevad, küsimus on suhtumises venekeelsesse elanikkonda küsimuses vene keele positsiooni Eestis ja nii edasi. Venekeelsesse elanikkonda on Keskerakond alati suhtunud selliselt, et kõik need inimesed, kes siin Eestimaal elavad eestimaalased 1,3 miljonit on meie inimesed, Keskerakond ei ole mitte kunagi ehitanud. Seinu ei ole mitte kunagi kaevanud kraave. Olgu see Lasnamäe või Nõmme, olgu see Ida-Virumaa või muu Eestimaa vahel, vastupidi me oleme alati öelnud tasakaal, ühtsuse leidmine, sildade ehitamine on oluline, nüüd teile vis keelega küsimus. Keskerakonna üks seisukoht, Eestis on üks riigikeel ja selle nimi on eesti keel. Eestis saab olema üks riigikeel ja selle nimi on eesti keelt. Kuulates ma saan aru, ei vaidle programmi üle, järelikult te vaidlete positsioonidele. Kas Yana Toom tahab olla Lasnamäel Keskerakonna esinumber? Ei vaidle positsioonidele. Me oleme isegi Yana Toomiga selle kokku leppinud, et Yana toom on kindlasti, kui ta soovib kandideerida Euroopa Parlamendi saadikuna. Temal on tugev esinumbri koht Põhja-Tallinnas olemas. Nii et mingit kohtade vahetust ei tule. Ei näe esinumbrid, nina ei saa minna Euroopa parlamenti, kui te seda peate silmas minul seda mandaati. Ei ole selles mõttes, et Yana Toom Lasnamäele ja Kõlvart Lasnamäelt Põhja-Tallinna. Ma saan aru. Et te ütlesite igalt poolt seda nüüd seda konflikti ei saa aru, mis keskerakonnas toimub Eesti avariigi kodanikena. Me oleme mures, see on õige ja murest tuleb olla ja see on nii eestlaslik, et me oleme mures. Ei, Kõlvart, Yana Toomi, vaheta kohtlesid, üks punkt kaks. Ma arvan, et see, kui üks erakond suudab näitleja suudab näidata, tegelikult sisu, suudab näidata tegelikult tugevust ja ütleme, et me tahame koos edasi minna, ei ole see üldse mitte halb tänane pressikonverents, mida andsid tegelikult viis inimest, kelle hulgas oli ka Mihhail Kõlvart, Mihhail Korb ja Yana Toom oli selgelt see suund, et me tahame oma valijate eest üheskoos kõige paremini seista. Tallinna volikogu on teinud taotluse anda kolmele Tallinna koolile venekeelse õppe korraldamise osas erand ja seda peab need kinnitama ka valitsuskoalitsioon. Kas see võib nüüd olla üks asi, mida Jana Toomi ja Edgar Savisaare leer kindlasti nõuab, et see asi peab nüüd ka valitsuskoalitsiooni tasemel Toompeal läbi minema, kas see läheb läbi? Mul on selles mõttes hea meel, et kui, kui võimsaks võivad mõned inimesed saada, et et kas see leer või teine leer. Valitsuskoalitsioon on leppinud kokku koalitsioonileppes, me oleme leppinud kokku selle tänase koalitsiooni soov on tõesti see, et eesti keele tasemetaset eesti keele õpet venekeelsetes koolides, kes soovivad üle minna paindlikumalt keeleõppele et siin riik peaks aitama kaasa, mis see tähendab. Ühelt poolt see tähendab seda, et tõstab keelenõuet neile õpilastele kuue aasta pärast. Kui täna gümnaasiumilõpetaja, olgu see, Maria või Sergei, kes lõpetab, peab vastama P2 nõudele, siis tulevikus nad peavad vastama C1 nõuded, et see üks on kõrgem keelenõue kui B2. Riik on öelnud, et me oleme nõus toetama ühte kooli aastas 250000 euroga. See tähendab, see tähendab seda ja ma arvan, et see on väga õige suund, et anda koolidele paindlikum keeleõppe võimalus, et nende lapsed, kes kooli lõpetavad, saavad olla konkurentsis Eestis astudes ülikooli ja ka tulevikus tööjõuturul palju tugevamalt. Nii et nende kolme kooli osas ei lükka seda otsustamist koalitsioonis Toompeal kusagile edasi, teete otsuse enne kohalikke valimisi ära. Seal on koalitsioonileppes kokku lepitud, et, et kui kohalikus omavalitsuses Tallinnast näiteks selline ettepanek tuleb, siis tõsi, tõsi on see, et seda näed, see ei ole mingisugune erand otsus täna see on täna põhikooli gümnaasiumiseadusesse sisse kirjutatud võimalus ja valitsus võib selle õiguse anda. Ma ruttan ajas nädala edasi, kuna nädala pärast meil ei ole auväärsed võimalus, ma olen nõus tulema, kui kutsutu, suurepärane, suurepärane, minu taha asi. Tõenäoliselt raske saatejuhid aega leidma, kui Savisaar ja teised vene valijate seas populaarsed olnud keskerakondlased ikkagi kandideerivad konkureerimas valimisliidus. Kuidas see võiks mõjutada Keskerakonna võimalust jääda Tallinnas ainuvõimule, kohalikke omavalitsusi? Ta oli 90.-lt 93-st nimest on täna olnud juttu kui 93 praegust keskerakonda last kandideerivad Keskerakonnaga. Kureerivas nimekirjas, nende seas kaks savisaart kes need kaks savi sõltun, seda ei ole suutnud igal juhul Erki Savisaar ütles meile, et tema ei ole selles nimekirjas. Aga keskerakonnas on kuus savisaart. Tõenäoliselt teate neid kõiki nimepidi. Te olete parema andmebaasitöötluse teinud, kui mina, ma pean tunnistama, aga kõigepealt ma ei tea, kas seal on 93 nime või mingit muud imet minu teada seda nimekirja hetkeseisuga sellisel kujul ei tule täna ega väga suure tõenäosusega seda ei tule ka, ma arvan, tulerindel alata. Sest ma suhtlen inimestega, ma suhtlen ka oma erakonna liikmetega, ma suhtlen ka nende inimestega, kes on, kes olid täna pressikonverentsil, ma ütlen veel kord, et loomulikult on alati parem tugev minna valimistele, kui sul on tugev programm ja seisukohad. Keskerakonnal on täna tugev programm ja väga konkreetsed selged nägemused järgnevaks neljaks aastaks, mis Eestis peab toimuma ja loomulikult, mis pealinnas. Teine minu meelest oluline küsimus on see, et kui minnakse valimistele, minnakse nende inimestega, kes omavad tegelikult kohalikus omavalitsuses must ja Keskerakonna inimesed omavad kogemust. Kolmas on see, et see erakond on võimalikult ühtne, võimalikult ühtne meeskond. Kui te küsite, et kui sealt läheb ära üks kaks või nagu te ütlete, teate paremini 93 liiget, et kas see on erakonnale halb? Loomulikult see ei ole hea. Loomulikult need, kes lähevad, arvestades ka täna erakonna toetust üle Eesti ja ühes viimases uuringus Tallinnas on Tallinna elanikud anud taas keskerakonnale reitingute põhjal toetuse üle 50 protsendi 51 protsenti. Me oleme väga tänulikud sellest, see toetusele, põhjus tõusta, tõusta kuidagi maa pealt õhku või minna ülbeks, vastupidi jalad peavad olema kahe jalaga tuleb maadel olla, peab olema realistlik ja teha me peame oma tööd edasi tegema, aga loomulikult, kui inimesed lähevad ära teise nimekirja kandideerima, siis on selge ju sellises positsioonis nad erakonda lõhuvad. Ma imetlen teie enesekindlust, et nad ei lahku ja nii edasi, et kas me saame kindlad olla, Jüri Ratas, et see pole mingisugune, ma ei tea valimiskampaania osa näitemäng, et meil on lahkujaid ja pärast te olete üksmeelsemad, kui kunagi varem teete pilte ja räägi, räägite, et kodurahu on keskerakonnas. Ei näitemäng see loomulikult ei ole ja sellest näitemängu ma arvan, et ei vaja mitte keegi. Kui erakonnad soovivad edasi kandideerida inimesed ja olla edasi, siis pigem on, see näitab seda, et et tegemist on inimestega, kellega on võimalik läbi rääkida, kellega on võimalik saavutada ühine positsioon, ühised seisukohad. Rääkida need rasked küsimused läbi, rasked mured läbi ja minna üheskoos edasi. Ma veel kord ütlen, et ma saan aru, et võib-olla teil ka ajakirjanikena oli suur ootus ja lootus pealkirjade osas, mine tea. Võib-olla need olid juba sisse loetud või kirjutatud, ma ju ei tea seda. Et nüüd Keskerakond on lõhki, on lõhenenud, näete, seda ei juhtunud, vastupidi, me püüame minna üheskoos edasi ja see on väärtus. Eelmisel nädalal teatas Eesti olümpiakomitee president, ettevõtja Urmas Sõõrumaa, et ka tema soovib oma nimekirjaga Tallinna volikokku pääseda ja seal tubli hulga kohtasid võtta. Milliseid seoseid teie näete Savisaare võimalikku valimisnimekirjal ja Urmas Sõõrumaa nimekirjale? Mina arvan, et ettevõtlikkus Tallinnas on kindlasti vaja rohkem ja kui Tallinna kõrgeim võim ehk Tallinna elanikud ütlevad, et härra Sõõrumaa ja teiste ettevõtjate nimekiri peaks saama linnavolikogus esindatuse siis see on õige suund, ega, ega majanduskeskkond eriti tänasel hetkel, kui me vaatame ka Euroopa ja maailma kontekstis, siis pealinna majanduskeskkonna olulisus järjest rohkem ja rohkem kasvab. Ma tõesti ei tea, mis on härra Sõõrumaa valimisprogramm, et mis on tema seisukohad näiteks sotsiaalpoliitikas mis on tema seisukohad hariduspoliitikas, mis on tema seisukohad linnaplaneerimises keskkonna valdkonnas, mis Tallinnas on väga olulised, et, et ma arvan, et Tallinna linnaelanikud siiski Ühe suuna põhjal väga oma valikut ei tee. Et need on need küsimused tegelikult, millele peavad, ma arvan, kõik nimekirjad ja kõik erakonnad Tallinnas vastama või huvialahariduses näiteks. Ja tegelikult me ju väga palju vist ei tea, aga kes on need inimesed, et on täna olnud endine Tallinna linnapea Jüri Mõis soovib olla seal nimekirjas ja siis tänane Eesti olümpiakomitee president ja ettevõtja Urmas Sõõrumaa. Aga ikkagi üks väga põhimõtteline seisukoht on keskerakondlaste poolt korduvalt välja öeldud, on see, et kui keegi kandideerib Keskerakonna vastu, siis ta visatakse erakonnast välja, aga ma ei ole saanud ühte vastust, et kas välja visatakse enne valimisi või valimiste järgselt. Ma loodan, et visata mitte kunagi, sest et nagu ma veel kord ütlen, et see on erakonna tugevus, minna üheskoos edasi, aga tõsi on see, et Keskerakond kama viimases juhatuses oli esmaspäeval korda selle üle selle, et erakonna nimekirjas erakonna liikmed kandideerivad, kes ei kandideeri, siis on osakondade Saaremaal koondade piirkondade erakonna keskjuhatuse, siis õigus teha nende inimeste osas otsus, et Tallinna linnas kui Me räägime kohalikest valimistest. Mulle ei meeldi see väide, mida öeldakse, et Tallinn on kõige olulisem kohalike omavalitsuste koht. Aga tegelikult tahes-tahtmata see nii on ja kui kõige tugevam erakond Tallinnas kus on eraelanikud andnud mandaadi viimasel neljal korral väga kõrge mandaadi väga tugeva mandaadi. Täna ma näen, et erakonna reiting on hea, programm on tugev, võimekad inimesed ütleb, et me soovime minna ka nimekirjaga välja, siis loomulikult ma seda õigeks ei pea. Kuidas mõjutavad valitsuse stabiilsust koalitsioonipartneri IRL-i sees toimuvat käärimised ja kas te saate olla kindlad, et Tsahkna ja Mihkelson on viimased lahkujad? Vaat kui huvitav on, et siin teie raadiosaates täna ühel hetkel sa pead lahkama Keskerakonna suuri muresid, teisel hetkel pead ainult maadega häid retsepte, siis IRL-ile Vaja hääli riigikogus. Mina ütlen seda, et ma arvan, et peaminister saab olla ja valitsus saab toimida niikaua, kui sa reaalselt tunned, et see jalgealune on olemas, et see võimalus teil on seal teha koalitsiooniga olulisi otsuseid, see suur väljakutse, mis on eesistumisel seda vastutus kanda, seda saab teha ainult enamusvalitsus, et ma ei, ma veel kord ütlen, et ma ei näe, et Eesti läheb eesistumisele vastu vähemus koalitsioonis. Jah. Mul on see tunne ja veendumus olemas ja nii kaua, kui mul on see tunne veendumus olemas, see valitsus töötab edasi IRL-i puhul. IRL-ile on täna 12 liiget, fraktsioonis. Ma olen IRL-i paljude liikmetega rääkinud, suhelnud ma ei tea, et sataks ühtegi liiget rohkem minemas ja ma veel kord ütlen. Nii. Härra Mihkelson, kui ära Tsahkna on öelnud ju ka seda välja, et see ei tähenda nende, ütleme siis akna alla minek ei tähenda seda, et nad on automaatselt kõigile koalitsiooni algatustele vastu. Peaminister on meeskonna juht, teie peate tagama, et valitsus mängiks meeskonnana, ei oleks tugev. Ja nii tugev, kui on meeskonna nõrgim lüli, saab ka valitsus olla. Öelge, kas Margus Tsahkna põles teie valitsuses lihtsalt läbi? Margus Tsahkna on olnud selle valitsuse loomise juures ühe erakonna esimees, IRL-i esimees ja kindlasti väga oluline osapool, et seda koalitsioonilepet tehes olid ju kolm inimest põhimõtteliselt kogu aeg laua taga. Nendeks oli Jevgeni Ossinovski, Margus Tsahkna ja Jüri Ratas, et IRL-i tuli uus esimees. Ta nägi omal kujul valitsuse koosseisu ja sealt tuli siis väljavahetus kaitseministri osas, kui te küsite, kas põles läbi? Mina nägin kuus kuud Margus Tsahknat peaministrina kõrvalt teda kui kaitseministrina, mina julgen öelda, et ta pani sinna väga tugevasti oma emotsiooni oma hingehädadega kindlasti kaitseministritööd hästi ja pühendunult. Et vastus on. Kaitseministrid on ka kindlasti läbi, ei põlenud. Mis te arvate, kas Marko Mihkelson saab jätkata väliskomisjoni esimehena või peaks ta selle võtmepositsiooni loovutama? Ma arvan, et küsimus on, seda vastust on anda liiga vara, et Marko Mihkelson täna väliskomisjoni esimees kindlasti Eesti väga tunnustatud välispoliitika spetsialist on teinud oma tööd ju väga pikalt juba riigikogus selles valdkonnas see, kuidas saavad kohad olema täpselt septembris, kui tuleb riigikogu, kui, et seda täna, ma arvan, keegi ei vastuta. Kõik erakonnad siin kutsuvad üles Mihkelsoni ja Tsahkna oma ridadesse astuma. Tõsi, Reformierakond pole siiani Margus Tsahknale andestanud 17 aastat järjest väldanud võimuperioodi lõpetamist. Öelge, kas Keskerakond võtaks enda ridadesse? Tsahkna ja Mihkelson. Sellest saab kindlasti tänase saate pealkiri, ükskõik mida ma ütlen, see on pealkirja väärt, et et Keskerakond võtab kõik need inimesed oma ridadesse, kes seisavad Eesti riigi ees, kes seisavad Eesti riigi iseseisvuse eest kes jagavad meiega sarnaselt põhimõtteid. Margus ja Marko on kindlasti väga võimekad, väga tublid poliitikud ja inimesed, aga lähtudes seda tasandit, kus nad on töötanud, ma olen täiesti veendunud, et need otsused Nad langetavad ise ja täna võib-olla kõik soovivad mingit survet neile avaldada. Nad on ise oma intervjuus välja öelnud, võib-olla ka teile, kui teatas intervjuud küsinud, et nad ei, lähiajal ei lähe mitte ühtegi erakonda, nadideerid, otsuseid, aga avaldus tuleks esitada, kui ikkagi on soov. Ma arvan, et kõikidel erakondadel tõesti on nii, et kui soovitakse astuda MTÜ liikmeks, tuleb esitada avaldus, selles mõttes on saatelõigus. Kas muuseas, IRL käitus ikka vastutustundlikult, vahetades vahetult enne eesistumist välja neli oma miniscolmuma ministrit? Eesti on eesistumiseks hästi ettevalmistatud, meil on 1300 inimest, kes igapäevaselt töötavad eesistumise ka eesistumise ettevalmistamisega ja loomulikult eesistumise ajal. Jah, ma saan aru, Ta eesistumise sellised avalikud persoonid suuresti on peaminister ja valitsuse liikmed ja loomulikult auväärse riigikogu liikmeid, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed, riigikogu juhatus, riigikogu esimehega eeslinnas, aga see, et tõesti kolm ministrit IRL vahetas välja, et kas kuidagi see Eesti eesistumist paneb löögi alla, ei pane. Ma ütlen veel kord, et need meeskonnad, kes Ministrite ümber on ministeeriumites Eesti esinduses Brüsselis, on professionaalsed. See oli ühe valitsuspartneri otsus. Eesti poliitiline kultuur reeglina ütleb, et teised koalitsioonipartnerid selliseid otsuseid austavad ja neid tagasi lükata. Kõiki neid sisepoliitilisi probleeme kuulates, kas teil valitsusjuhina ja ka erakonna esimehena jätkub piisavalt aega ja jõudu, et tegeleda samaaegselt oma erakonna kooshoidmisega murenevatele partneritega, valitsuskoalitsiooni kooshoidmiseks, põletavate Eesti siseteemadega, nagu haldusreformi ja kohalike omavalitsuste ülesanded ja kõige selle juures veel ka edukalt ja sisukalt Eesti Euroopa Liidu eesistumist juhtida? Jätkub jõudu ja mis ma veel tahan öelda, et ma väga vabandan, nüüd ma tõesti ei tohiks sellist paralleeli võib-olla saatejuhtide osas tuua, eriti kui mina olen siin saatekülaline, aga kui ma kuulan seda esimest 34 minutit, siis ma näen, kui hull on see pilt teie arvates, kui palju on muresid ja siis ma olen oma mõttes selle 30 minuti jooksul 40 minuti ja 34 minuti jooksul toon paralleel, et see on umbes sarnane, et kas Euroopa liidus on ainult ränne, siis on Brexiti küsimus ja siis on 10 veel väga suurt probleemi. Aga me peame nägema ka seda positiivset poolt, mis on Euroopa liidus, on see Erasmus, on see rahu, on see majanduskoostöö, on see? On see vaba liikumine, on see digitaalsed võimalused ja nii on ka Eesti puhul tegelikult selles 34 minuti jooksul ma olen teile kogu aeg andnud vastuseid, et üks erakond on näinud seda võimalust, et minna ühtsena edasi, ma olen öelnud, koalitsioon püsib, on tugev ja teeb oma otsuseid viima oma programmi ellu. Ma olen ainult seda, et täna valitsuse liikmed võtavad väga tõsiselt, võtad väga vastutusrikkalt eesistumist, püüame edasi minna 26 minuti jooksul, et äkki me näeme ka natukene positiivsemaid. Aga vaatame neid positiivse maid, noote, milline võiks siis ideaalis olla poole aasta pärast Euroopa Liit, mis võiks Euroopa liidus olla teistmoodi just nimelt Eesti eesistumise mõjule? Aitäh, et seda küsimust tegelikult küsitakse hästi palju ja ma arvan, et see on põhimõtteliselt igas intervjuus küsimus, et mis siis on põhiprioriteet või kuhu see Euroopa liit võiks minna? Aga küsime, praktiline, mis elus võiks muuta, räägime prioriteetidest vaid, et mis võiks olla praktiliselt teistmoodi. Et ma alustan oma isiklikust kogemusest, minu kogemus Euroopa Liidu ülemkogu laua tagant algab 2016. aasta detsembri keskpaigast, tegelikult üsna uus liige olen, olen selle heas kuid nii, võib-olla selles peres. Aga ütleme nii, et peale Rooma deklaratsiooni, kus 60. aastapäeval 27 riiki andsid oma allkirjad, et me näeme, et Euroopa Liit läheb edasi, siis ma olen öelnud, et minu jaoks on kõige olulisemad need sammud, et me saame öelda peale Eesti eesistumist, et Euroopa Liit on ühtsem on tugevam ja on turvalisem. See võib kõlada liiga väiksena, aga arvestades tänast seisu, on seda juba päris palju. Ma loodan väga, et Eesti teeb kõik selleks, et me ei näe ühtegi exitit enam peale Brexitit. Ma olen öelnud oma ametikaaslastele ja täna ma võin öelda, et ma olen enne eesistumist kohtunud kahepoolset 25 liikmesriigiga on veel kohtuda Horvaatia ja Ühendkuningriigiga ja ma ei tea, kas varasemalt on nii paljudega kohtutud, aga ma olen võtnud seda väga-väga tõsiselt, et ühelt poolt öelda, mis on Eesti prioriteedid teiselt poolt kuulata oma ametikaaslase ja teiste riikide seisukohtasid nüüd edasi. Ma arvan, et Eesti peab igal juhul Euroopa Liidu eesistumise ajal tooma siis Euroopasse rohkem positiivsust ja rohkem tulevikuvaadet ja seda on ka hea tuua, sest väga suur protsent Eesti elanikkonnast ütleb täna, et Eesti kuulumine Euroopa liitu on positiivne. See on õige. Kui me räägime konkreetsetest sammudest, hakkame pihta, näiteks sellest samast terrorismivastasest võitlusest, mis oli viimasel Euroopa ülemkogul laual et siin teha konkreetsemaid selgemaid samme informatsiooni vahetus liikmesriikidega. Kui sotsiaalmeedias on sellised üleskutsed, mis kutsuvad üles erinevatele terrorismiaktidele siis Euroopa suudab reageerida mitte 24 või 48 tunniga vaid juba esimesel teisel tunnil. Kuhu eestlased veel edasi minna, loomulikult digitaliseerimise valdkonda erinevad e-teenused, kui meie siin täna laua ümber soovime saada näiteks digiretsepti, me saame selle siin Eestis, aga kui me sama asja vajame ka Soomes, Prantsusmaal, Hispaanias, siis me seda ei saa. Kui me soovime täna luua ettevõtet Eestis, see on väga lihtne. Kõige kiiremini loodud ettevõte on circa alla 20 minuti. See on Euroopas üsna unikaalne. Loomulikult me soovime, et ka ettevõtete loomine teistes Euroopa riikides muutub veel kiiremaks. See, et Euroopa rahu projekt, ma arvan, et seda me ei saa ära unustada. Euroopas on e-Rasmus meie õpilaste jaoks Euroopas on väga palju positiivseid asju, mis on ka Eesti eesistumisel laual. Meil siin digivaldkonnas võivad küll väga suured ja kõrge lennulised eesmärgid olla, aga saatan ju ikkagi tihti peitub detailides, toome näite. Eile jooksis liiva Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlamendi püüa jõuda kokkuleppele geoblokk keeringu kaotamise osas ja see fail tuleb samuti edasi lahendamiseks Eestile ja ületamatuks osutus siis vaidlus selle üle, kas hõlmatud peaks olema digisisu ja passiivne müük. Ehk siis, kui näide tuua, kas mina, Eesti kodanikuna eesti krediitkaardiga lõpuks saan Briti või Saksa Amazoni veebipoest MP3 muusikat osta praegu praegu ma seda ei saa teha. Kas ja kuidas te plaanite nõukogus teisi liikmesriike veenda? Kindlasti see geoblokeeringu kaotamine juba praegu peaks hõlmama ka tiki sisu. Selline praktiline näide. Paljusid Eesti tarbijaid, muusika, kuulajaid, audiovisuaalse sisu, tarbijaid puudutav probleem. Et ei ole saladus see, et eesti sõna digitaalvaldkonnas Euroopa liidu siseselt maksab väga palju. Ei ole ka saladus see, et meie ameti, ka seda Euroopa liidus ootavad väga tugevast ees ees Eesti eesistumist just digitaalsete valdkonnad ees edasiliikumisel olgu see andmete vaba liikumine, olgu seesama geoblokeering, kui te küsite, et kuidas Eesti püüab seda saavutada siis ainult läbi veenmise ainult läbi selgituse ja erinevatel tasanditel. Olgu see peaministritasand, olgu see saadikute tasand, olgu see erinevate töögruppide tasand. Aga ma ütlen veel kord, et Eestil on see võimalus, ma arvan, tublisti suurem kui võib-olla teistel eesistujatele, sest tõesti eestid digitaalsetes teemades e-lahenduste teemades väga tugevasti usaldatakse. Ja ka oodatakse minut lahendusi. Ja võib-olla selle üheks selleks tõestuseks on ka see, et selle aasta septembrikuu lõpus, 29. septembril olen ma isiklikult palunud, et Eestis, Tallinnas toimuks siis kõrgetasemeline tippkohtumine digitaalsetel teemadel või ütleme, digitaalsel teemad. Ja mul on väga hea meel, näiteks kui ma olin 16. juunil olin ma Prantsusmaal Pariisis, andsime ühispressikonverentsi Prantsusmaa presidendi Macroniga, sest ta ütles välja, et tema on Tallinnas. 29. septembril PÄEV varasemalt ütles Berliinis kantsler Merkel välja, et tema on Tallinnas, 29. septembril ja ka kõik teised ametikaaslasi Euroopa liidrid on Tallinnas 29. septembril. Kas see näitab selle? Meie Eesti usaldust ja ühelt poolt ootust, aga ma tunnetan, et see surve, et e-teenustes digitaalset taarsetes, teenustes edasiliikumine on päris tugevate naiste õlgadel. Just sageli Euroopa suured, just Saksamaa, Prantsusmaa on selliste suurte muutuste vastu, no kas või seesama digisisu kaasamine geoblokeeringu kaotamise. Kuidas te plaanite just nimelt suurte riikide juhte Merkelit makrooni mõjutada, et ikkagi me peame olema ambitsioonikamad? Mina pean ütlema, et need kahepoolsed kohtumised, nende mõlema koolid on väga lootusrikkad. See on ka nende soove, eriti tugevasti oli see digitaalse valdkond ka Prantsusmaa presidendiga laual ja see, seda mul täna õhtul uuesti võimalik teha, kui ma kohtun Prantsusmaa peaministriga ja kindlasti seda digitaalset valdkonda, ma puudutan ka meie kahepoolsete kohtumisel täna õhtul. Veel üks teema, mis puudutab just nimelt Prantsusmaad ja huvitav, kas te sellest räägite täna õhtul Prantsusmaa peaministri Eduard Filipiga. Praegu käib terav diskussioon lähetatud töötajate direktiivi üle. Ka teie olete varasemates saadetes seda siin maininud ja teatavasti just Prantsusmaa on üks tugevamaid selle lähetatud töötajate direktiivi karmistamise läbisurujad. Ja kui see direktiiv ellu rakendatakse, tähendaks, et kui tulevikus Eesti puitmajatootja lähetab meie mehed Norra maju kokku panema, siis seal tuleb maksta Norra töömeestega samal tasemel sissetulekut ja täita ka Norra ametiühingute poolt sealsete Norra töötajatega sõlmitud kollektiivlepingut tingimusi, mis sisuliselt tähendaks, et kõrgete kulude tõttu ei oleks enam Eesti ettevõtetel mõtet Norras ehitushangetel osaleda ja ka meie töötajad ei saa seal enam nii palju tööd. Miks Eesti, miks teie sellise lahendusega seni olete pinud sellal kui teised Ida-Euroopa riigid ka Läti ja Leedu on aktiivselt võidelnud selle direktiivi vastu, et tagada omaettevõtetele konkurentsivõime ja tagada oma kodanikele teistes Euroopa Liidu riikides raha teenimiseks? Võimalus punkt üks ei saa öelda, et Eesti on sellega leppinud, vastupidi, et Eesti on teatud ajal olnud sellele ka väga vastu, aga me peame aru saama, et Eesti positsioon on täna hoopis teine, mis ta on olnud varasemalt meie Euroopa liitu kuulumise osas. Prantsusmaa valimised ei olnud lihtsalt valimised, vaid presidendi Macroni valimine oli ka selge nägemus, selge siht Euroopa tuleviku Euroopa ühtsesse. Samuti me saime selle signaaliga Hollandist, kus kardeti populistide võitu, mida ei tulnud nüüd Prantsusmaa president on tegelikult ja minu meelest väga julgelt oma valimiskampaanias seadnud Euroopa Liidu esikohale. Tõsi on see, et sa lähetatud töötajad on olnud tema üks väga tugev sisend või lubadus, et siin tuleb lahendus leida. Ta nimetab seda sotsiaalseks trumpinguks. Kas teie nõustute, et kui Eesti töötajad lähevad Prantsusmaale või Norra tööle, et see on sotsiaalne dumping, kui neile maksta seal täpselt sama palka? See oli ka laual meie kahepoolses kohtumises. Te ütlesite, et võib-olla see tuleb ka täna õhtul lavale võime, kohtun Prantsu peaministri vastus on jah, tuleb, aga mister. Prantsuse. Valitsust makrooni veenda selles, et see protektsionismi vaimust kantud direktiivi eelnõu ei käi kokku Euroopa teenuste, isikute vaba liikumise soodustamise ja selliste kunstlike barjääride kaotamise põhimõtet. Prantsusmaa president on siin öelnud, et tema soov ei ole protektsionismi. See ei ole Euroopa soov. Nüüd kui te lubate mul edasi vastata aitäh selle võimaluse siis lähetatud töötajate osas oli tegelikult ju siin nädal aega tagasi ministrite tasemel väga tõsine arutelu ja see kokkulepe, see konsensus või see kompromiss oli väga lähedal. Prantsusmaa pani veel lauale kusagil seitse eriarvamust või seitse sellist nõudmist. Minu sõnum oli ka Prantsusmaal see, et tegelikult see konsensuse leidmine on oluline, aga siin peavad kõik astuma sammu tagasi. Ma näen tegelikult täna seda, et lähetatud töötajate direktiiv lähetatud töötajate küsimus on võimalik lahendada, seda soovib väga tuues täna Prantsusmaa seda soovib Saksamaa, jah, ma tean. Saatejuhil on õigus, et teatud Euroopa Liidu liikmesriigid pigem siis siit põhja ütleme, et Balti riigid või või ka Ida-Euroopa riigid on sellele suhtuvad sellesse skeptiliselt. Aga nemad saavad aru, et tegelikult me vajame siin lahendust Euroopa Liidu eesistumise ajal. Üks üks hinnang määramis Eestile antakse on see, kui paljusid teemasid suudetakse teha lõppotsused. Ja ma arvan, et see on üks teema tegelikult, kus ma loodan, et oktoobris me suudame teha lõppotsuse. Olete te seadnud endale ka sellise sihi, et kui palju neid teemasid peaks olema või mis need kõige tähtsamad teemad on mille osas peaks jõudma 30 31.-ks detsembriks? Lõpp otseselt sellist numbrilist sihti ei ole, aga kindlasti need teemad on, kus tuleb edasi liikuda, on rändeteema, on kindlasti kliimavaldkond, eriti nüüd, kui USA president on kliimaleppes Pariisi kokkuleppest taganemas kindlasti seal puhta energia pakett, kindlasti digitaalvaldkond, kus ma tõesti väga loodan, et Eesti eesistumise ajal tulevad konkreetsed otsused majandusvaldkond sotsiaalval, et need on need kohad, kus Eesti tegelikult soovib edasiminekut. Ja meie üks prioriteet on Eesti eesistumise ajal ka naabruspoliitika ja just väga tugevasti on see seotud ka idapartnerlusega, nii et ka idapartnerluse aspektis. Ma arvan, et Eesti jaoks on tegelikult oluline, et see ei ole ainult Eesti küsimus või see ei ole ainult balti riikide küsimus idapartnerlust tegelikult see on kogu Euroopa liidu küsimus, laiemalt naabruspoliitika, sealhulgas idapartnerlus, mul on väga hea meel, et 24. novembril idapartnerluse tippkohtumine toimub seekord just Brüsselis mitte Eestis ja ma olen alati öelnud ka oma ametiaastal, et on oluline, et ka teie oleksite seal kohal, et me annaksime realistlikke lubadusi nendele kuuele idapartnerile mitte selliseid. Selliseid lubadusi, mida me ei suuda tulevikus täita. Tuleme otsapidi taas eestiteemade juurde ja eilse päeva märksõna oli hõberemmelgas vana paju, enne kui me läheme haldusreformi juurde küsiks ka teie käest, et mida on nii Keskerakonna juhitaval Tallinna linnavalitsusel, aga ka riigil, kes hakkab peatselt ehitama suuri taristu objekte nagu Rail Baltic sellest Paju juhtumist õppida, kuidas tagada, et arutelu planeeringu üle selle üle, kas üks puu või metsasalu on väärt ohverdamist taristuprojekti tõttu käiks õigel ajal, mitte siis, kui saega mehed juba puude all kohal on. Noh, ühelt poolt, ma arvan, me saame alati õppida, sa saad seda diskussiooni, peab projekti teatud faasis, eks ju, olema planeeringute puhul, see on avalik arutelu, avalik planeeringu väljapanek, teiselt poolt see puuteema, mis oli seotud Haabersti ringi ehitusega, et ma Ma, ma arvan, et see asi nii kaugele läks seal igal juhul halb, aga, aga igal juhul ma toetan seda, et selle projektiga minnakse edasi, sest me teame kõik, et see keskkonna ütleks saaste, mis tuleb seal Haabersti ristmikul selles sellisesse ummikutes istudes on palju, palju suurem õhus aastal palju suurem ja kui seal saab ikkagi teha, sest seal on räägitud, ma mäletan, kui ma läksin Tallinna abilinnapeaks 1003. aastal, siis juba siis oli see Haabersti mitmetasandiline ristmik või Haabersti, ütleme suund tugevasti laual, et see lahendatakse tänasel hetkel ära, ma arvan, see näitab linnavalitsuse tugevust, näitab õiget suunda ja ma arvan, et siin on Taavi Aas võtnud oma meeskonnaga asja käsil. Kas kaasamist oleks ikkagi vaja parandada, et just nimelt ka kui Rail Balticut hakatakse ehitama siis ei tekiks samasuguseid olukordi, kus inimesi tuleb politseiga ja redel autoga puudud. Alla tuua, olgem ausad, on ikkagi Eesti ühiskonnas väga-väga erandlikud ja, ja õnneks, et see nii on, et et kas kaasa, mis tuleb parandada, et ma ei kujuta ette, et poliitik või ükskõik, mis inimene on raadio stuudios ütleb, et ei, kaasamist ei tule parandada, ikka ma arvan, tuleb kaasamist teha rohkem, aga Rail Baltica osas ma arvan, seda kaasamist on tehtud juba väga tugevasti ja ma tänan siin ka neid riigikogu liikmeid, kes tegelikult selle rail Baltic'u peaministrite poolt allkirjastatud lepingu Eesti riigikogu ratifitseeris, et seda on teinud ka nüüd juba meie head lõunanaabrid lätlased ja ma usun, et seda teeb ka Leedu parlament, tõsi küll, mitte nüüd siis enne suve, vaid suve lõpus, sügise alguses. Haldusreformist ka homme, niisiis peaks valitsus langetama viimased haldusreformi sundliitmisotsused. Kas sel korral need otsused ikka sünnivad või on ikka osa erimeelsused, mis on senini lahendamata ja ei võimalda homme valitsusel otsust teha? Valitsus peab selle otsuse lõplikult langetama seaduse järgi 15.-ks juuliks. Ma olen öelnud seda, et ma pean väga õigeks, et see otsus sünnib enne jaanipäeva. Me näeme, et lõplik otsus enne jaanipäeva ei ole sündinud. Samas enamus liitumisi on ära otsustatud ja omavalitsused eeskätt omavalitsuses elavad inimesed teavad, kuidas hakkab siis 15. oktoobril ja peale seda see omavalitsuste piir olema, see on hästi oluline, see selgus, kindlus on siin oluline. Tõsi on see, et on neli küsimust õhus, kui väga lihtsalt öelda, siis on see Keila linna liitumine nelja omavalitsusega või mitteliitumine Haljala liitumine, Lääne-Viru jumal või mitteliitumine siis on küsimus üleval Luunja, Luunja liitumisega Lõuna-Eestis Tartu linnaga või mitte. Ja loomulikult on üleval ka näoküsimus ja selle liitumine siis Elvaga või mitte, et see, see on, see on see koht, kus tegelikult see arutelu on toimunud. Kui te küsite, kas lõppotsus on täna olemas, täna ei ole lõppotsust olemas, kui valitsus seda homme oma kabineti nõupidamisel arutab. Kui valitsus leiab konsensuse ja ma väga loodan, et leiab konsensus, siis me läheme edasi, kui ei leia, siis tuleb seda veel arutada, aga väga palju ei ole aega, nagu ma ütlesin, seadus näeb ette 15 juuli. Loksa valla ja Kuusalu valla liitumisest saab õiguse Loksa linna siiski Loksa linna ja Kuusalu valla liitumisest saab õigusekspertide arvates piisav argument, et nendele omavalitsustele, mis ei soovi sundliitmist ning plaanivad selle vastu abi leida, kohtust öelge, kui kohus asub tagantjärgi Loksa kaasusele viidates neid sundliitmisotsuseid tühistama, siis kuidas te plaanite avalikkust veenda, et see polnud Keskerakonna teadlik soov nurjata haldusreformi sundi? Mis faasi nojah, see on väga fantaasiarikas nüüd konstruktsioon, et kõigepealt valitsusel on seaduse järgi kaalutlusõigus sundliitmine tuleb algatada, kui ei vasta 5000 nõudele aga lõpetamise puhul on valitsuse kaalutlusõigus valitsusse sellel istungil ka oma kindlasti kaalutlus, õiglust? Ta kasutas. Nüüd kui me räägime Loksaste Kuusalus, siis need saate kuulajad, kes seda teavad. Siis ma vabandan, aga kes ei tea, et et kõigepealt seal on päris palju erinevusi, üks erinevus on see, et nende rahaline seis on väga-väga erinevalt, et Loksal on kindlasti finantsiline seis, finantsiline olukord palju keerukam kui Kuusalul. Punkt üks punkt kaks on see, et, et üks linnaline, teine et noh, midagi sarnast me võime näha ka ja ütleme, ka see Keila linna aspekt on täna üleval sellesse üksuse põhjused, Keila linnaline omavalitsus, eks ju. Ja kindlasti on ka küsimus alati selles, et mida need omavalitsused ise soovinud. Noh, see on ka üks argument, eks ju, ja siin me teame seda, et kumbki omavalitsus tegelikult ei ole ka seda soovinud ja tulebki vaadata alati, kust see pendelränne või kust see tõmbetõmbekeskus on, et kas see on Kuusalu elanikel Loksa poole või tegelikult on ikkagi Tallinna suunas. Aga nüüd ka see süüdistus või see nagu vihje, ma ütleksin võib-olla mitte süüdistus ning öelda, kas see vihje, mis siin tulijat kuidagi Keskerakonnaga ja keskerakondlasega seotud, siis. Ma olen vist ühes intervjuus seda varem maininud ja mainin korra veel, et Loksa linnapea, kes tõesti on Keskerakonna liige ei ole mitte kordagi mitte kordagi teinud jutuks või palunud, et kas on võimalik kuidagi poliitiliselt vaadata, et loks ajaks eraldiseisvalt seda ei ole meie vestlus mitte kunagi olnud. Aga kahtlemata Eestis on mitmeid valdu, millel on halb finantsolukorda kes ei saa läbisaamine naabritega, kes kellel puudub koostöötahe, aga, aga nendel ei ole seda erandit tehtud ikka, nad on sundliidetud. Miks siis ikkagi tehti Loksale selline erand, kas kas poleks ikkagi lihtsam olnud see Loksa Kuusaluga liita teiste eeskujul? No ma ütlesin just üks kaks minutit tagasi põhjendusi, miks erand tehtud. Ma ei hakka siin peaks kordama, aga tegelikult need erandid on veel tehtud, et ei saa seda öelda, et täna on kuskil juba viis, kuus erandit tehtud ka selle liitumise osas näiteks on tehtud erand Häädemeestele erand Antsla erand kanepile ja nagu ma need neli omavalitsus, mis ma nimetasin, seal on ka ju tegelikult eraldi küsimus üleval näiteks haljalal, kui see tehakse eraldi küsimus üleval Luunja, kui see tehakse eraldi küsimus üleval, näiteks näol, ükski nendest ei vasta 5000 nõudele, seal on vähem elanikke. Ja kui need tehakse, siis ka need on erandid. Härra peaminister ja ma kuulen Suvi on suvelavastuste suvekontsertide aeg kuigi üks tavaline eesti mees vaatab ilma, ärge kas õhtul maksab üldse kusagile minna või mitte, et kuidas on teie peres peres, kas teile teadaolevalt on mõned piletid juba ostetud või? Plaanideks pole olnud veel aega? Ei, ma ei tea, et meil oleks mingid piletid olemas ja konkreetsed pidasid, aga kus me oleme käinud ja ma loodan, et me teeme seda sellel aastal, et me oleme alati käinud Viljandi folgil ja see on olnud tore üritus ja kui vähegi on võimalus, siis ma soovin sinna kindlasti minna. Meil oli eelmisel aastal võimalus käia esimest korda abikaasaga Saaremaa ooperipäevadel, mis jätsid väga armsa mulje ja kui on see see aasta võimalik, siis püüa aga seda teha. Ja loomulikult kindlasti ma ootan nüüd sellel nädalavahetusel noorte laulu- ja tantsupidu ja eeskätt just seda sellepärast, et ka meie peres siis minu või meie vanem poeg tantsib tantsupeole kindlasti ja ma usun, et süda põksudes heas mõttes sees, vaatame nii tantsu kui laulupeo. Laulupeo etendusi. Tantsupeole lähete reedel laulupeole, pühapäeval? Siis on, sest et laupäeval ma pean olema töökohustuste tõttu Eestist ära laupäeva õhtul Sul on veel üks ilus kultuurisündmus ja kui sinna vähegi jõuan, see toimub. Häädemeestel on kabli päikeseloojangu festivali avamine, et kui sinna jõuame, siis ma sooviksin sinna minna. Pigem festivalile see aasta ikka jõuade. No ma mäletan, see vist küsimus ühel hetkel ühel hetkel oli laual, et ma püüan siis igal juhul tõsiselt seda tõsiselt seda teemat kaaluda meie peres. Et te olete tuntud ka kui loodussõber, et On teil mõni hea retsept, kuidas suvel tüütuks kiiskuvate sääskedega toime tulla? Ma ei tea, aga kindlasti tasub suvel minna näiteks Tolkuse või Nigula rappa jalutama, kus me oleme perega iga aasta käinud ja mis seal salata, mõnikord ka ujunud seal. Kas puhkuseks aega jääb, me küsisime seda küsimust ka, ma arvan kuu aja eest, kui see saade oli eetris, siis te olite suhteliselt umbusklik vaba aja osas, et ma saan aru ka tänase saate teemad annavad aimu, et ega vist puhkamiseks väga palju aega ei ole. Kahjuks on nii, et sellel suvel seda puhkust ei ole. Aga aitäh, peaminister Jüri Ratas ja head kuulajad, selline sai siis juunikuine. Eesti eesistumise-eelne saade stuudios on peaminister ja kui midagi erakordset ei juhtu, siis peaks. Korraline järgmine saade olema septembrikuus marketis küll peaministri sellise kindla vastu võtmata, peaminister lubas ka nädala pärast siin stuudios olla, et ma saan aru, et Harpeblaani siis tulla, aga aga, ja kavatsen ka puhkama hakata. Saatejuhid Arp Müller ja Mirko ojakivi tänavat kuulamast. Kaunist suve teile ja kohtumiseni. Suurtel saade on järelkuulatav. Vikerraadio kodulehel põhib mobiiliäpi kaudu.