Stuudios on peaminister. Tervitused kevadiselt lumisest Pärnust, kus läheb eetrisse sellekuine vikerraadio pikk usutlus peaministriga. Meie saade on oma pikas ajaloos olnud eetris küll Tartust ja Narvast, reeglina muidugi Tallinnas, aga täna, niisiis Pärnust stuudio, see on peaminister Jüri Ratas ja teda küsitlevad ajakirjanikud Arp Müller ja Mirko ojakivi. Tere, härra peaminister. Tere päevast ja. Ootan tulist debatti. Alustuseks Pärnu, milline roll on sellel linnal teie isiklikus elus ja kui tihti te üldse siia satuta? Pärnusse väga tihti eeskätt läbisõidule, et minu roll tänu minu suguvõsale on rohkem Pärnu maakonnaga rohkem Häädemeestega ja Kilingi-Nõmme, ütleme Saarde vallaga. Häädemeestelt on minu vanaema ja see oli see koht, kus lapsega sai käidud ja ütleme, suvised rannakülastused on väga tugevalt seotud kabli rannaga ja kõik see tähendab seda, et Pärnus tuleb ühteteist poodi üht või teistpidi läbi. No Pärnu juurde me tuleme selles saates tagasi lõpuosas. Aga tõsised teemad eile kabinetis oli teil sisekaitseakadeemia teema arutlusele. Miks loobus valitsus eile kabinetiistungil viimast Narva sisekaitseakadeemia koguseni Tallinnas Kase tänaval asunud kompleksi asuva kompleksi, et selle asemel otsustati, et Narva luuakse sisekaitseakadeemia kolledž, mis rektor Katri Raigi sõnul tähendab 75 kadetti ja 20 töötajat pidevalt, siis resideerub Narvas kõrghariduse andmine jääks aga endiselt Tallinna, et kas seda pole liialt liialt vähe. Aitäh selle küsimuse eest, et eks ma olen mõelnud seda, et kui oleks valitsus teinud teistsuguse otsuse, siis ajakirjanduseks küsinud täpselt teistpidi see õigus muidugi on olemas ja nii peabki seda tegema. Et kõigepealt sisekaitseakadeemia sisekaitseakadeemia olnud ju erinevate valitsuste ajal mõnes mõttes natuke sellise maa ja taeva vahel, et on räägitud kogu aeg, teda viiakse Narva ei viida Narva tänane või ütleme, Ida-Virumaale on räägitud Vaivarast. Tänane valitsuskoalitsioon on kirjutanud oma koalitsioonile, pesed, me peame õigeks sisekaitseakadeemia viimist Narva ja eile tõesti valitsuskabinet ka vastava otsuse tegi, kus siis Narva teatakse, sisekaitseakadeemia kolledž ei ole mingi saladus, et see teema on olnud, ma arvan. Nii imelik, kui see ka ei ole, aga ma arvan, see on olnud Hiiumaal, seal asub Põlvas ja Võrus ükskõik kuhu minna, nagu inimesed küsivad. Mis te teete sisekaitseakadeemia ära, miks sa seda viite sinna? Et see on puudutanud, mille mingil põhjusel väga paljusid inimesi. Nüüd me oleme seda sisekaitseakadeemia küsimust arutanud ju tänases valitsuses, ma arvan, üks viimased kaks kuud. Ja kui need arutelud algasid, siis ma ütlesin riigikogus esinedes ja küsimustele vastates, et minu jaoks on kolm väga olulist komponent. Üks on see, et õppe kvaliteet ei tohi langeda, teine on julgeolekukaalutlus ja kolmas komponent on loomulikult seotud ka riigi rahalise ressursiga rahalise võimekusega. Ja selliseid otsuseid, kus me viime ühte suurt asutust, antud juhul siis sisekaitseakadeemiat ei saa teha üleöö. Siin siin tuleb seda analüüsida väga põhjalikult ja selle valitsuse minu meelest sellised märksõnad iseloomustavad sõnad on olnud, et me tõesti analüüsima asju, me vaidleme, arutame, aga me teeme ka lõppotsused ja selles mõttes oli see lõppotsus, tuginedes õppe kvaliteedile tuginedes julgeolekuküsimusele jaga, tuginedes riigi finantsvõimekuse küsimusele, aga ma ütleks ka sellele, et tegelikult valitsus on võtnud suuna, et väga palju viia just ametiasutusi ja töökohti, punkt üks Tallinnast välja, punkt kaks, me oleme väga palju pööranud ka rõhku just regionaalsele aspektid aspektile ja see, et sisekaitseakadeemia kolledž läheb, läheb Narva, siin on ka kindlasti regionaalselt poolt juures. Täna on otsustes selline, et sisekaitseakadeemia peahoone jääb Tallinnasse Kase tänavale, seal algab uue, ütleme siis peahoone ehitus, see algab Astra meetmest sele. Kokkuvõttes selle maksumus tsirka 15 miljonit eurot, millest 13 tuleb see Astra meetmest ja teiselt poolt Narva rajatakse tõesti sisekaitseakadeemia kolledž, kuhu ei tule ainult praktiline töö, vaid kuhu tulebki õppetööd, kuhu tuleb politsei kiirreageerimine, kuhu tuleb korralik lasketiir ja üks küsimus võib olla, mis on hetkel vaidluse all ja mida ei ole lõplikult otsustatud. Mida tegelikult sisekaitseakadeemia võib olla igapäevaselt, ei vaja, aga kadetid seda vaja, kadetid seda õppusteks vajaksid ja seda vajab kindlasti Narva linnakeskkond on ujula, nii et see teema ei ole lõpuni arutatud. Aga riigieelarvestrateegia käigus ma usun, et see aspekt tuleb ka lauale ja ma tahan tunnustada väga siin loomulikult ka koalitsioonipartner mereid nii sotsiaaldemokraate kui ka Isamaa ja Res Publica liitu, kes seda ka põhjalikku analüüsi töös need kaks kuud tegid. Ja kokkuvõttes nii nagu minister Andres Anvelt eile ütles, aktuaalses kaameras, et eks valitsus peab toimima meeskonnana ja see oli, ma arvan, parim otsus nii sisekaitseakadeemiale, nii Narvale kui ka Tallinna ase tänavale. No just nagu tuleks kusagilt näinud minu järgmist küsimust, jah, see olekski olnud, et, et siseministeerium läks ju eile valitsusse memorandumiga, kus sisekaitseakadeemia Narva kolledži loomise hinnaks oli 13 miljonit. Pärast valitsuse istungit rääkis siseminister Andres Anvelt 10-st miljonist ja selle põhjal tahtsingi küsida, et kas siis ujula ehitamine jääb ära. Aitäh, et kõigepealt, eks ma saan aru, et te räägite hetke pragusid memorandumi versioon ühest versioonist, et kui sisekaitseakadeemia kolleks. Ma arvan, et, et mis on siis maksumus, kas on 10, kas on 12, kas ujula tuleb või mitte. Et oli ka eile ju küsimus selle all, et kuhu see sisekaitseakadeemia kolledž täpselt Narva tuleb. Ja eks valitsuse kabinet andis korralduse ja ülesanne siseministrile, et selgitada välja kahe kolme alternatiivse koha vahel Narvas, kuhu sisekaitseakadeemia kolledž võiks tulla. Siin on mõningad eeldused, mida, mis kindlasti loevad asukoha valikust. See on see, et kui kiiresti me saame edasi minna detailplaneeringu, kui kiiresti me saame edasi minna ehitusega kas seal tuleb osta ütleme, maad ja kinnistud või, või ei tule osta. Et millestki, millest on väga tugevasti räägitud hetkel on räägitud Tartu ülikoolile kuuluvas Kerese tänava, ütleme sellest kompleksist või hoone hoonetest maalast ja kinnistust. Et see on üks alternatiiv, mis on laual vastus, kas ujula tuleb või ei tule. Et see, nagu ma ütlesin, see otseselt ei ole sisekaitseakadeemia kolledži jaoks kõige primaarsem. Samas sellele Narva linnakeskkonnale regionaalpoliitilises mõttes on see oluline ja otsus. Ei, nii et me vaatame sellele uuesti peale. Riigieelarvestrateegia koostamise käigus. Te ütlesite oli kolm argumenti, mille põhjal ta arutlesite kaalutlesite otsustasite lausa analüüsisime, kvaliteet, julgeolek, raha, aga lõpuni ei lahendanud ära ju justiitsminister Urmas Reinsalu poolt tõstatatud muret julgeoleku alase olukorra pärast Narvas, et kas teil on visioon, millega kompenseerida seda, et sajad riigitöötajad jäävad need Narva viimata, et kas te hakkate otsima mõnd alternatiivset võimalust, näiteks kunstiakadeemia sisearstidele? Kultuuriosakonna juhataja Hannes praks käis siinsamas vikerraadio eetris hiljuti välja mõtte, et ehk sobiks Narva näiteks kunstiakadeemia jaoks kultuuriga tegelev asutus, mis sobiksid skulptuuride piirialal asuvasse linna eriti hästi. Kõigepealt justiitsminister Urmas Reinsalu on sellel seisukohal kogu aeg, et kui me räägime akadeemias, siis see ei saa olla pelgatuks praktikabaas. Nagu ma ütlesin, sisekaitseakadeemia kolledžisse tulevad väga tugevasti juurde ka õppe ja õppekava mõõde. Punkt üks, punkt kaks on see, et Eesti riik soovib olla Narvas veel tugevamalt kohal. Seda on räägitud aastaid. Rääkimisest ei piisa, tuleb ka tegutseda. Tänane valitsus on otsustanud ja tegutsenud, et sisekaitseakadeemia kolledž läheb Narva ja mis siin salata, see tähendab eesti riigi tugevamat kohalolekut Narvas Ida-Virumaal. Nüüd punkt kolm on see, et tuli tõesti, te ütlete õigesti neid kolme aspekti analüüsida ja väga suur töö on ju täna tehtud ära sisekaitseakadeemia poolt selles osas, et oma õppekompleks välja arendada just Tallinnas Kase tänaval, teiselt poolt tuli valitsusel ja mulle väga meeldib, et valitsus on tänane valitsus ei ole see, kes on ilmeksimatu, vaid keska kuulab. Sisekaitseakadeemia vilistlased ütlesid siin oma arvamuse. Väga paljud tänased politseinikud ütlesid sina oma arvamuse siin ütles arvamuse väga suur osa ka Eesti ühiskonnas. Kas see on, ma arvan, oluline ja minu meelest see, et valitsus kuulab ka ühiskonda nagu laiemalt mitte ei istu 15 kesti ühes toas, aga ei tee otsuseid, et see on kindlasti positiivne positiivne noot. Aga küsimus pigem ikkagi oli selles, et nüüd, kui ikkagi sajad ametnikud jäid viimata, kas riigil, kas riik, kaalukas, teie kaalute nüüd mingit plaani hea küll sisekaitseakadeemiat täies mahus ei saanud viia, aga ehk siis asenduseks viiks mõne muu kas riigiasutuse, avalik-õigusliku ülikooli või mida iganes. Me ei, tõesti ei vii midagi kuhugi asenduseks, et vabariigi valitsuse kabinet on otsustanud oma nõupidamisel, et me viime Tallinnast väljad tuhatkond töökohta Narva ja seda üle Eesti ja eeskätt maakonnakeskustesse ja täna oli mul hea võimalus hommikut alustada Häädemeeste koolis, kus oli ühiskonnaõpetuse tund ja kohtudes seal Häädemeeste koolis õpetajatega ma tõin just sellesama näite, et tegelikult ei ole nii, et kõik töökohad peavad olema ainult Tallinnas, vaid just see seisukoht on, et et töökohtasid ja avaliku sektori töökohtadest Tallinnast välja viia, see on jätkuvalt ja valitsuse laual, tegelikult see otsus on tehtud tuhatkond töökohta välja läheb, et mingit asendustegevust siin tegema ei pea Narva kolledži puhul, nii nagu siin üks saatejuht ütles, konkreetselt, sinna töökohad tulevad, sinna tuleb politsei kiirreageerimine ja lisaks on ju plaan olemas, mida hetkel riigihalduse minister valmistab ja viib ellu, on tõesti 1000 1000 töökoha väljaviimine pealinnast ja ma olen kaugel, et seda, seda või ma olen kindlalt seda meelt, et ei ole nii, et ainult Tallinnas on need võimekad naised, mehed, kes on erinevaid riigi riigiametites võimelised tööd tegema, vastupidi, et neid inimesi on siinsamas Pärnus, Põlvas, Võrus, Valgas ja Põgusalt ka e-valimistest täna lõuna ajal saabus uudis, et Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ning Riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas leiavad, et e-valimised vajavad rahvusvahelist auditit, mis kinnitaks süsteemi turvalisust või siis ebaturvalisust. Ja seni tuleks e-valimised peatada, kuidas retoorika läheb kokku Eesti eesistumise prioriteetidega, et ma meenutan, et Eesti soovib eesistumise ajal tõstatada probleemide probleemid siis andmete vaba liikumise osas ja püüame teistele Euroopa liiku liidu liikmesriikidele rääkida usaldusväärsetest IT-lahendustest ajal, mil siis osa Keskerakonnast üritab. Ebausaldusväärseks tembeldada aitäh, see on väga tõsine küsimus ja siin tuleb ka kindlasti sellele küsimusele pikemalt vastata. Kõigepealt ma ei ole seda meelt, et me saame e-valimisi nüüd öelda, et, et see ongi kogu e-teenuste pakett. Nii see kindlasti ei ole, et nii nagu paljud kaasmaalased, nii ka mina mõni aeg tagasi täitsin oma tulumaksutulumaksudeklaratsiooni E-teel ja tõesti, see võtab aega minut ja te usaldate seda süsteem ja ma usaldan seda süsteemi, kui me igav päevaselt teeme oma pangatoiminguid, tasume arveid. Me usaldame pangasüsteemi, jaga usaldab seda. Tänane Eesti vabariigi peaminister. Nüüd kui me võtame näiteks väga sageli käivad väliskülalised Stenbocki majas on välispoliitilised või Kaitsepolitseialased kohtumised või teiste valdkondade poliitikavaldkondade kohtumised, siis üks põhivõi, üks esimene koht seal ringreisil on ka loomulikult vabariigi valitsuse istungitesaal ja see on alati hea näide, kus tuua välja, kuidas Eesti on liikunud seal aastast 2000, okei, majja koliti kogu sellise e-valitsuse e-kabineti põhimõtete suunas. See suund on see, et see on paberite vaba majandusse suund on see ka seaduse eelnõud liiguvad erinevate ministeeriumite vahel ütleme see e-keskkonnas või internetikeskkonnas ja see on päris palju pälvinud sellist huvi ja, ja küsimusi loomulikult me oleme jaganud alati hea meelega oma partneritele ka kogemusi. Nüüd ma tulen nende e-valimiste juurde e-valimiste puhul. Tänane valitsuskoalitsioon, punkt üks, me oleme kokku leppinud, et e-valimised ei kao. Punkt kaks, me oleme kokku leppinud, et e-valimised ja ütleme, jaoskonna valimised tuleb viia sarnasel ajal, see on siis kuues, viies ja neljas päev enne põhipäeva. Nii et e valimisi tänane koalitsioon ei kaota. Nüüd kui te räägite sellest avaldusest, siis ma usun, et kõik erakonnad e-valimiste osas on seda meelt, et neid muuta turvalisemaks, neid muuta, läbipaistvamaks ja seda tööd tuleb teha. Ma mäletan siin mõni päev tagasi oli ju ka rahvusringhäälingusaade suud puhtaks, kus just räägiti e-valimistest ja ka need infotehnoloogia spetsialistid, kes sellel teemal rääkisid, tõid just selle väga tugevasti välja. Et e-valimisi tuleb muuta turvalisemaks. Ta läbipaistvamaks. Ja see, et kui keegi hirmutab siin, et, et Eesti tänane valitsus hakkab e-valimisi kaotama, siis see ei vasta tõele, tõele vastab küll see, mida saatejuhid siin õigesti märkisid, et kui me alustame Euroopa Liidu nõukogus oma eesistumist esimesest juulist, siis tõesti me soovime üks teema, üks vabaduse või põhivabaduse teema Euroopas tuleks lisaks. Kui täna inimesed liiguvad Euroopas vabalt kapital, teenused siis me soovime liiguks vabalt ka just andmed, andmete vaba liikumine ja tõsi on see, et need näited, kui palju me paneme igapäevaselt digitaalallkirju, et see võiks olla ka seotud Euroopa liidu siseselt kasvõi sedasama positiivne näide, et meil on e-digi digiretsept täna, kui me soovime retsept. Et see töötaks ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, et see on muidugi see mõte ja ütleme, initsiatiiv, mida Eesti kindlasti oma eilsest ajal veab. Te ütlesite e-valimisi ära ei kaotatud, ei kaotab ta, et kas te ei soovi neid kaotada, sellepärast et koalitsioonipartnerid ei luba või sellepärast, et ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas on veendunud, et e-valimised peavad jääma ja see diskussioon, kus erakonna aseesimees ütleb, et keskerakondlik Selles suunas, et need tuleb ära kaotada, see ei ole nii-öelda adekvaatne. Noh, adekvaatne see on, nüüd läheb nii võimsalt äärmusesse ja radikaalseks hinnangus vastab tõele, et Keskerakonna volikogu otsus juba aastaid-aastaid tagasi Edgar Savisaare ajal, kui tema oli erakonna esimees, on tõesti volikogu otsus olnud, et Keskerakond ei toeta Ta ei valimisi. Aga ma lähtun tänasest hetkest mädasele resolutsioon tänasest ajast. Küsimus pole praegus, kas me muudame mitte, küsimus on selles, mida valitsuskoalitsioonipartnerid on kokku leppinud, on kokku leppinud seda, et e-valimiste periood viiakse sarnaseks siis jaoskonna valimine valimiste perioodiga. Kuues viies neljas päev. Kuskil ei ole olnud juttu koalitsioonileppes, et e-valimised kaovad ja minu meelest see tõesti selles mõttes on teil õigus, et rahvusvahelises mõttes, kui täna opositsioon ütleb, et e-valimised kaovad või ma ei tea, koalitsioon soovib e-valimisi kaotada. Kindlasti rahvusvahelises mõõtmes, see Eestile au ja kuulsust ei tee. Ja ega see Eesti mainele head nime juurde ei anna. Nii et see on vale, see on laim, e-valimised kindlasti, tänases koalitsiooni Ale ei kao. Aga milline see Keskerakonna sisediskussioon ikkagi on, kas te püüate aseesimehele Jaanus Karilaidi ka tõestada ja selgeks teha, et e valimisi ei peaks kaotama ja kas te suudate seda? Aitäh, Keskerakond on demokraatlik erakond ja selles mõttes neid diskussioone erakonnas nendel teemadel on, on palju ja minu meelest see on hea nüüd kas keegi suudab või ei suuda, eks see siis arutelu lõpus jääbki peale, et mis argumendid peale jäävad, eks vastavad arutelud käisid ka koalitsioonileppe sõlmimisel, et ei olnud, need kirjutati üks kaks lauset, kõik olid nõus antud teema üle ka pärast tugevasti vaieldi ja D kolme erakonna vahel kokkulepe, mis on täna koalitsioonileppesse kirjutatud. Kindlasti toimuvad huvitavad debatid ja keskustelu ka Jüri Ratase, Jaanus Karilaiu vahel. Erakonnas sees. Nõndaks aga räägime nüüd pikemalt Euroopa Liidu tulevikust. Läinud laupäeval, 25. märtsil allkirjastasid 27 Euroopa Liidu riigijuhid Roomas deklaratsiooni, milles seati sihid järgmiseks 10-ks aastaks ja selles deklaratsioonis muuhulgas seal väga midagi väga pikk dokument, aga paljusid valdkondi puudutav dokument, aga muuhulgas ühes lauses kinnitati ka, et kõik liikmesriigid aktsepteerivad nüüd mitmekiiruseline Euroopa liitu. Seni on Eesti olnud ka kogu aeg selles kiiremastu tuumikus kaasas maleva Schengeni vaba liikumise alas. Me kasutame eurot, mida paljud või mitmed liikmesriigid ei tee. Aga, aga mis saab nüüd edasi nüüd, kui on mitmed väga vastuolulised teemad laual, nagu näiteks Euroopa Liidu ühtse asüülipoliitika väljatöötamine ja algatus Euroopasse saabuvate varjupaiga mõtlejate riikide vahel automaatseks võrdseks jagamiseks. Kas nüüd võib-olla see esimene kord, kui Eesti tahab öelda ei, kui Eesti võiks need esimest korda öelda, et me ei soovi olla kõigi tuumikriikide algatustega kaasas? Ma nimelt valisin just sellise vastuolulise teema välja. Kindlasti on väga palju teemasid, kus me oleme Prantsusmaa ja Saksamaaga nõus, aga, aga see teema Aitäh selles mõttes tuleb tunnustada, et saatejuht on muidugi valinud. Võib-olla hetkel kõige rohkem selliseid vastas vastastik, arvamusi kujutavat ütleme Euroopa liitu, kui me räägime ränne rändest ja ütleme migratsioonist nüüd paar sõna käivatest euroopadega või Rooma deklaratsioonis, et et ma ei soovi sellest niisama üle libiseda, sest et punkt üks ta oli jah, sümboolselt väga võimas sõnum, et 60 aastat tagasi Itaalias, Roomas Kapitooliumi, siis Rooma leping sõlmiti kuue riigi poolt ja täna 60 aastat, siis hiljem või õigemini mõni päev tagasi. Samas linnas Roomas, Kapitooliumi Il 27 liikmesriiki ütlevad, et me näeme, et Euroopa peab olema ühtne, Euroopa peab olema tugev. Euroopa peab olema koos, mitte eri nurkades ja Euroopa peab minema selgelt üheskoos edasi. See sõnum on hästi oluline, sest tegelikult see Euroopa Liidu sõnum on viimased 60 aastat ju kandnud kahte peamist küsimust, see on rahusõnum mida ka Roomas, kui me kirjutasime alla Rooma deklaratsiooni, oli võimalik kohtuda ka paavstiga, kes ka oma kõnes mitmel korral just seda rahusõnumit välja tõi. Ja teine vabadus, mõlemad on ju eriti meie riigi jaoks, kui meil on kahjuks meie ajaloos on ka ränk okupatsiooniaega üle 50 aasta, siis me oskame kindlasti seda rahu ja vabaduse iseseisvuse sõnumit väga tugevasti hinnata. Kui vaatame tänasel hetkel Euroopa liitumiseks, Euroopa Liit peab vaatama ka tänastele vajadustele peale ja minu meelest Euroopa liit näiteks noorte poliitikas, kus meil on air, asus projektid, on astunud väga selgeid konkreetseid samme, mis aitavad Euroopa noortel liikuda õppida erinevates riikides ja nii edasi. Nüüd Te rääkisite sellest mitmekiirusest Euroopast? Jah. Ma alustan selle, seda, seda mõtet sellega, et tegelikult see, et Eesti täna kuulub euroop poliitu minu meelest kõige suurem väärtus on täna selles, et meie inimesed hindavad Euroopa Liitu kuulumist kas heaks või väga heaks. 77 tsirka 80 protsenti Eesti elanikkonnast ütleb, et me soovime kuuluda Euroopa Liitu ja seal on loomulikult tänu meie inimestele tänane tänase tänane peaminister, peaminister, aga ma soovin öelda, suur tänuga kõikidele eelmistele eelnevatele peaministritele, valitsustele, riigikogu riigikogudele, tegelikult kes on seda suunda ju väga tugevalt ja seda liini hoidnud. Ja Eesti on võtnud suuna, et me soovime tõesti, selles mõttes on teil õigus alati Euroopa liidus sees teha rohkem. Ja täna on kujunenud olukord välja selliseks, kus mõned riigid võib-olla nii palju teha ei soovi. Kas otseselt Euroopa liit ideaalis, kas ta peaks olema kahekiiruseline? Ma arvan, et ei peaks. Kas peaks olema juhtunud see, mis juhtus paar päeva tagasi, et nüüd on ka Brexit juriidiliselt käiku antud? Ma arvan, et see oli väga negatiivne, see oli miinusmärgiga päev Euroopa Liidu, aga need asjad on juhtunud ja Eesti on öelnud tõesti välja seda, et kui euroop pall liigub erinevatel kiirustel, siis loomulikult meie soovime olla selles toomikus selles kiiremas pooles. Nüüd paar sõna rändepoliitikast, hetkel on Euroopa Liidu ülemkogul. Me oleme leppinud Euroopa valitsusjuhtidega kokku, et juuni ülemkogul tuleks rände küsimus lahendada, et seal tuleb leida lahenduse, siis on veel Malta eesistuja. Täna näe, on näha seda, et ei ole. See on väga väike tõenäosus, et sellel esimesel poolaastal see küsimus lahendada suut suudetakse ja võib juhtuda, et see liigub ka Eesti eesistumisele. Muses Visegradi riikide juhid kinnitasid teisipäeval, et on vastu Euroopa Liidu põgenike kohustuslikule ümberjagamiskavale ning protestisid ettepaneku vastu siduda põgenike vastuvõtmine Euroopa Liidu rahastusega. Kas te nõustute või vaidlete vastu kolleegidele Ungarist, Poolast, Tšehhist? Käest kõigepealt, ega Eesti ei ole ka kunagi öelnud seda, et kirjutame igale ühele konkreetsed kvoodid või numbrid, et me oleme öelnud alati seda välja, et solidaarsus on oluline ja ma arvan, et siin siin, meie riigis solidaarsuse mõtte. Me meie, Meie emad-isad, meie vanaemad-vanaisad vaarisad vaaremad teavad tegelikult seda solidaarsuse põhimõtet ju väga, väga tugevalt, ma pean silmas praegust 40.-te aastate algus, kui väga paljud meie kaasmaalased läksid siit Eesti riigist ära, põgenesid siit ära okupatsiooni eest. Nüüd see, et hakatakse siduma näiteks põgenikeküsimust struktuurvahendite toetusega. Tõesti, see vist on mõne või ühe Euroopa Parlamendi saadiku selline mõte olnud või ettepanekul, pigem ma ütlen, et see on niisugune uik mõte olnud. Juriidiliselt on, on see võimatu, selliseid asju ei saa siduda, et kui sa, kui sa selles küsimuses käitud, niisiis teises küsimuses me teeme sulle vastu, ma ei tea kambakat, see ei ole ju Euroopa Liidu aluspõhimõtet. Nii et ei selliseid juriidilisi konsultatsioone, neid teha selliselt ei saa. Eesti on ainult seda, meie jaoks on solidaarsus oluline põgenikekriisi puhul me oleme täna päris palju inimesi Eestis vastu võtnud. Eesti jaoks on tähtis ka see, et need inimesed, kes siia tulevad, et nad jäävad siia riik, et nad on punkt üks huvitatud siin riigis keelt õppima, see riigi kultuuriga kohanema ja loomulikult tööle minema, et need on need kohad, kus Eesti on tänasel hetkel päris hästi täitnud oma oma kohustust ja kus on võib-olla see vaidle tugev vaidluskoht hetkel nagu rände või põgenike teemadel on tegelikult Eestis Itaalia vahel. Eesti on öelnud Itaalia, et loomulikult me oleme, oleme nõus põgenik Itaaliast vastu võtma, aga meie põhimõte on see, et me teeme intervjuusid kohapeal on siis seotud, ütleme, politsei piirivalveametnikega ka mina olen palunud seda Itaalia riigi esindajatelt ja peale seda, kui me need pered või need inimesed välja selgitame, et nad on reaalselt huvitatud Eestisse tulema, arvestades meiega geograafilist asendit arvestades meie kliimat, siis siis meil takistusi ei tee. Jah, märtsi lõpu seisuga on Eestisse ümber paigutatud 100 inimest Kreekast ja ümberasustatud 20 Türgist, kokku 420. Samas Eesti on võtnud endale kohustuse septembriks vastu võtta enam kui 500 varjupaika vajavate inimeste. Mis teie sõnum on, kas septembriks jõuavad siia 500 inimest või mitte ja kui, kui ei jõua, kas süü saab veeretada nii-öelda Itaalia poolele? Ei, me kindlasti veereta kuskile poole süüd ja ma ütlen veel kord, et sellised ütleme, indikatiivselt numbreid, mis on ette antud, et need ei ole kvoodid, et me, me igal juhul läheme selle protsessiga edasi. Me peame oluliseks seda, et Euroopas, Bacoos läheks sellega edasi solidaarselt selle sellega edasi. Aga veel kord ma rõhutan, et Eesti ei võta vastu inimesi ju Foodi põhiselt, me võtame vastu inimesi, et punkt üks, me saame nendega teha intervjuusid, punkt kaks, me näeme, et teil on siiras huvi siia tulla, punkt kolm on, et nad soovivad õppida see keeld kultuuri, mis meie jaoks ka oluline, et nad soovivad ka tööle asudes. Aga selle teema lõpetatuks siiski paluksin lühidalt teie vastust või teie hoiakut see välja pakutud Euroopa Liidu ühtne asüülipoliitika, mis siis tähendaks erakordse immigratsioonisurve all pagulassurve all riikide puhul varjupaigataotlejad, et teiste riikide vahel automaatset võrdset jagamist. Teie suhtumine sellesse ettepaneku. Kus on, milline minu suhtumine on see, et see ettepanek tuleb suure tõenäosusega juuni ülemkogul konkreetselt lauale vales täna, mida Visegradi riigid on teinud, siis on enam kui selge, et sellise konkreetse suunaga me edasi ei lähe. Euroopa liidus tuleb valida selline suund, kus kõik 27 riik ütlevad jah, sellega me oleme nõus. Aga teie hääletate samuti selle Teeksin ettepaneku vastu Eesti ei ole kunagi toetanud sellist konkreetset kvoodinumbri poliitikas. Me oleme toetanud sisulist lähenemist. Me oleme öelnud, et see on meie jaoks oluline, me oleme siin solidaarselt kaasas ja jätkame seda joont. Nõndaks euroteemadel edasi küsima Brexiti kohta. Briti peaminister Theresa May on avaldanud soovi alustada lahkumiskõnelustega üheaegselt ka tulevaste suhete üle läbirääkimisi. Milline teie seisukoht on, kas võib pidada paralleelselt kõnelusi nii lahkumistingimuste nii-öelda brittidele arve esitamise ja kodanikuõiguste üle, kui ka siis tulevaste kaubandussuhete üle või, või siis jagate hoopis Francois Hollande'i ja Angela Merkeli seisukohta, et kõigepealt ikkagi tuleb Suurbritannial enne kaubandusküsimuste arutamist leppida kokku lahkumise tingimustes? Jah, et eks ta ole niisugune juriidiline konstruktsioon ja küsimus. Ei, see on tegelikult ka väga praktiline, kas me lepime enne kokku, kui palju Suurbritannia võlgneb Euroopa liidule, mis saab meie kodanikest seal ja kas hakkame hiljem rääkima sellest millised on meie, kas kaubandustariifid või tõkked või kokkulepped või me räägime sellest kõigest segiläbi ja korraga aitäh. Kõigepealt mul on tänaseks palutud lepitut kokku Suurbritannia peaminister Theresa May, ka telefonivestlus täna õhtul ja loomulikult puudutan ka neid küsimusi temaga, ka. Meie positsioon on siin ju selge ja konkreetne. Kõigepealt on läbirääkimised, mida veab Euroopa komisjon seoses lahkumisega. Lahkumise läbirääkimised tuleb edukalt sulgeda või lõpetada. Ja seejärel. Me räägime sellest, mis saab tulevikust. Nii et need peavad käima väga konkreetses väga selges raamistikus. Ma korra kordan veel üle, et ega Brexit ei ole positiivne kummalegi poolele. Samas me peame austama Suurbritannia elanik seisukohta või, või siis referendumil vastu võetud otsust. Sellega täna tuleb edasi minna. Raamistik peab olema konkreetne, väga selge. Ja kõigepealt tuleb jah, panna, paika paika panna ja kui leppida lahkumine ja peale seda tulevikku. Eesti on Brexiti kõnelustes teatavas mõttes kahvlis, et ühelt poolt on meie huvi säilitada Suurbritanniaga head suhted, et kuna me vajame nende olulist tuge ja panust ka NATO kaudu aga kuidas me saame neid siis Brexiti läbirääkimistel üldse õiglaselt survestada, et näiteks täna õhtul, kui Suurbritannia peaministriga räägite, siis milline on teie sõnum talle, et kuidas vältida seda, et britid seovad lahkumiskõnelustel mõne detaili meie julgeoleku küsimusega? Kas te olete kuulnud, et nad teevad niiviisi? Siin ma lihtsalt sellepärast küsin vastata, vabandan. Theresa May kõne Briti Parlamendis seda on tõlgendatud küll nii et ta on vihjanud sellele, et kuidas heatasin Suurbritanniale väga piiravad tingimused peale Euroopa Liidust lahkumist, siis me hakkame kaaluma meie panust julgeolekusse, seda nii tõlgendatud. Jah, eks eks eks sellises olukorras on neid tõlgendusi, ma arvan, seinast seina, et nii palju, kui olen mina rääkinud Suurbritannia peaministriga, kohtunud, näinud neid arutelusid, kus me oleme koos viibinud, ei ole kordagi ei ole kordagi olnud selline kaup kauba vastu. Ka ütleme, ridade vahelt mõistaandmine on, on räägitud Brexitist, on räägitud Euroopa liidust, mis täna on kindel ülemkogu president Donald Tusk on kokku kutsunud 10 üheksandaks aprilliks erakorralise ülemkogu, kus võetakse vastuseis poliitilised suunised. Need poliitilised suunised on siis seotud sellega, et põhimõtet, et millest ja kuidas me hakkame läbi rääkima. Läbirääkimiste taktika? Jah, teiselt poolt see küsimus on täiesti arusaadav, sest et Suurbritannia on mitte ainult Eesti jaoks kogu NATO-s oluline oluline liikmesriik, oluline partner, need, eriti Eesti kontekstis, kui meil tuleb ka eesistumine, on alates esimesest juulist, täna ju me teame seda, et Suurbritannia sõdurid tulevad Eestisse, tulevad tapale, neid on päris palju juba see kohale jõudnud ja lõpparu saab olema 800 sõdurit. Aga see, et neid nüüd siduda nii kergekäeliselt, et kuidas siin Euroopa Liidu Euroopa Liidu Brexiti puhul neid küsimusi ei lahenda, siis me teeme kuidagi vastu NATO kontekstis, et ma arvan, see on nagu väga lihtsustatud ja selline välja väga pealiskaudne. Kuidas ma siis ütlen, et kas tõlgendamine või, või persoonide poolt ähvardused, seda tunnetus nagu ütleme, liikmesriikide juhtide puhul? Ma ei ole küll tunnetanud. Brexitiga seoses neid lähenemisnurki ja küsimusi on sadu kindlasti lausa tuhandeid. Aga üks neist kahtlemata on see, kas iseseisev Dima võiks Brexiti järel saada õiguse jätkata Euroopa Liidu liikmena või siis peaks Šotimaa iseseisvumise puhul hakkama Brexiti järel hakkama Liidu liikmestaatust taotlema nii-öelda nullist. Euroopa Liidu liikmesriigid on siin erinevaid seisukohti avaldanud. Milline on teie seisukoht? Minu seisukoht on see, et et kõigepealt me peame ikkagi lähtuma sellest, et see on suur britt Danny ja siseküsimus, mida Šotimaa teeb kastata, teeb referendumi või ta ei tee referendumeid peale seda, mis on referendumi tulemus peale seda, mis on Suurbritannia valitsuse seisukoht, nii et me nüüd jookse, mulle tundub mitte kaks, vaid vaid 10 sammu võib-olla võib-olla ette, aga selles mõttes te küsite väga õigesti, et Brexit, et järgmine Euroopa Liit minu meelest siin tulles korraks väike paralleel tagasi, kus ma lühidalt kirjeldasin seda Rooma deklaratsiooni räägib küll sellest, et Brexiti-järgne Euroopa liit on tugev, Euroopa liit on üheskoos edasiminev, Euroopa liit on ühtne Euroopa liit ja neid Euroopa väärtusi hindav. Ma ei näe rohkem väljaastumise või rohkem eksinud teid tänases kontekstis ja ma arvan, et ka väga selge signaali andis sellele viimased Hollandi valimised, kus oli ka ju arvamus, et peale Hollandi valimisi on uus riik laual, kes hakkab väljuma rääkidesse mõni päev tagasi, Hollandi peaminister Mark Rutega. Loomulikult seda laual ei ole, vastupidi Euroopa näeb, et ühtselt edasi minna. Ikkagi täpsustan. Näiteks Hispaania on selgelt avaldanud seisukohta, et kui Šotimaa peaks lahkuma siis uuesti liituda soovides Nad peavad alustama nullist. Hispaanial on omad põhjused, nad soovivad sellega ennetada, et Kataloonias tekiks iseseisvumissoovid ja nõnda nõnda edasi. Kas Eesti peaks siin selles diskussioonis kuidagi poole valima või mitte? Aitäh, et Eesti valib kindlasti nendes küsimustes poole, aga mida me valime pool, kui see küsimus pole näiteks ülemkogu laualegi tulnud, et ma veel kord ütlen, et ärme tõtta ette alles kaks päeva tagasi, eks ju. Algasid ametlikud läbirääkimised Brexiti teemal. Tilise suuniseid ei ole veel ülemkogu tegelikult vastu võtnud, ta teeb seda 29. aprillil. Komisjon hakkab läbi rääkima ja, ja vaatame, mis seal kuhu ja mis seisu jõutaks, ütleme. Seepärast pöörame pilgud läänest itta, meie veebruarikuises saates küsisime teilt, et kas mõni Eesti ministritest peaks külastama Venemaad, et püüda isiklike kontaktide abil taastada hääbunud transiidivoogusid. Teie vastus oli, et eeltingimuseks on minski lepingute täitmine. Nüüd vahepeal on tulnud teave, et juba järgmisel nädalal, kaheksandal aprillil sõidate ise Venemaale, kus osalete Eesti vabariik 100 aastapäeva raames. Üritustel, millega tähistatakse siis 100 aasta möödumist Peterburi eestlaste meeleavaldusest. Autonoomia taotluseks. Kas kohtute visiidi käigus ka mitteametlikus vormis näiteks mõne Venemaa ametnikega? Kovi poliitikuga konkreetne vastus, ma ei kohtu ei ametlikus ega mitteametlikus vormis mitte ühegi Venemaa poliitikuga, see ei ole tänaseks ühtegi sellist palvet ei ole eestipoolne sisse tulnud ja mina ei ole ühtegi palvet edastanud. Aga loomulikult ma saan aru, et aja ajakirjanik küsib siin väga huvitava küsimuse jamaga. Konkreetselt vastan sellele. Ma olen jätkuvalt seisukohal, et niikaua kui minski kokkuleppeid ei täideta, niikaua kui rahvusvahelist õigust ei täideta. Sellistel poliitilise tasandi neid kohtumisi ei peeta. Ma lähen tõesti Peterburgi, aga ma lähen Eesti vabariigi Jaani kirikusse. Ma lähen tänama neid inimesi, kes väljaspool Eestit samamoodi ehitavad Eesti riiki. Ma teen seda ka Helsingis Brüsselis, suve lõpus USA läänerannikul, aga me läheme korraks nagu mõtlema sellele alguspunktile, kui me täna ütleme, et aprillikuu keskpaigast täpsemalt 12.-st aprillist me alustame Eesti vabariik, 100 programmid Kuueteistkümnendal aprillil. Pühapäeval me palume kõiki inimesi tulla matkale, et piltlikult öeldes kustutada kahe kubermangu siis Liivimaa põhjapoolse kubermangu Eestimaa kubermangu piirid, mis kustutati 100 aastat tagasi 1917 ja kui tekkis eesti rahvuskubermang, nüüd kaheksas aprill Peterburis, mis toimub siin kindlasti raadiokuulajal on õigus seda teada ja see ongi huvitav programm. Toimub see, et kõigepealt härra Urmas Viilma peab seal tänujumalateenistus, seal esineb ramm, seal avatakse Jaani kirikus autahvel täpselt kaheksas aprill 1917. Väga õigesti te ütlesite, 40000 eestlast toonases Petrogradis marssisid tänaval ja nõudsid, nõudsid autonoomiat, see autonoomia mõni päev hiljem. Me võime tegelikult öelda, et sealt hakkas tekkima Eesti vabariik. Ja kui me Eesti vabariigi teket ei austa, kui me eesti inimesi austa. Kui me ei julge oma riigi 100. juubelil öelda, et see oli võimas samm, olgugi et selle tulemusena tuleb minna Eesti Jaani kirikusse Peterburgi siis ma küll ei saa aru, et mis peaminister son loomulikult ma lähen siis ma soovin olla Eesti inimestega koos, nagu ma ütlesin, nii Eestimaal kui ka väljaspool seda ja 100 aastat tagasi Petrogradis tõesti need sündmused aset leidsid. Ja ma arvan, et see on meie riigi alusvundament. Aga samas, kas üldse tasub ikkagi nii paaniliselt karta neid sidemeid Venemaa juhtidega? Eile eile teatavasti kohtusid Arhangelskisse Soome president Sauli Niinistö ja Vene president Vladimir Putin. Lähiajal sõidab Venemaale ka Saksamaa kantsler Angela Merkel, kel Merkeli teiseks maiks planeeritud. Visiit on muide esimene saksa ja vene liidrite kahepoolne kohtumine peale Krimmi annekteerimist ja, ja ehk oleks meil ka aeg ikkagi natukene seda suhet ümber hinnata. Ehk oleks ka meel paslik valmistuda Euroopa Liidu Venemaale kehtestatud sanktsioonide leevenemiseks meele eeloleval sügisel, mida on prognoosinud näiteks ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Jah, minu arust Riigikogus tõesti oli nii, et majanduskomisjon tuli välja siin mõni aeg tagasi, et nad sooviksid teatud majandusalast debatti pidada. Ja majanduskomisjoni esimees koos oma delegatsiooniga peale seda siis rahanduskomisjon. Aga nüüd, kui rääkida sellest Soome sest Venemaaga, siis see on ju täiesti avalik, see on teada, seda ütleb nii president kui peaminister, et vastavatel tasemetel neil aastas korra-paar, sellised regulaarsed kohtumised toimuvad, me tean, teame ju ka seda, et kohtumised toimusid või kohtumine toimus ka näiteks Ungari peaministri ja siis Vene Föderatsiooni esindaja või presidendi vahel. Just nimelt. Ma ei kannata. Kui me tuleme selle juurde, mis oli selle küsimuse esimene pool, et kas me liiga ei karda seda vene hüsteeriat, siis mind teeb väga murelikuks punkt üks see, et ma näen, et taaskord enne kohalikke valimisi, mis toimuvad sel aastal oktoobrikuus järjest rohkem soovitakse tuua seda eesti-vene vastandus kaart lauale ja ja isegi kui me räägime nendest sellest sõnast vene või venekeelse vene keele sõnasõnadest, mis on seotud siin Eesti riigis, nendest samadest inimestest, kes elavad siin Pärnus või Tallinnas siis kohese automaatselt püütakse vastandada, püütakse hakata rääkima kremlist ja, ja nii edasi. See ju ei ole nii. Nii et ma arvan, nii et ma arvan, et see igal juhul siseriiklikult see vastandumine eesti-vene teljel ei too kasu Keskerakond isiklikult ka mina olen sellele väga vastu, et ma arvan, et ühiskond vajab palju rohkem sellisest sidusust ja tasakaalustatud arengut kui see, et kui üks inimene ütleb välja Vene, olgu see Vene kodanikud Eestis, olgu see Eesti inimesed, kellele kodune keel on vene keel, siis kohe tekib hüsteeria, Eesti riiki vaja hüsteeriat, meil ei ole mingit põhjust hüsteeriat külvata, meil ei ole hetkel sõja, too julgeolekuanalüüsid ei ole näidanud, et see ohutase on tõusnud. Me oleme rahulik riik. Nüüd kas peaks kuidagi neid kahepoolseid kontakte tihendama? On tõesti selle kokkulepet, neid kahepoolseid kontakte ide? Ta, mis on Eestis täna hästi, ma arvan, meie kultuuriline suhtlus kahe riigi vahel või ütleme, tuurialane suhtlus, see on päris usin son, päris usin. Aga tõsi on see, et poliitilise tasemel neid suhteid ei ole. Ja ka minu minek Peterburgi eesti Jaani kirikusse on ju seotud Eesti riigi ajalooga ja teised pulka kultuuriga. Aga kas riigikogu komisjonid on see tase, kus, kus tegelikult need suhted ja vastastikused visiidid ikkagi oleks, oleks aktsepteeritud? Et ütleme nii, et riigikogu tasandil neid, seda suhteid ja, ja seda suhtlust on peetud eeskätt, et siis väliskomisjoni tasandil, kui me räägime piirilepingust, aga, aga need suhtlused jäävad juba siin aastate taha, sest et ei ole seda piirilepingu aspekti ka suudetud Vene Föderatsiooni poolt või soovitud edasi viia. Venemaaga seondub ka Eesti positsioon Nord Stream kahe suhtes, ehk siis Vene-Saksa gaasi suht ei gaasijuhtme rajamise osas tausta ka veidi Euroopa komisjon saatis kahe nädala eest välja teate, kus siis palub huvitatud osapooltel, sealhulgas Eestil esitada märkused meetmete kohta, mida Gazprom kui nad välja Ida-Euroopa ja sealhulgas Eesti gaasiturgudel gaasitarnete vaba liikumise lihtsustamiseks ning konkurentsivõimelise hinna tagamiseks ja Gazprom on lubanud kõrvaldada lepingutest eesti tarbijatega lõplikult ja alatiseks kõik turgu killustavad klauslid. Milline on teie hinnang, kas see Gazpromi pakutud kompromiss on mõistlik ja kas Eesti peaks selle Euroopa Komisjoni vahendatud Gazpromi kompromissi valguses leevendama oma senist vastuseisu Nord Stream kahe ehitamisele? Selge on see, et nii see Northim üks kui ka tänase nord Stream kaks, et tegemist on meie seisukohalt poliitilise projektiga ning see vähendab nii kesk- kui ka Ida-Euroopa energiajulgeolekut. Nüüd edasi, Eesti seisukoht Nord Stream kahe rajamise suhtes on endine, et kõik energiataristuprojektid Nad peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu kehtiva õigusega ning energialiidu eesmärgiga mitmekesistada gaasitarne tarneallikaid ja koridore. Antud juhul me võime öelda, et see nord Stream kaks ei, ei mitmekesist ta, seda teiselt poolt. Me oleme küsinud ka hinnangut Euroopa komisjonilt ja seda on tegelikult püsinud ka mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid et siis väljendada oma kõhklusi projekti vastavuse osas neile neile eesmärkidele. See näiteks oli teemal see nord Stream kaks üsna põgusalt, aga ta oli laual ka viimasel Euroopa ülem kogul, kus öeldi tegelikult mitme liikmesriigi poolt välja Euroopa Komisjoni esindajale, et me soovime konkreetset vastust oma kirjadele, mida ja kuidas teie nord Stream kahtede näete. Nii et jah, lühivastused, teiste seisukohad Nord Stream kahe rajamise suhtes on endised. Just nimelt vahepeal on tõlgendatud ka Postimehe veergudel kui ajakirjanduses laiemalt seda, et Teie ja teie valitsuse liikmed ei soovi Nord Streami teemal kommentaare anda ja isegi kujuksin Nord Streami teemaline konverents oli, oli Tallinnas isegi majandusminister läks ära puhkusele, seda tõlgendati justkui teie valitsuse soovimatust seisukohta võtta Ta ja kaheldi või oletati, et ehk teie valitsus soovib revideerida varasemat reformierakonna valitsuse seisukohta. Teie kinnitate, te ei revideeri varasema valitsusega? Ma kõigepealt räägin inimesest, kusjuures kui inimesel on puhkuste, sinna puhkuse läheb, see oli täiesti ühe ajakirjaniku vist küsimus, mis tuli. Ta tuli Stenbocki majja sisse, umbes hommikul tuli sisse, lõunal tehti uudis, et öelda mingeid seisukohti. No siin ma olen vikerraadio stuudios, täna auväärt Eesti rahvusringhäälingu stuudios ütlen väga selgelt seisukohad. Eesti seisukoht Nortilin kahe raja suhtes on endine. Me seda ei muuda. Ja punkt, väga hea, läheme teemadega edasi, me, meil on teiega saanud kenaks traditsiooniks rääkida saates ka Keskerakonnaga seotud teemadel ja me jätkame seda traditsiooni ka täna, et Tallinna linnas on tekkinud olukord, kus abilinnapea, kelle haldusalas tegeletakse jäätmekorraldusega, omab ise ajakirjanduse andmetel seoseid ühe jäätmemajanduses osaleva ettevõttega. Näiteks on siis Eesti Ekspress välja toonud Arvo Sarapuu väimees ja tema avalikes firmades juhatajana tegutsev Margo Tomingas ostab prügifirmale PWM prügiautosid, teiseks hangitakse autosid ka Arvo Sarapuufirmades juhtivatel kohtadel töötanud Tiina Rossi kaudu. Ja kolmandaks ka see, et selle prügifirma prügiautosid hoiti hooldati teenindati sarapuule kuuluvast bussipargis Tallinnas Lasnamäel. Kuigi Sarapu kaasuses pole talle juriidiliselt uurimisorganite poolt midagi ette heidetud, siis kas eetilises plaanis teie hinnangul selles kaasuses on probleeme? Aitäh. Kui need tõsised, ma ütleks nii tõsised süüdistused, jaa, jaa. Nooled Arvo Sarapuu osas Eesti ajakirjanike ja ajakirjanduse poolt tulid siis ma väga kiiresti palusin ka Arvo Sarapuu kohtumist ja me kohtusime, ma küsisin tema käest, et kas ta on seotud nende ettevõtetega, mis Tallinnas tegelevad, jäätme jäätmeturul. Ta vastas, et ta ei ole nendega seotud, mina ma küsisin ta käest, teise küsimus, et kas tal on üht-teist või kolmandat pidi ühegi ettevõttega kuidagi huvide konflikt. Ta vastas, et ei ole. Minu kolmas küsimus oli talle konkreetselt see, et kas ta on kuidagi seotud nende ettevõtete, kas ta on kuskil nõukogus, kas on kuskil varjatud esindajad tema puhul ta ütles, et ei ole. Minu minu vastus talle oli see, et see peab olema juriidiliselt korrektne, ase peab ka näima. Selge minu teada, et Arvo Sarapuu on teinud ka nüüd avaliku pöördumise, kus ta räägib omaettevõtetes täiesti, mis on seotud mitte ainult prügiga või transpordiga, siis kui ma ei eksi, on see vist bussiettevõtte ATKO. Et ta tuleb kõikidest juhtimistasanditel sealt välja. Nii et selles mõttes, et siin ei ole nagu kahtepidi mõistmist, et kui Arvo Sarapuu tahab töötada Tallinna linnasüsteemis, olla abilinnapea, siis need tuleb lükata väga konkreetselt selgelt ümber ja ei tohi näida mingisugust huvide konflikti. Mida mina saan teha. Minul ei ole võimalust inimest kuidagi teistmoodi küsitleda või teda uurida, kui küsida, nii nagu meie kultuuris on kohane. Ta otse küsida konkreetseid küsimusi. Ta ütles nendele küsimustele, nagu ma tõin ka välja, et ta ei ole nendega seotud ja mina ütlesin talle, et see peab olema selge, puhas ja ka tema tabab ka näima õige. Tallinnas koostatakse praegu rahva abiga linnale uut positiivset programmi, seda tehakse siis juba teist korda. Paljud, iseäranis opositsioon, peab seda ka Keskerakonna katseks koostada endale valimisprogramm ja teha kampaaniat maksumaksja raha eest. Kui nüüd need sellised hinnangud kõrvale jätta, kas selline positiivse programmi koostamise idee vääriks võib-olla ka riigi tasandile viimist? Aitäh selle küsimuse eest, et ega mina täpselt ei teagi sellest positiivsest programmist, aga seda on hea hea kuulda ja ma loodan, et mõningad Tallinna linna esindajad kuulevad seda saadet nii et minagi Tallinna linna elanikuna siis ütleksime mõningad mõtted, et minu meelest positiivne programm peaks hõlmama endas seda et rohkem peab linn pöörama tähelepanu kõnniteede olukorrale minu meelest ka ühistute ees parkimise olukorrale. Tõsiseks on ühistranspordi küsimus, ma väga loodan, et linnajuhid võtavad tõsiselt ka mere ääres mõist elanikele, inimestele, mis on loomulikult seotud planeeringute küsimusega. Nii et ma arvan, et just täna tuleb väga palju rõhku panna just nendele, kes liiguvad ühistranspordiga. Kas iga päev käivad, sest kõnniteede olukord ikka vajaks tõsisemalt parandamist. Aga kas riik võiks teha oma positiivse programmi, eks riigi puhul on ju see positiivne programm, suuresti ma arvan, erakondade peal selles mõttes, et erakonnad, kui nad kandideerivad riigikogu valimistel ma väga meie erakonnast see nii on ja ma usun, et ka teistes erakondades, kui hakatakse oma programmilisi seisukohtasid kujundama siis see ei ole nii, et kuskil toa vaikuses need sünnivad või vastupidi, küsitakse erinevatest Eestimaa nurkadest, mis arvatakse ühest, teisest ja kolmandast ideest ja läbi selle, siis sünnivad ka erakonna valimisprogrammid, valimisplatvormid, aga see ei tähenda seda, et valimistevahelisel perioodil sellist kahekõnet. Aga ma ütleks ka kuulamist ei pea olema loomulikult. Peab olema. Eile sattusid mulle Tallinnas töölaual näppu viimase mõne kuu ajalehed stallitsa, et viimases numbris oli näiteks viie poliitiku pildid, kõik nendest kuuluvad keskerakonda ka varasemates numbrites, mis näppu jäid. Korderi kolm kurtaas viis poliitikut ja kõik jällegi Keskerakonna liikmed. Muuseas, kõikides nendes kõlu kõnealustes lihtsa numbrites on ka teie pilte. Oskate te öelda, kas Tallinna linnas ei tegutse ühtegi mõne teise erakonna poliitikut, kelle pilt sobiks lehte punaste litsas? No kindlasti kindlasti tegutseb, et see küsimus ei ole ju selles mõttes, et ma saan aru, et ta on selline selline võib-olla natukene meeleri intriigi kiskuv, aga loomulikult tegutseb ja Tallinna linnavolikogus ju tegutsevad ka teised fraktsioonile Isamaa ja Res Publica fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, mina olen nii, ma olen öelnud selgelt välja oma erakonnas sees, et minu meelest sarnane nagu, kui natukene seda näidet tuua, et, et meil on rahvusringhäälingus, täna erinevate erakondade esindajad tegelikult rahvusnõukogus, eks ja see ei ole nii, et nemad ütlevad programmi ette küsimusi, et aga aga kui Tallinn tahab ja soovib ikkagi muuta oma juhtimisstiili ja mina arvan, et ta peab seda muutma, siis kindlasti näiteks on päris päris sageli on hambus näiteks seesama Tallinna televisioon, et loomulikult ma arvan, et ka seda Tallinna televisiooni ütleme, nõukogu tasandil peaks esindama kõik need fraktsioonid, kes on volikogus esindatud, et see on see info, kana, kus Tallinna teemasid tuleb arutada, aga see ei saa olla kindlasti ja sa ei tohi olla ühe erakonna infokanal. Meil siin Pärnu stuudios on käsil saate lõpuminutid. Härra peaminister, sel nädalavahetusel, pühapäeval toimub siinsamas Pärnus ka loomerahva pleenum. Kas plaanite osaleda? Vastan ausalt öeldes sellel pühapäeval ma plaanin olla oma perega koos, see on viimasel kolmel nädala jooksul vist esimene päev, kui ma saan oma lasteaia ja abikaasa koos olla, nii et see on aus vastus. Et olen pühapäeval oma oma perekonnaga koos. Tänavuse loomeliitude pleenumi Pärnus peetava pleenumi pealkiri on. Kuidas Eesti ellu jääb? Milline võiks olla teie sõnum? Lühidalt pleenumi osalised. Et meie rahvaarv ei langeks, vaid meie rahvaarv peab tõusma ja ma arvan, igasugused poliitikad, sotsiaalsed, majanduslikud, hariduspoliitikat. Minu meelest peavad lähtuma sellest küsimusest, et Eesti rahvaarv peab tulevikus tõusma, mitte langema. Pärnus jõustub suurele osale Eesti inimestest praegu ka märksõnaga Weekend festival. Muuseas, kas Jüri Ratas plaanib sel aastal Weekend festivalile minna? Ei ole hetkel selles plaane. Suur tänu, selline sai tänane saade, stuudios on peaminister Jüri ratast küsitlesid Arp Müller ja Mirko ojakivi. Taas on peaminister vikerraadio eetris praeguste plaanide kohaselt 28. aprillil. Kuulmiseni. Stuudios on peaminister.