Nõnda mängis Glenn Milleri orkester 1943. aastal. Pala oli Glen Grey salveli trump trompetisoolod puhusperni Priivin. Olles jõudnud Seitsmenda singi klassikale pühendatud saateni, meenutagem Ki täna Glenn Milleri orkestrit, kes omaaegsetest populaarsetest svingbändidest on meile pärandanud vahest kõige enam igihalja orkestripalu. 1939. aasta esimesel märtsil pühitses trombunnist Glenn Miller oma 30 viiendat sünnipäeva. Ta oli juba ligi 15 aastat muusikuna tegutsenud, mängides pen pollaki toorsi, vendade rei noobli ja mitme teisigi tuntud bänd liidrikollektiivis ning olnud ka viljakas arranžeerija. Eelmisel aastal oli ta asutanud oma orkestri, mis aga seni erilist edu polnud saavutanud. Just nagu sünnipäevakingiks sai ta nüüd lepingu mängimiseks New Yorgi lähedase soositud väljasõidukoha neuroshelli Glen Aliendi kasiinos. Selle kaudu oli varem juba mitu orkestrit tuntuks saanud. Korraldati joglennaelandi kasiinost regulaarseid ringhäälinguülekandeid kahe kompanii saatjate kaudu, mis katsid kogu USA idast kuni läände, hõlmates kümneid tuhandeid huvitatud kuulajaid. Nüüd oli järk Glenn Milleri orkestri käes. Juba paaril järgneval kuul tehti paarkümmend plaadistust dollastest värsketest lööklauludest, sest neid ootas lai publik esmajoones. See oli Domedoshi orkestrist üle võetud laul sinule, millele Glenn Miller tegi uue arranžeeringu kasutades oma spetsialiteet saksofonirühmas, mängis esimest häält mitte esimene altsaksofon vaid klarnetit, andes grupi harmoniseeritud meloodiale erilise särava kõla. Miller oli selle võtte avastanud rei Noble orkestri arranžeerija ana trumbonistina ja kuulu järgi juhuslikult. Ta oli proovinud anda saksofonigrupi meloodia häält trompetile, kuid selle pillimängija oli huult vigastanud ja nii prooviti trompetipartiid mängida klarneti k. Tulemus oli hämmastav ja sellest saigi Glenn Milleri orkestri firmamärk, mida teisedki kohe kopeerima asusid. Milleri arranžeeringuid iseloomustas ka laulusaate oskuslik kujundamine. Kuuldud palaski võis märgata Ebele laulu taustal omaette meloodia jooniseid kujundatud kontrapunkti traditsiooniliste reeglite järgi. Lööklaulude kõrvale paigutas Glenn Miller aga algusest peale ka rütmiliselt kaasakiskuv otsing. Palu. Neid laulsid samal perioodil Merjam, Hatson ja orkestri tenorsaksofonist. Eks Peneke, kes oli ka hea vilistaja. Järgnevas Panas kuulete mõlemaid mainitud lauljaid. Trompetisoolot mängib klatherly pärast vilesoolot kuulajatega Glenn Millerit vestlemast. Eks Penekega Pala Perling Berlini Mul on endast kahju. Nüüd aga tagasi saate alguses mainitud sünnipäevakingi esinemislepingu juurde. Orkester pidi alustama Klein naljandi kasiinos seitsmeteistkümnendal mail kuid seda kuuldes ruttas juhust kasutama ka üks teine ettevõtja, kellel oli populaarne Medobrucki tantsusaal New Jerseys syda kruvis. Ja nii mängis Miller märtsi aprilli ja pool maikuud veel teiseski ringhäälinguülekannetega lõbustuskohas olles 1939. aasta suveks jõudnud soosingult parimate sving bändide hulka. Ka. 1941. aastal jõudis aga ekraanile film Sanveli serenaad. Meil päikesepaistelise oru serenaad, milles tegi kaasa kogu orkester eesotsas Glenn Milleriga. Peaosas oli tollane iluuisutamiskuulsus Sonja Heini. Ühes fantastilisest tantsunumbris. Aga esinesid vennad, Nikolased koos Dorothy tändrichiga. Kuuldavasti läks selle filmi viimane koopia Tartu kammivabrikusse tooraineks. Muidu võinuks ja vahel harva veelgi Milleri orkestrit näha. Muusikat oli filmis palju. Suudlus polka, see juhtus San välisma, tean, kas maailm ootab, et saaks jälle valssi tantsida. Heas tujus Milleri oma komponeeritud ja ainsana oma komponeeritud kuupaiste serenaad ja Tšatanuga rong. Kolm viimasena mainitud pala panemegi järgnevalt kõlama. Märkigem ka kuuldud palade soliste esimeses saksofonist ideeks Penekija Al klink ning trompetis Claytherly teises klarnet-ist Wilbur Schwartz, kolmandas lauljad poola Kelly teks Peneki ja vokaalkvartett moleners. Selle esimese filmi menu oli nii suur, et stuudio otsustas taguda rauda, kuni see veel kuum on. Juba järgmisel aastal tuli ekraanile teine film Glenn Milleri kollektiiviga. Orkestri naised, milles oli seitse laulu ja instrumentaalpala. Viimaks ometi inimesed nagu sina ja mina sarve signaali rääk, jällegi Tšatanuga rong ning Ameerika patrull nukker serenaad ja tütarlaps Kalama suust. Kuulakem neistki kolme viimast, kusjuures patrullis soleerivat trummar Morris Partsil ja hilisem omaette orkestri juht pilli Mei trompetit. Serenaadi laulavad Ebe leia moderners ja viimases palas on jälle ametist eks Peneke seekord koos Merilin Hattoni ja ansambliga moderners. Orkestri naistel polnud siiski kaugeltki seda menu, mis oli saatnud eelmist filmi. Et aga Milleri muusika väga sobib valgele linale, seda näitab kasvõi fakt, et ainuüksi kuupaiste serenaadi on kasutatud pärast autori surma vähemalt pooles tosinas filmis. Nende hulgas on Faspinderi Maria Brauni abieluaastast 1978 Woody Alleni tähetolmu mälestused aastast 1980 film, kantslerist, laki lugejanost ja 1976. aastal tehtud film hukkamõistetute teekond, mille aluseks oli traagiline tõsielusündmus. Juutide lahkumine hitlerliku Saksamaalt 1939. aastal laeval, mida ükski sihtsadam vastu ei võtnud. Püsides veel Glenn Milleriga seotud filmide juures märkigem ka 1953. aastal tehtud Glenn Milleri lugu, milles nimiosa mängib James Stewart. Kaastegevad olid ka Ruja Armstrong ja siin kruuba Joseph köržensoni. Orkester esines Milleri bändina. Filmis kõlasid populaarsed instrumentaalpalad Milleri orkestri repertuaarist, mida praegu tunneme juba nii hästi, et võiksime piirduda ühega. See on Grey pärlikee sooludega, saksofonist idelt, õrnikessersilt, Skipimaatinilt krinkilt ja Texpenikelt, Kornetistilt bobi häkketilt ja pianist trummi McGregor-ilt. 1942. aasta septembris saatis Miller oma orkestri laiali ja läks sõjaväkke. Peagi määrati ta õhujõudude orkestri juhiks, esialgu kapteni, hiljem majori aukraadis. 1944. aastal mängi statisti Euroopas liitlasvägede rinde tagalas. Peab aga ütlema, et oma orkestripärandi kaalukama osa oli ta loonud tsiviilkoosseisuga. Armee orkestriga sai ta üldse vähe plaadistada. Selle perioodi tunni instrumentaalpala on ta enda haranžeeritud Saint Louis bluusmarss, milles soolosid mängisid bobi Nikol strumpetil vints carbon tromboonil. Ise ta siis juba palju ei mänginud. Hänk friiman altsaksofoni ja räime killi trummidel. 16. detsembril 1944. aastal lendas Glenn Miller Inglismaalt Pariisi, et teha ettevalmistusi kontserdi korraldamiseks. Lennuk jäi aga kadunuks ja tänaseni pole saadud teada, mis temaga õieti juhtus. 1945. aastal juhatasid Milleri orkestrit arranžeerija Cherry Grey ja trummar rei Mcilly. Hiljem on seal kohal olnud mitmed teised muusikud, omaaegset populaarsust pole kollektiiv aga enam taastada suutnud. Pöördugem lõpetuseks tagasi Glenn Milleri orkestri tegevuse algusse. 1939. aasta teisel juunil plaadistati töösemi pala liug sarvedživ soolod teks Penekelt Claytherlilt ja Glenn millerilt. Neljandal aprillil Aga salvestati Milleri orkestriringhäälinguülekandest Medobrucki tantsusaalist, Perling Berlini pala sinitaevas. See oli aeg, millal kõik oli alles ees ja jäägu mainitud palatena viimasteks.