Saadet svingiklassikast alustas Stein kruuba orkester. Eelmised saated olid pühendatud svingmuusika kõrgperioodi kõige silmapaistvatele orkestrijuhtidele, kes olid samas ka hiilgavad instrumentalistina nagu Benny Goodman, Ati sho, kaunteisijad, Youcellington või siis need, kelle oma pillimäng orkestris erilist osa ei mänginud. Kes aga suutsid luua džässiajaloos olulist rolli etendanud kollektiivi nagu Glenn Miller ja Fletcher Henderson. Tänase saate sisustavad seevastu muusikud, kes instrumentalistina kuulusid kõige oma eliidi hulka kelle loodud swing bändi taga saavutatud populaarsusest hoolimata nii-öelda kõrgliigasse tõusta ei suutnud. Need on trummar, gruppa trompetis, panniberigan ning vibrofonistlajane ühenton. Kõik kolm ühel või teisel ajal Benny Goodmani orkestris mänginud. Alustagem siis juba kuuldud bändist. Ching Ruba orkestrist. 1909. aastal sündinud ja 1973. aastal surnud trummari selja taga oli juba pikk orkestri praktika, kui ta 1935. aastal Benny Goodmani orkestris üheks silmapaistvamaks figuuriks sai. Kriitik John Wilson kirjutab, et gruppa jõuline shoumeni isiksus oli tähtis tegur Goodmani orkestri massilise populaarsuse loomisel. Kuigi tema tuntuim soolo palas laula, laula, on tagasivaates kaunist tagasihoidlik, märgib Wilson panid aluse trummisoolo telemis mõnigi trummari kätes. Kaunis piinarikkaks kujunesid Wilson pole ka eriti vaimustatud kruuba ansamblimängust, väites, et tema järeltulija Kudmani kvartetis teeniv Daff oli tunduvalt parem Swing trummar. Siiski leiab Wilson häid sõnu kruuba bigbändile öeldes, et see oli neljakümnendail aastail jõuline distsiplineeritud kollektiiv. Kuulakem siis gruppa orkestrilt 1944. aastal plaadistatud trummipuugid, milles soolod on arvatavasti don Fagerkvistilt trompeti Lia Charlie ventuuralt tenorsaksofoni. Aga päris kindlasti siin grupalt eneselt. Mänginud Benny Goodmani orkestris kolm aastat asutas siin gruppaniisis 1938. aastal oma orkestri olles veendunud, et vähemalt populaarsust oli tal juba piisavalt, et ka omaette läbi lüüa. Järgmisel aastal tegi sama käigu häri jams ja eks nad mõlemad olnudki Kudmani orkestri silmapaistvamad solistid. Saidmanid. Üks varasemaid heliülesvõtteid oma bändiga oli grupal 1939. aastal plaadistatud džunglihullustus milles on selgesti kuulda udmeni ja soo poolt alustatud stiili mõjusid. Esiplaanil olnud klarnet-ist. Sämi Musica soolot mängib ka trompetis Trai Cameron ja muidugi Grubaise ainuke tuntum nimi selles varases koosseisus on tenorsaksofonist sam tona ahju, kes ka ise hiljem korduvalt oma orkestreid juhatas. Pala toob meelde Aadi sood, džunglitrummid kas või ainult pealkirja kaudu, aga mängib ju kohe alguses klarnet. Siin gruppa esimene orkestrijuhi periood kestis umbes viis aastat ja selle aja jooksul oli tema kollektiivi kaadrite voolavus üsna elav. Koosseis muutus sageli kõige eredam figuur tollest esimesest perioodist oli trumpe distro Jeldrid grupparendiga plaatsetud hoogikaal, Mikeli kiiktooli peavad paljud üheks Heldritsi parimaks soolopalaks. Plaadistus. Daatum on teine juuli 1941. 1942. aastal sattus Džiin gruppa ühte uimastiafääri ja oli ligi aasta eeluurimisvanglas. Tema orkester läks laiali ja kuigi ta vabanes puhaste paberitega, otsustas ta esialgu taas orkestrimuusikuna alustada. Ta mängis mõned kuud Benny Goodmani hiljem Tommy Dorsey orkestris, asutas aga 1944. aastal jälle oma bigbändi. Kui palju tollast svingi pilti mõjustasid juba väljakujunenud stambid, seda näitab kujukalt selle uue bändiga 1944. aastal plaadistatud anonüümse autoripala. Mäletan suseni vokaalansambel ja tromboonisoolo oleks nagu Tommy toorse orkestrist. Siin kruuba teine bigbänd püsis küll vahelduva koosseisuga tegevuses kuni 1951. aastani. Seejärel mängis gruppa paljudes orkestrites ja ansamblites, juhatas vahetevahel ka omi, andis veel 1963. aastal big bändiga kontserdi ja esines televisioonis, filmides ja šõudes. 1959. aastal valmis vill siin kruuba lugu, mis polnud küll täpselt kooskõlas populaarse trummari elulooga. Nimiosa mängis näitleja Salmini grupalejaid vaid trummipartiid. Mainida võib sedagi, et olles end täiendanud New Yorgi Filharmoonikute löökpillimängija sool Goodmani juures avastaga oskusi kooliga, löökpillikooli kuulakem veel üht pala siin gruppa pick bändilt aastast 1946, see on tõeline Leyton'i armas vanale õunama George Williamsi arranžeeringus. Soolosid mängivad trompetis tall, bossino, trumbonistik Taylor ja altsaksofonist Charlie Kennedy. Eriti viimase mängitud soolos on juba kuulda saali Parkeri niisiis piibopi mõju. Ühtlasi oli see klassikaliste sving bändide kuldse ajastu lõpu algus. Trompetis paniberiganoli gruppaga ühevanune samuti sündinud 1909. aastal elas aga vaid 33 aasta vanuseid. Varase surma põhjustas kopsupõletik, kuid tervisehäirete peapõhjuseks sai alkoholism, mis 11 aastat varem oli viinud hauda veelgi noorema trompeti imetiks paidel pekki. Panibergiana oli 1935. aastal paar kuud Benny Goodmani orkestri peamine trump petist läks üle Tommy Dorsey juurde ja sai seal kuulsaks ühena parimaist valgetest džässi trumpetistidest, kelle soolosid kirjutati plaatidelt ja õpiti noot noodilt pähe. Tema mäng oli pingevaba ja voolav, mistõttu selles leidis parimat väljendust tema romantiline natuur. Schemes Collier on kirjutanud, et soojuse ja siiruse poolest Oliveri kanist sügavam, ainult üks trompetis aastrong. Ühtlasi nimetatav Ericssoni džässmuusika puhtamaks romantikuks lahkunud 1937. aastal Tommy Dorsey orkestrist asutas paniberiga oma bigbändi mis aga püsis koos vähem kui kolm aastat tänu orkestrijuhi loomusele, mis kuidagi ei sobinud bänd liidrile vajaliku distsipliini ja järjekindlusega. Siiski on perigani bändi plaadid enamasti hea ansamblitunnetusega mängitud rääkimata võlust, mida neile annab perigani enda osavõtt. Kuulake Morgani pala, keegi teine võtab mu koha, milles vokaalsolist tenorsaksofoni solist on tõenäoliselt käsliin, lein ja George'i hoold. Paniberiga orkestri tegevuse algusest 1937.-st aastast on pärit ka järgnev pala läbi Clintoni etüüd pruunist toonis mis demonstreerib kollektiivi rütmilisemad poolust. Perigani soolo on üsna originaalne, võttes enne liikuma pääsemist hoogu üksikutelt piltidelt. Ülejäänud solistid pole plaadile märgitud ja pole mõtet neid mõistatama hakata. Paniberigani pärandist tuntuimaks on jäänud vöölnud juuki pala ma ei saa sinuga hakkama plaadistatud samuti 1937. aastal. Periga demonstreerib siin oma erakordset võimet mängida vabalt kõigis trompetiregistrites alates madalast kuni kõrgesse. Siin pääseb ühtlasi hästi maksvusele tema romantik uhing. Mõned teavad plaadi miinuseks perigani vokaalset osa kuid mind see ei sega. Ta on siin sama siiras kui trompetimängus ja paneb hästi kõlama aera kööghini, vaimuka teksti, kuigi ta pole mingi Sinatra või Crosby. Tema mõningane vokaalne abitus annab ehk laulule omamoodi liigutava alatooni. Tänane kolmas svingiklassik bigbändi juht on praegugi elu ja tervise juures olev vibrofonistlajane Hampton 1913. aasta mees, seega siis praegu 73 aastat vana. Tema orkestrijuhi tegevus algas juba 1932. aastal, kuni veni kud mõnda 1936. aastal oma bändi kutsus, kuhu ta jäi neljaks aastaks asutades siis oma suure svingorkestri. Orkester tegi oma esimese plaadi 1941. aasta lõpul kuid saavutas esimese suure tunnustuse järgmise aasta mais tehtud palaga koju lennates, mille Hampton oli kuus kuud mõniga komponeerinud. Selles mängitud tenorsaksofonisoologa sai ühtlasi kuulsaks tollal üheksateistaastane hiline Ooess tšekid. Lionel Hamptoni bigbändile olid eeskujuks kaunteisija, Chimmilanspordi kollektiivid. Võrreldes puhkpillimängijatest orkestrijuhtidega oli Hämpton ise solistina vähem soodsas olukorras sest vibrofoni suhteliselt nõrk hääl kaob kergesti bigbändi kõlamassi alla. Seepärast anda solistina vabam väikestes koosseisudes ja üldiselt peetakse tema plaatidest parimaks Benny Goodmani kvartetis tuid. Kuigi Hamptoni vitaalne loomus paneb end maksma, kus aga iganes vaja. Kuulakem 1944. aastal big bändiga plaadistatud pala Shop Shop, milles solistiks on Snokiyang, trompeti Aarnet tenorsaksofon, Ilja Hampton ise. Leenu Henton pidasama pigmendi enam-vähem pidevalt koos tervelt veerand sajandit hiljem on ta esinenud oma sexteti ja rea muude koosseisudega. Tema bändist on käinud läbi hulk üldtuntud soliste, lisaks juba mainitule saksofon essid ööl postik popleid Dexter Gordon Johni Griffini hääl sees trompetistid ööni Royal Chow Newman, Anderson, Gillian kontrabassist, Charles mängus ja paljud teisedki. Kuulake tänase lõpetuseks Lionel Hamptoni bändi kontsertvõtted 1954.-st aastast milles hoolimata mõnigi silmapaistva solisti, näiteks trompetis häderley juuresolekust koondub tähelepanu ikkagi orkestrijuhi säravale, vibrofoni mängule.