Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas nädala jagu päevi tagasiviite Eesti muusikapedagoogi. Teiste seas pälvis preemia Pärnu muusikakooli kauaaegne akordioniõpetaja Reet norming. Kes on meil nüüd stuudios. Tere ja palju õnne. Suur aitäh. Alustame kohe päris algusest. Kuidas ja millal te ise muusika ja pillimängu juurde sattusite? Mina sattusin suhteliselt hilja, kuna ma Pärnusse kolisime 60. aastal, siis ma olin juba 14 aastat vana ja alles siis hakkasin õppima laste muusikakoolis sel ajal. Ma olen niimoodi ise kuulmise järgi mänginud, aga siis läksin muusikakooli ja pärast otsa muusikakooli. Kes olid teie esimesed õpetajad ja millised on mälestused nendest? Minu kõige esimene õpetaja oli Alda Tõnisson. Siis edasi oli antava abi laste muusikakoolis ja meil oli väga suur akordioni korrishee oli Artur aula, tema juures ma käisin orkestris ja ja kõigi nende juurest sain ikka nii kokkuvõttes just põnevalt, et need olid erinevad õpetajad. Igatahes väga palju sain Mart Raul Alt aga teistel ka Eli antav Abja Alta Tõnisson ja. Kuidas ja millistel asjaoludel teist endast pedagoog sai? Tegelikult Ma selle pedagoogi ameti peale muidugi ei mõelnud. Mulle meeldis akordion õppida, mängida ja ma läksin teda sellepärast edasi õppima, et lihtsalt paremini osata, aga et see erialaks sai must pedagoog sai selle peale ma ennem ei mõelnud. Aga ma olen väga rahul selle peale, tihtipeale noored õpivad muusikut ei mõtle. Te, olete pedagoog olnud ligi 50 aastat, kui ma ei eksi? Jah, mul saab järgmisel suvel, esimesel augustil saab 50 aastat Pärnu muusikakoolis, see on pikk aeg ja pikk aeg just selles mõttes, et muutused ning areng on olnud ju täiesti kardinaalselt. Alustuseks riigikord, sealt edasi kasvatus ja õpetamismeetodid üleüldiselt, mentaliteet, tehnika, areng, tehnilised võimalused olid täiesti teised, mis praegu, need ei ole üldse võrreldavad. Kuidas elad seda kõike üle ja läbi üks õpetaja, mis tundeid see on tekitanud? Ega ongi alguses näiteks praegune digimaailm. Ega see minule väga niisugune omane ei ole, ma pean seda ikka väga õppima. Läheb see väga lihtsalt, aga minul mitte, aga muidugi kõik igasugused lindistused, kõikvõimalikud võimalused on praegu väga suured. Jah. Aga kas see, et on võimalik internetist muusikat kuulata, salvestusi, vaadata, kas pigem lihtsustab õpetaja tööd või? On ka takistuseks mõnel kohal? Ei, ma arvan, et ta ikka lihtsustab jah, sest õpilased ise otsivad ju ja tulevad ja pakuvad variante välja millist pala mängida ja mis neile meeldib ja millise tähtsusega teie hinnangul on õpetajaametis kohanemisvõime uute oludega, uute inimestega, uue tehnikaga? See on väga tähtis, ainult et ma ei saa seda nüüd oma kohta öelda. Selles suhtes väga aktiivne ei ole. Aga kas noored õpetajad, kes tulevad õpetajaametisse, kas nemad on väga teistmoodi? Ma ei tea, kas nad teistmoodi on, aga nad on väga kodus selle tehnikaga. Noh, ja küllap need on ikka rohkem kaasaegse muusikaga ka nagu rohkem kursis. Seda küll jah, no meie pill on väga arenenud selles mõttes, et see akordion, millega mina alustasin, akordion kui instrument on väga palju arenenud, sest meie vasaku käevõimalused olid ja on praegu ka nendel tavapillidel siuksed, mis ei ole päris õiget kõrgused seal passis ja aga praegu on kõik võimalik, ainult et see oli juba muidugi mujal maailmas ammu, aga meieni jõudis siis nüüd ja lastevanematel on päris raske neid uusi instrumente osta, kuna need on väga kallid, meil koolis küll mõned on ja see süsteem on ka uus, niiet noortele õpetajatele on see, et ma nüüd siis omandatud ja need, kes hakkavad piima, saavad seda koolis õppida, kuna koolis on meil paar pilli, aga üldiselt laste vanemad sinnamaale veel jõudnud ei ole. Kuidas on muusikaharidusajas muutunud ja kuidas õpilased muutunud, teie õpetajate ju nii-öelda muusika algastmes ja kõik teie kasvandikud ei jää sugugi muusika juurde, et tihtipeale on see lapsevanema soov või unistus, et laps õpiks pilli? On küll muutunud? Jah. Mulle tundub, et praegu on rohkem neid lapsevanemaid, kes nagu panevad omale lapsi varem meie osakonnas olid õpilased kõik vanemad, nad hakkasid hiljem õppima. Meil ei olnudki nii sihukesi väikseid akordioni väikeste laste jaoks, nad ei saanudki varem õppida, kuna ta on ikka füüsiliselt raske instrument. Aga nüüd hakkavad nad juba esimesest klassist ja teisest ja muidugi ega akordion on nendele suhteliselt raskem koordinatsioon ja kõik see, kuna meil on vasak käsi selline, et nad seda ei näe ja meil on hästi mitu komponenti, mida nad peavad omandama ja mõnedel on see ikka raske. Kuidas te panete oma õpilased tulemuslikult harjutama, millega te neid motiveerite? Mina ei tea, mina olen suur ansamblite fänn ja ma püüan neid panna üsna varakult ansamblit täitsa mängima koos mängima ja tavaliselt lastele see väga meeldib ja noh, siis me teeme oma väikse seltsielu seal veel ühiseid üritusi ja tavaliselt see nendele meeldib, siis hakkab see harjutamisel hoog nagu suuremaks minema. Minule meeldib niimoodi. Kas on veel mingeid kindlaid sisse töötatud nippe, mis alati toimivad või peab õpetajaametisse jääma alati natukene leidlikuks kavalaks? Küllap ikka peab ja iga laps on isemoodi igaühele midagi põnevat leidma, mis temale võib-olla sobiks. Kui palju teil nende aastate jooksul õpilasi olnud on, kas te olete arvet ka pidanud? Pidasin segamini kuskil praegu ülimat lihvilt kuuske endaga võib-olla ajan segamini, mitte vähem küll, kui ennem oli rohkem. Kas te hoiate muusikuteele läinud kasvandikelt silma peal ja mis tundeid see teis tekitab? Ja see on tore, et päris palju on edasi õppima läinud, ma ei ütle, et akordioni ainult seal on läinud, mõned on läinud koorijuhtimist ja mõned on läinud hoopis teist instrumenti piima ja ja noh, ei ole kindlasti ainult akordionistid, aga paljud lapsed peavad mind ise meeles. Mul üldiselt nad käivad tavaliselt augustikuus. Nüüd, kes on edasi läinud, väga paljud käivad siin Pärnus ja me saame kokku ja nad räägivad oma elust ja tegemistest õppimistest. Ja kui palju nad nõu küsivad, veel? Nõu küsivad, võib-olla need, kes on ise nagu pedagoogitööle läinud. Kui nüüd püüda kokku võtta õpetaja kutse, siis millised isikuomadused on heal õpetajal vältimatult vajalikud? Soovin ma seda nüüd? Ei oska öelda, ma arvan, et neil peavad lapsed väga meeldima ja ta peab olema niisugune ikka selline suhtleja, kes saab lastega hakkama. Ja nõudlik peab ka muidugi olema, muidu ei tule tulemust. Kui kerge on seda tasakaalu leida nõudlikkuse ja kannatlikkuse vahel? Ega ei ole, ega ei ole kannatlikkus vahel kaobki. Reet norming te pälvisite Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pedagoogid, tunnustuspreemia, seda siis pikaaegse ja tulemusliku ja südamega tehtud töö eest. Öelge, palun, mida selline tunnustus teile tähendab? Neil on väga suur tunnustus, väga suur. See on ikka väga kena või su tööd märgatakse ja hinnatakse. Kas õpetajaamet on ka argipäeval väärtustatud ja tunnustatud? Ma ei oska nüüd niimoodi öelda, ma ütleks nii selle kohta, et huvikoolide õpetajad ei ole väga riigi seisukohalt märgistatud, kuna me ei ole selle rea peal nagu päris õpetajad, siis ma ei oska öelda. Millega te siis seda iseenda motivatsiooni üleval hoiab. Sellepärast et lihtsalt meeldib lastega tööd. Ja minul meeldib eriti ansamblitega ja mul nendega palju tegemist ja palju igasuguseid esinemisi ja põnev. Kas te soovite ise veel midagi lisada? Ma tänan kõiki neid, kes minu tööd hindasid, mind tähele panid ja muidugi ma tänan oma õpilasi, et mul on niisugused toredad õpilased, tänu kellele ma ilmselt ka oran pälvinud sellise tähelepanu. Mul on näiteks väga tubli ja tore bilane olnud, Tafeno Raivo, kes on nüüd küll põhiliselt saksofonist, aga ma tunnen. Mul läheb süda soojaks alati, kui ta tuleb ja ja ta tõesti nagu väärtustab seda osa, mis tema nagu laste muusikakoolis õppis, nii et et väga tore ja siis on mul vahvaid õpilasi nagu Kristel Laas, kes nüüd tegeleb aktiivselt akordioniliiduga ja palju selliseid toredaid õpilasi, kes on õpetajana ka toredad nagu Andrus Ostrova Pärnus. Ma küsiksin lõpetuseks veel, et milliste muusikat te ise kõige rohkem armastate ja heal meelel kuulate? Tegelikult ma kuulan igasugust muusikat. Ma ei ütle, et ma olen nüüd ainult akordionifänn. Kindlasti mulle meeldib väga orkestrimuusika ja ooperid ja aga muidugi akordionimuusika heas esituses on väga hea. Aitäh teile, Reet norming, mina soovin teile veel kord palju, palju õnne ja ikka inspireerivat õpetaja, tee jätku. Suur aitäh teile ka.