Jaani kiriku poolt sammusin mööda hari uulitsa Turu poole. Korraga näen keegi tuttav tuleb mulle vastu. Vaatan hoolega. Jah, lugu õige küll. Endine tuttav lammi Laur tuleb mulle vastu tõesti. Minu juurde jõudes jääd lammi Laur seisma. Tere, kaua aja pärast, hüüab ta mulle, vastaja annab kätt. Tere, tere. Kostan ma. Ja kaua aega tõesti mööda läinud, et me üht-teist pole enam näinud. Lammi Laur peab aja küsimuse üsna kõrvaliseks asjaks. Pöörab jutulõnga korraga teise külge ja küsib minult. Kas sa iseennast ka tunned? Mul liikus juu küsimine keele peal, mis niisugune iseenese tundmine tähendab. Aga enne veel, kui sain küsida, tulivad mulle Tallinna viimased nähtused meelde. Kas ei olnud lammi Laur ennast ka ehk kodukäijate väljakutsujate kilda andnud? Tarvis oli aru kätte saada. Ma tegin ennast ots kohtlaseks, vaatasin iseenese peale ja vastasin. Ma arvan, et ma ikka veel vainu, Villem, olen lammi Lauraga kohe targalt õpetama. Ei, ei, ega ma seda küsi, kas vainuvillem oled või? Ei, seda tean ma muidugi vaid seda küsin ma kassaga spiritismust, usud? Soo. Nüüd oli asi selge, nagu ma ette arvanud oli, lammi Laur, vaimude uskuja. Ma tahtsin seda vaimude usku paremini tundma saada. Tegin enese sellepärast jälle ots kohtlaseks, ökostsin. O küll ma seda usun, et siin Tallinnas piiritust leitakse. Mine, kuhu kõrtsi tahad, igal pool võid piiritust kas või pange ka saada. Ja seal Legiftiga tapab siin Tallinnas palju inimesi, oma meelt ja mõistust. Seda ei usu ma üksi, vaid seda tean ma selgesti, sest piirituse joomise halbu tagajärgi olen iga päev rohkesti küllalt näinud. Ei, ei, sest ma ei räägi. Ütles lammi Laur õiendades. Ma näen, sa ei saa mu jutust aru naa, pean selgemalt rääkima. Kas sa tontisid, usud? Tondi, kõrts olemas, seda usun ma küll, vastasin ma naerdes. Lammi Laur jäi selle vastusega niisama vähe rahule, kui endistega õpetades ütles mulle jälle. Tondi kõrtsil pole nende tontidega midagi tegemist. Ma tahan teada, kas sa vaimusid, usud. Vaimusid, küsisin ma. Ohoo. Neid usun ma küll, ma usun, et on häid vaimusid ja kurje vaimusid. Seegi vastus läks märgist mööda. Ka neist vaimudest ei räägi maa, ütles Lamy Laur. Vaid ainult surnute vaimudest. Kas sa usud, et mitmete vaimud veel pärast surma maa peal ilmuvad ja endid järelejääjatele näitavad? Need on need tondid ja vaimud, kellest ma räägin. Kodukäijad siis tähendasime omalt poolt minugi poolt kodukäijat, kui nii tahad, seletas lammilaur. Mitmed meie mehed hüüavad neid, aga tontideks. Mis ajast saadik tondid siis surnute vaimud on? Küsisin, ma. Ei mina seda tea, ütles lammi Laur kogeldes. Meie mehed armastavad aga tondinime ja seepärast rääkisin minagi tontidest. Tee ometi vahet tondi ja kodukäija vahel sähvasin mina omalt poolt vahele. Olgu siis kodukäijad, ütles lammi Laur mulle õigust andes. Nüüd küsin sult aga kassa kodukäijaid, usud? Cosmo kodukäijaid, usun, küsisin ma venitades. Pean tunnistama, et ma veel üht ainustki pole näinud. Ei ole näinud? Päris Lamy Laur. Ei ole, vastasin ma. Kas sa tahaksid näha päris lammi laul uuesti ohja, kui neid kusagil näha oleks, kostima? Lammi Lauril tuli nagu uus elu on 100 korda on sõnustamu kahtlemise peale. Tule täna õhtu, tahan sulle veel tontide tantsu näidata. Kas sa siis oled tontide tantsitajaks hakanud, küsisin ma. Seda küll mitte, vastas Lamy Lauraga, vaata täna õhtu peetakse Tondi kõrtsi ligidal koosolekut, kuhu vaimud ilmuvad. Sellele koosolekule palun sind tulla, seal saad vaimusid näha ja võid nendega kõneledagi. Asi hakkas mind ikka enam huvitama. Tahtsin näha, kuidas tondid õige tantsivad. Olin tänini paljugi kodukäijate ilmumisest õigemini ütelda spiritismuse vaimudest kuulnud, aga ei olnud veel iialgi sarnaseid vaimusid näinud. Andsin seepärast lammi Laurile kätt selle peale täna õhtul tõesti vaimude pidule või tontide tantsule tulen. Õhtu aegsasti olin ma määratud paigalt platsis, lammi lauru ootas mind juba rõõmustas väga, et ma sõna pidanud viis mind tuppa, Baja käskis toolile istuda. Ma vaatasin enese ümber, aga ei näinud midagi iseäralikku tuba nagu kõik muutuvad. Lamy Laur mõistis mu mõtted ära. Laur ütlema. Ega vaimud siia tuppa tule. Siin viibime ainult niikaua, kuni teine pool maja otsas vaimude tulemise vasta kõik valmis seatakse. Praegu on vaimude tulemiseks aeg veel vähe varane. Seni võin sulle uuest usust pikemat seletust anda. Missugusest usust pärisin mina. Eks, sest vaimude usustika seletas Lamy Laur. Spiritismus ehk vaimude usk on uus usk, kelle lipu alla Me oleme vandunud. See uus usk õpetab, et inimesest Surma tõsine iseteadlik hinge järele jääb edasi elama. See hing võib ennast meile näidata, võib meiega rääkidagi, kui ta tahab. Veel enam ta võib koguni kirjutadagi ja teisest ilmast lillasid kaasa tuua, aga veel rohkem kui vaimud ilmuvad, võivad Toas kõik asjad tantsima ja kargama panna. Toolid hüppavad, lauad kargavad ja istmed löövad uperkuuti. Seesugune on siis teie uus usk, pärisin mina. Seesugune vastaslami, Laur. Kui kaua on niisugune uus usk olemas, küsisin mina jälle. Ei veel kaua, kostis Lamy Laur. Vaimud ilmuvad küll aastas ajad, aga nende ilmumist ei tuntud veel maailmas. Vaimude usu ülesleidmise paik on kõige uudiste Isamaa, Ameerika. Seal allessaadi vaimude ilmumisest pärast surma selget aru ja õpiti kunst käte vaimusid välja kutsuda. Kas seitsme Moosesega küsisin mina vahele ei eiei. Meie usumehed ei pruugi mingisugust seitset Moosest, meie mehed kutsuvad vaimud oma tarkusega välja, seletas Lamy Laura. Nagu tähendatud, pandi vaimude ilmumist esimest korda Ameerikas tähele. Kas siis mujal vaimusid sugugi ei olnud, julgesin ma jälle vahele küsida? Oli küll, aga nende olemist ei tuntud veel ära, seletas tark vaimude uskuja ja Ameerikas Ki saadi alles 1850. aastal vaimude ilmumisest õiget aru. Seal kuuldi esmalt salajast koputamist. Majariistad nihkusivad paigalt ära nägemata, vägi liigutas laudu ja toolisid ja koputas nendega vasta põrandat. Pea astusivad surnute vaimud avalikult platsi, ajasivad koos Olejatega jutu, vastasivad nende küsimuste peale ja Antsivad neile mõnesugusid õpetusi eluteele kaasa. Vahel ilmusivad ainult käed ilma kehata nimelt tekkivat midagi ja kadusivad siis jälle niisama aru saamata ära, nagu nad tulnud olid. Just nagu käsi, mis menemine teekel kirjutas, ütlesime vahele, just niisama, tõendas Lamy Laur. Kui aga need käed kõigele teie uuele usule niisama menemene teekeley kirjutanud, tähendasin ma vahele. Ei, ei, seda pole karta. Vastas Lamy Laur. Meie usk seisab kindlal alusel ju kaks aastat pärast esimest arusaamist vaimude ilmumisest Antsivad viisteistkümmend 1000 inimest palvekirja ülemale poole sisse ja talusivad vaimude ilmumise kohta Ta seletust. Mitmed targad mehed astusid nad kohe välja ja näitasime selgesti kätte, et kõik majariistade tantsimine toas ja vaimude ilmumine sealsamas kindlal põhjal seisab. Ameerikast lagunes ust, pea-Inglismaale leidis siingi elavat vastuvõtmist kaheksateistkümmend. Kuud aega uuriti hoolega vaimude ilmumist, sest palju tarkust kui mehi ei tahtnud tontide tantsu esiotsa tõeks pidada. Aga viimaks jõudsivad nad ometi sellele otsusele, et tondid tõesti tantsivad. Sestsaadik sai meie usk ikka enam maad ja praegusel ajal leiab ta lahket vastuvõtmist igas riigis. Selle uue usujüngriks tahaksin sindki teha. Ütles mulle lammi Laur lugu lõpetades. Korraga kuulsin ma toa laest peale koputamist üks kord kaks korda kolm korda. Ma jäin kuulama. Mis see oli, küsisin ma imetledes, näha on vaimude ilmumisest veel midagi ei tea, ütles lammi Laur mulle naerdes. Need on vaimud, kes koputavad tondid, nagu mõned meie mehed ütlevad, kutsuvad meid oma tantsule. Nüüd on paras aeg minna. Äkki siis? Kohe hakkasime maja teine poole otsa minema, seal pidivad lammi Lauri ütlemise järele ju vaimud ilmuma. Astusime kottpimedasse tuppa, õigust ütelda, ma lõin oma julguse peale vaatamata vähe kartma, mis tähendas, miks oli tuba, kottpime, lammi laura arvas mugartusteta ära, ütles sellepärast kohe ära karda. Anna käsi siia, mu kätelaviin siin tooli peale istuma. Aga miks siin niisugune egiptuse pimedus valitseb, küsisin ma vasta, mispärast? Sellepärast, et vaimud valgust ei armasta, eks sa siis seda veel ei tea, ütles Lamy Laur. Küll tean, küll tean, vastasin ma kõik, kurjad vaimud armastavad pimedust. Need, kes meile ilmuvad, pole kurjad vaimud sugugi, seletas lammi Laur. Enamasti kõik meie armsad omaksed ehk head tuttavad. Valgust nad ometi ei salli. Nõnda õpetades viis Lamni Laur mind tooli peale istuma. Kohe selle peale astus veel paar meest tuppa, needki olivad tontide tantsule kutsutud, et nad endid uue usuga tutvustaksid. Lammi Laur võttis needki vastu ja viis igaühe oma paiga peale istuma. Selle peale pidas lammi Laur meile pisukese kõne. Härrad, ütles ta. Ma olen teid siia kutsunud tontide tantsu vaatama, nagu maailma lapsed ütlevad. Vaimud on täna õhtul nii lahked ja lubavad meile ilmuda Te võite neid näha ja kui tahate, ka nendega kõneleda. Aga selle eest hoidke endid ette, neile ligemale ei lähe, ega neisse mingil kombel ei puutu. Tahaks keegi vaimusid käpuga katsuda, siis võiks see suur õnnetus sündida, seda pidage meeles. Jälle koputati kusagil kolm korda. Soho vaimud annavad teada, et nad ilmuvad, ütles Lamy Laur. Olge julged, ärge kartke midagi, kes ise vaimudesse ei puutu, sellesse ei puutuga vaimud. Nurgast hakkas nagu vähekuma paistma tuld, ometi ei puutunud kusagilt silma selle kuma valullakus küll pisut egiptuse pimedust, aga õieti näha ei võinud ometi midagi. Minu ees seisis tühi tool, hoidsin selle seljast kinni, korraga tunnen tolmu ees hakkab liikuma. Lasin käetoolist lahti, tool tõusis ülesse kõrgesse, mis on püüdsima. Mul ei jäänud aega selle peale midagi vastata, sest et tooli tantsimine kõik mu meeled vangis pidas nagu poolpimedas näha võis, keerutas tool ennast mitu korda õhus ümber ja langes siis prantsatas maha. Korraga tunnen minu toolil kipub ka tantsutuju peale. Aga kuhu ta mehe käest peased? Toetasin enese hästi tugevasti toolile ja ootasin, mis nüüd sünnib. Oli see nüüd minu raskus või mis oli, aga ikka pidi midagi olema, mis toolil tantsutuju kohe minema kihutas. Seni nähti kuma nurkas pisut suuremaks läinud olevat. Sedaviisi võisin ma vähe selgemini näha, et tantsutuju nüüd Bengile peale tuli. Beng seina ääres tõstis esmalt üht otsa, siis teist otsa ja tõusis viimaks täiesti õhku. Õhus ellus Penk natukese aega ja langes siis jälle maha. Pisut kaugemal hakkas teine tool tantsima. Tantsides tõusis tuul õige kõrgesse ja tuli tantsides minu lähedale. Korraga puutus tooli jalg minu külge. Tohoh, tondid. Hüüdsin ma püsti karates niisuguse kaubaga illepi. Seda ütelda tahtsin ma juba tantsimas toolist kinni sasida, aga seal astus lammi Laur vahele, ära karda, ütles ta. Vaimud ei ole süüdlased, vaid ainult tool, mis oma tantsuga liiga kaugele läinud. Pöörise ennast selle peale toolide poole ütles. Toolid, ärge enam tantsige. Nagu näha, kuulsivad, tantsivad toolid, Lamy Lauri sõna, mitte üks tool ei liikunud enam paigalt. Selle asemele hakkas aga laud oma tükke tegema. Kerkis ühest otsast, kerkis teisest otsast, tahtis ka lendu tõusta, aga vist olivad tal nagu jaanalinnul lühikesed tiivad, mis ta keharaskust hästi ei kandnud. Lühidalt, laud lae alla ei tõusnud. Nüüd on vaimud küllalt juba oma tulekut ette kuulutanud. Nüüd ilmuvad nad kohe ise, ütles selle peale lammilaule. Kohe kadus kuma ja jälle valitses pilkane pimedus toas. Pane tähele, nüüd tuleb terve kari surnute vaimusid välja, ütles lammi Laur. Tõesti läks jälle vähe valgemaks nurgas ja nüüd hakkas vaimusid Vips ja puu tulema. See on, nad näitasivad endid ja kadusivad sedamaid jälle. Ehk siis need nii ruttu ära kaovad, küsisid ma. Minu meelest näitas, lugu on nimelt nii, nagu oleks nõialatern need vaimud välja leiutanud. Kui tahad, võivad vaimud kauemini viibida, ütle slami Laur ja kohe järgmine vaim või kodukäija kauemaks meie otsa vahtima. Niisugust meest pole ma iialgi tundnud, ütlesin ma omalt poolt. Sa tahaksid ehk mõnda tuttavat meest näha ehk Jakobsoni või Vesket, küsis Lamy Laur. See oleks tõesti kena Kossima. Vaimud. Minge ütelge Jakobsonile ja Veskele, et nad siia tuleksid, ütles lammi Laur, selle peale vaimude poole pöördes. Mu uudishimu, kas vis õige suureks? Kuidas tahtis lammi Laur neid mehi ette tuua, et terve vaimude või tontide tants pettus oli, seda arvasin ma selgesti. Ehma küll veel ei teadnud, kuidas seda pettust tehti. Igapidi oli tarvis teraselt vaadata. Natuke aega läks mööda, ei tulnud Jakobsoni ega vees kätt. Kuhu nad jäävad? Küsisin malami, laulilt. Ei jõua veel pikk maa tulla, vastas Lamy Laur, aga oota, oota küll nad pea ilmuvad. Enne astus meie silma, et Vips wu veel paar tosinat tonte. Siis kuulsin korraga koputamist. Tulevad nüüd nad tulevad. Hüüdis koputamist kuuldes Lamy Laur. Vaatasin, tulejaid ei näinud ometi kahte, ilmus ainult üks habemik sinise prilliga. Eks ikka Jakobson vastas vaim. Aga sul pole sugugi Jakobsoni hääl, ütlesin ma, sest hääl oli liig peenike. Üks saad hea, et vaimudel ikka peenikesed hääled. Võib-olla mul pole vaimudega enne iialgi tegemist olnud sõna silma. Aga ütle mulle, kuidas elu vaimude vallas on, küsisin ma. Üsna hea, vastas vaim. Sa oled sellega rahul, pärisin ma. Rahul, kostis vaim. Tarvis õige muude asjade kohta otsust küsida. Mis sa arvad meie ajalehtedest? Küsisin ma vaimult. Ei just head, seletas vaim. Ajalehed ei täida suuremalt jaolt oma kohust. Tihti juhivad neid mehed, kellel laiem silmaring puudub sedaviisi või nad rahvale suuremat kasu saata. Paremaid toimetajaid tuleb ametisse panna. Siis lasen ma selle vaimu oma teed minna ja Veske asemele tulla, ütles lammi Laur. Sedamaid kadus vaim, asemele ei astunud ometi kohe Veske. Kuhu Veske jääb, küsisime Laurilt. Kannatust, kannatust, mõtle ometi, pikk maa tulla, tröösti mind, Lamy Laur. Minugi poolest. Jäin ootama, et näha, mis nüüd sünnib. Natukese aja pärast ilmuski uus vaim. Veske Moody, teine küll suur lai, kahe Haraline habe, teisel teretab Meide, ütleb Tervisi teisest maailmast. Tervisi vastav kostsin, mida omalt poolt. Kas te siis nii vähe vaimude ilmumist usute, et mind lasete teisest maailmast seda teile tõendama tulla? Saage ometi targaks ja uskuge ükskord ka seda, mis te alati ei näe. Ütles vaim noomides, mina ka vasta. Aga ütle mulle, kust tuleb, et su hääl võõras on. Eks sa seda ei tea, et vaimudel ikka teine hääl on, kui inimesel. Vastasvaim varsti rääkis teine, just niisama nagu teised enne mina uuesti küsima. Kuule, sa oled nüüd vaim ja pead kõik teadma, ütle mulle, kelle kirjaviis on praegu kõige õigem. Meie kirjanikud kirjutavad praegu üks ühte, teine teistviisi, nii et enam ei tea, kuidas kirjutada. Vaim vasta sellel kõige õigem, kes kõige õigemalt kirjutab. Saanud targaks vaim, oli vist muistse delfi moori käest käinud tarkust õppimas. Kes kirjutab aga kõige õigemalt, küsisin ma. See, kes õige keele omakirjutuse aluseks Paneb vastas vaim nagu naa, ei võinud sedaviisi vaimu käest mingisugust selgust kätte saada. Törsin sellepärast jutulõnga teisale. Küsisin uuesti. Sa oled ju vaim ja pead kõiki teadma. Ütle mulle sellepärast, kui palju raamatuid ilmub meil 10 aasta pärast? 500 vastas Veske vaim. Kes hakkab, aga edes pidi meie rahva elu juhatama, pärisin ma edasi. Vaimud. Kostis Veske vaim jälle. Selgesti sain aru, et vaimud mu küsimisi nii vastata ei võinud, nagu mina seda soovisin. Ei maksnud selle pärast enam küsimistega aega viita. Ka seda on midagi, ei ole küsida? Küsis vaim, kui ma tüki aega enam oma taga pärimistega teda ei olnud tülitanud ei Kossima lühidalt. Siis võin ma oma teed minna. Soovin teile head elu, ütles Veski, vaim kummardas ja tegi minekut. Senini olin ma lammi lauri käsku täitnud, nüüd korraga, mil vaim minekut tegi, targatas mulle kuri mõte pähe. Mis siis, kui sa lammi lauri käsuvasta teed, jääd vagusi pealt vaatama, ega sa siis iialgi vaimude kohta selgemat aru kätte sa katsu parem käega järele, kuidas vaimudega lugu on? Vaevalt olisemat teretulnud, kui teda ju katsusin teoks teha. Küll oli lammi Laur kõvasti keelnud, vaimudesse puutuda, aga mis õnnetustest ometi võis tulla? Saagu mis saab julgesti edasi. Enne veel, kui Veske vaim võis ümber pöörda ja kaduda, kargasin ma toolilt üles ta juurde ja sasi siin kar Käuhtal habemest kinni. See kõik sündis kahe, kolme sekundiga lammi. Laur puhkes seda nähes karjuma, aga mis enam aitas, juba oli Veski habe minu peos ja jäigi bioosse lahti, siis ma enam ei lasknud. Selle asemel pistis Veske vaimaga punuma, habe lahkus, vaimust jäi minu peosse. Mina Veske vaimule järele, sasi siin teise õlast kinni, külg harjus lammilaule peaa pea, õnnetus tuleb, aga mina ei hoolinud sellest midagi, vaid imisesin. Las tulla ja hoidsin, peske vaimu kinni. Vaim oli just uksele jõudnud. Ma surusin vaimu, kelle liha ja luud mu sõrmed selgesti tuntsivad, vasta ust. Uks kargas lahti ja teisest toast paistis nüüd ele valgus mu peale. Veske vaim moondas ennast mu käte vahel, aga lammi lauri heaks sõbraks, bet Peetriks sinaks. Veske vaim oled, ütlesin ma teda tugevasti raputades. Tule, et mul niisugust vigurit mängima. Kas sul häbi ei ole? Lase lahti. Lahti, palus bet. Peeter. Jah, võta enne oma habe, seda pole mul tarvis, ütlesin majja, viskasin valehabeme bet Peetri jalgade ette, ise andsin talle võmmu kuklasse, ütlesin Kazinüüdja, ära tule enam ausaid inimesi narrima. Et Peeter katsused uksest välja sai.