Oma lühimonograafia Paul Aristet juhatab professor Huno Rätsep siis järgmiselt. Kui paluda tavalisel eestlasel nimetada mõne eesti keeleteadlase nime siis on tingimata vastuseks Paul Ariste. Ja edasi samas rahva seast teatakse eeskätt, et ta oskab paljusid keeli ja nagu teadlaste puhul ikka palju vähem, tuntakse tema silmapaistvaid teaduslikke saavutusi. See ei pruugi olla etteheide tavalisele eestlasele. Ka tema jaoks on Paul Ariste muutunud sümboliks isiksuseks, kes on ammugi ületanud need raamid, mida siis jääb ükskõik kui tulemusrikas erialane töö. See tavalise eestlase seisukoht on minu arvates lugupidamisavaldus lugupeetud professorile. Paul Ariste on muutunud legendiks ja kui meil ilmuks samasugune sari nagu soomlastel sari, mille nimi on legende jo eles näen siis oleks temast juba mitu raamatut ilmunud. Akadeemik Ariste on rahvuslik nähtus suures teaduse maailmas ja rahvusvaheline nähtus meie väikeses rahvuslikus teadvuse maailmas. Möödunud aasta lõpul määrati professori uurimuste sarjale vadjalaste seos teiste läänemeresoomerahvastega Nõukogude Eesti riiklik preemia. See ei olnud aga esimene taoline tunnustus. Olete saanud sama preemia varemgi, mille eest ja millal? Mihkaar Külter, tõestuspreemiat ainult siin, siis ma sain sellest 55 10 täpselt ei mäleta siis suitsuteoses olla tiimid olid eesti rahva mineviku kohta, üks raamat oli see elus, mulle kirjutas ka kõik teised salda. Nüüd oli siis ikka pärast, oli seekord. Miks mulle anti? Tuli üllatusena, olin wagend vadjalaste juures ja mõtlesin, et see on minu kohus, ma pean tegema seda. Mitte et ma tahan midagi suurt ausust saada. Ma olen käinud vadjalaste juures pika-pika aja jooksul igal suvel igal aastal, võimalik on olnud ta mujal Tartus ja Tallinnas seal vadjalasi uurinud ka mõned on siin olnud jaan pannud, kirjases, kirjutanud, võtnud, kes lindile ja lindile deklareerinud, nii et mul on päris suurkogu. Ja need kokku on üle 6000 lehekülje, mis mul on ja sealt on ilmutatud, avaldanud on, kukun page Vadja rahvaluule- ja keele kohta riigikogule 11 raamatud pisike, paksem ja et need mitu tükki on, siis see on minu elu, pea, tähtsand, ion, padjalased, no muidugi muuta teinud. Aga ma ei kahetse, et mõnedes. On keegi pidi minema sealt ja neid sinna kirja panema, mis võimalik on ühtlasi siis on kasvatanud nooligagi Sadki otsa teada, kes ma edasi kogu aeg jõua. Vadja keel ehk paneb aastal veel kümmekond aastat, siis oli teda enam. Ühes oma intervjuus te olete öelnud, et esimene kokkupuude vadja keeles oli meil aastal 1923. Kas te mäletate, mis asjaoludel see kokkupuutumine toimub? Põnev asi, nominite muuseumid korraldasid Tallinnas Estonias muuseumiõhtu ja sinna oli kokku toodud siis rahvatantsijaid, rahvalaulikud oli ja pillimehi ja muid. Ja siis oli ta eesti Ingeris sel ajal seal Narva jõemaid, sealt toodud siis soome isuri ja üx Vadja rahvalaulik, kes oli andekas naine, naaria lehti, temalt tema maja, rääkisin natuke soome keelt, oskad selle, saaksin Soomedit rääkida. Sky rääkiva pisikese soomlane ei ole. Siis oli innustustega oma silmaga Valjalas nähe külla kuulda paindants üht-teist kirja, mõistatuse vanuse, soo ja siis läks mõni aeg ja alles hiljem sain peatata jälle juba üliõpilasena süsteemipäraselt kirge tegelema. Professor mägistel pidas loengu Vadja keelest esineva loenguid ja siis see andis tõuked. Sain teada, Darja Leht ikka elav. Felix teenevad jala, läks nende juurde ja siis sealt läks olegi edasi. Niisiis oluline osa teie 62 aastat kestnud uurija tööst seostub Waydelastega Vadja keele jäävad ja folklooriga. Teid peetakse maailma silmapaistvamaks fotoloogiks ja teie juhendamisel ja otsesel kaasaaitamisel on Eestist kujunenud tähtsaim Vadja keele uurimise keskus. Kas teil tuli omal ajal alustada täiesti tühjalt kohalt või oli millelegi toetuda? Soomlased olid vist ka mingil määral vadja lastega tegelenud. Olid soomlastel proosat jätta muidu väga palju uurinud ja teised alava oli rahvaluulet uurinud ja üht neist oli aga siis kahekümnendais aastates ja keegi enam ei uurinud. Soomes oli mõni üksik vadjalane, need nyyd saadud kätega kuidagi saab sinna ja siis nii kergesti ei tuldud, siis Nõukogude Liit üle piirisevad jälle suurima. Aga meil Eestis oli siin vadjalasi. Olete avaldanud kaheksa Vadjakeelsete tekstide koguja. Teie juhendamisel on Teaduste Akadeemia keele Kirjanduse Instituudis koostatud kuuesajas- ilmuv Vadja keele sõnaraamat. Olete kirjutanud Vadja keele grammatika ja, ja uurinud vadja ja isuri keele suhteid. Olete oma käega kirja pannud ligi 50000 ja mitu 1000 lehekülge rahvaluulet ja 20 kaheköitelise Vadja etnoloogia põhjal olete publitseerinud kuus folklooriraamatut ja ühes sügises sirbis ja vasaras on kirjutanud, et tänu teele on trükituna kättesaadav kõik oluline Vadja rahvaluulest. Kas on oodata uusi publikatsioone olemasoleva materjali põhjal? Ja vis sõnul alus on juba laotud saab trükitidesse, peaks tulema veebruarikuusse, kunagi tulema välja pajatused. Hästi põnevad pajatus on huvitav asi, mida meil läänes nii oli, Ida-Eestis on Kodaveres tormasele, sealt edasi läbi elumajale, remondile läheb Alutagusesse ja sealt üle Narva jõe läheb siis Vadja maale. Need on niisugused tee jutused, mis käis kergelt eest olnud inimese kohta, mis omapärased lugusid, mida kellede, mis seal peidus, inimene, mis juhtub, vat need on kokku kogutud, need vaadanud väljast nüüd tulemas, need tulevad umbes 100 lehekülge pold, midagi veel suudan, kes teab? Aga kas on loota, et teie kuulsad vadja mapid veel täienevad? Ja kindlasti mul need siin sama kapist, siin on olemas veel vadja lind. Ta on need need litereerinud küll õpetaja vahe tuleb, ütleb juur, üks, ma arvan, üks 100 leegi ütleb juursel Litereerimata Pesbanevad asju. Professor Ariste on teadlasena olnud harukordselt viljakas. Ta on avaldanud üle 700 artikli ja 38 raamatut 15. eri keeles. Tema ainevald on olnud väga lai keeleteaduse erialad, folkloristika, etnograafia, mingit pidi ka arheoloogia ja antropoloogia ning veel teised niinimetatud piirteadused. Põhialaks on aga ikka jäänud soome-ugri keeled. Alates kuskilt 50.-te aastate lõpust võime rääkida Tartu fennougristika koolkonna väljakujunemisest. Selle koolkonna kujundaja ja vaimne isa oli professor Paul Ariste. Aga juba 50.-te aastate algul hakkas Tartusse saabuma esimesi soome-ugri aspirante mujalt Nõukogude Liidust. Professor Ariste ongi kasvatanud mitu põlvkonda mari, udmurdi mordva ja teiste soome-ugri keelte uurijaid. Tänaseks olete juhendanud üle poolesaja kandidaadi ja doktoritöö ja olnud oponendiks, kui mitmele väitekirjale. Vaat see on niimoodi, et natuke pean täiendama nimelt miinimum Tartu suur koolkond algas juba parem, siin kuulsad mehed nagu Saareste, Mägiste mar, nemad lõid selle Tauliga ja siis me oleme jätnud siin edasi, arendad seda. Ainult meil on CD ja asi olnud olles saanud soome-ugri eri rahvaste esindajaid, mida varem ei olnud, seal on kõik, on kõikide summugi rahvaste esindajad. Praegune nägitiseks noormees Assisse soli komi siis on niimoodi, et mina ise olen oponeerinud umbes 150 väitekirja summusalas, teised kõvelsetrose algreposson, vääri, prose künnab ja nii edasi. Ja mina aspiraatidest 54 on kaitsnud väitekirja, neljal on tulemas, kaitsmine on valmis, reid, noolega tööd on tehtud ja selle ja see ja Randall erisuund meil siin, mis on? Andi ühte ühte keelt ei uuri mingit keele külge, vaid kogu keele struktuur ja siis tihedas kontakte eri soomuli, keeltevaheline teiste keelte keeltega. Suurkeelte kontaktides on omapärane Melsid. Filoloogiadoktor Marylane Ivan Ivanov on ühes teie poole pöördumises öelnud järgmised alles tartus. Ariste käe all õppisin ma tegelikult armastama oma emakeelt. Minu arvates on see väga tähelepanu väärne avaldus doktor Ivanoviga. Tema sõnadega võiksid ühineda paljude teiste soome-ugri rahvaste esindajad, keeleuurijad ja õigupoolest siin on tegemist ühe niisuguse tahuga teie tegevusest, mis jääks nagu väljapoole teadust. Kuid mis on tähtis ja mis on teinud neist eriti lugupeetud mehe maride juures, udmurdi ja komimaal? Seal kõik tunnevad. Ja mujalgi soome-ugri aladel. Asi on nimelt selles, et te olete tugevdanud mitme väikerahva ja mitme etnilise rühmaidentiteeditunnetust. Kas Teie arvates on võimalik näiteks sel teel pikendada ühe hääbumas olev rahva keele kultuuri ja võib-olla ka selle rahva enda eluiga? Mul tuleb meelde kolmekümnendatel aastatel hiinlastega vist juhtus niisugune asi, et rohkenes ennast Liinlastega samastavate inimeste arv. On niimoodi, et mitmed soome-ugri rahvad on ja keeldun täitsa elujõulised nagu marid, udmurdid, Covid, nendel nõnda palju haridus omavahel, nad harrastavad oma kirjandust, oma ajalugu, oma kunsti ja oma rahvaluulet oma keeles kirjutavad mõnedes olukord natuke alla sealsalasse maksvasse madalasse Nendel on, nende arv väheneb. Siis nüüd üldiselt on nii, kui keegi hakkab uurima oma keelt oma kirjadest, oma rahvaluulet, tema armas harrastada saab ja ta sõjas ta levitab seda teistelegi jätnud oma rahvast, peaks ta keelt arvestaksid siis päris väiksed rahvad, neid näeb päästa ei sai vadjalasi ega iirlasi ega isuri, et need on nii väheseks saanud, siin-seal midagi teha, aga inimeste arv on väike, siis aitab midagi. Et aga muidu siis küll nüüd praegu minu minu arvamine on see, et issand, soomuga lähevad, elavad edasi ja arenevad oma kultuuri harrastades, väiksema tulevad mõned pepslased ja need andsid Andid. Enne esimest maailmasõda oli umbes 2000 liivlaste maailma, seal aeti nalja, vanadelt see päevitas, tulid nad tagasi ja siis tänu just siin Eesti ja Soome uurijatele, kes käisid nende juures seal kirja, palus üht-teist. Mulliski ainena koolide lätikeelsele, kes liivi keele tunnidades Kowalczyk Liivi lapsi käis. Ja siis oli, ei olnud näha liivi keel, nüüd niipea kaoks Ādažis teine maailmasõda, sans suure hoobi. Nimelt seal jälle Liilast kiki aeti välja sakslast väljale, veel ajal siis oli seal lahingud, oli kui Liilast paljastavaid valt suurem, paljud külad maha pealt, majad maapõleti vääniks tagasi tuli, tulid uued ajad ja asjad inimeste nats rohkem linnas olla, kui midagi maha enam ei ole, mis sa lähed seal elama? Noorsugu Seenovi saastekeelt taotamist olid eeskeelses ümbruses tahtis kõrgemat haridus saada üle käis Lattik eespoolteise Läti Ülikoolis, läks üksinda, oli säilitanud ülikooli lõpetanud liivi keelega, mitte kõik. Nii et praegu on liivi keele olukord küll üsna all, ei aita mingi asi siin, kuigi need oma ansambleid nad tantsivad ja laulavad oma laule puurides, suurem osa ei oskanud liivi keelt õpid, siis on nagu meie ladina keeli midagit, viiskede laulu selleks laulame, siis nad püüavadki säilitada suudavad, aga raske on midagi ette võtta. Viin hälli juures, seda igivana liivi hällile. Ka Eesti, nüüd juba saatuse sunnil kadunud vähemusrahvused elavad meie ühiskondlikus teadvuses edasi suurelt osalt et just tänu professor Ariste tegevusele. Professor Ariste on uurinud meie kunagiste vähemusrahvuste etnogeneesi ja nende rahvuste, keelekontakte põhirahvuse keelega näiteks eestirootsi ja riigirootsi laene eesti keeles ja ka vastupidiseid mõjustusi. Teda on huvitanud eesti juutide keel, juudilaensõnad, eesti keeles aga ka juudi folkloor, samuti kohalike mustlaste keel ja folkloor. Tähelepanu orbiidis on olnud ka vene ja üldse slaavi laenud eesti keeles, samuti Åland'i keskseks laenud. Professor Ariste tööd sel alal on näidanud, et mitte alati pole põhirahvusolnud andja, vaid üpris sageli ka vastuvõtja rollis. Kas oleks teie arvates vajalik senisest ulatuslikumalt uurida meie kunagiste vähemusrahvuste mõju eesti kultuuri arengule? Kindlasti oleks näiteks on pooleli jäänud otsi ja eesti keelekontaktid Loode-Eestis, kuna suur osa loetusega endast välja, aga nendel on ja praegu on jälle tahet tulnud uuesti need suhted keelsustage uurima, siis on viimane aeg, sest A viimased rootslased eestlastelegi murrete selleks küllalt palju veel kirja panna. Hiiumaal vaevalt saab veel midagi, aga siis saad Noarootsi on Eesti kandis ja see on küllaltki mõni määrude portfell, võib, üht-teist saab, seda peaks tegema. Aga mis peaks veel tegema, mis on nüüd? Nõuab mitme mehe töö, see on eesti läti keelekontaktid teada olnud, vastastikused on kirjutanud selle kohta. Lembit Vaba maa väitekirja Sonia. Sõnavara kestab Advon seal häälduslikke sai Konsa süntaktilise seiku. On palju teisi asju, mida peame uurib panime näittidel eesti keeles, öeldakse niimoodi ma saingi ma tänaval kätte. Kui pärast sõda 44. aastal hakati ülikoolis uuesti eesti keelt ja soome-ugri keeli õpetama, siis õpetamise raskus ja samuti uurimistöö raskus langes kolme mehe õlgadele ja need kolm meest olid Ariste, kask ja veski, kui ma õigesti mäletan. Aga ka enne sõda oli juba olnud rahvuslike teaduste uurimine ja õpetamine tartus täiesti arvestataval rahvusvahelisel tasemel olid olnud, nagu te juba enne rääkisite Mägiste Mark Tauli Saareste ja teie olete olnud üliõpilane ja seejärel noor teadusemees, kes teie õppejõududest on olnud teile niisuguseks eeskuju oleks nagu te ise nüüd paljudele. Neli inimest meil pärast 100 üksonist tot aegne dotsent Paula palmeos, temagi oli tema, ütles Kaja õpetavad. Rohkem ei tea. Kes minul olid niimoodi, no ma arvan, kõige suurem mõju on olnud Andrus Saarestel inimesele väga tore, suure silmaringiga lassiga moodustada koolide kaasa, mis sel ajal oldi haruldased. Usaldame struktallismiga, fonoloogia tutvustasid üliõpilaste, pidas vastavad ettekanded neis suunas ühte teist sellele siis mu doktoriväitekirjas on ka üsna palju fonoloogilisi uudisasi selle ja siis kindlasti on teistele ka olnud. Mägiste oli Läänemere keelte professor, tema siis 11 Läänemerekeele juurde, juhtis oma seminare seal loengutel, jäätega, kirjutistes, marks kaugemalt suukeelte kohta. Kõige suurem mõju on Andrus Saar, seal on täna väga, austan. Aga ma olen Uppsalas mitu korda, käin seal iga kord Online tema hauale vimbade lille õue, lilleõie pante vavalastes teda hästi mäletan. Sajandi alguskümnendi, Tartu 20.-te 30.-te aastate Tartu tolleaegne kultuuri miljöö ja seda miljööd kujundavad isiksused tolleaegne ülikool ja muud Tartu teadusasutused. Kõigest sellest teame me kahjuks kahetsusväärselt vähe. Nii nagu ka mitmest kaugema mineviku kultuuri isiksusest. Ega Valmar Adams asjata viimasel Kirjanike kongressil öelnud, et memuaarainest tuleks koguda ja säilitada. Kas teil on kavatsus kunagi ka oma mälestused kirja panna? Ma lähen vaatan panema kirja ja kui midagi teha, ei ole seda tunnistada, tuis vaevalt ma midagi teen, siis ma kirjutan mälesse. Pane mäles Jun 1000 950. aastani. Kokku seitse lehekülge vihikus niimoodi ja siis ja nii edasi kirjutada veel kõige parem on, kui suvel on miski vabaaegses, istu kuskile ajada, seda laulu, laulda aias ja seal vaatavad, tegid ta, kirjutas muidugi bluuluvatega mõningaid allikad, et täpsustada kuupäevi ja muid asju, valetada rootslastest üldse väga palju valetades ennast kiidetakse, sellepärast ei ole nii kerge kirjutada. Aga sellest hoolimata ka Hellavoolivaid vaprasvaguleerimises süüdistatud. Ometi aga annab tema mälestusteraamat kolu tütena tardusse minu arvates väga hea pildi just sajandivahetuse ja sajandi algusaastate. Lugesin seda väga suure huviga ja olin rõõmsalt üllatunud, kuigi ühest teiega tehtud intervjuust teada sain. Et olete seda raamatut üliõpilastele soovitanud. Oma pika elu jooksul olete kohtunud paljude huvitavate inimestega, keda te oma mälestustes meenutate, kellest tahaksite rääkida? Kõigis, kes 50 aastane Jones tulnud rääkinud. Väga palju on Kirta Prantso manisonist prodesust sümpaatne inimene ja meil on head sõbrad, kes kodu varjas tema ja teistest. Andrus Suitsu stanulistabela kirjutavad Gustav suits, vähemus ainusuutsin mõnest teisest. Ikka leidub, kellest maksab kirjutada, millest maksab kirjutada. Ja nüüd veel kord tagasi professor Rätsepa kirjutatud monograafia juurde sealt laene muuhulgas ka järgmist üle kõige armastab Paul Ariste noori ja noorust. Professor tunneb siirast huvi noorte elu ja saatuse vastu. Verivärsketest üliõpilastest on tal tavaliselt rohkem teada kui kellelgi teesel kust keegi on pärit, kust ta koolis on käinud. Õpilaste mured on ka tema mured. Ka mina olen olnud teie õpilane ja mäletan, et kõige rohkem hämmastas see, kui vahetult suhtlesid meiega keskkoolipingist tulnutega. Asjaolu, mis muidugi kõvasti meie enesetunnet tõstis ja mis oli mõnes mõttes ootamatu ja isegi harjumatu. Teiseks hämmastas meid see ette paistite tundvat enamikku eestlasi. Tõepoolest, juba pärast esimesi kokkupuuteid uute üliõpilastega oskasite te suurema osa neist, nagu muhulased ütlevad, koju vaada. Kuidas see teil õnnestub? Siin on kaks asja, mis võib esineda, on üks asi, on see minul olnud, see ma ei tea, kas hea või halb arvamus. Räpina on ka inimene, samasugune inimene, õppejõud ja sellepärast ma ei ole väga suur distants pidanud nende vahel hullem paari. Teie, teie vanemad õpivad isegi teie kaasaegsed lepingud ette, et need, ma ei pea distantsil lõpsket seal heal viin need kohvikese, räägin seal ja siis käin ülikonnakojas käes, kateedris vestlen, nendega adresseerib inimesed lähemale üksteisele, sõber, kes ta on. Ja siis kust keegi pärit on. Kui Hinane õppinud murrete murded, inimene, Saareste jools, siis teadmismurdes keegi, kus keegi pärit on ja mis tal on, kohe saab kätte. Kõõlus alalt, on, ma toon ühe näite. Poiss oli, ostad raamatukaupluse singliga tänast ühte tehnilist raamat osta vilus eesti keeles ja müüja ütleb, et seda meil ei ole asjaotsaga teenindage lähedane. See kõlbab ta, poiss, et ma vaatan, veel on seda sees, toidab seel, mida seal retseel, see sõna esineb ainult isuri keeles. Vaatasin poisile otsa krisse nisu, kesksensoritelt räägid oskadki. Poiss, silmad suurses, kus sa tead, mees, osad naljaesseer ütles. Niuksed näide, näitad korragi ära, kus keegi Pälitani poisteks head isuri keeles ikkagi suri keeles. Nii otsasi muuletega, kust keegi pärit oli suurepärane luht, juhtumine, mis su südame soojaks muljet mahustandliku muljet räägib, viie, mis on ka väga tore asi. Nägin, üks oli vastuvõtu ruumis tuleb üks pikk poiss, põlu esimesest keskkoolist. Bar paber, siis pöörasin, ta pole küsinud. Kas sa mõistad ka nii-öelda mõistlik selle kuulivõime kõnele kuulinnaks märks rääkme. Enne kooli läksin lõunaeestipäraseks põhieeskätt, räägime. Näete, nii, poiss, väga hästi räägib seda muljet. Olete uurinud lisaks kõigele muule ka eesti murdeid murrakuid. Me kõik tunnistame murrete tähtsust kirjakeelekujundajana ja rikastajana. Meil on mitmeid luuletajaid, kes kirjutavad, murdes ja nii mõnigi neist on kõige veenvam just oma murdeluules näiteks Eha Lättemäe. Aga samas kaldume ometi pidama inimest, kes muret igapäevase keelena käsutab. Julgeksin öelda pisut primitiivseks. Kui me nüüd kujutame ette olukorda, kus ametliku koosoleku kõnetooli tõuseb inimene kes oma kõne maha peab tartu keeles siis oleksid auditooriumi reageeringud tõenäoliselt kõige ootamatut. Miks on see nii? Kahjuks on nii, et meil on arvamine, tunded murravad midagi, alaväärtuslik sebra õige murre on sama aus kui rahvuskeel keel ja peab austama seda nats mul Millu Preistkümne, kutsun praegust tüdruk tema Põlva rajoonist, tema ema põlve keskluseskele õpetaja. Tüdruk räägib suurepärast, õpime põlva murrakut. Kuidas nii, ema, kodu, räägimegi, murrakut ja ma ausalt öeldes pärit kõigi keele õpetaja emailitud murret pean austama, nii ongi muljet ebaustavus seal keskkonnas muret, võimaid, asutuse tagastamisele. Eesti keel on keel, kus kirjakeele ja kõnekeele vahel ei ole olulist erinevust. Aga meil ei tarvitse minna kaugemale kui 80 kilomeetrit põhja poole oma lähima sugulasrahva soomlaste juurde, kus vahe kirjakeele ja kõneldava keele vahel on väga terav. Ka on soomlastel oma elujõuline rohke ja umbes iga 10 kuni 15 aasta järel muutuks släng, mida palju kasutatakse. Kas see annab tunnistust keele rikkusest või vaesusest. Solikus. Meil on ka slängi, aga mis on kurb vaadata nüüd alles viimastel aasade slängi kirja paneb juurima rikkalikult materjali saadud slängisõnad tulevad mingid kellega mina ei taha kuidagi teleri ütelda, kellel on palju raskem, see telekas on slängisõna, ei ole. Ja ütlen ka Mac süüd, lähen nüüd reisile, võtan maki kaasa. Kuule vadjalaste juurde, Odessa slängisõnad, mis kedagi ei tulnud, ega need pole kedagi reostamiseks põle. Ako nüüd need õige liiga, seda toodetakse nüüd slängi, et raske on taibata, no siis on siukene tõesti ühiskondlik murre, ta släng vastavas keskkonnas kaaluda. Riigid, sealhulgas ka Villems, elavad ühikas. Siin on üle haua, tuubikum, saab taas värava taga on ja nii edasi ega halvad sõnad ei ole, tikestavad keelt. Ilma teieta ei kujuta meie teie õpilased õieti ette ei Tartut ega ka ülikooli. Teie enda sõnade järgi olete aastast 1925 käinud sisse ja välja ülikooli kuue samba vahelt. Mida tähendab alma mater teile, professor Arist? Vaadati asja nisukene, mis mina, ülikool on, seda ma ei tea, aga mis ülikool mull sõdavad, head vaheaeg on ja mul ei olnud alles ülikooli tulla käia, siis on põhjust põlaga, ma käin iga päevi külgust läbisse, kuidagi ei oska nagu olla midagi puudu ja see on minu teine olevus, ülikooli, ma arvan, paljudel teistelgi on nüüd? Jah. Kuus, muide mul taasmeestel ülikoolis õpetada Viiekümnes aasta algas juba sääsemest ilusabriorilt 100-sse meistriga 50. aasta, eks ole.