Rõõm ja mure kaksikvennad kaksiklapsed loomukojas kõnnivad käsikäes. Rändavad sammu, sammussa, laulab kalevipoeg. Sedasama mis Kalevipoeg rõõmust ja murest ütleb, võime ka kodukäija eest hoidmise ja kodukäija kaotamise abinõudest ütelda. Mõnda sedasama abinõu pruugitakse nii hästi kodukäija too eemale hoidmiseks kui ka kodukäija kaotamiseks. Niisugusteks abinõudeks tuleb näituseks pahema jala kannaga kolme korra löömist haual lugeda ka linaseemnete külvamist hauale arvata. Niisama mõjuv abinõu, mõlemal korral on surnu kummuli pööramine hauas. Viimased abinõu pruugitakse meie päevilgi veel mõnes kohas kihelkonnas olla nagu keegi kihelkonna mees mulle kõneles viimasel 10-l aastal kaks hauda salaja öösel lahti kaevatud ja surnud nendes kummuli pöördud. Surnute talus oli, näed ööse kolinat kuuldud. Seda peeti kodukäija kolinaks. Kodukäijast taheti lahti saada ja ses nõus mindi ja pöörata tee surnuhauas kummuli. Meie aegsed surnud käisid ometi vist Tallinnas kõrgemat tarkust õppimas. Igapidi ei olla ümberpööramine haual midagi aidanud kolinat kestnud pärast ümberpööramist vanaviisi edasi. Jajah, nii see lugu on. Uus aeg teeb kodukäijat, Kiiu Padar kaks. Isaisad ei pruugi, te ei tee neile enam niisugust kolli nagu ennemuiste. Üleüldiste abinõude kõrval tunti veel hulk iseäralikke abinõusid kodukäija kaotamiseks. Peaaegu igaühte kiidetakse ära proovitud olevat, et hakkavad aga meie ajal muhu taadid või setu väljed neid pruukima, kardan ma, et nad niisama häbisse jäävad nagu prohvetipoiss, kui prohvetikepiga tahtis surnud üles äratada. Tallinna tarkus on vist kõigisse kodu käijatesse hakanud, nii et need enam tuld ega vett ei karda, vaid kohe platsi asuvad. Kui Tallinna saks oma vaimude kutsumisega turule sammub. Ausa inimese süda hakkab niisuguse juhtumise korral tõesti värisema. Kui kodukäijate karidu passisse sammub. See kari, kellest lahti saamiseks Tallinna küllalt mõjuvad, mehed abinõusid kätte ei õpeta. Kuid julgust ähvarda kui Tallinna saksad küll oma kodukäijatega meeneid enne kartma ei ka, kui kodukäija küüsi oma kaelas tunneme. Enne saavad Tallinna saksad ometi lootuse järele ise juba kodukäija au sisse. Siis võivad seda hõlpsamini tulla ja meile uskumata teleToomastele oma kõrgemat kuntsi õpetada. Aga läki esivanemate õpetuste juurde tagasi nende õpetuste juurde, mille täitmine kodukäija pidi hauda kinni panema. Kõige üleüldisemalt tuntud kodukäija koll on hunt. Hundid vihkavad kodukäijat veel rohkem kui olevik postimeest. Hunte kardavad kodukäijad enam ehk kui muistsed mehed koera, Koonlasi, koera koondaste eest või paremini koera Koonlaste küüsist päästis tihti toomingas huntide küüsist ainult nii kõrge koht, kuhu hundid kallale ei ulatanud. Niisugune päästmine oli ometi silmakirjaks. Hundid ei taganenud paigast, kuhu kodukäija nende eest põgenes ennem ära kui kodukäija edasipidi minema. Niisugusel korral langes kodukäija aga ilma armuta huntide küüsi. Gülbacus haud kodukäijatele kaunist Pelgulinna, kuhu ükski hunt kallale ei pääsenud, aga hauda minnes lõppes kodukäija ära kodukäija olemast. Olgu siis ta järgmisel ööl Altilmast jälle välja tuli. Hundid kodukäijaga nalja ei mõistnud. Niipea kui kodukäija nende küüsi puutus, kiskusivad nad teise lõhki, nii et ainult natukene sinist suitsu järele jäi. Vahel Antsivad riidetükid ära murtud kodukäijast tunnistust. Nagu tuttav vihkavad ja kiusavad hundid niisamasugusel mõõdul ka vanapaganat taga ja murravad vanapagana ära, kui see iganes nende küüsi satub. Nagu muiste palja süüd koera Koonlased tulevad terve külarahva põgenema pani, nii paneb kodukäija põgenema paljas hundi nime nimetamine tahtis keegi kodukäijast lahti saada, siis ei tarvitanud ta muud hüüda kui hundale hundale. Sarnast hüüdmist kartis kodukäija väga ja põgenes tavalisest kohe ilma järele vaatamata, kas ta kurjad vaenlased tõesti tulemas. Väga tihti juhtus ometi, et hundid niisuguse kutsumise peale ilmusivad ja siis häda kodukäijale. Harjumaal hüütakse sarnasel korral ka Püha Jüri Püha Jüri. Selle hüüdmise peale jooksevad hundid kohe platsi, kui kaugel nad ka kodukäijast muidu olivad. Püha Jüri appihüüdmine tunnistab aga selgesti uuema aja jälgi. Püha Jüri on slaavlaste käest kodukäijate kaotamiseks appi laenatud. Vähem mõjuvaks abinõuks, kodukäija kaotamiseks tuleb hõbekuuli arvata. Vahel aitab hõbekuul väga hästi, vahel aga ei lähe. Hõbekuul pihta. Korral astud kodukäijat hõbekuuliga hõbekuul läinud kodukäijale ainult reie sisse longates pistnud kodukäija selle korra küll punuma, tundnud, aga pärast ometi tagasi. Kreutzwald räägib, et Haljalas üks koguni paar tosinat hõbe kuulisid saanud, aga kõik hõbekuulid midagi ei mõjunud, kuni hundid viimaks ta õnneks võtsivad. Me kuuleme ometi, et see sugugi õige kodukäija ei olnud, vaid elus mõisaproua. Seega jääb Kreutzwaldi lugu kodukäija aukroonist ilma. Niisama ei aita õpetaja kodukäija vastu Õpet ja täismõju avaldab ennast alles siis, kui õpetaja juuresolemisel veel tavalisi tükkisid tehakse. Kui õpetaja matmise sõnade uuesti ära loeb ja surnu hauda kummuli pannakse, on abi kohe käepärast. Vahel loeb kodukäija õpetajale matmise sõnad järele, kuid aamen ta ometi ei ütle. Õpetajale, kes ainult piibliga läheb, kodukäijat ära ajama, loobib kodukäija kerisekive vastu. Saunarahvas ei saa sedaviisi enne kodukäijast lahti, kui saun ära põleb. Jälle korra toodud õpetaja kodukäijat ära kaotama. Õpetaja lugenud toas rehe alla ka teinud kodukäija niisugust müra, nagu oleks 12 kurikaga pesu pestud. Kui selle peale raudora võetud rehe alla mindud ja kõik põhk läbi Zorgitud tulnud hall härg rehe alt välja ja jooksnud metsa. Jälle teisal lugenud õpetaja matmise sõnad uuesti, pannud raudristi hauale, teinud kolm risti liivale haua peale ka õueväravasse tehtud ristid siis alles saadud abi. Kurja vaimu vaenlane kukk on ka kodukäija vaenlane. Niisama nagu kukelaul kurja vaimu minema kihutab, niisama kujutab see kodu käia oma teed, olgu ka seks korraks. Saares arvatakse ometi kodukäija minema. Kihutamiseks kukelaulu alati tarvis ei olegi. Kui aga kukke ja kana ühtaegu kaenlasse võtad, päästavad nad sind seks korraks kodukäija küüsist. Pärnumaal jälle õpetatakse, et kukk siis kõige paremini mõjub kodukäija vastu, kui kukk tapetakse ja kukeverega iga ukse ja väraval rist tehakse. Issameie, mis tavalise sti kõigis hädades aidata, nimelt kui seda tagurpidi loetakse, ei too kodukäija vastaabi. Issameie mõjub ainult siis, kui seda kolm korda loetakse issa meiega ühes ka kolm korda matmise sõnu. Kolm risti hauale tehakse ja kolm korda pahema jala kannaga hauale lüüakse. Mõnes kohas teatakse, et kõige paremini mõjub, kui niisugune töö neljapäeva õhtul sünnib. Pärnumaal kõneldakse, et surnu vahel ainult sellepärast kodu käib, et enesele mõnda tarvilikku asja saada läheb kodukäija soov täide, kaob kodukäija iseenesest ära. Kui korra kodukäijale külmal ajal kapetad ja kindad anti, ei tulnud kodukäija enam majarahvast tülitama. Mõne korra aidanud seegi, et kodukäija tagakiusamist elu kardetavaks nimetatud. Kui korra mees kodukäija küüsist lahti päästnud, ütelnud mees, hoidku jumal niisuguse pigistamise eest ära, tahtis hinge võtta. Selle peale ei tülitanud kodukäija enam meest. Viljandi pool kästakse riideid ja närusid ära põletada, nimelt aga ka selle riided ja närusid, kes kodu käib. Igal korral ei tarvitatudki, närusid põletada, astus keegi kodukäijale julgesti vastu, kadus kodukäija iseenesest ära. Ilmus aga pärast ometi uuesti. Veel kiidetakse Viljandi pool kasulikuks kodukäijat koera pealuuga visata ehk üsna lihtsalt. Teisale elama minna. Oli kodukäijaks saanud inimene ise oma elu võtnud, siis pidi talle hauda seal kaasa pandama, millega ta oma elu Päivi lõpetanud, näituseks poodud inimesele nööri, millega ta ennast üles poonud. Tartumaal arvatakse kodukäijast vabaks saavad, kui seitse Kaseraagu võetakse kolm ristiga ühele peale lõigatakse ja sõnu sinna juurde loetakse. Missugused need sõnad aga olivad, selle kohta puuduvad teated. Ristide tegemist peetakse mujalgi kasulikuks. Virus tehakse kolm risti ukse ja värava peale ette. Sedaviisi ristitud ustest ja väravatest ei pääse kodukäija sisse. Vahel aitab ka nende asjade pihta löömine, mida kodukäija kolistab. Korra kolistanud kodukäija piima pütide kallal. Mees võtnud kirve kätte, andnud kirvega piima pütidele pihta. Kodukäija kohe keelama, ära teinekord enam kirvega löö, seest tuleb õnnetus. Ajab kodukäija kedagi taga ja ei vaata see, keda ta taga ajab tagasi, siis ei või kodukäija talle midagi viga teha. On kodukäijaks saanud inimese kondid kuidagi mullast välja tulnud ja maetakse need uuesti maha. Siis kaob kodukäija kohe ära. Järvamaal tehtud kodukäija kaotamiseks umbes sedasama, mis luupainaja kaotamisekski. Kõik uksed ja augud topiti kinni, iga augu peale tehti kolm risti, üks haukaga jäeti lahti, siis kutsuti tark kodukäijat kaotama, tuli kodukäija. Ta pandi augule pihelga, punn ette. Tarkaga võttis kepi kätte ja hakkas oma kepiga peksma. Kohe kodukäija püüdma lühikese peksmise järelejäänud kodukäijast enam muud kui sinised veetilgad järele. Mõnikord kadunud kodukäija ära, kui kodukäija tembutamise ajal hüütud. See on kodukäija. Mõne korra päästnud, aga koguni lihtne abinõu kodukäija küüsist lahti. Korra hakanud kodukäija meest piinama. Mees võtnud leivakoti, andnud kotiga kodukäijale vastu vahtimist. Sestsaadik jätnud teine mehe rahule. Saarest olen ma vähe kilplase meelde tuletama loo kodukäija kohta kuulnud leetrikülatänav olla väga kõver. See olla kodukäija pärast kõveraks tehtud kodukäija armastada nimelt otseteed. Kui kodukäija leetrikülasse kusagile võõraks läinud, käinud ikka otseteed üle põldude ja mitte mööda külatänavat. Vist arvasid leetrimehed, et kodukäija kõik talud läbi käib, kui need sirge tänava ääres seisavad. Et kodukäijaga muu külarahva rahule jätaks, tekivad leetrimehed enestele. Jäneste jälgede sarnase tänava. Wiedemanni teab kodukäija kaotamise kohta veel seda, et kodukäijast lahti saab, kui välk kolm korda kodukäijat salvav ja hunt kolm korda kodukäija ära murrab. Tavalisesti näikse ometi ühekordsest hundimurdmisest ja välgu sähvamisest kodukäijale juba küll saavat. Veel teab Wiedemanni, et kui kodukäija hauast välja läinud ja siis haua peale seasõnnikut pannakse, kodukäijana Mauda tagasi ei pääse, vaid nii kaua maailmas peab hulkuma, kuni hundid ära murravad. Pandi kodukäijaga hauda kinni, kuuldi teda peale selle veel kaua aega koera ja kassiviisi kiunuvad, määras mõni kodukäijat hauda kinni pannes kodukäijale aia. Siis hakkas kodukäija määratud aja kulumise järel uuesti kodu käima. Korra ütles keegi pahe maa jala kannaga kodukäijale hauale lüües. Seisa siin seitse aastat. Kodukäija seisis nüüd küll seitse aastat hauas varjul, aga seitsme aasta järel astus ta uuesti platsi ja tahtis oma kinnipanijat õnneks võtta. Tarvastus üteldakse kodukäija kinnipanemisel siin kui siin 100 aastat 1000 aastat. Kui nüüd viimaks 100 või 1000 aasta pärast kodukäija uuesti välja ei tule kolli tegema. Kuidas lugu selle poolest, sest vaikib Tarvastu rahvas. Karta tuleb aga, et kodukäija 100 ega 1000 aastagagi paremini meelt pole parandanud kui seitsme aastaga. 100 ega tuhandeaastase vangipõlvega õpib teine, kõik arutükid kätte ei karda viimaks enam Tallinna vaimude vaatajate kookusid, vaid hakkab Tallinna onudele ehk pikka pilli tegema. Aga mis parata, kes kodukäijaid välja kutsub, see vaadaku, kuidas nendega valmis saab. Kõige parem on kodukäija haual Harjumaarahvaga ütelda. Igavesti. Kahju aga, et Tallinna onud seda esivanemate tarkust pole kätte õppinud ehk talli loonud ju küll ise harjus, elavad oleksid Tallinna olnud selle tarkuse kätte õppinud, oleksid nad kodukäijad ja vaimud igavesti rahule jätnud. Õpetaja võib kodukäijad siis ära kaotada, kui need kirikusse tükivad. Tihti kuuleme surnud mõisnikud, kirikusse hulgakaupa kokku kogunud ja seal kaarte mänginud ehk muud pidu pidanud. Läheb nüüd õpetaja kodukäijate pidu ajal kirikusse ja õnnistab kirik uuesti ära, siis kaovad kodukäijad kirikust. Kas nad aga üle pea oma kodukäimise järele jätavad või mujale kokku tulevad pidu pidama selle kohta? Ta vaikib. Rahvasuu. Hulkujad hinged on surnute hinged, kes mööda suurt maailmaruumi hulguvad. Nad ei ole õiged kodukäijad, sest sagedasti puutub neil õige kodu. Et neil õige kodu puudub, hulguvad nad ühest kohast teise, ilma, et päris kodukäija diviisi ikka oma endises asupaigas käiksivad. Hulkujad, hinged on nende hinged, kes ilma ristimata ära surnud, ehk keda nende emad nende lapsepõlves ära hukanud ehk kes täie seas otsa leides ilma Kristlikumatmiseta, see tähendab ilma õnnistamata jäänud. Et õnnistamise puudust peaaegu alati hingede hulkumise põhjuseks tehakse, siis juhatab meid see põhjus hulkujate hingede sündimist ristiusuajast, nimelt katoliku usu valitsuse päevist otsima. Paganad ei võinud ju sellepärast hingesid mööda maailma hulkuma saata, et hingetunnistustega jumala sõna kaasa ei saanud. Hulkujad, hinged rändavad alati mööda maailma nagu igavene juut. Igavese juudi, sarnaselt pikki teekondi ei võta nad ometi Vistmiteete. Nagu igavene juut, otsivad nad rahu taga ka niisama vähe nagu igavene juut, leiavad nad tavalisesti seda. Ometi peab ütlema, et nad palju hõlpsamini seda leiavad kui igavene juut. Kui keegi inimene nende peale halastab ja seda täidab, mis nad nõuavad, pääsevad nad viimaks jäädavasse rahusse. Mõne korra on aga rahule saatmise tingimine raske täita. Mõni vaene hing peab sedaviisi 100 taasta tõhus rändama, enne kui leidub inimene, kel julgust ehk tahtmist rasket tingimust täita. Liivamäe tüdruku vaim peab näituseks seni rändama, kuni keegi ennast temaga laseb laulatada. Tapa Paljasaare tüdruk palub enesele jälle risti. Jälle teised paluvad õnnistatud leiba. Teised kaelahakkamist. Üks üht, teine teist, jälle teistele ei lähe muud midagi tarvis, kui nende kusagil maas olevate kontide hauda panemist ja hauaõnnistamistega lihtsalt matmise sõnade äralugemist. Jälle teised tarvitavad aja täissaamist, see tähendab, peavad nii kaua hulkuma, kuni aeg täis saab mil nad muidu õiget surma oleks juba surnud, kui neid ei oleks tapetud. Koguni isaralikudest, hulkujatest, hingedest teavad saarlased rääkida. Need vanad tüdrukud, keda põlatud peiud ära vandunud, ei leia pärast suruma Rahu vaid moonduvad endid Türi lindudeks, kes mööda kesa põldusid, lendavad ja löö, türr hüüavad. Sellepärast hüütakse neid, lindusid nalja kombel ka vanadeks tüdrukut, eks kui inimesed väljal tööd teevad ja Türi linnud hüüavad, üteldakse naljatades vanadele tüdrukutele, et kuule, su õed kutsuvad sind saarlastel siis päris Egiptuse hingede rändamine. Mujalt ei ole ma niisugust hingede rändamist kuulnud. Mis Türi lindude hingedest viimaks saanud, selle kohta ei teatud mulle otsust anda. Igapidi ei näita tüli lindudel kodukäimisega midagi tegemist olevat, nad on linnud omaette ja sellega asi valmis. Tavaliseks hulkujate hingede hulkumise ajaks tuleb ööd lugeda, ehk nad küll vahel päevagi ilmuvad ometi enam harukorral laste hinged ilmuvad enamasti noorte neiudena vahel õhkavad, kaebavad hulkujad, hinged oma igavese juudi elu vahel tulevad nad kokku rõõmupidu pidama. Rõõmupidupidamiseks valivad nad mõne korra rehe, mõne korra kirikuaia, mõne korra kabeli mõne korra kirikugi, seal tantsivad nad niiet tolm taga. See tants tuletab meile aga elavalt sakslaste surnute tantsu meelde, millest 14. mast aastasajast peale sakslaste seas palju räägiti ja kirjutati. Imeks tuleb panna, et nad just pühi paiku oma tantsupaikadeks valisid. Väga sagedasti vahetatakse aga hulkujad hinged päris kodukäijatega ära. Nii et teisal need tantsud ja kaardimängimised päris kodukäijate tegudeks loetakse. Päris kodukäijatest võime väga hästi sarnast tempu uskuda, sest et nende püüdmine alati pahategemise peale käib. Seda kuuleme ometi selgesti, hulkujad hinged rehtedes käivad tantsimas, joomapidusid pidamas. Ka surnuaial käivad hulkuvad hinged, vagusad pidu pidamas. Algab seal aga tantsija hüppamine, siis on vististi kodukäijad platsis. Kui hulkujad hingedendid surnuaial rõõmustavat, paistab sealt iseäralist valgust. Üleüldse näikse hulkujad hinged hea loomuga olevat, kuna kodukäijad selle vastu alati paha püüavad teha. Paha tegemist hulkujate hingede poolt tuleb haru korraks lugeda. Olgu siis, et keegi hulkujale hingele eluajal iseäralist paha teinud ehk inimese juust hulkujaks hingeks, moondunud niisugusele võix hulku ja hing vaenu avaldada. Et hulkuvad hinged-vaimud on, kardavad inimesed neid, aga see kartus on ilmaaegu. Vahel jookseb mõni hulkuja hing hobuse kõrval ega pane piitsaga löömistki tähele. Vahel istub mõni koguni vankri peale ja sõidab inimesega ühes. Vahel läheb mõni hoonetessegi varju otsima. Kaks limandu leedri külameest saanud Saksamaa teekonnal õnnetumalt surma. Teisel jõulupäeva õhtul kuuldud leedri külas ühe perekojas kahinat mindud vaatama õnnetumalt surma saanud mehed, mõlemad kojas varjul külma eest kutsutud hulkujaid hingesid. Papa ei läinud ütelnud, et ei või minna, sest et nad Aadam ja Eeva paradiisi ülikonnas olla nende riided ja kingad kulunud alalisel hulkumisel ära pakutud riideid, aga hulkuvad hinged ei võtnud vastu viidud rooga roa võtnud vastu söönud käskinud peale selle pererahvast vaestele raha anda, et vaesed nende hingede eest paluksid. Vaatame, kuhu vaatame. Hulkujad, hinged on inimeste vastu ikka leplikud ja paluvad väga tihti inimeste abi. Mõne korra ei näe hulkujast hingest midagi muud, kui kas sääreluud ehk pealuud. Aga sarnane pealuu räägib, kel julgust rääkija luujutt tähele panna ja palvet täita, see tähendab luud õnnistatud maa sisse maha matta ehk hauda ära õnnistada lasta. See saab tihti vaevapalgaks veel suure rahasaagi. Niisama leiab hulkuja hing rahu kui palu ja hulkuja hinge hauda õnnistatakse, kui tal ka alati rahaauku ei ole kätte juhatada nagu sääreluudele pealuudel, kelle omanikud tihti sõjas surma saanud.