Wiedemanni laseb kodukäijal headki teha, laseb näituseks nõu tahtjad hauale minna ja seal kodukäijalt head nõu küsida. Sarnaseid lugusid on mulle vanades lauludes tudes mõndagi silma juhtunud, aga seda kuulen ainult viidemannilt, et just kodukäija hauale mindi. Tavalisesti mindakse isa ema ehk muu armsa hinge hauale aga ei ütelda, et nõuandja kodu käib. Lahkunud sugulased, sõbrad ehk, kes nad olgu, annavad head nõu, ilma et nad pruugiksivad kodukäija. Niisama laseb Wiedemanni metsa minna kodukäijalt nõu küsima. Neljapäeva õhtul istutakse metsa puu kännu peale ja pannakse armulaua leib suu ette. Kohe ilmub kodukäija ja annab head nõu. Kui kusagil sedaviisi tehakse, kus seda Wiedemanni ütle, siis peaks minu arvates hulkuja hing küll hea nõuandja olema, mitte aga päris kodukäija, kelle loomule inimesele hea tegemine võõras on. Hulkujast hingest võime väga hästi mõista, et ta inimesele head nõu annab, lootes, et inimene teda hulkumisest lahti päästab. Ma tähendan siin ainult oma arvamist, põhjendada seda, aga ma ei või et nõuandja, hulkuja hing olnud, sest seks puuduvad mul tarvilikud ained. Muude nähtuste järele peaks oletamine ometi paika pidama. On ju tuttav, et Wiedemanni kõigi muistse aja olemiste vahel küllalt selgelt piiri ei ole katsunud panna üle üldlikul, et asja peale vaadates tuleb hulkujat hingegi kodukäijaks lugeda alles ligemal küsimuse tähelepanemisel ilmub vahe kodukäijate ja hulkujate hingede vahel. Oleks Wiedemanni ka seda vahet teinud, kes teab, ehk ei seisaks raamatus hea nõu andmine kodukäijate poolt enam kodukäija peatüki kirjas. Korra juhtunud mõisnikul tee peal õnnetus tõllaratas lagunenud ära katsunud kutsariga üheskoos ratast parandada ei saa parandamisega kuidagiviisi toime. Natukese aja pärast oli ainult üks talumees ja üks mustlane mõisnikust mööda, neetult nutab p, parandanud ratta ära, mõisnik pääsenud jälle edasi sõitma. Edasi sõites ütelnud mõisnik meestele, kui mu mõisast mööda lähete, tulge vahel ka mind vaatama. Mustlane seda kuuldes mõtlema. Nüüd õitseb minu nisu, mustlane kohe mõisniku juurde võõraks. Mõisnik võtnud mustlase esmalt lahkesti vasta andnud teisele süüa ja juua. Rõõmsa meelega läinud mustlane õhtul oma teed aga teisel hommikul uuesti mõisniku juures väljas ja nii iga päev. Mõisnik andis selle pärast käsu, kui mustlane jälle mõisa õue peale tuleb, kihutage ta koertega minema mil siis mustlane iganes mõisa õuele ilmus, ässitati koerad koheda kallale. Talumees käis aastas korra linnas Tallinna tee läks just mõisniku õuest mööda. Linna teel astus mees ikka mõisa sisse, jalgu puhkama. Lahkesti võeti mees mõisas vastu, sai süüa ja juua, jäi mõisas alati armsaks võõraks. See mustlase ja talupoja võõraks käimise lugu juhtus mulle hingedeajast kirjutama hakates meelde sest me võime mustlast kodukäijaga talupoega, hingedeajal, kodu söömaskäijate hingedega võrrelda. Niisugusteks Kont võõrasteks või koer kapalisteks inimene kodukäijaid peab niisugusteks kallisteks, pidu võõrasteks, arvab ta hingedeajal ilmuvaid hingesid. Ehk küll mõlemad tavalisestida sugulaste liiki langevad. Esimesi kihutatakse, kas kaigastega oma teed, teisi võetakse nii vastu, nagu oleks isale kadunud poeg aastate pärast Ameerikast tagasi tulnud. Nagu näha, arvasid meie esivanemad, et hinged pärast surmagi veel rooga nõuavad nimelt aastas korra ja sellepärast lasevad nad neid aastas korra endisesse koju tagasi tulla. Muhu matsist räägitakse, et ta korra suurema pulmas vatsa terveks nädalaks täis söönud. Hingedel pidi ometi mitukümmend korda parem vats olema kui muhu matsil sest hinged pidid oma kõhutäiega terve aasta läbi ajama. Hingede vastuvõtmiseks köeti, saun soojaks, pühiti põrand puhtaks, pandi kesksaunalaud kõige paremate söökidega ja jookidega ja laua ümber nii palju Penkisid, kui võõrastel, see tähendab hingedel arvati tarvis olevat. Hingede vastuvõtmise ajal ei tohtinud keegi peale peremehe hingedetulemist nägemas olla. Kui kõik oli valmis, kutsus peremees hingesid üksikult nimepidi sauna, aastast tolmu ja higi, esmalt ära vihtlema ja siis sööma ja jooma. Hõikas mihkel tule sisse. Võtnud ise kohe hinge eesukse lahti teretanud ja küsinud, kuidas nüüd siia ka jõudsid. Siis kutsunud teisi mihkli Peeter, tule saa ja küsinud kohe, kuidas lugu läheb. Oled täna õige tasa? Jälle hüüdnud, kalli sai tules, aga vanaeit, noh, kuhu sa jääd. Ja nõnda edasi. Kui kõik nimepidi sisse kutsutud, pannud peremees ukse kinni. Pärinud selle peale kõikide käest, kuidas käsi käia, olnud keegi viinaarmastaja nende seas, siis kahjatsenud peremees selle põlve, sest ega teises ilmas viina anta. Siis jäänud peremees vait ja kuulanud, mis hinged räägivad. Selle peale alustanud peremees ja leiutu. Tänavu kasvas vili üsna hea, võib võõraid vastu võtta. Tulge ka teinekord mind vaatama, otsige mulle seal ka hea koht valmis, olge terved mind vaatama tulemast. Niruus jälle palus peremees andeks, et paremaid roogasid ei olnud hingedele lauale panna. Palus veel, et hinged ikka teed mööda tuleksivad ja läheksid ega orastele kahju ei teeks. Viljandi pool ja ainult peremees lõpuni hingede juurde virus aga võtnud peremees peeru, löönud paku peal pooleks, läinud saunast välja ja pannud ukse kinni. Alles hommikul mindud vaatama, kui palju hinged söönud söönud hingelt palju, olnud pererahvas rõõmus, seisnud toidud, puutumata oldud, muresed hinged, tigedad ja kardetud. Et sel aastal tuleb loomadele kahju ja viljale äpardust. Võrumaal keedetud hingede jaoks värsket liha. Enne ei tohtinud seda liha keegi maitsta, kui peremees ja perenaine hea kausitäie seest võtnud ja hingedele viinud. Toitu viies üteldi, võtke nüüd, kallid hingekesed, sööge ikka minu sööki, tulge kõik sööma, nii palju, kui teid on, andke minule siis jälle, kui korra ära suren ja teie juurde tulen. Hingedesöögi ajal hoitakse kõik majarahvas eemale, sest söögiajal ei tohi keegi hingede rahu rikkuda. Muidu saaksid hinged kurjaks ja see oleks paha. Hingesid arvatakse, esimese kukelaulu ajal tulevad ja kuketeise laulu ajal ära minema. Kus viisiks oli, et peremees söögi ajaks hingede juurde jäi, võttis peremees kuke teise laulu ajal tule ja näitas hingedele tuld toast välja minna, ühtlasi paludes tuleva aasta jälle tagasi tulla. Wiedemanni räägib koguni, et mõnes kohas hingesid luuavarrega välja aetud, kui neid ju küll arvatud söönud olevat. Kus nii sünnib, seda Wiedemanni nimeta. Mul sarnast arvamist pole ette juhtunud. Seega ei taha ma Wiedemanni ütlust valeks ajada, vaid ainult tähendada, et luuavarre pruukijad küll suured materjal, listid pidivad olema, kes vaimude viha sugugi ei kartnud. Kui meie ajal veel sarnaseid mehi oleks, Tallinna kodukäijad oleksid nende käest ju 100 korda luu avarat saanud maitsta. Igal pool ei köetud ometi hingedele sauna soojaks ega kaetud neil saunas lauda. Sellega ei taha ometi ütelda, et mõne maanurgas rahvas omaste hingedest sugugi lugu ei pidanud. Küll Antsivad nemadki hingedele rooga, siiski mitte nii pidulikult nagu Virumaal, kus nad saunas vastu võeti. Enamasti igal pool arvati toapealne hingede vastuvõtmiseks. Hea küll, on. Seal loodeti neil veel rahulisem paik olevat, kui saunas. Toa peale viidi, siis hingede jaoks mõnesugust. Mõnes kohas anti-tangupuder Tru, teisal jälle liha jälle, teisal nagu Pärnumaal koguni kookisid. Mõnes kohas pannakse toit ka laudi otsale nii hästi toa peal kui laudi. Otsal juhtus tihti, et kasvõi mõni muu kutsumata võõras hingede Rehnungi peal kõhu täis süüa seega pererahvale ootamata rõõmu valmistas. Tühja toidukaussi eest leides uskus pererahvas, et toit hingedele väga hästi maitsenud ja nad selle eest pererahval oma tänu seda suuremal mõõdul üles tunnistavad. Tänu ilmus aga tavalisest selle näol, et hingedelihakausist maitse suhu saanud hiirekuningas teinekord ilmaaegu liha kaussi otsides perenaise kana pojukese pähe kinni kargas. Millal hinged söömas käisid, selle kohta leiame mitmesugusid arvamisi. Mõned räägivad, et see teisel novembril sündinud kuid lugu on nii, et hinged sugugi nii lühikese ajaga maa peal ei leppinud. Teisel novembril lõppes tavalisesti hingede maa peal viibimise aeg ja nad pidivad siis jälle oma koju tagasi minema. Üleüldse arvatakse, et hingede priiusepõlve aeg oma tahtmist mööda maa peal võisivad rännata ju esimesel esmaspäeval pärast mihklipäev algas ja kuni teise novembrini kestis. Seda aega kutsusid esivanemad tihti surnu ehk kooljakuuks, viimast päeva aga hingepäevaks. Kõik see aeg on vihmased ja udused päevad. Miikael visata hingesid taevast maha nagu udu. Sellest siis udused ilmad. Hingedeajal ei tohi reht peksta ega linnu kolkida, muidu hirmutatakse hinged ära. Pärnumaarahvas ei taha hingedega nii kaua aega viita, sellepärast lubavad nad hingedele ainult üheksa päeva maa peal viibimisaega. Hinged tulevad neilgi esimesel esmaspäeval pärast mihklipäeva kolmel esimesel päeval külida hinged kolmel järgmisel päeval niitanud heina ja kolmel viimasel päeval panna nad heina ja vilja kokku. Tuleku ajal antakse neile putru süüa. Äramineku ajal keedetakse neile tee jaoks liha kar. Mujal, aga nagu enne ju tähendatud, antakse hingedele luba esimesest esmaspäevast pärast mihklipäeva Kuu aega maa peal viibida sest üleüldisest usust läheb lahku Jaan Jungi ütlus, et hingedeaeg teisest novembrist 30. novembrini kesta. Kahju, et Jung ei ole ütelnud, kus ta niisugust arvamist kuulnud kestis hingedeaeg neli nädalat ei tahtnud esivanemad ometi kõik seda aega hingede pärast vagusi, nagu pühas kojas ära elada. Esivanemate arvamise järele sai, sest küll, kui iga esmaspäev hingedele pühitseti. Esmaspäevadest peeti jälle esimest ja viimast esmaspäeva õhtut kõige kangemini. Wiedemanni teadmise järele hüüti viimaste esmaspäeva humalate päevaks. Seda esmaspäeva õhtu pühitsemis tuleb koguni haruldaseks nähtuseks lugeda. Muidu peetakse alati kõik tähtajad, neljapäeval siin aga korraga esmaspäeval. Missugusel põhjusel söötmine ja austamine just esmaspäeva peale peab langema, selle kohta pole ma tänini seletust leidnud. Esimesel esmaspäeval viidi hingedele tavalisest tanguputru vastuvõtmise toiduks. Mõnes kohas pandi hingedele peale tangupudru veel saia leiba ette. Teisal jälle, nagu hallistes oodati hingedesöötmise aega suure igatsusega. Mu lapsed tihti jõuluootavad. Wiedemanni teab, et hingedeajal mõned ainult kolm päeva nädalas tööd teevad. Kus hingede auks nii pikki pühasid peetakse, ei nimed, viidemann kahjuks mitte. Tavalise sti peeti ainult esmaspäeva õhtuid neljapäeva õhtuviisi. Ainult hingedepäeval ei tohtinud terve päev otsa õmmelda. Õmbleja jäi pimedaks. Korra ütelnud üks tüdruk, Kärt, mina õmblen ometi mina torgin hingede silmad peast välja. Õmmelnudki, aga jäänud kohe pimedaks olnud, kuni teise aasta hingedepäevani pime, siis hakanud kahetsema ei ma enam hingedepäeval õmble. Selle tõotamise andmise peale hakkanud tüdruk jälle nägema. Muidu räägitakse veel hingedeaja kohta, et kui selle lõpul hea ilm on, siis tulla hea aasta sadada ka lund ja puhuda kange tuul, ihaldada vili. Teised jälle ütlevad, kui hinged vankriga tulevad ja reega lähevad, tuleb hea aasta. Tulevad hinged, reegaja lähevad, vankriga tuleb halb aasta. Saagu veel tähendatud, et need hinged, kes süüa ei saa, kanget kolinat teha, saavad aga hinged oma toiduosa kätte ja ta kõik kohe jälle vagusi. Saarlastel on peale päris hinge aja veel teine iseäralik hingede koju tulemine. Vist ei jaksa saarlaste hinged korraga oma kõhtu terve aasta jaoks täis süüa. Seepärast heidavad saarlased vaesekesed peale armu ja lasevad neid veel teist korda sööma tulla. Kui esimesest söömisest ju vähe puhatud. Uue aasta ööse lubavad saarlased siis oma hinged veel teist korda koju sööma tulla. See uue aasta öösel söömine ja vastuvõtmine on umbes niisamasugune nagu hingedeaegne. Kõigepealt teeb peremees kolm punast risti iga ukse akna peale ja ka majariistade peale, et hingedega ühtlasi vanapagan võõraks ei tuleks, sest vanapaganat armastab väga sel ööl nina sinna pista, kuhu seda tarvis pole. Selle peale saadab peremees kõik pererahva magama, jääb üsna üksi ülesse. Kui majas täieline vaikus valitseb, ütleb peremees isa pojuke püharistike. Ja kutsub selle peale kõik surnud nimepidi võõraks. Tühjaks paun, kaks küünalt põlema pandud ja kõige paremat rooga lauale kantud peremees istub esmalt ise lauda ja kutsub selle peale ka nägemata. Võõraid istuma kutsudes lehvitab peremees ise valget rätikut ja ütleb. Sööge, jooge, sööge, jooge. Nõnda sööma, sundides peremees ise kõhu täis ja annab hingedelegi aega süüa. Vahetevahel kallab peremees kannust hingedele õlut maha. Viimaks võtab peremees peeru, raiub ukselävel pooleks, palub hingesid oma loomi hoida ja kaitsta ja saadab sedaviisi hinged oma teed. Teisal jälle tehti hingede uue aasta õhtuseks vastuvõtmiseks iseäranis suur leib ja ei kallatud hingedele mitte üksi õlut maha, vaid ka viina. Mõnes kohas Saaremaal peeti kahest korrastki söötmist veel väheseks. Kihelkonna rahvas Antsivad oma hingedele kolm korda aastas toitu. Esimene söötmine oli hingedeajal. Esmaspäeval sõivad hinged neile ette pandud toidu ära ja siis anti neile neljapäevalgi süüa. Jätsivad hinge taga esmaspäeval neile sauna viidud roa katsumata, siis jättis pererahvas hinged neljapäev ilma. Teine söötmine algas uue aasta öösel. Kolmandama söötmisaja kohta ei ole ma selgemat seletust saanud. Küll teati ütelda, et veel kolmandat korda söödetud, aga paremini ei võidud seda aega enam määrata, seda vähem, et hingedesöötmine ammu juba moest ära jäänud. Ajalehe toimetaja, kes põllutööst midagi ei teadnud, tahtis korra põllu mehigi õpetada. Ta kirjutas oma lehes. Kui põllumehel loomatoidu puudus, kätte tuleb, võtku põllumees rohelised prillid ja siduge neid looma silmade ette. Roheliste prillide läbi vaadates on lojuste silma ees kõik roheline ja loomad söövad ära mis iganes ette juhtub. Nii tark õpetus. Paari päeva pärast tuli üks lehelugeja toimetaja juurde, mis te ilmaaegu paberit raiskate, ütles põllumees toimetajale. Trükkige oma ajaleht ometi puulehtede peale. Puulehed on ju palju odavamad, ei maksa midagi. Peale selle läheb leht siis palju paremaks. Praegu ei taha minu lehmad teie paberilehti nende suuruse pärast ära süüa. Aga kui te omakirjutused puulehtede peale trükite, küll siis mu lehmad teie lehtedest jagu saavad. See ajalehe toimetaja tark õpetus tuli mulle külmkinga peale mõteldes meelde ja pani mu südame värisema. Ma kardan nimelt, et külm kingast kirjutades minu käsi viimaks ajalehe toimetaja viisi käib. Kõige paremini läheksin ma külm kingast vaikides mööda, aga Viidemann sunnib mind temast kirjutama. Wiedemanni seab kodukäija ja külmkinga täiesti ühe pulga peale. Pruugib kodukäija, kirjelduses peab kodukäija pea külmkingasõna kodukäijast kirjutades ei võima, seega muudkui pean ka külm kingast kirjutama, keda ju viidemann esimesega ühte sulatab. Mina omalt poolt pean aga tunnistama, et ma külmkinga kohta midagi ei tea. Nii palju, kui ma ülepea tähele pannud, ei tunne suurema rahvas sugugi külmkinga. Kusagil kilgi suurelt maalt saadud rahvaluule korjandustes ei leia oma külmkinga nime. Külmkinga isamaa on Saaremaa saares ainult tuntakse teda. Et ma saarlane ei ole, on külmking mulle hoopis võõras. Ma tunnen siis külmkinga nii palju, kui ma temast raamatutest lugenud ehk saarlaste suust kohta teadvust saanud. Raamatutest räägib peale Wiedemanni Holts Mayeri Osiljana külm kingast. Rahvaluule korjandustes juhtub külmking koguni harukorral silma, sest et saarlased ju sulge sundida ei taha ega palju rahvaluule korjandusi ette võtta ei armasta. Külm kingast kirjutamine teeb seda rohkem raskusi. Et Olds Mayeri teated Wiedemanni teadetest kaunis kaugele lahku lähevad ja minu saarlaste suust saadud teated jälle Holts Mayeri omadest. Wiedemanni sulatab nagu enne tähendatud kodukäija külmkingaga ühte ainult seda lisaWiedemanni juurde, et vahel ka elusad inimesed külm kingaks minna, et teisi inimesi hirmutada ja narrida. Niisugune külm kingaks käia, inimene sureb äkisti ära, kui hundid külmkinga ära murravad. Alts Maier räägib õieti kolmesugusest külmingast. Kui keegi iseennast tabab, peab ta nii kaua hulkuma, kuni aeg täis saab. Ta hulgub siis tuule väikse valge mehe külmkinga näol. Seega oleks siis külmking küll hulku ja ometi mitte päris kodukäija. Teiseks tähendab Holts Mayer, et tuulispasa vaimusid ka külmkingadega hüütakse ja et need vaimud inimestele kõiksuguhaigusi toovad. Kolmandaks on külm Kingolts Mayeri järele paha vaim, kes mööda metsi hulgub. Ta püüdmine on inimesi eksiteele saata. Tihti hüppab ta metsas ühe jala peal valge lina ümber. Siiski ilmub ta väga mitme näol. Kui kaua aega metsa hüütakse, ilma, et vasta kõla tähele pandaks, tuleb viimaks külmking metsast välja niisugusel korrale ilmuda inimese vaid 50 koormuse heinakuhja näol. Külmkingajäljed teevad haigeks selle, kes kõige esmalt nende peale juhtub. Hunt kardab külmking kurjasti, sest et hundid teda kõige rohkemini murravad, kus külmking ära murtud, seal leitakse veel natuke kollast vahtu, aga maas. Nii palju, kui mina saarlaste suust kuulnud näikse külmking saarlaste lendaja Lindva olevat. Nõiad teevad külmkinga seks, võtavad nad tüki koeraliha posisevad sõnu peale ja viskavad üles tuulde. Kuhu külmking siis läheb, seal teeb ta kahju, loomad tapab ära inimesele, saadab haigust. Kõige kangem on külmkingavägi esimese vastutulijaga kokku puutudes. Kaugemale minnes kaob ta tapmise ja haigeks tegemise jõud. Suvisel õhtul tunned tihti, et külm tuuleõhk vastu tuleb. Seep see külmking ongi. Külmking saadetakse tavalisest õhtut tul kurja tegema. Õhtul mõjub külmking paremini. Külmkinga vastu saadakse abi, kui sinna minnakse, kust haigus saadud sealt purusid, võetakse ja neid suitsetatakse. Teiste teadete järele näikse külmking jälle ometi enam vaim olevat. Ikka aga on ta nüüd paha tegemine ja ära eksitamine, kes külmkinga jälgedes juhtub, võib kas oma kodu ümber ära eksida, metsas pole rääkidagi. Korra juhtunud üks vanamees külmkingajälgedesse eksinud muidugi ära viis korda tulnud ühe puu alla välja tundnud puu sest ära, et iga korra noaga puusse risti lõiganud. Viimaks pöördunud vana mees riided pahempidi siis pääsenud õigele teele. Nimelt aitab ära eksimise ajal külmkinga jälgedes riiete pahempidi pöörmine. Pahempidi pööramisega lähevad eksija silmad nagu lahti ja ta tunneb endistviisi jälle õige tee ära. Olgu nüüd külm, kin koeralihast tehtud, Lindva ehk tuules rändaja vaim igapidi kiusavad hundid teda ikka taga. Korra läinud mees metsa jäänud küüni magama, korraga kuulnud üks jooksnud, küüni hundid järele. Varsti ütelnud keegi üleval daam palgi pealt, katsu kippu kaela, murran mees saanud aru, et see külmking olnud võtnud hangu, lükanud külmkinga ülevalt maha. Hundid kohe külmkinga kallale murdnud külmkinga ära läinud, oma teed. Hommikul vaadanud mees seal kohal, kus külmking huntide kätte sattunud, natuke Kased ohtu veel maas. Seega olen siia üles pannud nii palju, kui ma külmkinga kohta teateid saanud. Nii väga kui need teated ühest teisest ka lahku lähevad, näivad nad ometi seda tunnistavat, et külm kingal kodukäija ka vähe tegemist. Kasinate ainete põhjusel ei julgema külmkinga kohta lõpuotsust anda. See võiks alles siis sündida, kui külmkinga loomu paremini uuritud. Puuduvad ka saares mehed, kes külmkinga loomu järele uurivad. Ehk ärkab neid ometi aastate pärast, kui üleüldine edenemine saares ikka enam maad saab võtnud või panevad need read ju ometi olevikus mõne sule liikuma. Eks näeme?