Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon OECD koostas äsja põneva ülevaate tehisintellekti võimalikust mõjust tööhõivele. Arutelu aluseks on sama organisatsiooni poolt regulaarselt koostatav raport täiskasvanute töö oskustest. Raporti ülevaates võib märgata klassikalise põneviku dünaamikat sissejuhatavas probleemist optimistliku lahendini, mille lõpetab modernne. Täiskasvanulik klient. Mõistetavalt teeb uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine tööealisele elanikkonnale muret. Kuna ei ole selge, kas muutus sünnitab uusi võimalusi. Ajalooline kogemus pakub lohutust, sest automatiseerimise laine kaotas nii liftipoisi, telefoni keskjaama neiu kui inimesest kalkulaatori ametit kuid pakkus asemele parema palga ja inimeste vaimsetele võimetele kohasemaid töid. Hoolimata miljonite töökohtade kadumisest automaatsete masinate kätte ei jäänud keegi tööta. Pigem tuli tööd juurde eriti masinate ehitamise tehnoloogia bürokraatia alles. Neid ameteid lihtsalt ei õnnestunud. Järelikult, kui tänased töötajad oskavad midagi, mida tehisintellekt ei oska leiavad inimesed endale uue töö. Kordub ajalooline tööde edasi siirdumise protsess, mille käigus vanamoodsat tööd loovutatakse masinale ja inimesed leiavad midagi uut, huvitavat ja endisest tasuvamat. Aga kui inimestel pole midagi tehisintellekt puuduvat, siis katkeb kirjeldatud tööde nihkumine ja töö kui sotsiaalne institutsioon satub ohtu. Mõtle näiteks kirjutamise ja arvud. Kamise oskustele need pädevused võib paigutada vastavalt nõudlikkusele näiteks viieastmelisele redelile. Tänasel tehisintellekti võimekus vastab siin kolmandale tasemele. Näiteks oskavad tehnoloogilised lahendused lugeda. Raporteid aga ilukirjanduse loomises jäävad veel inimesele alla. Järelikult. Võiks inimestele jääda töid, mis sisaldavad keerukamaid, lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskuseid. Ja siin muutub ülevaate toon ähvardavamaks sest nimetatud pädevuste kolmas tase vastab majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni liikmesriikides. 89-le protsendile täiskasvanute tasemele. Isegi tagasihoidliku arvutamisoskus abil võib järeldada, et eestist Austraalia, Rootsi Ühendriikide ja teiste kokku 35 arenenud riigi elanikest kogukondadeni oskab tehisintellektist paremini lugeda ja arvutada kõigest 11 protsenti elanikest kellel oleks siis võimalus leida uut tööd. Juhul kui kirja ja numbrioskus oleks ainuke pädevuste võrdlemise alus, erineks tehisintellekt seega varasematest tehnoloogiatest. Kuna katkestaks tööde siirdumisel traditsiooni koos tehisintellekt Rakendamise levikuga jäävad seega paljude tänaste kirja ja numbri teadmiste tasemega inimesed tööst loobuma. Kuna tehnoloogia suudaks teha rohkem ja küsiks vähem palka, seda juhul, kui üldse Loogiliseks võimaluseks taolise ohu vastu oleks siis parem haridus ja selle parem kättesaadavus. Näiteks omab kolmanda ehk kõrgkooliastme hariduses umbes iga neljas-viies inimene. Arvutitest etemat lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskust veelgi kõrgemalt arenenud riikides, nagu Jaapan ja Rootsi on ülikooliharidusega inimestest selliseid umbes kolmandik. Järelikult kõrghariduse arendamine tõstaks oluliselt suurem osa tööealise elanikkonna kirjutamise ja arvutamise pädevuse arvutitest kõrgemale tasemele avaldades sel moel tee tööhõive. Tõotatud maale. Kirjandusliku narratiivi mõttes oleks hea kõrgharidus siin nagu valge hobune kuid siis muudab OECD ülevaate tooni veelgi mustemaks hoiatusega. Et heal tasemel kirjutamine ja arvutamine ei oleks piisav ega suudaks päästa kõiki hea haridusega inimesi töökaotusest. Esiteks puudub kogemus, kuidas nii suurele elanikkonna osale anda kõrgharidust ja teha seda väga heal tasemel. Pealegi eeldaks uudne töö teisigi kõrgel tasemel pädevusi nagu teaduslik mõtlemine, ekspertteadmiste rakendamine ning sotsiaalsed ja suhtlusoskused. Teadupäraselt tegeleb tehisintellekt aga ka nende võimete omandamisega. Raportit. Koostajad ei tea, millisel tasemel on tehisintellekt neis pädevustes täna kuid nad peavad seda teadmist. Väga oluliseks ja kavatsevad koostöös USA Teaduste Akadeemiaga koostada vastava uuringu metoodika. Segaraportist võib järeldada, et tõenäoliselt oodatud uute tööde nii et seekord ei toimu sest selle võtaks inimeste eest ära tema enda poolt arendatav tehnoloogia. Ja mõistmaks olukorra tõsidust ning inimeste pädevuste vajalikkust peame kiiremas korras. Arendama uuringute võimekust tõenäoliselt. Võtab sellegi töö edaspidi üle tehisintellekt.