Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Kuid Lemon Gulliver liivasel rannal ärkas, ümbritsesid teda pisikesed agressiivselt meelestatud inimesed. Need olid liliputi saarte elanikud. Igaüks umbes pele sirutatud pöidla ja nimetissõrme vahele jääva vahemaa mõõtu. Sedavõrd väikeseid võiks pidada tagasihoidlikuks ja hirmunuteks, kellest midagi ei olene aga kelle enda elu oleneb vägagi palju maailmas leiduvatest, suurematest asjadest. Kuid suuruse puudumine ei paistnud neid sugugi häirivat. Otse vastupidi nad suutsid väikesest asjast sünnitada suure sõja, näiteks küsimuses kummast otsast peaks sööma keedumuna. Kohalik usk pidas õigeks süüa muna mugavamast otsast. Aga mitu põlve tagasi sätestas kohaline imperaator pärast hommikueinele juhtunud äpardust, et seaduse järgi on ainuõige viis alustada söömist teravast otsast. Sellest piisas aga sugevitamiseks. Liliputi lähiajaloos on peetud kuus suurte kaotustega sõda. Sellel Kuliveri esimese seikluse lugu ei pea nüüd pikemalt käsitlema, sest möödunud nädalavahetusel juhtus midagi sarnast meie ajastu kangelastega. Kaasaega uuriv meediaanalüütik ja kirjanik Toomas Pacedal poetas laupäeval säutsu voogudesse küsimuse Google'i ja Apple'i keskkonnas kujutatud hamburgeri ikoonil juustu asukoha teemal. Nimelt Google'it koonile, juust kõige all, alustades põhilisest saiapoolikust. Sellele järgnevad hakkliha, tomatisalatileht. Ja otsas on siis teine pool kuklist. Äpliversioonis asub juust grillitud hakkliha peale. Hakkliha omakorda lebab salatilehe peal juustu kohal ontomalt. Järsku oli toomas Pacedalil laupäeva õhtul poole seitsme ajal kõht tühi, et ta sellise säutsu ka maailma poole pöördus. Sest täis kõhuga ei viitsiks vist keegi enam toidudetailidega tegeleda. Seda enam, et, Need on pildil, mitte taldrikul. Võimalik, et samal ajal leidus maailmast palju tühja kõhuga Twitteri lugejaid sest näiliselt eimillestki sündis paari 1000 kommentaariga kiivas vestlus. Arvatavalt mängib sellise teema tuld võtmisele oma osa kaasaegne kultuur, mis väärtustab teadvusest pidevat läbivoolavat, madalakvaliteedilist, infovoogu, oma elu elamise ja selles suhtlemise asemel. Ja taolises olukorras muutuvad tähtsad sündmused väheolulisteks, kuna need paistavad keerulistena ja jäetakse siis teistele. Küll aga muutuvad väheolulised juhtumeid tähtsateks, sest neist käib mõistus üle ja vestlust üles võttes võimendades muudavad teemakäsitlejad nähtavaks sest keda huvitab grammatiliselt niigi ebareeglipärase lühisõnumi või sealsuses edastatavale hamburgeril ikoonil juustu asukoht. Tärganud huvi peakski käsitlema ilmselt kui millegi kultuuris. Tuva sümptomit mitte kui probleemi ennast. Paraku paga peame jätkama just juustu paigutamise, kuid probleemiga, sest päev hiljem pühapäeval vastas Google'i peadirektor Sander Pitchi, et probleem on. Tõsine, ja alates esmaspäevast jätavad nad kõik muud tööd pooleli ning aadresseerivad tärganud palu küsimust. Seda juhul, kui rahvas suudab jõuda ühele meelele hamburgeri juustu õiges järjekorras. Vaest tabas keegi sõnumist nalja, aga ilmselt mitte kõik, sest kui esitatakse küsimus õigest järjekorrast, on loodud soodne pinnas sõdimiseks. Esmaspäeval reageeris juhtunule end motikondide entsüklopeediaga pidav organisatsioon emotšipeedia ülevaatega 12 tuntud tehnoloogilise platvormi. Hamburgeri ikoonide analüüsiga selgub, et oma versioonid kotletisaiast onni Microsoftil, Samsungil, Facebookil, Haadeetselia, teistel kõik erinevad omavahel milleski. Aga Google. On ainuke, kelle juust asub kõige all. Sega võiks pidada neid kaotajaks. Rahva seas tehtud küsitlusest. Osalenute enamus peab samuti õigeks, kui juustan liha kohal. Paraku leiab Google endale. Olulise toetaja nimetan McDonaldsi Big Mcil juust samuti lihal. Muude komponentide paigutus toitis iseseisvat vaidlust, kas tomat tohib olla vastu saia, kui see muudab viimase lödiks, kas tegemist on hamburger või juustuburgereid, kas juurvilja peaks ikoonidel rohkem välja paistma ja nii edasi. Juhul kui hamburgeri piiblis oleks kirjutatud, et õige hamburger oleks selline, mis, Meeldib leiaks kaasaegne sotsiaalmeedia ikkagi võimaluse kakluse alustamiseks. See on lihtsalt teistsugune maailm. Selles elavad väikesed ja vähesest tuld võtvad elanikud.