Svingi klassika, 11. saatejaamast Charlibanete orkester, dirigendi komponeeritud palaga, liinilennuk Charlie Paanetles Braun ja veel mõned vähem menukad muusikud ongi viimased, kellel õnnestus 30.-te aastate svingi piruka küljest endale suurema või väiksema tüki lõigata. Nende hingeõhk ei ulatunud küll Kudmani Peisi või Ellingtoni kuklasse, kuid tollal oli svingist tulnud moehullus, nii et tööd ja leiba jätkus kõigile koodi Herman jestan Kentoni aeg koitis aga alles pärast sõda ja ei tulnud mitte nii üleöö nagu mõnel õnnelikumal. Niisiis tuleb täna juttu üsna mitmest kollektiivist, kes vingi võidujooksus kaasa tegid küll auhinnalisi kohti saamata, kuid ikkagi head taset näidates jätkamegi Chalibanetist. Tema liinilennuk oli üks tema orkestri vähestest originaalpaladest. Enamasti mängis ta muusikat, mis juba teiste bändide kaudu levinud oli. Liinilennuki arranžeerinud talle pillimoor, kes oli olnud Simmilanspordi arranžeerija ning oli sel alal silmapaistva talendiga. Siiski ei jätkunud moorile USA-s kauaks tööd ja ta asus Euroopasse, kus ta arranžeerinud prantsuse orkestritele oli laulutrio piidassistes klaverisaatja arranžeerinud kolm aastat ka Berliini ringhäälingutantsuorkestrile Saksa TV-s ja saatis alates 1964.-st aastast kvartetti Deltarri tõmbois. 20 aasta eest oli mul juhus kuulata teda koos kvartetiga esinemas Soomes. Liinilennuk oli alates 1944.-st aastast nii populaarne pala, et paljud pidasid seda baarnete orkestri tunnusmeloodiaga. Tegelikult oli selleks hoopis üks lauluga pala. Tennikeri tantsige unistuste ballisaalis. Plaadile mängis sele Charlibaneti Glenn aelanud kasiinoorkester, laulis ansambel paaniat Modenniers. Muusikaliselt on see kaunis vähe, pakku annab aga tabavalt edasi tolleaegse tantsusaali olustiku. Oli ju vool, ruum midagi tänapäevase diskotaolist, kus veedeti aega sõlmiti tutvusi ja nauditi oma aja muusikat, mis saatis tantsijate samme. Paar sõna Charlibane tiisikust sündinud 26. oktoobril 1913. aastal väga rikkas perekonnas võitles ta kogu oma nooruse energiaga vastu vanemate soovil, et temast tuleks jurist. Selle asemel õppis ta mängima saksofoni ja juhatas juba 16 aastaselt oma esimest orkestrit ühel ookeani Aurikul, ületades 22 korda Atlandi ja tutvudes põhjalikult ka Vaikse ookeani kesk ja lõunaosaga. 1932. aastal paistis tema bänd New Yorgis silma kuid selle hiilgeaeg oli aastal 1939 kuni 41. Taranseeris ise kasutas paljuga pilli meie abi ja oli esimeste hulgas, kes angažeeris musti muusikuid. Tema orkestris mängisid trumbonist trammiang, trompetis piinad hollandi ja kontrabassist Oscar Betty Ford. Laulis Liina hoon. Barnett ise oli tublisti Johnny Hodžissi mõju all ja on mänginud rea meeldivaid soolosid sopran alt ja tenorsaksofon-il. Tema esimene suure menuga plaadistus kuulub 1939.-sse aastasse. Siis ilmus temalt rei noobligheroki pillimehi Aranžeerituna, mis sai paaniate orkestri hüppelauaks populaarsete sving bändide hulka. Ka järgnev võte on tehtud küll 19 aastat hiljem, kuid Paanet püsib oma soolodega algvariandi meeleolus. Klaverit mängib näppi, s pala oli orkestrit teine teema. Meloodia. Charlie bannetit on kirjeldatud kergemeelse inimesena, kes oli kuus korda abielus. Võimalik, et praeguseks on see arv juba tõusnud Ki, kuigi üle 70 jahtub ehk mõnigi juba maha. Nagu öeldud, mängis ta palju teiste orkestritele ööd repertuaari. Näiteks oli tal kavas Ellingtoni orkestrist pärit seikleja eid trein Sõida rongiga milles ta ise altsaksofonist tublisti soleeris, kergitades kübarationi Hodžessile arranžeeringu pil Holmanilt, tromboonisoolo, Frank Rihekilt. Seegi võte oli pärit Paaneti tegevuse hilisemast perioodist. Kui minna tagasi orkestri varasemate menupalade juurde, siis üks neist oli rootšessi pumptoni maantee, milles Paaneti sopransaksofoni oli dialoog, pillimehi, trompeti, ka viimane oliga pala arranžeerija. 1939. aastal tegid Charlie Barnett plaadi, millega tervitas kaht oma eeskuju Ellingtonieteisid. Nimelt oli plaadi ühel poolel pala pealkirjaga Tiuki idee teisel kaunti idee. Kuulakem üht mainitut paladest džässis vilunud kuulajale pole vaja öelda, kellele see on pühendatud ja kes on baarneti tenorsaksofonisoolo eeskujuks. See olid saali paneti, pühendus kaun Peisylejalesteriangile. Paaneti bändile olid tõusu ja mõõnaperioode tegutsenud vaheaegadeta, kuid oli muidugi vahelduva koosseisuga publiku ees veel 70.-te aastate küüniselgi et kunagi ei maksa kuulata üht ainust kriitikud, seda tõesti nagu kaks vastakat mõtteavaldust. Hüüdbana väidab, et Barneti reputatsioon ületab tema teened Tšassile. John S Wilson aga kirjutab, et Paanetil oli 20 aasta pikkune lootusi pette bigbändi liidrikarjäär, mis näis aina olevat kõige ülemise redelipulga ulatuses, kuid mis sinna ei jõudnud. 1949. aastal näis, et ta jätkab sealt, kus uudi stantgenton katkestasid. Kuid muusika business oli tema vastu ja tema paljutõotav bänd läks laiali. Lõpetagem juttuvadžarli panetist 1958. aastal plaadistatud Ta oma kirjutatud palaga ida pool lääne pool selle humoristliku palas kätt vokaali eest hoolitseb tõenäoliselt vigurivänt Clark Terry kes mängis seekord Paanete orkestris trompetit. Harva alustab keegi oma soolot nii ootamatu efektiga, nagu seda teeb Paanet pärast vokaalset osa. Järgmine bänd, liider tänases saates on praegu 74 aastane less Braun. Ta õppis noorena klarnetit ja saksofoni, saavutamata aga taset, mis võimaldaks tal nende pillidega bändi ees seista. Esimese orkestri asutas ta 1932. aastal ülikoolis õppides. See püsis koos 1937. aastani. Ühtlasi arranžeerinud ta läri Clintoni ja if Jound orkestritele. Mõlemad olid tollal hästi tuntud. 1938. aastal asutas ta swing bändi, millega kultiveeris lihvitud tantsulist repertuaari mistõttu paljud lauljad armastasid lesbrauniga plaadistada. Nimetagem vaid Ella Fitzgeraldi. Siinkohal pakub näitel Esprauni orkestri vokaalist Miriam sho, kes oli bändi solist 1940. aastal. Balan bluumi. Ära muretse minu pärast. Samal aastal tuli less Brauni orkestri solistiks hilisem kuulsus Toristei, kes oma autobiograafias pole kitsi kiitusega Brauni aadressil. Sellest kollektiivist lahkumine oli ühtlasi Torist ei elu suurim eksitus. Ta lahkus nimelt selleks, et abielluda Chimmidorsi orkestri trombonisti Jordaniga kes osutus hullumeelsuseni armukadedaks ja tegi lauljatari elu lausa põrguks. See aga praegu asjasse ei puutu. Parem kuula Meeles Brauni orkestri teema meloodiad, lipp, fraag, sikute mäng, mis iseloomustab orkestri valitud stiilirohke Stakaato kasutamist. Tenori soolot mängib arvatavasti teetnaš. Less Braun on osanud bigbändi, teete kerkinud probleemidest üle saada tänu ringreisidele ja teleshowdele, milles peamiseks tõmbenumbriks on koomik Bob huup. Kuulake TEMA orkestrilt veel üht pala, see on nimi meloodia 1927. aasta filmist Ramona algselt aeglane valss, Brauniversioonis, faks. Kes olid siis veel osalised alguses mainitud võidujooksus, mis puhkes 1935. aastal Benny Goodmani svingorkestri plahvatuslikku menu tõttu. Esmajoones olid need tugevad instrumentalistina kogud, mentomi, torsi, Chimmidorsi, artišoo, kanud teisi ja teised. Nende hulgas oli rida trompetis rei Anthony sigi, elman Charliest, Pihlak, Buddy Williams ja pillimehi, kes oli ka suurepärane arranžeerija. Saksofonist, toni pastor, teks Peneke penikaater, pianist Hainzia Claudesoonhill, heliloojaid arranžeerija nagu Gordon tšenkinsionäri Clinton, lauljaid nagu Von mon, Rovia Rudy Velli klarnet-ist, Tomil, Reynolds ja teised. Valige nende hulgast meile jäänud minutiteks mõned ja alustagem toni paatorist, kes mängis neli aastat orkestrist tenorsaksofoni, asutas siis oma bändi, mis tegutses kuni 1959. aastani. Edasi aga esines ta koos kahe pojaga laulu triona toni pastor suri 1969. aastal. 62 aastasena kuulete tema orkestrilt Hatsoni pala kuuhelk, milles ta ise ka soleerib. Klarnet Iztomi Reynolds juhatas orkestrit 1940.-st kuni 55. aastani, siis hakkas tootma Ringhäälingu sohusid. Tema orkester oli spetsialiseerunud lahedale svingi vale tantsumuusikale, nagu näitab ka järgnev pala dresseri. Mu tütarlaps seal. Kood Jenkinsi nimi on paljude Benny Goodmani orkestripalade juures tähistama Saranžeerijat, tema sulest on ka Kudmani tunnusmeloodia hüvasti. Peale orkestritele spetsiaal arranžeeringutes tegemise seadis ta kirjastustele ka laiatarbekaupa peamiselt populaarseid lööklaule trüki orkestratsioonide näol. Mõnda aega juhatas ta oma orkestrit, mille repertuaar koosnes ta oma seadetest mõnigi kord üsna fantaasia küllastest, nagu järgnebki. Omapärane versioon Disoolija Ellingtoni karavanist. Ja lõpe kui tänane svingisaade rängi kaali tuntud orkestripalaga päikesetõusu serenaad, mida esitab üks 30.-te aastate populaarsemad tantsuorkestreid hääl Kymppi juhatusel. Kollektiivi tegevus katkes 1940. aastal ootamatult. Dirigent sai autoõnnetusel surma. See oli üks Glen Milleri vaimus tegutsevaid orkestreid.