Kuuldud pala Joe Bishopi Puuraidurite pidu oli üks sõjajärgsete aastate soositumaid. Džässipalu mängis seda uudi hõlmani orkester, kus alati oli hulk suurepäraseid soliste, oma ala tõelisi meistreid. Siin kõlasid soolod voodi hõõmanilt, klarnetipill Harriselt tromboonil Flip Phillip silt tenorsaksofonist, käpi luiselt trump petil ja tšemm iroolselt klaveril. Tänases Kaheteistkümnenda svingi klassika saates ongi kõne all uudi röömani orkester. Et mitte kõik sving orkestrid ei saavutanud populaarsust üleöö, seda tunnista pudi käekäik. Ta asutas oma esimese orkestri juba 1933. aastal, see tuli aga peagi laiali saata. Polnud minekut. Teine 1936. aastal asutatud orkester jäi küll kokku kuid ei suutnud võistelda tollaste kõige kuulsamate bändidega. Kuidas see uudi hõlmani orkester sel ajal kõlas? Seda demonstreerivad muuhulgas mõned 1937. aastal raadiost salvestatud palad. Loomulikult pole nad helikvaliteedilt võrreldavad plaatidega kuulakem neist vooleri pala ma ei käitu halvasti. Kuna tollases kollektiivis ei olnud eriti tuntud muusikuid ja koosseis on nagunii oletatav, mitte täpselt tuvastatud, siis jätame solistid nimetamata. Klarnetit on muidugi Herman ise. Enne kui minna uudi hõimani orkestri kõrgperioodi juurde, paar sõna temast endast. Ta sündis 16. mail 1913. aastal laulja perekonnas ja esines juba alates kuuendast eluaastast lauljana ja tantsijana. Lauljaks jäid aga oma kollektiivis, kuigi esiplaanile tõusis klarneti saksofonimäng. Tavaliselt õpiti vanasti enne mängima klarnetit, hiljem võeti lisaks saksofon. Nii toimisid ka kõik meie vanema põlve nende pillide mängijad. Pudi Romanil oli see vastupidi, saksofoni õppis ta mängima üheksa aastaselt. Alles kaks aastat hiljem võttis ta kätte klarnet. Ta püüdis endale ka muusikalist kõrgharidust saada, kuid parajasti oli suur majanduskriis ja õpingud piirdusid ühe semestri. Ka 1930. aastal mängisid aatomi Chereni bändis. Siis tuli ebaõnnestumine oma orkestriga ja kolm aastat tööd kolmes, teises juba tuntumas orkestris. Viimane oli Yeonzi kollektiiv ja kui see 1936. aastal lagunes, võttis kehvem, on selle tuumiku oma teise bändi aluseks, nimetades seda bänd Plays bluusbänd, mis mängib bluusi. 1939. aastal kirjutas bändi trump petist Joe Bishop pala Puuraidurite pidu. Kuid rahvusvahelise leviku tõi sellele alles 1946. aastal tehtud plaadistus, mis kõlas saate sissejuhatus. Ena Herman ise ütles, et esimesed 1000 korda olnud seda pala väga tore mängida. Teine orkestri varastest löök numbritest oli 1941. aastal välja toodud sinine leek, mille tuntuim plaadistus sai teoks viis aastat hiljem. Küllap segas rahvusvahelist levikut teine maailmasõda. Sinine leek on sünge halvaendeline pala, milles soolosid mängivad Woody Herman, kitarrist Jacques vein ja trombunist Pill Harris. Üks öö kollektiivi omapärasemaid muusikuid. Kuuldud pala sai nii populaarseks, pudi otsustas jätta ta orkestrit tunnusmeloodiaga, kuigi tavaliselt on eelistatud orkestri visiitkaardina erksaid rõõmsaid palu. 1944. aastal reformeeris vudi hõlman oma orkestri, olles siis juba piisavalt varakas, valima endale parimaid soliste ja pidama koos suurt üle 20 muusiku hõlmavat kollektiivi. See 1946. aastani koos püsinud meeskond sai hiljem nimeks First ööd. Esimene salk. Ja selle silmapaistvamad solistid olid trumpetistid rõivetsel piitkendoolija, soni, Bööman trombonist, Pill Harris tenorsaksofonist, Flip Phillips mikrofonist, mänedžeri Hayems. Bändi ainuke naisinstrumentalist ja rütmigrupi moodustasid kitarrist pilli power pianist arranžeerija Ralph Burns, kontrabassist Chubby Jackson ja trummar Dave tahv. Eraldi arranžeerija ülesannetes oli Niil Hefti laulusolist Francis võin. On huvitav, et just ajal, kui teised biitbändid olid raskustes, algas uudi hõimanni kõige otsustavam tõus. Meenutagem, et 1946. aasta lõpul läks laiali kaheksa tuntud bigbändi nende hulgas Benny Goodmani Harricheim sihtomi doosi kaardeni Jabennigaarteri omad. Mõned neist kodusid hiljem uuesti. Mõned enam ei üritanud. Kuulakem järgnevalt uudi hõõni esimese salga populaarsemaid palu. Üks neist oli röömani oma õunamesi hoogne särtsakas pala, milles soleerisid Phillips Pill, Harris maadiori, Hayems. Muidugi hõlman ise ja lõpuks hõiskab ka üks kolmest nimetatud trompetis dist. Samast perioodist on pärit 1945. aastal plaadistatud jällegi öömani oma kompositsiooni arranžeeringu kuus sygen, milles eriti ilmekalt sädeleb rõõmani tung ekstravagantsuse muusikalisele efektidele. Solistid on siin peale ta enese jällegi Flit Phillips ja Pille Harris. Pudi hõlmani orkestri kohta on avaldatud vastakaid arvamusi. On neid, kes seletavad selle edu erakordse rütmilise kaasa kiskumise svingi ning suurepäraste solistidena prantsuse džässi autoriteet hüppana, see aga kirjutab oma džässijuhis sõna-sõnalt rühmani. Bänd hiilgas oma instrumentaalse Virtooslusega eriti aastal 1944 kuni 46 kuid üldiselt oli tal vähe tõelist džässivaimu ja vähi svingi. Peame selle meeles ja kontrollime selle väite paikapidavust mitte ainult järgneva kiire pala najal, vaid ka hilisematel pudi hoiuma. Neid lauljana iseloomustab moori pala Kaledoonia aastast 1945. Järgnev ala on jäänud uudi klassikaliste numbrite hulka, mitte nii palju muusika pärast rohkem temaga seotud tõsielujuhtumid. Nimelt kutsus üks daam, kes ütles end olevat kirjandus, kuulsuse, kogu Hermanni bändi Chicagos, hotell, hambassatööri jah, korraldas neile suurepärase peo haruldaste veinide ja ka Via Riga. Kui maksmiseks läks, selgus, et kuulsusel polnud punast pennigi hinge taga. Kui neilt küsiti, mis selle daamiga siis juhtus, vastas ta. Mitte midagi nii palju kui mina tean. Niisuguseid inimesi ei saa ju ometi vanglas pidada, nad lihtsalt armastavad pidusid korraldada. Ralph Burns kirjutas selle sündmuse auks pala pealkirjaga leedi Mäkin kauani unelm, mis pikkuse tõttu ei mahtunud tollase 78 pöördelise plaadi ühele pooleli. Nii tehti palast kaheosaline number, mis võttis enda alla plaadi mõlemad pooled. Kuulakem siinkohal siiski ainult teistpoolt. Nagu öeldud, oli uudi hõlmani orkestris üheks silmapaistvamaks solistiks tromonisbil Harris, kes mängis kahes esimeses kõige kuulsamaks jäänud fordis ehk salgas, kui mitte kasutada otsetõlget. Gary Harris alustas tromboonimängu üllatavalt hilja. 22 aastaselt, olles küll enne mänginud trompetit. 1938. aastal üritas taastuda džiin gruppa räime kinni, orkestrites jäi aga noodilugemisega vahele ja teda ei võetud vastu täiendanud end selles osas mängis ta paar aastat siin-seal ka Benny Goodmani juures, kuni sai mani orkestrisse, kus ta mängis aastail 1944 kuni 46 48 kuni 50 ja 56 kuni 58. Miskipärast võib olla tervise tõttu hakkas ta hiljem ka kitarri mängima, et mitte kogu aeg puhuda. Pill Harris suri 56 aastasena, kuid jättis endast mälestuse eriti mitmekülgse trombonistina, kes võis mängida elegantse laulvusega või robustsetes Stakaato passaažides. Ta leidis meloodiate kujundamiseks loendamatul hulgal viise nootide painutamiseks ja Atageerimiseks ning paistis silma erilise tooni ja rütmiline mitmekülgsus. Sega. Üheks tema populaarsemaks palaks Hermoni orkestris jäi Ralph börsipesualapealkirjaga rumba alases. 1946. aastal andis voodi kontserdi New Yorgi kaarnegi hoolis, kus esiettekandele tuli spetsiaalselt Igor Stravinski. No mis nii džässi kui üldse muusikaringkondades äratas suurt tähelepanu. Järgmisel aastal koostas Roman Hollywoodis oma teise salga, mis püsis koos jällegi umbes kaks aastat ja kuhu kuulusid eelkõige kuulsat neli venda saksofoni, solistid Chimis, Johvri samanimelises palas, mis saigi teise salga firmamärgiks. Algselt mängisid jaga plaadistasid mainitud pala tenorsaksofon, histid hõbist jõuard Stan Getz suut Sims ning parit. Kuuldud võte oli tehtud 27. detsembril 1947. aastal. Kolm kuud hiljem tuli koosseisu ööbist juuerdi asemele algoun, kes mängis kaasa enamikul teise salga plaatidel. Kuigi tal stan ketsi ja suud simsi kõrval palju soleerimis võimalusi polnud. Stange tsi esimene suurt tähelepanu äratanud soolo sündis börsi lüürilises palas varasügis, mis plaadistati 1948. aasta detsembri viimastel päevadel. Kes oli siis 21 aastane ja sai üleöö kuulsaks. Teised solistid on pudi, hõiman altsaksofoni ja terri kips. Vibrafonil. Samal sessioonil plaadistati äsja kuuldule täielik vastand George Washingtoni lausa ulakas pala sidrunitropp Ps short irootšese seades. Siin on piibopstiiliva selgesti tooni andnud laulud, Riiozanbudi höövanterigepsija Chabichexon soolosid mängivad baritonsaksofonist Shalov trumboonil sedapuhku mitte Pill Harris, vaid Soop, Harris mängib saatepartiid. Edasi tulevad trompetis draid Rodney vibrofonisteri keps ja manudkise. Selle perioodi paladest leiaksime veel mõndagi meelde jäänut, kuid püüdkem heida pilguga Udihvemani kolmandale salgale, mis alustas tegevust 1949. aasta lõpul ja pidas vastu 1955. aastani, olles esinenud eelmisel aastal ka esmakordselt Euroop pas. Valisin sellest perioodiks kuulamiseks 1953. aastal plaadistatud Loktsioni pala ei mingi truu arm, et demonstreerida uudihemani vokaali, mida mõned peavad tema instrumentaalse poolest tähtsamakski. Mulje on küll mõlemad ühtviisi köitud. Igatahes saavutab Herman peaaegu autentse afro ameerikaliku väljenduse 40.-te aastate rütmibluusile vihjeva algusega palas vastu lõppu on mõnikümmend sekundit, sosistavad tenorsaksofoni Bilberginzilt. 1956. aastal koostas uudi Herman jälle bigbändi, jättes selle aga salkade numeratsioonist välja, kuna selle eluiga oli liiga lühike. Samuti nagu 1959. aastal Inglismaareisi tarvis kutsutud Ameerika inglise bigbänd. Alates 1963.-st aastast kõneldi neljandast salgast ja sellega me täna ka lõpetame. Kuigi uudi hõmann väsimatult edasi tegutseb ikka uusi ja uusi koosseise välja tuues ja ise vananedes ikka nooremaid. Küllap on see elu seaduseta, hilisemal perioodil enam selliseid löök, numbreid pole produtseerinud, nagu eelpool kuuldud, kuid head bigbänd, svingi on tema orkestrist alati kuulda olnud. Lõpetagem niisiis keeli palaga siingi EP aastast 1962, millal Hermanni peamised solistid olid tenorsaksofonist, seal nistiku ja vara lennuõnnetusel surma saanud trompetis viltšeis rütmi eest hoolitseb trummar Cheekhanna, kellega Oscar Petersoni külaskäigu ajal koos said mängida ka mitmed siinsed muusikud.