Möödunud aastal kavas olnud selle seeria saadetes oli kõne all svingi klassika, esimene laine, pisut puudutasime ka eelajalugu. Kuna svingmuusika on jäänud džässi põhivoolu niinimetatud mainstream'i põhikomponendiks siis vaadelgem alates tänasest ka neid kollektiive, kes kerkisid esile siis, kui svingi esimene laine enam nii kõrge polnud. Kui aastal 1935 kuni 45. Alustasime korteedil haagene orkestri mängitud palaga kaunteesi orkestri repertuaarist. Pinnin hätta kutsaid, mille otsetõlge, hüpates metsa servas ei anna midagi, sest uudsaid oli üks restoran, kus teisi kunagi mängis ja hüppamise asemel tuleks mõelda trump stiilis mängimisele organiseeris selle pala saksofonist Sainz Gretsch Maar, kes ise ka soolot mängis. Teine solist oli trump petist Milo Pavlovi ts. Oma esimese bigbändi asutas kurtidel Haagen 1946. aastal, kuid alles teisest tõeliselt suurest koosseisust alates see oli 1952. aastal hakkas ta Euroopas ring muusikas juhtivat rolli mängima. Olgu kohe öeldud, et tähelepanu ei äratanud ta originaalse repertuaariga nagu enamik eelmistes saadetes puudutatud bände. Edela-geni orkester oli lihtsalt hea distsiplineeritud andekate solistidega kollektiiv ja tänu sellele, et ta tegutses põhiliselt ringhäälinguorkestriga, tunti teda palju paremini kui teisi, kelle kuulajatering oli piiratum. Kuigi kollektiivi põhikoosseis oli kohalik, ei saanu teedel Haagen läbi ka välismaalast. Hedda trumpetistmilobavlovitš ja pianist arranžeerija Bura rokovitš olid pärit Jugoslaaviast, trummar, staff, kom Šveitsist, altsaksofonist Derek hambril Inglismaalt trompetis Ahmed maffifalai Türgist. Ja nii oli teisigi edel. Haagen ise oli õppinud klaveri-klarnetimängu, kuid orkestri töös piirdus ta juhatamisega. Algusest peale hoolitses ta ka selle eest, et repertuaar oleks arranžeerinud huvitavalt pakkudes orkestrile virtuoosid lõike. Ta sõlmis koostöö Belgia pianisti Franzi poolandiga, kellest hiljem tuli koos geni Clarkiga juhatatud parima Euroopa bigbändi. Arranžeerija ja liider. Ühe näite Bulandajalanžeerimis kunstist pakub Schwartzi pala hiina linn, milles on säravaid ansambli lõip trompetitele, tromboonidele ja saksofoni. Tele. Sel puhul sõitis Eesti televisiooni ja raadio estraadiorkester pea terves koosseisus Leningradi üht kontserti kuulama. Vaheajal ja pärast kontserti saime ka korteedeehaaginiga jutule ja on meeles, et ta kahetses, et polnud kava läbinisti Tšassist koostanud. Tollal oli džässi populaarsus paljudes maades tagasi läinud ja nemad arvanud, et ilma lööklaulude ja Est Raadlike paladeta ootab neid NSV Liidus läbikukkumine. Kui aga juba esimeses osas selgus, et suurimad aplausi tanti just džässi paladele oli muidugi põhjust kahetseda, sest ka kollektiiv ise mängis parema meelega ikka džässi. Spetsiaalselt külaliskontsertide jaoks oli kavva võetud popurrii Nõukogude lauludest milles meie populaarsetele viisidele oli leitud üsnagi huvitavaid seadeid. Solistid olid mafifalee trompeti. Tere Gamble, Altia Karl Revo tenorsaksofoni ning arranžeerija Puura rokovitš klaveril. Olgu muuseas märgitud sedagi, et kurtidel haagini orkestri üheks austavamaks ülesandeks sai Müncheni olümpiamängude avatseremoonia saatmine kurtedel. Hagen suri 1982. aastal 61 aasta vanusena. Pärast seda lõpetas kollektiivtegevuse 1957. aastal formeeris oma swing bändi kanada trompetis Maynard Ferguson keda juba neljakümnendail aastail kuuldi mängimas Bowid Reberniidžimi tootja Charly paaniate orkestrites. 50. aastal mängis ta kolm aastat Sten Clintoni orkestris ja tegutses vest. Koosti džässi viljelevad Nendes gruppides. Muuseas Rogersi ansamblis Maynard Fergusoni orkestrit hinnati esialgu kõrgelt, esiteks ta oma virtuoosse mängu pärast. Teiseks niisuguste solistide pärast nagu trumbonist köitis Fuller kontrabassist Roy Braun, saksofonist George'i hooldia Patšenk ning hilisem bänd liider trompetis Don Ellis. Garan seeriad olid esmaklassilised kyll Evans, Pill hoolma Niilhefti. Muidugi armastas Meinart Ferguson näidata oma ülikõrget registrit nagu näiteks Bernsteini palas Maria pärit vest slaidiloost. Kuuekümnendad aastad said paljudele bigbändile saatuslikuks seetõttu, et selleks ajaks oli levimuusikas juba ilmselgelt uus lehekülg pööratud. Vana svingmuusika ei köitnud enam noort põlvkonda. Et noortega siiski mitte päriselt sidemeid katkestada, hakati kasutama svingiva-offid rütmi asemel rokirütmi, nii, kusjuures Sassiga harjunud trummarid olid peagi selles valdkonnas rohkemgi kodus kui rokkansamblite enamikust tagasihoidliku tehnikaga mängijad. Kamenord Ferguson proovis õnne džässrockiga, avaldades 1974. aastal LP-plaadi kameeleon, mille nimi meloodia oli pärit ööbi hänkoki tollase grupi ühest palast. Siin kasutas arranžeerija CCTV elektroonikat. Tenorsaksofonisoolot mängib Bryan Swiss trummidel. Then impeerijo. Peab aga ütlema Maynard Fergusoni edvistamine kõrgete nootidega maksis talle peagi kätte. Kui kuulajail esimene ehmatus ja üllatus üle läksid, järgnes tüdimus kriitikud Key säästnud musti värve. Mitu trompetistian plaadistanud juuki pala ma ei suuda alustada, mida esimesena mängis ja laulis paniveriga ja mis tema versioonis sai väga populaarseks. Oma variandi tegi kamenar Ferguson, suutmata loobuda kõrgetest nootidest siingi teksti on ta pisut muutnud, lauldes Sten Kenton tegi mind staariks, niisiis puudutades sellega üht oma elulooseika. Tänane kolmas svingi isiksus on samuti trumpetist, kuid pole sel pillil silmapaistva solisti mainet saavutanud ega Kawastmite taotlenudki tegemist ankrintsi Johnsiga, kes kuulub bostonis asuva kööki muusikakolledži vilistlaste hulka. Trompeti algõpetust sai ta Clarktervilt. Praegu 53 aastane helilooja ja arranžeerija juhatas 1959. aastal Amsterdamis Harold Alleni bluus ooperi Free andiisi esietendust ja reisis järgmisel aastal selleks puhuks koostatud big bändiga Euroopas ringi mängides muidugi esmajoones oma Araniseeritud muusikat. Nii tuligi hetk vintsi. Johnsi toodud uuendused said 60.-te aastate mainstream'i svingis kõige tooni andvamateks ja kuna tal endal püsivad koosseisu polnud, siis levisid tema uuendused paljuti kaund veisi orkestri kaudu. Printsi Johnsi arranžeeringutes kõlas tihti flööt, mis oli varasemaga võrreldes uus tämber. Samuti hakkasid levima laadi rütmikujundid ja muu taoline. Kuulake 1964. aastal plaadistatud simis missipala tagasi kanakuudi juures, mis on pigmendiseade tuntud kombo palast. Sama 1963. aasta koosseisuga mängitud paladest sai kõige populaarsemaks verbi hänkoki arbuusimüüja mis oli samuti varem tuntud väikese koosseisuga mängituna. Siin on keskseks solistiks Will Woods altsaksofon-il. Äsja kuuldule võib lisada ka aasta varem plaadistatud hädevlebala sarmanet ehk väike jutlus. Räägitakse, et kaun Peisi olevat olnud nii vaimustatud krintsi Johnsja arranžeeringutes ja bändist, et olevat öelnud millal iganes institutsioon sil läheb vaja pianisti. Mina olen see mees. Suuremat kiitust võis tollal 26 aastane muusik vaevalt oodata. Niisiis väike jutlus? 60.-te aastate keskpaigas peale ongi institutsioonis olnud tegev peamiselt televisiooni ja filmiheliloojana tan saanud hulgani igasuguseid tunnustusi, alates Oskarist ja lõpetades mitme Grammy auhinnaga. Muidugi ei saanud ta filmides ja televisioonimuusikas piirduda džässi, ka paljud tema partituurid on seotud rohkem roki kui Sassiga. 1974. aastal sai ta oma albumi kehatemperatuur eest kuldplaadi. Läbimüük ületas miljoni. Samal aastal tegi ta läbi kaks tõsist ajuoperatsiooni ja oli üle poole aasta, puhkusel on aga seejärel olnud endiselt aktiivne. Tema viimase aja muusikast annab pildi järgnev pala pealkirjaga niisugune aine. See on muidugi väga kaugel sellest, millega krintsid Johns 60. aastal tähelepanu äratas. Jäägu siis lõpetuseks üks meenutus 1969.-st aastast peni Coulsoni palaga. Elegantne jov printsi Johnsi arranžeeringus.