Tere, kallid tüdrukud ja poisid, mina olen Paul Poom. Mina olen näinud. Leia del meelde tuleks, mis nägu ma olen siis, kui tell tuleb meelde televisiooni saatesari vandersellid. Siis olingi mina üks neist vandersel, Paul, muuseas, kõige pikem neist. Selle saatega algaski minu pikem pühendumine teile, lapsed. See on veel minu jaoks tähtis aeg ka sellepärast, et hakkasin sellest ajast alates tegema lastelaule, praegu on neid kogunenud üle 90. Ega ma ise poleks selle peale tulnudki, aga et lastelaule teha, kui poleks olnud vandersellide saadet ja mulle poleks tehtud ettepanekut sellele saatele ise laulud kirjutada, poleks olnud seda ettepanekut, siis ma poleks saanud ka ennast täna siia väikeseks võluda ja teie raadioaparaatidest pugeda. Nüüd ma kutsun korraks, kas sõbrad vandersellid Teie raadiotes laulma, et laulda seal minu esimene lastelaul. Guido Ivo, tulge nüüd. Kolm MB vallatu ei karda. Piim. On nii imeline, kui ela tooma. All ei pea. Ma oota piiratiive piine, ma onni. Ei kujuta ette, miks järvel kaal latt lab, et ta seal maantee otsas on. Et ma ka ootabi kärbiiberti ma. Ma imelile Pärast vandersellide saateid alustati Eesti Draamateatris Heljo Männi kirjutatud lastetüki tegemist hõbejänesed, millele ma hakkasin ka kohe meelsasti muusikat tegema. See näitemäng oli sellest samast mammist, kes teile televisioonis saatest tuttav on, kestele tähti õpetas. Teatrietendus oli põnev ja lõbus lugu, mina mängisin seal kaasa. Mina mängisin vigurivänt Rebase Reinu ja nüüd siis üks näide ka sellest tükist. Selle tüki meeleolust esinevad hundi juubu, hundi, Youdu ja rebaseräim. See oli siis lugu hõbejänest. Kui ma enne rääkisin, mõmmisid, kes teile tähtis õpetas, siis vandersellide saates oli üks jaapani poiss, teatas selline Kissis silmadega, kellel oli palju tegemist oma tähtede õppimisega. Neid nimetatakse hieroglüüf ideks. Ja neid hieroglüüf ka väga raske kirjutada on, sellest kuulete kohe. Ponnistan ärkeebeeldetu. Kulis kirja panna. Läks. On kirjas vaid üks, sai toos määr lappinguta. Ja siis läks nii, et tuli onu Ivo ja ütles mulle, et nüüd ma hakkan lavastama televisioonis üht last kui vana-aasta õhtuks paharetid lumeveskis, kus üks kratt kiika tempe küll ütles mulle, et tule, mängi lume Möldrit ja tee sellele tükile kal laulud, mis seal ikka tuli teha, kui lavastaja käsib. Nüüd siis üks talvemeeleolu, ärge teie ainult külmetage kuulata võite ju küll. Kui teil nüüd äkki kole külm hakkas, siis tuleks vist kutsuda doktoray valus, kes teile kibedat rohtu annaks, mis tahate, aga kui ta Aafrikas käis ja loomad terveks ravis, siis ta olla neile ka midagi magusamat rohtu andnud. Kuulame järele, mis ta seal Aafrika džunglites tegi ja mis magus asi oli. LL. Oota, avad, kellel koonud. Oota, ma. Elva Luut kohutavad. Kellel varvas kaktuse noole no juurdehärm, too ruttu ja et ma ei kuule, eks nuttu, et ma ei kuuleks enam. Ogeleid Kaageleid, maageleid, maageli, googelmoogelit, maa, Kaageleid, maageli. Kui doktor Aivalus kord teile külla tuleb, siis öelge kaeka vastu, tere. No ja siis, onu Ivo hakkas jälle lastetükki lavastama, tema hakkas aina rohkem lavastama, mina pidin siis jälle rohkem laule tegema. Muidugi tegelikult tegime kõik need lavastused ja laulud teile, lapsed. Selle järgmise lavastuse nimi oli õnnelikud, lõpud. See oli juba suurem töö, sellepärast et see koosnes paljudest muinasjuttudest ja igale muinasjutule oli ka laulu vaja. Üks tegelane oli teile tuntud Tuhkatriinu ja nüüd lauljanna Reet kroomel esitabki teile selle Tuhkatriinu laulu lavastusest õnnelikud lõpud. Lastele on mulle alati meeldinud esineda, mitte ainult raadiuse televisioonis. Oleme Leopold iga mõmmiga onu Raivoga käinud mööda Eestit igasugustes lasteasutustes esinemas. Need sündmused on hästi meeles. Ah ja veel üks asi? Tahtsin teie käest küsida, kas te seened ja marjad olete kõik metsast ära toonud ja sisse teinud. Aga kui järgmisel aastal seeni korjate, siis võite neid ainult mitte sisse teha, paid üht vandersellide õpetust meelde tuletada, äkki läheb vaja? Seened seened, kastraadid, seenest tas toitu, marineeritud seenest võis teha maitsvat kotletti. Või hoopi õrguma meile komplenti, kas me teeme, teeme teile ka, leiti või hoopis hõõguma seeneomletti, kas teeme, teeme, teeme, teeme, see on Läti või hoopis hõõguma. Seeneomletti. Kas see teema ka peenikest soovitav neile, kel püksid jäeti? Tallech põlu või kaal, püüa normi. Kui eluseks kordki jadas vorming Nõnda mina ronin nüüd teie raadioaparaadist välja ja lähen teiste tööde-tegemiste juurde, kuid me kohtume veel kindlasti, eks.