Te teate küll, seda loobur räägitakse tihti kohvikutes, tuletab sulle meelde Talga Berg, Aedkopikutu. Saatejuhid väin ja Jarek on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet Oot, mis mis saadet? No tere, tere, mis saadet tihti kohvikutes istuvad, jälle tõepoolest Reini jääke. Oleme siin ülivaimukas Tartus laupäevaks jälle kogunenud. Tarbijate keskele kitsastesse ei tea, kas need tort on vähem andekas, kui. Avastasime teisipäeval, et ei olegi enam kultuuripealinn, vaid nüüd on, Tallinn pole veel olnudki, pole olnudki, aga me oleme alati siin saates rääkinud seda. Ta on kultuuripealinn, saab selles enesekindlad, kuidas on, kuidas on luuser ja selgus, et selgus, et põhiargument, miks Tallinn sai, oli see, et et suur ja rikas neli korda suurem, aga selles mõttes on nagu tuntud, see oli juba enne seda võistlust ka teadis, siis oleks võinud jätta tartlased tülitamate loodud. Miks me loodame, et me saame täna tänases saates teada selle selle kohta, et kui palju on suuruse rikkus skulptuuriga seoses omavahel? Vähemalt ei ole, meil praegu on ainuvõimu seegi asi. Pinen jep. Okei, Meldena külaline külaliseks on Andreas vee nime all esinev mees. Ja ta kirjutaja, tere, Andres, kas ma peaksin tere ütlema? Oleks palunud küla oli sobiv hetk praegu. Aga Andreas vere sootuks ei saame kohe sinuga rääkima hakata, sest me peame panema muusikapala peale, mis nagu kohandab inimesi meie saatega, okei, ja siis me hakkame jutustama, okei, ma suudan ennast mõningase aja veel tagasi hoida. Püüa, püüa, sai valgus, saagu muusikat. Nõndaks trummeldab muusikakollektiiv, lõpetas tegevuse, kes need olid? Soli kelis ja produtseeritud olise Neptuns Neptuns nimelise kollektiivi poolt. Laulmega niukseid kuulus laul Rein, oled kuulnud, seda varem ei, aga meie külaline Andres küll on kohe näha, et kultuuriinimene võtvalt ja kohe näha, et mina seda ei ole ja kui meil on siin palju piimaga. Türgit, andsin endast parima vabanduse Heino kuidagipidi ennast nivool hoidma, eks ole saadet mitte päris lolli näoga alustada. Et saate algul ma küsisin sinu käest, kuidas võib sind tituleerida, siis ta ütles, et sind tituleerida kirjutajaks. Et Andreas v ongi tuntud tuntud mehena, kelle täpselt sama sugust ime on võimalik paljude artiklite all. Vahel ka peal. Mõned ajakirjad panevad kirjutaja artikli peale, mõned panevad artikli allakirjutaja nime ja need, kes peale panevad, on paremad, sellepärast et artikli alt väga vastik nime otsida. Ekspress paneb vist peale. Ekstra artikli alguses oli järelikult Ekspressi lugeja, kes veel panevad peale vallagi sirbis näiteks pannakse alla. Jah, see on vana traditsioon, ilmselt kuidagi allakirjutamine ja allkiri all olla, mitte mitte lihtsalt trükitud nimi. Või siis üle selle terve teose allkiri, autori logo, logo all. Ma tean seda, et sirp on teinud korra seda, et nad võtanud mis oli päris tore idee, Nad on kirjutanud tagumisele küljele käsitsi, aga see ei olnud küll mitte sirp, vaid see oli no teater, kes tegi oma reklaami sellises formaadis, kui oli seitse samuraid etendus. Et nad ostsid ära ühe tiraaži kogu tagumise külje ja siis punaste pliiatsitega väledalt kribisid etendusest võetud lauseid tagumisele küljele ja pärast paljud inimesed arvasid, et tegemist on väga hea trükiga, mitte käsikirjalise lisandusega kõigile nagu sirbi eksemplarid. Ühelegi iraažile ojasoo ja Semper kahekesi istusid, punased vildikad käes. Ei, seal oli kogu no teatritiim olevat olnud toimetuses just ja kirjutasid punased punased pliiatsid käes, Weledesti teksti olid olid kirjutanud Pöörane, milleks ametiühingule peab teatama, milleks töötajaid sunnib üks teate? No vot selle selle asja juures aspekt on just nimelt see, et see on nagu hea näide formaadist välja minemise kohta. Kuidas, noh, Me oleme eeldanud kogu aeg, eeldame, et ajalehte trükitakse aga siinsel juhul unustati Gutenberg vahelduse mõttes natukeseks ajaks ära. Ja mindi trükipressieelsesse aega tagasi. Ajalehte kirjutati. Ja see on noh, eks ole, siit on nagu neid lihtne lihtne edasi minna selle juurde, et üleüldse on sellised sealt head kui, nagu formaadile vahetevahel nagu jalgpallile jalaga antakse, nii formaat lendab kõrgeks varesele majade katuste, eks ole, kuhugi kaugele ja tehakse seda, mis nagu endal pähe tuleb, parasjagu ühesõnaga formaadi lõhkumine. Ühest küljest on lihtsalt tore tegevus, aga teisest küljest on see nagu kultuuriliselt tervendav tegevus, see on niisugune metsasanitari ülesanne, aeg-ajalt midagi sellist teha. Aga ma ei teagi, kas olekski, niikaua kui näiteks saaksid endale hommikul tuleb värske Postimees ja vaataksid Postimehe päeval on juba kohviplekk. Hakkad jälle huvitav, et kes, kes lugenud, on hakanud mõtlema eri täpsukeks pisut majoneesi, natuke vahel natukene muna ja siis on seal kirjutatud käsitsi juhtkirjad siis seal siia küll ühtlasi annakse grafoloogidele tegevust, siis oleks võimalik nagu käekirja ja allkirja järgi teha tõsiseid oletusi kirjutaja iseloomu ja isikuomaduste kohta, muidu peab piirduma ainult sellise noh, nagu kuiva, neutraalse laotud trükitekstiga, kõik on Times, New Roman punkt 12 või punkt 11 või isegi veel vähem. Tegelikult on vähem muidugi ajakirja põhifond ei oleks, vähem, on siis võib-olla saaks teada, kas, kas kirjuta rääkis tõtt selles artiklis või mitte. Kas ta mõtles seda või kirjutas lihtsalt sellepärast, et olla? Jah, oleneb, kummale poole tema käekiri kaldub. Aga muidugi nüüd, kui tulla selle kohvipleki juurde tagasi, siis ma kardan, et sellises nagu harjumuse traditsioonipõhises ühiskonnas nagu Eesti lugeja haaraks kivi enamasti sellisel puhul lennuteks kiviajalehe toimetuse suunas, kohe läheks internet ja kirjutas sellest kommentaarist. Vaadatigi käega kirja saadaks, oleks kohvipleki tagasi, lõikaks välja ja siis ka käsitsi käia. Kõik kirjutamine, aga tänapäeval siukseid telefonid, kus sa saad kirjutada käsitsi endale internetti siiski olla, siis peaks kui, kui intelligentsed käekirjad neil inimestel on, kes seal maruline kommivad arvestada seda, mida nad seal kirjutada, need kindlasti loetamatu käekirjaga. Äkki nad on kirjaoskamatud, aga mina tahtsin küsida, kasutasid sõna formaat ja mitte ainult sina, vaid kõik teised kasutavad ka mis asi, mis asi on formant, vaat see on ju võõrsõna on ja mis see tähendab? Ma pean vist alustama sellest, et ma üldiselt ei suuda teha võõrsõnadel ja eestisõnadel vahele, et minu jaoks nagu ei tegelikult need kategooriad kuidagi ei eristu ja noh, vähemalt nagu sellise esimese praktilise rakenduse tasandil analüütilisel tasandil muidugi nad eristuvad, aga põhimõtteliselt on see midagi sellist, mis lõikab ruumist ära mingisuguse kindla tükki, ükskõik, kas siis semantiline ruum või on see füüsiline ruum, eks ole, kui meil on näiteks A4 Sis A4 lõikab ära, eks ole, sellise nagu ruumi osa suuruses 270 297 korda 210 korda 0,1 näiteks paksuse, nojah, võib-olla midagi sellist, võib-olla natuke rohkem paksust täpselt ei tea, aga noh, ühesõnaga formaat määratleb mingisuguse ruumi osa, milles sa tohid liikuda. Ja mõnes mõttes on see noh, kui me lähme semantilise ruumi, siis eks ole, formaat muutub kohe noh, nagu raskemini defineeritavaks ja seal on nagu, seal tuleb kohe sisse see point, et nagu need, kes sellesse noh, kellel on hea formaadi taju eks ole, kui nad lähevad ühest väljaandest teise, ühest saatest teise siis naad orienteeruvad vastavalt formaadile ümber. Ja sest noh, et kuigi see ei ole piiritletud nii nagu formaat A4, siis tegelikult see formaat on ikkagi nagu tunnetuslikult ees ja noh, ühest küljest on see hea, sellepärast et see tagab mingisuguse konkreetse noh, et asjad ei haju laiali, ei lagune ära, aga teisest küljest on see formaat panebki oma selle piiritletud ruumi osa nagu rääkijale kirjutajale peale ja siis ta nagu alateadlikult hakkab ennast sinna mahutama. Et noh, mida parem on su formaadi kontroll, seda rohkem sa tajud seda piiri ja oskad käia sealt üleformaadi serva väljas ja mida, nagu nõrgem sisse õpetatumise formaadi kontroll on, seda rohkem kehtestab formaat ennast, eks ole, selle lugeja või selle kirjutaja või, või, või rääkija üle sel kombel, et ta siis üritab nagu palehigis hirmuseks selles formaadis püsida või ta siis eksib ja astub niimoodi Sumake formaadist välja, kukub üleformaadi serva alla. Väga huvitav lugu. Nüüd oleks aeg kuulata poplaulu formaadis heliteost. Mingit tuleb sealt, jah, et sina oled tänaseid muusikuid valinud, mina neid ei vajuta, on sul veel mõni laul, ära mulle räägi, mina neid lõppe ei vajuta, proovime. Nonii üks õpetlik tädi laulis meile killast, kes oli Marju Kuut? Sai see aasta Eesti muusikaauhindadel sellise aunimetuse nagu panus Eesti muusikasse. Olite kohal ja killuke sellest kõlas praegugi sellest panusest. Jep, aga näed, ta ei laulnud seda laulu ja sai tundnud ära. Laulude laulmine, kuulge täna juba teine laul, mida, mida sa ära tunne? Mul on sihuke. Omast arust kange teadmamees. Aga me ennist rääkisime siin sellise mõiste ümber nagu formaati. Andreas rääkis meile, et vaat et formaat on näiteks A4, et kui me, kui me hakkaksime mööda seina kirjutama siis koosneb see määramatust hulgast A naljadest ja siis me läksime sellest formaadist vabad, aga kuni me kirjutame ühe kontorilehe peale siis. Jutus mõte absoluutselt mitte fiks ämbliknaine kõndis seal ämbris. Siis oleme me sellega piiratud, kes on välja, kes ütles, et et üks paber peab olema Ma A4 suurune, see, mis sa ütlesid, need mõõdud ka, mis iganes need olid, kes ütles, miks, kes on kehtestanud selliseid paberi suuruse? Ausalt öeldes ma ei tea, kes mõtles välja A4 formaadi, kust need paberiformaadid täpselt tulevad, seal on muidugi see nagu pooleks pooleksmurdmine, et kui hakata neid avasid mööda suuremaks minema, siis see läheb nagu täpsemaks, väiksemas formaadis on väiksed millimeetri erinevused. Ilmselt. Noh, ilmselt on siin mängus see kuramus käsi kes üritab nagu kuldlõikega kõigile pähe lüüa, et kuldlõige tuleb ikka jälle mängulõige. Kuldlõige on selline nii-öelda väidetavalt silmale hästi tajutav ühesõnaga hästi tajutav proportsioonide vahekord pikkuse, kõrguse vahel. Nüüd on see, et mul on mul võimalus ennast lolliks teha, ma nimelt ei mäleta päris täpselt, kas kuldlõige oli seitse, neljale või midagi sellist. Ma nimelt olen püüdnud sedasorti asja enda peast võimalikult kaugele pühkida ja mitte kunagi teha mitte midagi. Kuld lõikelist. Vahi mässad, kuldlõike ei mässa kuldlõike silmailukeskuse vastu. Jah, tähendab sest, et kui nüüd sest niimoodi ausalt öelda öelda, siis, siis eks ma olen kergelt ikka formaatide vaenlane. Nii ja ma olen formaatide vaenlane just nimelt sellepärast, et mulle Mulle õudselt ei meeldi see, kuidas formaadid tegelikult inimestele pähe istuvad, ahistavad neid, isegi mitte ei ahista, sellepärast et noh, ahistamiseks peaks nagu ahistatakse vähemalt teadlik olema sellest, et teda ahistatakse, a4 peaks kuskil põõsas mul riideid seljast ära kiskuma püüdma mind ragistada? Jah, kusjuures ülekantud tähenduses ta ju seda igapäevaselt teebki, ainult häda ongi selles, et siin nagu see asi läheb nagu keerulisemaks, sest et inimesed ei pane tähele seda ühest küljest on väga hea, kõik on süstematiseeritud, kõik on nagu korralik paberipakk on ilus, eks ole, neljakandiline mahub teiste paberipakkidega ka mõtlema. Et mis, mis selle, mis seal neljal viga, miks sa mässad just nimelt, aga vot häda ongi selles, see formaat langeb oma selle pakilise raskusega pähe. Ei langile neile, kes püüavad teha midagi teistsugust, sest et väsimus tekib sellest samast aaneljast. Kui me seda nüüd nagu piisavalt kaua jõllitab siis noh, me väsime ära ja ma arvan, et me oleme oma elu jooksul jõllitanud a4 nii palju, et võib-olla on see üldse sagedamini vaadatud asi kui hakata tegema sellist nagu top viit näiteks asjadest, mida me oleme oma elus kõige rohkem näinud, siis ma arvan, et a4 oleks nagu kõva konkurent sinna üle sai otsa. Kui see iga iga kord suvalisi suvalise kujuga pabereid toppida printeris sisse ei saa, neid ju prink pida ja sa ei saa neid kasutada, saad ikka. Aga see ongi see, see jant, kui sa ei saa seda teha. Aga miks, miks me või seda väiksemaks lõigata kui siis, kui mulle see ei meeldi näiteks ta viieks viieks sisse lõigata pooleks ja saad kaks, kaks, kaks savid ja proportsioon jääb enam-vähem samaks saa neljal ja 5,3. Jah, kusjuures räägingi, et see ongi hea plaan, tähendab nii palju kui võimalik lammutada formaat. Sest kui nüüd minna siit edasi, okei, meil on a4, aga mõtleme, kuidas me kirjutame näiteks kultuurkapitali raha saamise taotlust. Palun mulle eraldada selle teise, kas me ütleme kunagi midagi niisugust, mitte iial. Ühesõnaga, inimesed, kes nagu keeles on teravamad, neil viskab varsti üle võlli ja nad hakkavad leidma nagu mooduseid, kuidas ohvis barokikeeles väljendada ennast ikkagi nagu noh, profis barokiväliselt, sest täpselt samamoodi on, eks ole, kindel formaat, mis esitab kindlad nõudmised, kui sa ei vasta nendele nõudmistele, ei räägi niisugust juttu, nagu ohvis barokk sinult tahad siis raha ei saa sellepärast ametnikud ütlevad, et sa ei ole arusaadav, sinu projekt on ähmaselt väljendatud, kui sa kirjutad neile palun mulle eraldada noh sellise ja sellise projekti teostamiseks nii suur rahasumma, siis nad saavad aru, üks akadeemiline keel, mida sa räägid. Aga häda on selles, et see tekitab esiteks selle, et inimene ei saa rääkida oma projektist, nii, nagu ta seda tegelikult ette kujutab. Jätame kõrvale meditsiinilised juhtumid, kes kirjutavad ka lugematul hulgal taotlusi ja kellel nagu tõepoolest noh võib-olla ongi nagu, toetab neid ja aitab neil nagu paremini oma mõtet väljendada, aga võtame normaalse loomingu inimese, kes teeb, eks ole, natukene kogu aeg midagi, kes mõtleb arendama ennast siis lõppkokkuvõttes on see, et ta peab ennast väljendama ühel hetkel äkki nii, kaob ära seos selle vahel, mida ta teeb, ja selle vahel, mida ta sellest võttes. Aga eesmärk Kultuurkapitaliga suheldes on ju see toetaksid ja no aga kui sa palud toetust neile loetamatus keeles, siis ei, ei, ärme räägime. Saamatus keeles räägime normaalses keeles räägime selles keeles, et ma saaksin oma kunstiteosest, noh, ma mõtlen, mina ükskõik kes, eks ole, Saksamaa kunstiteosest rääkida nii nagu asi tegelikult, aga nemad ei pruugi sellest aru saada, sa pead ikkagi, kui sa tahad nende käest raha küsida, siis sa pead ju nende käest küsima, aga okei, võtame etümoloogilise põhja. Mis tähendab ministeerium, kust see tuleb, see tuleb ladinakeelsest sõnast minister aare, mis tähendab teenima põhimõtteliselt ministeeriumid, ministeerium on teenindaja, kultuuriministeerium on kultuuriteenindaja nii ja kultuurkapital sital olles nagu, eks ole, niisuguses ikkagi seoses sedasorti struktuuridega otsesemalt või kaudsemalt on ka teenindaja funktsioon, tähendab kultuur. Tal on kunstniku jaoks mitte kunstnik ei ole Kultuurkapitali jaoks, seega me eeldame, et noh, küsimus ei ole kultuurkapitalis, eks ole, laiendame seda kõiksuguste teiste samasuguste formaat organisatsioonide peale siis üldiselt oleks tervem, kui need asjad oleks üles ehitatud. Nii, et nad oleksid suutelised kunstniku keelest aru saama. Noh, siin on hea näide näiteks kõigile neile soovitustele, eks ole, inimesed ikka, kui nagu kultuurkapital hakkab jagama raha, siis algab üks kohutav soovituste mäng, inimesed kirjutavad üksteisele, Risto, tõsi, eks ole, kõik lepivad kokku, kes kellele kirjutab ja noh, ikka mingisugune ka selline nagu ohvis baroki surve ikkagi, nagu sellel kirjal on, mida tegi ükskord Kivisildnik, Kivisildnik kirjutas midagi sellist. Jaan on kirjutanud hea raamatu, jutt käis eelvestist, Jaan on kirjutanud väga hea raamatu, antke talle, raha olete lollid noh, midagi sellist. Ühesõnaga Kivisildniku mõte oli õige. See oli sisuline mõte, see oli väljendatud adekvaatsest keeles ja SAISis papiga. Ma ei tea, see oleks mõnes mõttes jah, oleks tore öelda siinkohal, et kas sai või ei saanud ja järeldusi me saaksime teha ainult siis, kui ta sai. Kui ei saanud, siis noh, siis me ei saaks veel öelda, et nagu Kivisildniku soovitus oleks selle ära rikkunud. Aga just nagu see, millele ma tahan osutada, on. Vaat nüüd nüüd tuleb sisse see, mis me siin alguses rääkisime, minu nime taha käib määratlus kirjutaja, nii. Kirjutajana ma olen üritanud oma tekstist välja peksta kõik sõnad, kõik väljendid, mis ei vasta sellele, mida ma tegelikult tahan väljendada ohvis, barokk sajaprotsendiliselt ei vasta sellele, mida ma tahan väljendada, see tähendab, sellises olukorras, kas ma satun sisemisse, konflikti, mida nii-öelda väljastpoolt võiks vaadata kui tühist asja, et mis see siis nüüd on, võta ennast kokku ja kirjuta ära, aga minugi kirjutaja positsioonis tähendab see sõna otseses mõttes kaklust. Ühesõnaga, mingi asi tuleb minu õuele ja ütleb mulle, kuidas mina kirjutama peaksin, aitäh, sõbrad, mis ma teen, annan asjale mulli, ei kirjuta nii, kirjutan teistmoodi, aga samas, kui ma tahan raha saada, siis ma pean ikkagi jääma kuidagi arusaadavaks. Noh seal nüüd tekibki see selline nagu uue keele väljaarendamine, et kuidas minna hoopis barokist mööda, aga kuidas, kuigi noh, teha ametnikule selgeks, et noh, mõnes mõttes on ka see loominguline ülesanne, ainult et see ei ole see küsimus, kuhu inimene peaks oma loomingulist jõudu nagu rakendama sofis barokk ja see, mida see nende jaoks on, see, mida üldiselt tuntakse nime all kantse liilia. Aga ikka on see viitan, ma olen hoopis broki hullunud katse lindistada kantsli liitumist Vene termin rohkem, aga see on nagu see keel, millest sa pead kirjutama igast dokumente. Et seal oleks sama asi sama asi noh, ka vene all oli kantselei, see, kuhu tuli minna. Praegu on offis kantselei, kui sa ütlesid meile kenasti, millest tuleb sõnaministrina äkki sa tead juhtumi, siis ma võiksin pakkuda välja, et eestikeelne sõna kantseldama tuleb sõnast kantselei aga seda teistpidi seostama oskab, vahel on olemas üks koht, kus, kus kirikuõpetaja ikka ütleb jah, kuidas on ja kuidas ei ole ju siis sealt ilmselt aga väikene lette tantsida kin just. Ta. On ilus. Ja mitte mingisuguseid vabandusi ei ole. See ei aita. Niimoodi nonii, vabandusega kohe alustamegi. Ma kerisin vahepeal peas olevat klienti, tagasi avastasin, et ma olin Kivisildniku tsiteerides asendanud nime Jüri sujuvalt nimega Jaan mis nagu üleüldises-Eestilises kontekstis võib-olla polekski väga suur viga, aga isegi õllepruulija puhul võib-olla ei oleks see väga suur viga, aga hea neil seda just nimelt väga piinlik lugu ja tahaks kohe vajutada nuppu käntsel kantslist me siin just rääkisime, et nagu sellele kantslerile on nagu veel üks üks väga nagu töötav, toimiv kultuuriline, nagu vaste kantselei kantselei cancel vajutada täiesti vorm formaadi väline, sellepärast et enamus inimesed vajutavad ikka next läksneks selselei kustutustuba. On küll ja nüüd see oli ansambel lind, eliit, sina ka laulsid ja muidugi filomics klaverit ka. Aga, aga, aga lugu nimega viljad. Viljad ja võimas Andres, kuidas sulle meeldis laul? Noh, ma olin vahepeal väga tegevuses oma peas olevaid edasi-tagasi kerimise nagu miks hüppasid ringi, ühesõnaga ma jah, miksisin neid vahepeal olnud tekstilõikelauluga kui nii et seetõttu noh, kuna seda tervikut tuli üks mõnus rätt jah, just seda, seda tervikut nagu keegi ei kuulnud peale minu ja seega ma ei saa ka otseselt kommenteerida. Aga sa ütlesid, et sa meeleldi meeleldi mässad mattide vastu. Jah, ma korraks täpsustaks, ma tegelikult ma ei mässa. Ma lihtsalt, kui ma mõtlen ausalt järele, siis ma olen kogu oma elu elanud formaatidest mööda, nii et selles mõttes mul ei ole võimalik nagu mässata millegi vastu, millega mul ei õnnestu, mitte kunagi sobib. Ükskõik kuhu ma satun, ükskõik mida ma teen, ikka teen ma nagu kokkuleppel see formaadi suhtes midagi valesti. Aga mida sa näiteks tänavalest praegu me siin istume keset ühte formaati, milleks on raadio saada klubi. Et see on muidugi raadio formaadi väline saatesse. Kas sa tunned, et seal siin täna ka nagu kuidagi ei, mahutusi ei näe, ma tundsin, et ma eksisin just, eks ole, noh, mis ma valesti tegin, ütlesin Jüri asemel jaan. Olekski see maaväline, kus oleks öelnud seda lihtsalt olekski jaan öelnud. Sellepärast okei olnud noh, siin on tegelikult point selles, et loomulikult see formaadi välisus joonistab, joonistub välja pikemas ajalises perspektiivis vaadates, see ei tähenda, et noh, nagu lühikese lühikeses ajahetkes vaadates, et et ma kogu aeg püüaksin nagu formaatidest hälbida või ikkagi vastupidi, eks ole, mul on nagu, mulle meeldib jälgida, kuidas formaadid toetavad, mingisugust väljendusvõime, kas on olemas mingisugune formaat ka, millega sa oled rahul, et mis on nagu äge aasta tagant, mis töötab või toimimisel töötab ja toimib sinu Jakski. Et võib-olla seal mingi sinu enda tehtud formaat või. Jah, ma peaksin määratlema midagi liigat täpselt ära, tähendab mul on tunne, et. Tegelikult ju vist ikka on, aga see formaat sellisel juhul on midagi sellist, mis ühesõnaga see on formaate, mis automaatselt toob sisse ka formaadi, metatasandi ja mis moodustubki sellest, et tekivad pidevalt väljakaldumised ühesõnaga selle formaadi piiride rikkumise, et see on sedasorti formaat, mis on iseenesevormist teadlik ja lammutab seda kogu aeg teadlikult taastu, selle ülemaailmselt kehtestada kõigile? Ei, mis neljaks teha, ma ei ole revolutsionäär, istume siin nii-öelda ka restoranis või, või siukses söögikohas toitlustusasutuses. Et kas on mõni toit ka, mis on täiesti formaadi väline, mis sina mis sulle meeldib teha. Toitudega nagu see häda, et. Ühesõnaga, ma peaksin rääkima kiiresti ühe loo, et nagu milline on minu ette tuletan meelde etendust kokkade öö ja seal oli Jan Uuspõld mängis seal ja Guido Kangur mängis seal ja siis mängis Harriet toompere veel ja üks koht oli kus, Guido Kangur, noh seal ühesõnaga etendus koosnes väga erinevatest tükkidest plokkidest ja üks plokkoli lugude rääkimine. Üks lugu oli selline, et ühel mehel oli palju raha ja väga palju raha oli. Ja siis ta läks kõige kallimas restorani, tellis kõige kallima veini, mis oli nii kallis, et see oli kõige restoranitöötajat aastapalga summa. Peaaegu nii. Ja siis ta võttis selle veini, pani selle laua peale ja tellis friikartuleid sinna juurde ja talle öeldi, et CBD friikartuleid PÖFF-il ei ole tahtmist. Nii, ja siis ta läks üle tänava, McDonald sisse, ostis sealt friikartuleid, teine, et selle ülikalli veini juurde panijaid laua peale ja hakkas neid sööma, ise ütles, oi kuidas nad haisevad ja sõi neid ja jõi seda veidi sinna kõrvale ja kogu restorani töötajaskond seisis valvel ja vaatas õudusest pärani silmadega minestamise äärel olles seda, kuidas nende kõige kallima veini juurde süüakse McDonaldsi friikartuleid veini juurde, mis maksab nende aastapalga nende kõigi aastapalga ja no miks sa neid jõudsid kurvastama pidi. Sest nad olid formaadi truud ahhaa. Seda sa siis rääkis, seda ma rääkisin, kui nad oleksid olnud rõõmsameelsed formaadi vabad inimesed, siis nad oleksid vastupidist rõõmustanud. Jah, tõenäoliselt väga õpetlik lugu. Jah, ebaselge on küll, mida me sellest õppima peaksime, aga õpetlik, siis. Hakkasin mõtlema, et friikartuleid kõige kallim või ütleme, et väga-väga kalli veini kõrvale. Mina ei teeks nii, aga minu meelest need veinide hinnad on, võivad jõuda nagunii kalliks, et treeni maitse sellest oluliselt kindlasti. Et see maitse kõikumise amplituud on ikka palju väiksem kui see hinnakõikumise. Et näiteks võib-olla 3000 seal ja 12000 sel veinil nagu maitsevahet enam ei ole. 50 krooni selle 300 seal küll võib-olla, aga võib-olla Tuleks veinidele kehtestada ka selline nagu müratasandi indeks, nagu helikaartide juures, eks ole, et mõõdetakse nagu signaali nivoo, eks ole, ja mõõdetakse müratasandi nivoo ja selle vahekord, eks ole, mida suurem, see vahe on noh, mida väiksem nõrgem on, eks ole, müranivoo ja mida kõrgemal signaali nivoo, seda parem helikaart on, ka veini puhul võiks moodustada sellise indeksi, et nagu veini maitse, headuse kasv ja siis see hinna, headuse kasv, eks ole, me saaksime sealt selle nagu vahekäigu ja siis hakkaks nagu määrama, missugusel puhul veel tasub oma raha kulutada selle veini peale, eks ole. Ühtäkki haaras mind udu ja nuumoosika palade järele. Kas meil on veel mõnda mängida, palun? Ei ole. Laula edasi. Ei, ma ei suuda. Ma ei suuda. Ma tahan, et keegi teine laulaks, kes suudab, seda paremini. Paneme. Paneme moosi. Kallid kaaslased, kuulajad, kirjutage, kas niimoodi siis väljutakse nii formaanist nagu praegu kirjutad, võid ergaks. Mis kohvikklubi on? To on. Laulupeol kõne peale üleminemine niisama kergelt ei ole. Ülemineku sihuke aklimatiseerumise on, on küll. Kas niimodi on formaadist väljumine? Kui niimoodi teha raadiosaates, kui me kogu aeg nii teeme, näiteks, kas on Ennast sisse, kehtestab uue formaadi, aga teisest küljest jällegi ma arvan, et selle saateformaadist CW ei välju, tähendab selle saateformaadist dist väljuks, nagu ma ei oska praegu ette öelda, mis väljuks saata, kui saatejuhid väljuvad, siis võib-olla just nimelt, kui, kui te mõlemad sulgeksid enda järel ukse näiteks siste väljuksite sulle siia üksi pajatama ja see oleks küll lahendust. Ega ma muidugi nagu verest ära ei lööks? Ei muidugi ainult pärast teie peaksite sööma seda, mida ma kõike kokku räägin siis sest lisaks kirjutajale oleks osutunud ka rääkijaks. Jah, tulevad kirjutavad, ei ole rääkijad, ma olen tähelepanud. See on täiesti formaadist ikkagi väljund. Jah, ma vist peaksin enda vabanduseks rääkima ühe loo, mis küll on äärmiselt isiklik lugu ja äärmiselt piinlik lugu ja kunagi ei ole laiema avalikkuse ees varem rääkinud ega kavatse seda rohkem teha. Miljon, muide kuulajad on väga palju saatnud kirju, et tahaks midagi piinlikuga midagi teinud ja kui ma olin kaheaastane, siis ma olin nagu vist isegi võib-olla polnud veel kaheaastane, aga enam-vähem. Et siis ma juba rääkisin hästi palju. Ja siis oli, mul oli selline komme, et mina seisin hoovi väraval ja iga inimene, kes mööda läks mina hüüdsin temale kõva häälega. Kuule, ma tahan sinuga rääkida siis, kui inimene nagu jäi seisma ja minuga, rääkis suled, rääkis ta nagu varsti sai aru, et see oli nagu viga, sellepärast et ma rääkisin palju ja väsimatult ja põhjalikult ja ei lasknud tal kuidagi ära minna, aga kui inimene mööda läks, ei tahtnud minuga rääkida, siis ma olin loopinud talle järelekivisid ja kaikaid ja sõimanud teda oma olemasoleva sõnavara piires puuduva r-tähega, nii et asi lõppes sellega perse. Kuradi perse. Ma ei ole päris kindel, kas ma sellel ajal, kas mu leksikas need sõnad olemas aga igal juhul sellega, et vanaisa pahandus sellest väga ja panime viieks minutiks õunapuu külge köide. Karistusmeetodid ei ole palju mingisuguses Puškini või kelle loos oli kas kogu aeg õunu otsida rõhu, tamme vähemalt ei saanud ma selle aja selle aja sees seista aiaväraval möödujaid tülitada. Kaljude neile küla kulaadibelde rääkimine, ühesõnaga rääkimine on mulle nagu elus juba, ühesõnaga, sõimule juba varakult sekeldusi kaela. Aga selge see sellest rääkis see lugu. Sa vist oled õppejõud ka? Pead loenguid ja puha, pean loenguid, nii et ühesõnaga sellest jah, olen ma nüüd suutnud teha kuidagi nagu sellise legitiimse variandi. Et ja enam ei torma, vanaisa loengus ei pane sind puu külge. Ma arvan, et ma arvan, et ta praegu ei teeks teemal sa loenguid, tead vean loenguid, ütleme sellised visuaalkultuuri teemal tähendab, mismoodi mismoodi, ühesõnaga visuaalid kultuuris käituvad ka ühesõnaga statiivi teooria, mismoodi moodustub pilk tekstist tekst kui kodeering, kui script reaalsuse all, eks ole, noh, pildi ja teksti omavahelised suhted, vertikaalne fotoajalugu ja noh, igasugused sellised asjad akadeemias Tartu kõrgemas kunstikoolis ja kunstiakadeemias ka kutsuti mind sinna ka, ma enne olin nagu Tartu kõrgema kunstikoolipõhine. Aga mina tahtsin, vaata, ma ka kirjutan ja mina ei ole nii väga leidnud endale seda konflikti, et ma ei saaks keele abil, mida ma kasutan, ma mõtlen kirjutamise ajal näiteks mul mingi mõte, ma kirjutan sellest ajalehte või ajakirja loo, et ma ei ole tundnud eriti, et, et see keel mind nagu väga ahistakse, et ma ei saa ennast väljendatud, aga kantseliidiga mul ka aeg-ajalt. Aga tead, mis, mina teen, et mulle meeldib niukseid asju teha, et just on nagu tore, et on formaat, eks ole noh, kui piltlikult öeldes on formaat noh, näiteks, et et kirjutamise puhul on a4 näituseks ja siis on seal ümberringi on veel terve maailm, kus on igasugust lahedat kaupa igast pudi laiali ja vaata siis on just minu jaoks nagu hästi põnev see, et mitte, et ma püüan nagu ise noh, oma vaimu ja oma kirjutamisega nagu minna sellest taaneljast välja. Vaidet, ma käin sealt väljas ja toon sealt ümbritsevast maailmast igasugust värki sinna neljale sisse. Et mulle meeldib just selline. Aga kuidas sina sellesse suhtud, kas ei ole mõelnud, et, et et mitte nagu siis püüda nagu formaati lõhkuda, vaid et las nad olla sellised, nagu nad on, aga tuua sinna nii palju asju sisse, mis iseenesest nad ühel hetkel enam ära ei mahu või need formaadid hakkavad nagu iseenesest muutuma. Või üldse sedasama tegevus meil seal tegelikult täpselt sedasama tegevus, ainult et sina kirjeldasid seda väljastpoolt sisse toomisena, mina kirjutasin seda seest välja liikumisena, need on lihtsalt sedasama ühe tegevusega kaks erinevat faasi minu meelest, et noh, selleks et sealt väljast midagi sisse tuua. Põhimõtteliselt noh, võib-olla vaja minna sinna välja, aga muidugi samas võib ka lihtsalt öelda avada luugid ja lasta õigetel asjadel sisse voolata, et see on võib-olla mingisugune noh, lihtsalt see interaktsiooniküsimus, et mismoodi sa suhtest, et selle nagu noh, selle formaadi sisemise sisemise välimise liikumisega selle fliktoratsiooniga, eks ole, mismoodi nagu tähendus voolab formaati sisse või sealt sealt välja. Ja mul on muusikas täpselt sama, et mingisuguse nii-öelda formaadi valmis, siis hakkad siin tooma igasuguseid asju juurde, ehitama sinna peale hoopis midagi, mis ei ole formaadis formaadi väline. Vot, sul on see lahe komme mis lahe komme on, et sul on see lahe, järjektrib niukesi laul, mis, mis mulle hästi meeldib. Noh, just nimelt nagu formaadi, vormiseisust formaatikalt ongi vist vorm on ta eestikeelne otsetõlge, kuigi see vist päris ei ole täpne, no see selleks. Ühesõnaga et ei olegi järgi on huvitav, muusikaformaadi nipp on selline, ta teeb ühe laulu ja siis ta ei rahuldu sellega, et see on ainult see üks laul, siis ta teeb sinna lõppu veel ühe teise hästi väikse laulu. Teine lahe on see, et selline hästi väike laul tavaliselt vaid see jääbki nagu kestmise sumbub kuskile ära. See on tore, see on tore, aitäh. Tarbijale on see võit, sest ta saab alati ühe laulu hinna eest kaks tükki, kaks ühe hinnaga, laheb, paneme 30 sekundit muusikat. Nonii lõpetuseks muusika kaob aeglaselt ja Andreas v hakkab rääkima neile aeglaselt ma küsisin, millised hakas tahaksid lõpetuseks öelda, siis ta siis tal tuli üks, üks lugu veel üks lugu veel meelde, jah, see üks lugu, ma püüan rääkida seda just vastupidi, hästi kiiresti sa lihtsalt aega on väga vähe ja see lugu on selline, et viimasel ajal on nagu tulnud välja selline huvitav asi. Mitte et see varem poleks teada olnud, et digikaamerad, kui te teete JPG pildi, siis nad teevad ka selle suure formaadi sisse, et LCD, need ühesõnaga LCD kuvatavat pilti sellega nagu akusid säästa. Siis nad teevad ühe väikse pildi veel, mida nimetatakse Damneliks. Ja vigur on selles, et kui te töötate pildi ära nii sissetamm, neil jääb sinna alla sisse ja kui te riputate pildi kusagil andmeil jääb selline, nagu ta algselt oli riputate pildid näiteks reiti, siis seal on Ilus difoos, Gloga pilt välja suurendatud portree, kaunis säravad huuled. Ja seal sees on tamp meil, kus on näha kogu ümber toimuv läbu, kõiki inimesed ja see kõik on progejupiga ilusti plõks välja võetav. Nii et nad on, meil ei ole mõtet, ei ole võimalik muuta, vaata ühesõnaga, ma ei tea täpselt praeguse edasi igal juhul ei muutnud, see on küsimus, mida ma ilmselt siirdun juba täna õhtul uurima, sest et tegelikult on see suurem turvalisus veel selline, nagu, kui te tahate teada, et Reidis peleti teie sõbrad väljuvad välja tegelikult just siis võtke see pilt maha ja seal on menüüs on niisugune, ütleme ei ole menüüs ei ole, selleks tuleb seda proge jupikest kasutada. Natukene lahutage oma proge, jupike. Lahti ja saate oma käkist sõbras sõbrapildi. Jutustusena noortele ärge uskuge, ilusaid töödeldud pilte, vaid urgitseb välja algne algne materjaalselt seest. Süvenege formaati, süvenegi formaati, kui tahate seda kunagi lõhkuda, aga sellega me täna tänaseks lõpetame. Meil oli külas mees, kelle kohta ei saa öelda. Et räägib formaalsusi. Me rääkisime temaga formaalsusi ja ei saanud Est ebaformaalsustest kubisev saade osutus täna olema. Jah, Andreas, aitäh tulemast. Hakkame mingeid vormituid, söökesin sööma nüüd. Mul on dieet, vahi kõike head. Sulle paremat. Ja aitäh tulemast järgmise laupäevani nägemisjaga. Nägemist.