Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtast kihnlased siin ja sealpool märts minale Kase, Marek ning täna oleme siia uue kunsti muuseumis julalistmisel neljapäeva õhta. Vallas on ette külm ilm, nii et peame rääkima, et oleme siis külm peos või ka enamjagu Vistanud maise maa kihnlased tsi seda küünlakuu jämedat õhtut veetmas. Punane päeva Kedasand juba pärnulõppe maha magama läinud ning sa asjast siis jutud käivad, timu Elina Sa asja peale sea, mõtled oma kodusaare Ruhnu peale või, või mõtled hoopis mõne muu tähtsama asja peale? Noh, ega antud hetkel ikka Ruhnu peale, et meil ju mägiveised aiast väljas teevad küladel paha ja loomulikult seal mesitarusid ümber aetud. Et loomulikult meele teeb kurvaks, kelle omad need loomad siis ond? Peremeeste äraolekul sihukest pahandusi tega? Madis Mardo, kes neid hooldanud ikka loodan, et nad midagi ja võtavad, et ei ole ainult üksi meil ei tee paha väenaabritel Rooslaiul. Hea uudis tuli just neljapäeva vabariigi valitsusest, et Ruhnu, Muhu, Vormsi ning Kihnu valla teatas alles vallavalitsusi olemas, siis võid ju vallavalitsuse ukse peale koputab, sihuke värk juhtub, ma arvan, et ikka pigem selle inimese südametunnistuse peale, kellele need loomad kuuluvad ja kes nendega tegeleb. Et ei ole niimoodi, et ainult vallavanem, et ma lähen sinna väädiga, panen juba otse mure ära rääkida ja kokkuleppele jõuda, et mida ja mis ja omal ei ole mõttes olnud, läheks aasta ringi, hakkaks Ruhnus elama, mesindus Ruhnus on selline teema, et see ei anna nii palju elatusvahendit või et olen ma olen see lisa teenida nagu ikka, käibed kihlastel kui ruhnlastel vä, et mitte ainult üksi minul vaatusi kiusumeeriv sealistud sedasi kena tassi laua ääres, Ta käed on vaheliti näo Monaliisal ning unistad Itaaliast, Mona-Liisa kodumaast või seal sa oled ju palju, elan seal, palju soojem peaks olema ka seal ka lumelaviini ting, moa ludiseb seal koha inimeste jalge all. Talvel on ikka igal pool külm, seal samamoodi Itaalias külm naa küll mitte, aga ikkagi külm. Õhuniiskus on suurem ning isegi grada vähemalt külmunud ikka samamoodi nagu Eestis. Õde tuli siis omas Sacia sea, muretsed. Kui me praegu ühtegi kindlat muret, kütt nagu sujub praegu Eesti vabariigis kõik on, kordas välja, arvad, Kihnu jäätee seda ei tulevikutagid. Tjah lubatakse ikka, see oleneb külmast ja kui palju külma seda ei tea enne mede. Ennustama ehitajale, millal siis jala üle saab ning millal sa autoga? Ma ei mäleta, ennem isegi on alles märtsi keskel üle jää alles hakatud käima, kes seda teab, inimeste ennusta? Asja pärast kihlastele jääteena tähtis olnd. Mugavus, võib-olla, et otse autoga üle, aga nüüd mugavam praam samamoodi ja suurt saam soe. Eriti vahet polegi? Meister Manilas on küll sihuke jumalik tunne, otse tuleb peale, kui esimest korda jala üle saab ning siis selle järgi tõukekelguga üle saab ning siis, kui autoga saab, siis veel ette vägev. Tuled õhta teatrist ning sõidad otse oma saiu juurde ning hommikuvõi tarison lähed siis, kui ta juba tõuseb alles, et oma tuleku oma minek. Tilileeli, seal on käsi lõuapuu all. No Roderni mõtlejal asja seal siis mõtled, väljas Aadeivad Paukvad. Lendasime jää küll aknast välja vaadata, kollaris tuba kütta, ega kedagi väga ei mõtle selle peale, kuidas kihnu ruumid vastupidavad ega keldris kartuli ja võtan seal Meidel naabrite kartulid kohani. Kui kartulid Kültavad, siis õunad jäävad ikkagist alles Ast. Õunapuu alla, mis asja sa nendest nopid, kui sellelt ühte kasti korjas? Ei ka. Mina pidasin silmas, et ikka õunad jäävad keldris alles ning õmba õunad Kültavad. Nojah, see siuke jah, meie tiheme, jah, nüüd õunad, kartulid, need on ühe ühenimelised. Aga noh, ju neid mõlemaid. Säratsenti sa oled seal koolitaja, algklassides aga Sindi ja Pärnu jõe ääres. Lapsed käivad siis otse üle jää juba kooli või peavad ikka ümberkaudu käima. Lapsed läheks otse jää peal, aga peale kõlba elu manitseda, mitte jää peale läheb veel aega, pole paljud põhjus jää peale minna Sindi lastel. Kes teistmoodi, aga need tulevad bussiga. Et koolilaste on võimalik tulla õigeks ajaks koolibussiga. Aga see oma pikast elust, mäletad ka mõnda sihukest korda, kus et raske oli maisemalt kihnu minna talve üle jäägu tuul, vastab, ohus või, või jää sihuke sihuke kirss veel oli, varesed läksid jääd kaudu, lapsed. Mina mäletan, kui Kihnus õpetaja siis tuulion kõrves tuli, oli Medekas esimeses ja teises klassis lennukeigelsneksis kiusu Elga oli, oli ka, olime lennuväljal koos, kolmandast hakkasime üle jää minema, siis ole ette sügav lumi ning jalajälgi kaudu. Meide läksime siis lõpuni välja. Muidugi keset merd oli nagu see lumi sügavam, aga jõe ääres olid nagu jäljed rohkem. Siis oli ikka inimene lõõr ning siis oli Kawesin. Praegu ei taha mõtelda kantsleri seda aega. Lause Lea asja, sea siis mõtiskledes koha käed sedasi itaalia moodi. Kui külm ilm on, siis tuleb ikka võtta ning tuba soojaks näoli Pärnu ilmajaama sõita 10 aastat, mis ma olin siin 20 isegi. Ning nüüd olla pensionär. No siis oled ilma tädi, et oled ilma märke ka vaatanud, niuke kevadel siis tulemas on, teete külm ning hiline või. Mina küll ei mõista öeldud. See ennustamine on sihuke imelik mõiste öelda kedagi Kihnus kohalikku käid ikka ikka vahel Deletuvatamas kihnusse läbi niukseid, häbeme stel sääsoceue, niisugused on pärnus veel. Kui Kihnu peale hakkad mõtlema mõni mure koaala Silmede lööb vä? Jah, teil on seal päris raske tegelikult mehi ühtegi majas põlemata, sest kõik tulukesed teha läheks abi küll. Kihnu rahvas räägib, et talle seostus mul nagu ühtegi vanainimestele tema ise võib-olla jah, kuradi. Minu paremal käel istub Härma Roosi, et kui seol uni täiskuuga, nüüd on ta tulemassi täna home lähedase asja peale, siis sea mõtled ning sa muretsed. Ta inimene on muretseda ikka, kui tahab, joaga tuleb võtta lihtsamini kergemini. Mõtle seda, et ühe pere päris kihnu minna taha kohe kihnu sõnastik on ka tehtud täheks koldamis, Kihnu rahvas sellest arvab, aga mina kuulun mis minule tuleb, need signaale olid, et polegi kõige parandada tuju nendel selle üle näoldist kardavad, et nende kihnu keel suust õieti sõnastik tehti seda aru muidu, mis mõõdus nendel kadedus tikub olema või karta nad seda, et emis teenistus nendel nüüd oli, sellepärast et seal rahulikult olla, ei, mitte sentimehed. Selle töö eest ei vastasega meetilbakusse. Lõbu, kuidas siis üldse ühte keelt saab ühel rahval suust ära võtta, see uskumata lugu. Randy uskmatega, mis pärast siis kobinadandgulda minule isiklikult suhu, võib-olla keegi ütlen, aga näol kuul paljud on rääkinud, et üks, teine tegime nii, aga minu meelest on see ka selline tore asi, nagu ei olnud valmis tehtud. Kas sõnastiku tegemine ühe suulise keele kirjapanemine, ka see annab keelele tuge ning aitab kauem elus hoida või kiirendab hoopis selle kadumist? See pakub kõikjale huviline, minu sugulased, need, kes elavad väljas juba, aga näe, rõõmsad olid, et said kihnu sõnastiku ja see on juba kolmas põligis kihnusse, on ta ka ikkagi huvitatud sellest? Nii, minul on niisugune mõte, on, see on päris hea. Aitüma, et meil keelejutu peale läksime, enne kui Mia mikri lahti tegi, siis ma just mõtlesin, tuul peas olemine on siis, kui torman mere peal ning pead ühes võõras kohtas istma ega ei saa välja minna või isegi kodus istuvad ning ei saa näiteks linna minna. Aga kui külm sind majas kinni hoiab, kuidas siis peaks ütlema, kas siis on külm peas vä? Ei siis tuleb kütta rohkem oma söö, kui külvesele tuleb puid teha ning lõhkuneixuaaginiga ahju kütta, neid. Selline saigi meite tänaõhtune saade. Uiad paremad uudised, pühade hommiku, olgendika, rõõmsad ning terved Tsee ning sealpool merd.