Ning nüüd kihnukeelse uudise ratast kihnlased Tseeding sealpool merd. Peale Kasemarknegi oleme praegusi Pärnus uue kunsti muuseumis see ümmarguse lava taga anud neli naise maginov naistega ning üks mees kva Agas asja teetesi, roosi, sea siin kirjutad mõnda luuletust kirjutada. Märtsi üle sees olla Kihnu sõnastik olla valmis ning ehitustulla 21. olla siia uue kunsti muuseum ise tahaks siia tulla selle esitlusele, sellepärast näha märksa jumala selle paberi peale üles, et, et mitte Unuta. Sööge juttu, joome juba kella XIII laupäeva on siis akadeemik Karl Pajusalu Ninkisi selle raamatu tegid ette pakson ning kõik Kihnu sõnad sisse eestikeelset sõnaseletused juures on siis esmaesitlus kõiki seal huvitad, tere tulemast. Aga siin Leidas asja, sea siis kohad. Kassile kapatast. Meil ennem öeldi kui lasteaialapsed, et mistahes kedagi või jagati tegema, mis tee trassile kapates muidu küüsitab. Ning lumega õues külm. Kihnu kiri pidigi olema kassikäpp, on siis niisugune olemas vä? On küll olemas kõigis sukkalane Kembalane Igase poole, tõsta käsi kätte. On sellel mingi võlujõud, kuna sa oled ju suur Kihnu kudumise kirdeseletaja Roosi. Ei jäeta mõnda sihukeste võluva käe elus kiri, sihuke kaunis vanaaegne Kirybase. Eelmise asja seakoot seal põlduka ikka siukest, mis ikka saab jalga panna ning kinki kua taris nii vahel saab müüki teha ning. Kihnu naised enne sihukesi omale jalga ei paneks sihukesi testi maisema naistele müügi jaoks, aga kuidas siis nüüd siis on uus moodu? Ja suvi on äge, vägev, elas eredalt väljad ning väge jäätantsujalga panna palavaga need Tõnu Vello seoga koodi. Aitäh ja mujal ka mina, Ruhnu sukka need Ruhnul on vaata mustad ja valgega mustele kamina con valgega ja mustaga must rimi. Mina ei taha, et mustad jalad on, mina kujun valged sukad omale koju. Valged jalad peavad valges sukas olema, Johannes edasi. Aga sa oled ju manejas päritanuella ning suurema osa oma elust elasid Ruhnus. Kuidas seal seda uudist vastav võtsid, et Ruhnu nüüd haagitas Kuressaare külge ning oma valda Viasse saare peale. Sellest on nii kahju, kui palju me võitlesime, et ära sai Saaremaalt, et sai ka siia siia maailma käia. Nüüd läheb jälle tagasi. Tagasiminek edasi peab minema. Leida seal, et ka suure osa oma elust Ruhnus elanud, peab ta 30 aastat. Kuidas seasid Pärnus seda asja vaatata? Kui sina läksime, siis oli Saaremaal, aga siis olin palju juba kihlaseni seal, kõik tahtsid siiapoole ning lastel kooli tulla, keegi ei lähe ju Kuressaare kooli, kõik tulevad Tallinna ning Tartu ning sedasi oli ju lihtsam käive pärnu poole tulla. Ruhnu vald on peata, 370 aastat maailmas olnud ning esimene Eesti vabariik tunnustas seda ning Saksa okupatsiooni aegas võisid pidada seal oma valdaja külanõukogul ja siiamaani on vald olnud Parsi oleks vaja 400 aastat Eesti kõige vanem omavalitsust. Ja loe praegu seda Jakov Stephen soni raamatut elu Ruhnus. Ning kuidas nemad tootsid, kuidas vilja välja viisid. Poeta tegid. Müüsid me ei tea nüüd tegelikult seal kõige hirmsam asi, selline väikesaar keset Merby polegi enam oma valda, no ma ei tea, see on, see on ikka, see on üle mõistuse, see on üle mõistuse. Minu pärast võivad nad küll panna, sellepärast et nad niikuinii seal mitte midagi ei tee. Ja see, see on õigus küll seal ei ole midagi, on need lahti või on nad kinni, seal pole vahet, aga, aga mingi mingisugune üksus peab seal olema, kus Ruhnu kohalikud inimesed gaami, mis asendab seda valda, seda vallamaja peal selline koht ka olema. Ei saa ju sealt suure keset merd kusagile mujale käia ega ega teab kuhu minna. Viige need 50 panid lapsed iseenesest siis juba meie tulime, siis hakati siis veidi kolhoosid, kogu traalid, laevad, viid jää, meie tulime sellepärast. Ja meie Sosmite kooli traalibelniks raske kuu ju enam pidi mandrile tulema ning kuulid hakkate kaotama nüüd vähemalt koolid seal ning iga lapse jaoks on õpetaja, nüüd on vähemalt see koor seal koldes. See on asja, te olete kõik saare peal sündinud ning seal üles kasvanud ning Olga kett praegusi maisemal elateni vähemalt Alisa näo roosi. Aga kes üldse peaks seda asja otsustama, kuidas saare peal elatasse, kas seda peaks Toompeal otsustama või Pärnus või Kuressaares või saare oma peal? Inimesed peavad ise otsustama, kui nad tahavad Ruhnus elada, siis pead ise otsustama, kuidas elada, mitte nende Sundmas, et nüüd tuleb seda seniks edasi elada. Nikuna suvand, siis peavad abi hakkama otsima. Ise Eneme Su hakkama oma eluga. Võib-olla käest riik peab siis abi minema, kui inimesed hädas on, aga mitte sealt omavalitsusest vedama. Küllatuses aia kobivad Kihnust kobisid paeluta minema noored pered, kui traalini viidi Pärnu kaluri alla, nagu vähe Kihnus veel on, kõik majad on tühjad, küll nad siis kobivad ise, kui vaene Meletud seal. Vallavanem ütles kirikus ilusti, selles võime oli Ruhnus, et vana peale, kui Ruhnu ära läksid, tulid siis sellised tavalised tööinimesed ning tehti tööd ning nüüd tuli uus asutus, nüüd on ainult surnuintelligentsiga varustatud ja nüüd intelligents siis elab seal, kuidas nad oskavad. Ma ei tea. No haritud inimesi ka juriiki Staris ja kui nad tahavad ühe üksiku saare peal elada, siiski kelda saab. Saigi tänaõhtune saade, unustaks siis mitte hoome kella 12-st uue kunsti muuseumi tulema, see on siis Kihnu-eesti sõnastiku esietendus. Olge rõõmsad ning terved.