Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Hooaja esimeses saates on minu külaliseks Tallinna Ülikooli hispaania kultuuri lektor Merilin Kotta kelle tõlkes ilmus juba tänavu kevadel Loomingu raamatukogusse Baskikirjaniku kirmen. Uriibe romaan Bilbao New York Bilba. Eesti lugejale võib see raamat võib olla huvitav olla eelkõige selle tõttu, et seal on juttu Käsmust, aga kirme, nuriibe on niikuinii oluline, baski autor, aga vahest enne, kui me läheme raamatu ja autori juurde, olekski oluline rääkida sellest, et mis üldse on baski kirjandus, sellepärast et Urybermaanian ju ajaloolise tähtsusega nii baski kui eesti kirjanduse ajaloos, sellepärast et yhtegi teist raamatut ei ole varem otsa ja baski keelest eesti keelde tõlgitud. Aga jah, mida siis kujutab baski kirjandus, sest et nagu ta raamatu saatesõnas ka ütlete, on külluryybermaan esimene baski keeles tõlgitud romaani, aga see ei ole esimene romaan, mille võiks liigitada baski kirjanduse hulka, mis eesti lugeja lauale jõuab. Nii et millega meil on siis tegu? Tere täpselt täpselt niimoodi. Ideoloogiline debatt baski kirjanduse mõiste üle on kestnud 50 aastat ja baskikeelne väljend Uscalliteratuura tähendab baskikeelset kirjandust, aga sageli tõlgitakse seda teistesse keeltesse kui baski kirjandus ja see välistab otsese seose baski keelega. Nii et tegelikult me võime öelda, et on kaks definitsiooni, mida arvesse võtta, et kas me siis põhinema keelel või autori päritolul, et kui me võtame aluseks keele, siis me mõtleme baskikeelset kirjandust. Ja kui me võtame aluseks autori päritolu, siis galerii ehk siis baski keelemaal kirjutatud kirjandus ehk Hispaania kuningriigi või prantsuse vabariigi territooriumilt pärit, ennast baskis pidav autorilooming siis baski, hispaania, prantsuse või mõnes muus keeles. Ja praegu hetkel kirjutab baski keeles umbes 300 kirjanikku ja nagu ma ütlesin, see debatt on endiselt väga aktuaalne. Seega, see sõltub väga autorist endast, kes ta on ja kelleks ta ennast peab. Jah, just täpselt, see on seotud identiteediga, kusjuures see ei ole ainus küsimus, millele baski keeles või baski kirjanik siis peab vastama. Et neid küsimusi on veel mitmeid. Eesti keeles muidugi saab seda vahet kirjasõnas lihtsalt teha, niimoodi raadiosse välja ei tule, et kas me kirjutame suure tähega või väikese tähega. Aga mida siis tänapäevase baski kirjandus endast kujutab, et kui 300 autorit seal on päris palju. Eesti Kirjanike Liitu kuulub umbes 300 inimest, aga mitte kõik neist ei ole kirjanikud. Nende hulgas on ka tõlkijaid, toimetajaid, nii et kui keegi ütleks, et eesti keeles kirjutatud 300 autoriteks Margus küljes on ülepakkumine, aga Baske on ju vähem kui eestlasi. On autoreid, kes, kes arvavad, et Baskin kirjandusele ei ole kunagi varem nii hästi läinud kui praegu, et just tänu sellele, et 40 aastat on olnud võimalik koolis õppida vaski keelt, mille tõttu on tekkinud lugejad kirjandussüsteem. Enam-vähem kirjanikud saavad arvestada sellega, et, et et baski kirjandus kui fenomen on midagi nagu tavalist juba osade inimeste elus. Aga mitu baskikeelset ilukirjanduslikku teost aastas umbes ilmub lihtsalt mingi hinnang suurusjärk, kas need on kümneid sadu või tuhandeid. No ma arvan, et, et kuskil kuskil umbes 1000 umbes 1000 raamatut See pole ju üldse paha tulemuseks. Ja kirme nuriive, ma saan aru, kuulub selliste baski kirjanike hulka, kes teadlikult kirjutavad baski keeles. Jah, see keeleküsimus on, on väga oluline ja, ja Kirbena Ribe on ka ise hinnanud baski keel olukorda, ta arvab, et et baski kirjanduse ei ole päästetud, kui see saavutab väikeseid võite või, või näiteks isegi Nobeli auhinna Vaida vaid oleks vaja baski keeles kirjutada stabiilselt iga päev kvaliteetset kirjandust, rääkida oma keelt, armastada oma traditsiooni, olgu see siis milline tahes, et võrdlemata ennast teistega. Ja ta arvab ka seda, et baski keeles kirjutamist ei pea õigustama ja ta on väga rõõmus selle üle, kui välismaal näiteks Euroopas või USA-s tema käest ei küsita, miks ta baski keeles kirjutab, et seda võetakse loomulikuna. Ja ta ütleb, et baski kirjanik peab loomulikult olema kursis sellega, mida kirjutatakse välismaal, aga ta ei tohi kopeerida seda, mida tehakse välismaal, vaid ta peab pakkuma ise väliskirjandusele midagi uut. Kui ta ütleb välismaal, siis mida ta mõtleb, seal algas ta mõtleb ka teisi Hispaania piirkond ja kindlasti. Mis suhtes on baski kirjanduse ülejäänud Hispaania kirjandusega, kas ta oma stiililt vormilt teemadelt käib sama sammu või, või üritatakse seal teadlikult mingit teist asja ajada? Baski kirjanduse sõltub praegu endiselt hispaania kirjandusest, aga just eelkõige tõlgete tõttu praegu sest nagu on teada, väga vähe inimesi teab või suudab lugeda baski keelt originaalis siis näiteks vastupidiselt katalaani kirjandusele, mis on iseseisvam hispaania kirjandusest, siis Baskikirjanikud nii või naa peavad ja tavaliselt arvestavad sellega, et nende raamatud jõuavad tõlkijana peaaegu esimesena hispaania keel ja seetõttu nad sõltuvad hispaaniakeelses lugejast hispaaniakeelses kirjanduses. Nii või naa. Aga kui me räägime temaatiliselt, siis praegu me võime öelda, et baski kirjandus on sama mitmekesine nagu hispaania kirjandus, ta on täiesti Euroopa tasemel. Aga võib-olla on mõned teemad, millest räägitakse natuke rohkem kui teised teemad aga seda nii hispaania kui baski keeles Nende autorite poolt, siis kes, kes elavad Baskimaal viosgalerias? Ja need teemad oleksid siis kalapüüki. Kalapüük kindlasti, kuna seal on ikkagi mererahvas, aga, aga eta, et ta, et ta teema näiteks. Mulle tundus Bilbao New York pilvavad lugedes ka, et selline identiteedi küsimus on oluline, ma kujutan ette, et see ilmselt ongi ju väga oluline. Ja väga-väga oluline, et kust me tuleme, kuidas meid mäletatakse, kes me oleme, kuidas me suhestume maailmaga? Selles mõttes on see väga hea valik, mis eesti keelde tõlkida, sest ka mõelda kasvõi meie enda viimase aja selliste rohkem kõneainet pakkunud romaanide peale, olgu selleks siis Urmas Vadi never land või Mihkel Muti Eesti ümberlõikaja, need oli ka selliseid identiteediteemalised raamatud, et tundub, et mingid teemad on meil väga sarnased. Jah, et ühelt poolt riiklik kuuluvus, rahva identiteet, teiselt poolt ka perekonna lugu, eks kuidas üks perekond suhestub oma rahvaga, et mida me teame oma perekonna kohta näiteks esivanemate kohta? Võrrelda suriibetsin mõne hispaania kirjaniku, kelle raamatuid on ka viimastel aastatel eesti keelde tõlgitud, siis mulle torkas kõike silma see kodusõja teema ja Franco aja teema, et see on üks teema, mis, nagu ma aru saan, on viimase paarikümne aasta jooksul esile tulnud, millest juletakse nüüd, kui asjaosalised ise on kas ära surnud või muldvanad rääkida. Et see, see on küll üks teema, mis vist kõigi Hispaania eri keeltes kirjutavaid autoreid ühendab. Ja täpselt niimoodi seda tüüpi raamatuid on katalaani keeles Kaleigi keeles vaski keeles ja loomulikult hispaania keeles, samuti. Aga räägime veel kirme nuriibest või õigemini tuleme tema juurde, et eesti keeles on meil kättesaadav ainult üks tema romaan seejuures võrdlemisi õhuke romaan. Mis mulje selle põhjal temast jääb, kas see mulje on õige või milline autor ta muidu on? Ma arvan, et see mulje on õige, sellepärast Ta kui ta siin mõni aeg tagasi Eestis käis ja siis oli ta eelkõige luule, luulekirjutaja ja lastekirjanik, aga praegu praeguseks on ta juba avaldanud kolm romaani, nii et kui meil on praegu üks romaan olema, siis me juba teame teda kui romaanikirjanikke, kuigi eesti luuletajad on ka kirme nurive luulet tõlkinud. Et praegu ta ongi siis autor, kes esindab sellist Baskikirjanike põlvkonda, kes on saanud kasutada baski keelt ilma repressioonid kes on seda õppinud koolis ja on harjunud lugema võrdselt nii Hispaania kui kui baski keeles ja kes on ka rahvusvaheliselt tunnustatud toodet. Kui nad hakkasid kirjutama, siis oli juba Baskikirjanduses jõudnud sellele tasemele, et olid saavutanud Bernardo Chaga näol rahvusvahelise tunnustuse, aga nemad, see põlvkond, kirme, nuriive põlvkond, ei emiteerijaid saagat, vaid on pakkunud midagi muud ja on saavutanud omamoodi tunnustuse, et ta kindlasti esindab ühte generatsiooni. Kas võib siis öelda, et on justkui põlvkonna hääl? Ja kindlasti, kuigi Unaieloriaga, kes meil on ka eesti keeles olemas, võiks olla teine esindaja sellest samast põlvkonnast. Teda tõlgiti hispaania keeles. Just hispaania keele vahendusel just sellepärast, et kuna autor ise on ennast ka hispaania keelde tõlkinud Kas sa muidu tüüpiline, et autorid ise tõlgivad ennast maski keelest hispaania keel? Jah, ongi kahte sorti baski keeles kirjutavaid autoreid ja väga paljud nendest näiteks Bernardo saga ise ja una Jeloriaga tõlgivad ennast ta ise hispaania keelde, kusjuures ei ole alati väga lihtne nende jaoks, sest et nad peavad leidma tooni, mis oleks sama, et on päris päris raske ülesanne neile mõnikord. Kui me juba mainisime mitu korda Urybe eesti seost ja seda, et ta sellest ka kirjutab siis äkki see olekski selline sobiv, katkenud Camida ette lugeda. Jah, see oleks siis üheteistkümnendas peatükis hauakivid Käsmus. Seal kuulsid viimati käo kukkumist. Rohkem ei ole ma seda kuulnud. See juhtus ühes Eesti metsas 2004. aasta mais, meie grupp kirjanikke, jalutasime küngaste vahel ja sealsamas keset hämarat metsa, kuulsimegi kägu. Käsmu nimelises külas toimus üks seminar. Käsmu on pisitilluke küla Läänemere kaldal. Tõeliselt väike, seal pole rohkem kui käputäismaju ja sadakond elanikku. Pärast jalutuskäiku ootas meid õhtusöök rannal asuvas majas. Kui me õhtust sõime, oli väljas veel valge, sest mai lõpus kestab öö Eestis vaid kolm-neli tundi. Maja oli imekaunis. See oli vististi küla suurim elamu, laiad puitaknad, valged uksed, aknaraamid, helesinised seinad, sissekäigu ees, hoolitsetud lillepeenrad ja rannas päevinäinud laevakere. Nõukogude okupatsiooni ajal kuulus hoone piirivalvele. Enne seda oli salamerekool praegu ühe abielupaari eluase ja muuseum. Ma usun, et kõigile, kes Käsmus käinud, tuleb see tuttav ette. Kuigi kirjutamise ja külaskäigu vahele on jäänud mitu aastat, on see väga autentne ja ilus ja soe kirjeldus. Ja mulle tegi tegelikult nalja, kuidas suriibe kirjeldav hämming kui ka seda, et meil on kombeks abikaasade hauakividele Selle nimi, kes veel meie seas on Just täpselt, et ta peadid keskendubki sellele nii-öelda probleemile, kuidas need kirjanikel, kes tulevad Käsmus leiavad selle nähtuse nii-öelda ja kuidas nad diskuteerivad ja mõtlevad, kas see on õige, kas ei ole õige ja, ja kuidas me peaksime sellesse suhtuma? Uriibe pilk on selline hästi tähelepanelik ja ma saan aru, et ta on tegutsenud ajakirjanikuna. Jah, ta on kirjutanud ta ka artikleid, ta on olnud tõlkija, õpetajad, stsenarist ja ta on teinud koostööd erinevate videokunstnike ja muusikutega. Ja oma esimese tunnustuse kirjanikuna sai ta näiteks hoopis esseest. Ja praeguseks on siis avaldanud 14 teost. Kas ta siis peab ennast eelkõige kirjanikuks või millekski muuks, kui see loetelu nii pikk on, siis on raske midagi välja valida. Ma arvan, et ta praegu peab ennast juba kirjanikuks, et see, kuidas tal tekkis otsus kirjanikuks hakata, on ka on ka väga konkreetne, mida ta oma intervjuudes on rääkinud, et õppis Trento ülikoolis Itaalias ja hakkas nägema oma kodumaad siis eemalt ja tegi otsuse. Nüüd on aeg hakata kirjutama hakata avaldama oma tekste, sest tekste ise on ta juba kirjutanud väga väikesest, alates juba suulise traditsiooni mõjul. Luuletusi ja laule. Ta arutleb ka kuskil raamatus sellele, et baski kirjanduse suurim häda on see, et puudub pikk ja väärikas kirjanduslik traditsioon, sest baski kirjanduse on alati olnud pigem lauludes suuline. Jah, just, ja see ongi üks üks ka otsustest, mida, mida tänapäeva baski keeles kirjutavad autorid peavad tegema, nagu ma ütlesin, et üks otsus on keeled, mis keeles ta kirjutab ja teine otsus on ka see, kas ta võtab või ei võta aluseks seda vähest traditsiooni, mis neil on seda vähest kirjaliku traditsioon ja enamus autoreid ei võta, ei pööra tähelepanu oma oma kirjandus kaanonile, et selle asemel nad vaatavad, mida teevad kolleegid, nad loevad üksteise teoseid, on ka kirjandustegelased, kes rändavad teosest teosesse. Samamoodi nad fantaseerivad oma kirjanduskaanoni teemal, et nad mõtlevad ise välja käsikirju ja tundmatuid baski autoreid, kes elavad 16-l sajandil ja keda võib isegi seitspiri eeskujuks võtta. Ja see on ka tekitanud olukorra, kus kus väga sageli ja väga lihtne on, on kirjanikul olla mingis mõttes esimene, et ennast peetakse esimeseks mingi fenomeni nii-öelda maaletoojaks. See kõik on tuttav 100 aasta tagusest Eestist. Aga kas seda vana, päris vana baski kirjandustraditsiooni ongi võimalik eeskujuks võtta, kui mõelda mingisuguste keskaegsete tekstide peale, siis ilmselt see keel on juba erinev nende tekstide funktsiooni oli teine. Kas seal on üldse midagi sellist, mis tänapäeva inimest kõnetab? Autorid, kes pööravad tähelepanu kirjandustraditsioonile, ütlevad, et nad vaatavad stiili sest tõesti sisu poolest nad ei saa seda teha, need oli ta religioossed tekstid. Need olid kirjutatud hoopis teisele ajastule ja teise funktsiooniga. Aga stiili poolest nad mõned autorid ütlevad, et nad loevad neid. Et see siiski kuskil taustal on oluline Kusagil taustal on, aga enamasti vaadatakse seda, mida tehakse praegu, sest baski kirjanduseni moodne kirjandus on praktiliselt 50 aastat vana, alles. Kui te ütlesite, et autorid loevad 11, tegelased rändavad raamatust raamatusse ja on väga palju sellist ühist mängu, kas siin ei ole seda ohtu, et see muundubki selliseks kirjanike võib võib-olla ka kirjanike kriitikute kirjanduseks ja kaotab lugejad muutub selliseks klaaspärlimänguks. Kindlasti, aga ma usun, et võib-olla ka lugejatel, kes kes loevad baski keeles, on aeg-ajalt huvitav leida selliseid intellektuaalseid viiteid teistele autoritele. Aga kindlasti ei saa sellega liialdada. Aga kui me oleme juba natukene rääkinud baski keelest ja siis äkki kuulaks ka, kuidas see kõlab? Valisite tänasesse saatesse muusika ja see muusika, mis täna kõlama hakkab, on ju kirjutatud ka kirme nuriibe sõnadele, mida me kõigepealt kuulame. Jah, esimene laul põhineb kirme nuriive luule tusel, Maiazza ehk mai ja see luuletus on oluline, kuna see on ka tõlgitud eesti keelde, et kellel on huvi selle luuletuse sisu vastu või selle laulu sisu vastu, siis Eesti raadiosaade tõlkes üles leitud teise osa lõpus on seda võimalik kuulda eesti keeles. Ja luuletuse luges 2009. aastal lendakaariks ehk siis baski Parlamendi juhiks saanud ta patsi Lopez ette oma ametivande järel ehk siis oma kõne asemel, nii et see on selline luuletus, mida baskid hindavad ja laulu on selleks teinud Michael Jordan, ka ring, kellega on kirme nuriga väga palju koostööd teinud. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja vestlen täna Tallinna Ülikooli hispaania kultuuri lektori Merilin kotaga kelle tõlkes ilmus tänavu kevadel baski kirjaniku kirme nuriibe romaan Bilbao New York Bilbao. Oleme rääkinud nüüd nii Kirmi nuriibest kui tema romaanist ja äsja kuulasime ka tema sõnadele kirjutatud laulu nimega Maiazza ehk maikuu ja kuigi see on eestikeelses tõlkes olemas enne laulu kuulamist, ütlesite, et selle luges tega Baski Parlamendi president oma ametis vandumise puhul. Kas siis tegu on poliitilise tekstiga? Seda küsimust on hirme nuriibelt küsitud ja ta on vastanud. Ta loodab väga, et teda ei hakata seostama ühegi konkreetse poliitilise vooluga selle pärast küll, aga ta loodab, et kui see luuletus tänu sellele valikule jõuab rohkem lugejateni, siis on väga tore. Nii et kui poliitiline ainult kõige üldisemas mõttes patriootlikkus mõttes? Luuletus tegelikult ta ei räägi poliitikast, pigem räägib sõprusest ja ka minevikus tehtud vigadest, mida saab tulevikus parandada. Nii et uuesti alustamisest nullist alustamisest, vajadusest luua kontakt. Seda kõike saab poliitiliselt tõlgendada. No aga võib-olla räägime nüüd veel natukene baski keelest, kuna meie kuulajad on seda nüüd ka kuulnud. Kui ma ise baskikeelset teksti vaatan, siis eristub see kohe kõikidest teistest hispaania keeltest oma k tähtede poolest. Ja ega palju uusi ta meil aga natuke lugenud ka selle keele ülesehituse kohta ja seal on väga palju sellist, mis on kõigile teistele Euroopa keeltele, nii Ida-Euroopaga, soomeugri keeltele üsna harjumatu. Ja kuna baski keel ei ole indoeuroopa keel, siis peetakse seda väga keeruliseks. Ja just üks põhjus on, on, on see, et enamik baski keele sõnade päritolu on teadmata. Ja kuigi neil on ka palju ladina ja romaani keelte laene, siis enamus sõnavarast on, on tundmata päritolu. Ja mina isiklikult ei taha panustada arvamus, et see keel on keeruline, sest Ma usun, et iga keel on täpselt nii keeruline või lihtne, kui palju me oleme sellega tegelenud ja ja kuidas me oleme sellega tegelenud, aga endiselt on suhteliselt levinud ka grammatikaraamatutes siis see kuvand, et, et baski keel on on keeruline ja võrreldes näiteks hispaania keelega, millel on tal mõned samad tunnused, mida ühe keele puhul öeldakse, et see lihtsustab arusaamist, siis teise keele puhul öeldakse, raskendab arusaamist. Aga kui enne rääkisime sellest baski kirjanikud, tõlgivad ka ise oma raamatuid hispaania keelde ja et see võib teinekord keeruline olla, kuna neil on raskusi nii-öelda õiget tooni tabamisega. Võib-olla selle kohta veel natukene, kuidas keelelisest vaatenurgast siis paistab? Kui ma raamatu tõlkisin, siis ma võrdlesina originaali hispaaniakeelse tõlkega ja sealt tulid ka välja erinevused nii keele eri, nõus, et kui ka plastiili puudutavad erinevused, mis sattusid ühte või teise teise raamatu, kas ja kui räägime kirme nuriivest konkreetselt, siis tema stiil on väga lakooniline eriti esimeses originaalis, sest raamatust on kaks originaali. Ja ma arvan, et see täpsus ja väheste sõnadega palju äraütlemine on üks asi, mida, mida võiks pidada nagu baski keelele omasemaks, et on ka olnud autoreid, kes ütlevad, et et baski keeles kirjutamine õpetab täpsust. Mida tähendab, et urib raamatust on kaks originaali. Jah, see oli üks aspekt, mis tuli välja, kui ma hakkasin raamatut Ta tõlkima, ehk siis raamatust on ilmunud üks originaal, aga tegelikult alates kuskil 16-st peatükist ta on siis kahjuks käsikiri, kus autor ise on teinud ta parandusi, on teinud täiendusi, on tõstnud oma teksti ümber paigutanud oma teksti peatükkide vahel erinevalt. See oli meil üks suurimaid tõlkeküsimusi, et kumba originaali me peame aluseks võtma, sest tõlked, nii hispaaniakeelne kui inglisekeelne tõlge, võtavad aluseks nii-öelda parandatud variandi uuema variandi. Ja mina alguses võtsin aluseks esimese variandi, aga pärast moodustasime olles rääkinud autoriga, et me ikkagi võtame, võtame aluseks selle täiendatud variandi. Sa vist teeb tõlkimise kergemaks ka autor käepärast. Kindlasti ta oli valmis vastama küsimustele. Kas sisulistele keelelistele või mis olid suuremad probleemid? Ja ma sisulisi küsimusi arutasin temaga ja keelelisi küsimusi, arutasin egoid siiani ka, kes, kes oli alati valmis vastama minu kahtlustele. Aga kirvenu Ribe enamasti oli nõus, kui me pakkusime välja, kas me võime teha nii igasse, tähendab seda. Aga ta andis, andis head nõu. Aga kuidas üldse on kogu maailma lõikes, baski kirjanduse tõlkimisega selles mõttes, et ega ju väga mingit suurt traditsiooni ei ole ju mingisuguseid koolkondi nagu suurte keelte puhul, kus on oma distsipliinid vastavalt sõnaraamatud Ja enamasti baski kirjandus jõuab teistesse keeltesse mingi teise keele vahendusel ehk siis enamasti hispaania keele vahendusel või vähemalt võetakse kõrvale hispaaniakeelne versioon. Ja kui autor ise on teinud ta hispaania keele versiooni enda tekstist, et siis on noh, eriti hea tõlkijal võtta aluseks ja pärast öelda, et, et see on autori enda tekst. Aga nüüd uriibia raamatut tõlkides, kas selline vastutuse koorem on nii suur, et see on ikkagi esimene otse baski keelest eesti keelde tõlgitud romaan? Ma ei mõelnud sellele, et ma, ma mõtlesin selle raamatu sisu sisulasestata, ma panin väga, mida ma tõlgin ja ma tahtsin selle raamatu Eestisse tuua just tema sisu poolest tegelikult. Et ta räägib identiteedist, et ta mainib Eestit, et ta räägib sellest, kuidas kirjutatakse raamatut. Et kõik sellised aktuaalsed ja, ja sügavad teemad Aga tuleme tagasi veel keele juurde, et mida endast kujutab ikkagi baski kirjakeel ka selle taustal, et baski keeles on traditsiooniliselt olnud ju erinevaid ja üksteisest väga erinevaid murdeid. Ja dialektide küsimus ongi üks küsimus, mida tavaliselt rõhutatakse, mis teeb raskeks baski keelest arusaamise. Aga ma võiksin tuua siia võrdluse hispaania keelega, et kui Hispaania territoorium on 11 korda suurem kui Eesti territoorium ja Baskimaa territoorium on kuus korda väiksem kui Eesti territoorium, siis see bulased, Yalektide küsimus on ka natuke üle tähtsustatud, et ma usun, et hea tahtmise juures suudetakse seda ületada. Et ei peaks takistama arusaamist, aga seda oma kirjakeelt on neil alates 60.-test eelmise sajandi 60.-test. See oli väga suur suur samm edasi selle keele normaliseerimise puhul või selle keele olukorra normaliseerimise jaoks, et luua oma ühtne keel, et see siis praegu on see, mida võetakse ka raamatutes enamasti aluseks, kuigi ka selles raamatus kirme Urybe Bilbao, New York film tuli natukene tema enda koduküla sõnu välja. Seal vahepeal lase jutu murdekogumisest ja kuidas ta oma onu nimetab mingeid sõnu, mis on ainult nende kodukülas kasutusel olnud, puudutavad kalandus, merendusterminoloogiat ja ja nagu seal mõne näite puhul tuleb ka välja. Nüüd on sõnad, mille tüvi on ka täiesti teine. Ja, ja see teema on ka sisse toodud, kuna see haakub ühe laiema teemaga, mis selles raamatus on ja see on kaotused, kuidas kultuur hääbub, kuidas me enam ei mäleta neid sõnu, kuidas me isegi ei tea, et meie onu on osalenud sõnaraamatu koostamisel, et meil isegi puudutava info ja kõik need sõnad, mida tema tead ise, mida meie enam ei mäleta. Aga kuidas siis 60.-test alates on see baski kirjakeel vastu võetud, sest kindlasti tõi see endaga kaasa ju ka mingis mõttes hävingu, sest et tuli ju keelestandardiseerimise mõttes valida mingi varianti ja loobuda mingist teisest variandist. Ja aga ma arvan, et üldises mõttes on see tulnud kasuks, et neil on nagu televisioon kasutab seda keelt. Raamatut kasutatakse seda keelt, aga eks nad kodus ikka räägivad nii, nagu nad nad varemgi tekkinud. Ajalehed ajalehed kasutavad ka seda ühisühisstandardkeelt. Tal on üldse väga vähe ajalehti, mis kasutavad baski keelt, aga, aga siiski. Tulles veel kord siiski tagasi tänase saate ajendi ehk kirjanik kirme nuriibe juurde, siis ta nagu me oleme ka mitut puhku juba maininud, arutleb palju identiteedi üle, aga muuhulgas ka enda kui baski kirjaniku identiteedi üle jääda. Ütleb ka, et Igambaski kirjanik peab tegema terve rea valikuid. Mingi räägiksin. Ja Bilbao New York Bilbao jätab neile mulje, nagu kirjutada baski keeles oleks midagi väga loomulikku ja seda ta teeb teadlikult. Aga tegelikult peab siis baski keeles kirjutav või baski hautama toortegema päris palju valikuid näiteks kas ma kirjutan baski või hispaania või prantsuse keeles. Kas ma kirjutan baski keele päästmiseks, kas minu kirjandus lähtub eksistentsiaalsest ängist baski kirjanduse ja keeleolukorra pärast? Kas ma tahan olla või ei taha olla rahvuslane? Kas ma kirjutan või ei kirjuta eta konfliktist? Kui ma otsustan kirjutada baski keeles, siis kas ma kasutan hispaania keelt, nii-öelda vahe peatusena et jõuda teistesse keeltesse või väldin seda täielikult ja püüdlen baski keele sõltumatuse poole hispaaniakeelsest kirjandusruumist? Kui palju ma võtan arvesse ja loen klassikuid baski kaasaegseid autoreid ja välismaist kirjandust? Kas malev kirjanikuna pigem irooniline või dogmaatiline jutustaja? Kas ma käin või ei käi rahvusvahelistel kirjandus konverentsidel ja kui ma nendel käin, siis kas ma esitlen ennast kui eksootilist päritolu nii-öelda teistsugust keelt rääkivad autorit või siis kui universaalset vaimuinimestega tavaliselt küsitakse nende käest baski keele. Kohta aga see kõlab hästi programmiliselt. Kuidas Baskimaal need küsimused probleemiasetused vastu on võetud, kas teised autorid on temaga nõus? Või ma ei tea, mida on teised autorida, vastanud Ibansal, tuua natuke väljapakutu programmile, aga ma usun, et siin on mõned mõned aspektid, mis sa tulevad välja teistest intervjuudest, kui, kui vaadata, mille üle nad räägivad näiteks ajakirjanduses, et mida nende käest küsitakse ja mida nad vastavad, et ma usun, et midagi nendest otsustest on reaalsed. Et võib öelda, et kui mitte iga baski romaan, siis üldiselt baski kirjanduse elu nende küsimuste ümber keerleb. Ma arvan, et see on üks võimalus seda tegelikkust kuidagi kaardistada, et on üks üks võimalus tuua välja mingid punktid, mis võiksid olla olulised nüüd baski autori elus. Aga mis mulje see teile kui asja kõrvalt vaatava asjatundjale jätab, et kas nad on nüüd päris probleemid või äkki natukene halatakse lihtsalt sellepärast, et halada ka. Kindlasti seda pessimismi ja just keele tuleviku pärast on, on baski kirjanduses päris palju. Aga kirve nurive näiteks on öelnud, et ta et, et me peame kirjutama lihtsalt head kirjandust ja mitte nii väga mõtlema, kuhu me paigutame või miks me seda teeme, me peame lihtsalt kirjutama kvaliteetse kirjandust ja mitega püstitab endale selliseid väikeseid eesmärke, et nüüd me oleme ületanud selle etapis me jõuame teise etapi ja nii edasi. Kirme nuriibe romaani on meil baski keelest tõlgituna nüüd olemas ja mõni baski autor on meil veel hispaania keele vahendusel olemas, aga keda peaks veel tõlkima ja keda peaks just baski keeles tõlkima? Ma arvan, et üks autor, keda ma tõesti tahaksin kunagi näha Eesti raamaturiiuliriiulitel, oleks sõber Narvat, saagahja, tema teosobab akvak, et see on ka teos, mida, mis on olemas mõlemas keeles, kuna autor ise on ennast tõlkinud, aga kuna see on selline läbimurdeteos baski kirjanduses, et siis oleks väga tore, kui, kui see kunagi jõuaks, kas teil on plaanis ära teha. Ma olen selle peale mõelnud, aga selle raamatu probleem on vaht veel, kui nad on 400 lehekülge, siis on kirjastusi, kellele seda tundub liiga palju. Aga kas ta praegu tõlgiti midagi baski keeles, eestikeelne hetkel ei telgi. Aga loodetavasti ikkagi ilmub tulevikus veel baski kirjandust eesti keeles ja loodetavasti ilmub baski keeles eesti kirjandust ka. Meil on saate lõpus veel üks laul ka kuulata, mis on samuti Kirmi nuriibe sõnadele. Ja see laul on nüüd küll ju apoliitiline laul. Jah, see laul on väga konkreetselt poliitiline ja baseerub siis kirme, nuriibe tekstil, see on siis Baskimaa iseseisvusliikumise tunnuslaul kuuri Eskud, Ago, ehk siis see on meie kätes ja nad loodavad saada luba iseseisvusreferendumi korraldamiseks. Mille läbi siis Baske tunnustades kui rahvust, kellel on õigus ise otsustada oma riikliku kuuluvuse üle, aga see laul on väga huvitav, aga ei ole väga, ta ei ole selline dogmaatiline tekst. Kui me kuulame selle sõnu, siis me näeme, et seal viidatakse sellisele jõust galerii, alevi, sellisele baskikeelsele, piirkonnale, mis on sõbralik teiste rahvaste suhtes ja mis sa, mis viitaka imigratsioonile viitada erinevatele sotsiaalsetele kihtidele selles ühiskonnas, kes siis võiksid omavahel koostööd teha, et on sellise nagu sõbraliku sõnumiga laul, et kui me kuulame teda, siis me näeme, kuidas siin aeg-ajalt hüütakse isikute nimesid ja kui me vaatame neid isikute nimedest, keda seal hüütakse, siis need on täiesti rahvusvahelised Rossa Isaro, Omaar Arane, Carlos pitoore madi, et need ei ole kõik baski nimed, et see, selle laulu sõnum on, on selline nagu tänapäeva või senine tuleviku Baskimaa, mis peaks olema mitmerahvuseline. Nonii kuulamisest sõbralikke Baske laulmas mina tänan, Merilin Kotta Tallinna Ülikooli hispaania kultuuri lektor, selle vestluse kirme nuriibest ja baski keelest ja kirjandusest. Mina olen Peeter Helme, kuulmiseni.