Te teate küll mängitakse tihti kohvikutes, tuletab sulle meelde tallaberg, Aedkopikutu. Saatejuhid Rein ja Jarek on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet. Vaat mis saadet. Tere tulemast. Tere tulemast. Tere tulemast meie programmi kuulama. Jarek on tõepoolest ennast sisse seadnud ja. No ütleme siis vahelduse mõttes, kus kohas? Rein, ma kuule, väga täpselt räägid selle Emajõe ürgorus. Sihuke imelik juhus, kus me oleme siin kogunenud kell kolm laupäeval kohvikusse maailm ja siin on rahvast paksult täis, siin ei ole ühtegi vaba kohta, kõik inimesed karjuvad, röögivad ja joovad jäätisekokteile. Kas tõesti jätsin, ajab inimesed nii pöördesse, kas tõesti jäätisekokteil, mis sa paned sinna ise kokteili? Mina ei pane sinna mitte midagi, ma pean rääkima tõsiselt töötajatega. Aga mis, mis põhjus, mis toob laupäeval kell kolm päeval kohvikusse inimesi, mis on tavaliselt nii tühi issand lugu ei ole ta midagi nii mehine. Eino, eks see ilus ilm ja tead küll. Ärme hakka tüüpilistest raadiosaatejuhtide sõbrad lähedal nägemist. Tüüpilist raadiosaatejuhtide jutt, räägime täna siin ja päike vaid hoopis kõike. Seal on kõik täpselt samamoodi nagu alati. Meil on täna külaline, nagu ka alati. Ja seda, kes meil külas on, ütleb teile kohe. Jarek Kasar, tere. Melon külastajana ja. Ei, ma ei ütle. Või ütleme, kes meil külas on, Me paneme külalise poolt valitud esimese loo peale. Me oleme alati öelnud, hoiame seekord põnevust, hea mõte, väga hea. Kõlas poolakeelne muusikapala, mille järgi võiks arvata, et meil on külas näiteks sakslase liider lehvaleeezzaway, kadunud paavst Johannes Paulus. Võib-olla seda ei tea. Mul tuli üks poolakeelset laulu, kurat, ma ei saa. Ma ei saa jätta rääkivat, mul tuli üks väga tore pool anekdoot meelde, kuidas Poolas oli peale Poola sündmusi, mis tegid kõik Poolas väga, tõsisesse kurvaks. Kuulutati välja komandanditund, seal oli. Seal oli üks üks kuririigi juht kandiliste päikseprillidega, skulptor komandör, tunni, et tohtis maha lasta kõik inimesed, kes talle kümned tänaval kõndisid, siis anekdoot. Kaks tonni meest kõnnivad 10 enne kümmet, siis näevad üks mees hästi kiiresti siba mööda tänavat. Eks tunnimees paneb püssi palge, laseb plaksti maha. Teine küsib siis jamad, kellelgi 10 pärast, 10 seal inimesed, seda ma tean seda meest, ta elab siit nii kaugele ei oleks jõudnud nii 10. Kop kuule, aga ütleme külalisele tere, tere külaline. Tere. Tere külaline. Tekkis selline küsimus. Et kust sellist muusikat üldse leitakse, siis peab selleks poola minema. Teadvus, ainult niisugune bänd on olemas, nii vahvat muusikat teeb. Käisin seltskonnaga kohvis Poolas ja siis istusime ühes kohvikus ja see oli üks väga ilus tüdruk, oli paarid admes, küsisime tema käest, mis muusika. Ja siis ta kirjutas väikse paberilipaka peale Mele. Me olime tallis ei loeta. Anneline Bogodno, AC seal mingi populaarne bänd seal Poolas vä? Minu teada küll jah, aga mitte kõige populaarsem. No kurat, kõige populaarsem olla täitsa kihvt, ma ei ole nii ammu nii mussi kuulanud, kuigi ma kuulasin eile. Käisin nelja ühel kontserdil, mis koosnes paljudest väikestest tähendusega kontserditel, nimelt paljud bändid astusid üldse esimest korda üles, ma käisin Põlvas noortebändide festivalil ja nii palju ma võin kõigile raadiokuulajatele lohutuseks öelda, et Eestis muusika hetkeseis on väga hea, seis on meil üks, null meie kasuks, sellepärast et Eestis on väga häid kihvt vahvaid bände, kellest arvatavasti selle aasta jooksul kõigist kuulda saab. Igal kombel kõik, kõikide kontsert lõppes sellega, et meil tuleb album juulis joonised, kõik niuksed loba ja kõik lubas absoluutselt kõik lubasid ja, ja vähemalt kui mitte kolmveerand, siis pooled albumid, mina soetan küll endale, sest tõesti väga vahvat muusikat oli. Jättis sügava. Ühe sügavamale muide jäätis muidugi ansambel Winny Puhh, keda ma ei olnud kunagi laivis nagu niimoodi näinud ja Live oli, nii et ma arvan, et nad ongi niisugune kõva laivi bänd. Avalikkus teab, Ove käis meil kunagi saates Gavini Puhhist, on ju ei mäleta ja ja avalikkus teab vast nende laulu, seda nuudlidhapupiim. Kas külaline teab, ta laulab, tean küll, jah. Kuidas külalisi laulistab. Ka meeldib see laul tänu hoogne tantsuga üllatav ja, ja oma vimkadega külaline Eesti muusika hetkeseisust arvab seda väga palju ja puudub igasugune ülevaade, juba ammu oli niipalju, kui tükati seda aeg-ajalt kuulan, siis siis on seda saastaga väga palju. Noh, jah, aga aga kui rääkida nendest ansamblites, nendest, kes noorte mändide festivalidele esinema, teda tihtipeale tõesti head, aga see kuidagi see headus väga tihti väga kiiresti ära valeta, tähendab noore bändi headus, mis alguses on olemas ja värskus kaob ära esimese plaadiga umbes kaobki nagu läheb nagu millest see tuleb, kas tulevad kas tulevad vanad paadunud viina lehaga nahktagis produtsendid ja poisid, tulge, ma näitan, kuidas asjad tegelikult käivad ja siis teevad neist. Ei tea jah, võib-olla selles testis on see esinemist. Nagu see, see võrgustik on nii väike, et kui sa võid olla Eesti kõige parem ansambel, et siis see tegelikult ei ole ikkagi mitte keegi, et sul tegelikult ikkagi ei ole nii palju kontserte kuskil teha või siis ikkagi hakkad lõbuks Narvas mingites pubides esinema. Vot sinu, sinu võib olla. Kas teil ei ole esinemisi siis hästi palju? So what on, on küll, aga, aga mis feimi või sellest tuleb? Ei tulegi mingit miskist, Seimise muide tahaksid, kui sa tahaksid, ega ma ei teagi enam kunagi, kui sa veel noor olid, siis sa veel mingit tahtsid, siis ei tahtnud üldse tuligi kogemata iseenesest, aga nüüd oled tahtma hakanud, ei ole ka tahtma hakanud, aga teinekord kui näiteks seda, kui, kui mõned artistid, kes peavad ennast tõesti kehtigi paremateks bändidekse kõige paremateks superstaari lihtsalt tegelikult, et et see on nii naljakas, et Eesti on ju nii väike, tegelikult oled kihvti parim bänd mängis kuskil ööklubis ja pubides pidevalt, sest see võib olla teid aastas viis suurt kontserti. Ega neid bänd on üldiselt vähe, kes saavad endale lubada siukest suurt kontserti, kus on ainult nemad esinevad ja seal on ka ikkagi külalisesinejad. Ja noh, võtame siin ükskõik Smilersi terminaatorit, naljakas on, need bändid on juba 10 aastat olnud välja vahetanud, need siuksed, nii-öelda eesti kultusbändid siis või? Ja kuidas me neid saame nimetada? Jah, näed, see Padar ja sanpidi ka ei kandnud üksi välja, pidib ta kutsuma ikkagi selle Metallica ka sinna kontserdile, et saaks ikka kuidagi koos esineda. Kõrval ju võrreldi niisugune enne muusikapala rääkida ja et siis jah, muusikapala. No, kes see seda laulu ei tea, sise teen, mina ka, tean, siin järeki külaline rääkisid kogu laulu vältel sellest, kuidas ka ülikõva laul rääkisid kogu aeg hämmandist ka mulle tundub, et Hammond on nagu kõigist sünteetilise heli või muusika esilekutsumise riistadest kõige naturaalsem või selles mõttes, et teda peetakse nagu kõige isikupärasema saundiga, piinlik kõrvalt ei saa ega tohi, Hammond, see on niisugune mandon elektriorel, seal nagu, nagu ka Rows ja ja nagu ka kiriku kiriku orel on vist midagi muud, mis töötab samamoodi. Hammondi sees on vist mingi suur ketas, mis käib ringi, kuidas see käib, sa tead täpselt öelda, see? Ei, ma päris täpselt ei tea, aga seal mingi kuidagi seda, seda vibrat tehakse vist füüsiliselt, jah, te olete oma lauludes kasutanud pärisemandid linalis stuudio ja siis aeg-ajalt isegi raadio stuudiosse vedanud kuskil nõmmelt bussiga hämades, selles mõttes hämalt selle suurt bussi, aga väga ime, vähemalt sellepärast on tal mingi hästi suur pill. Nagu ikka, nagu sinu kohviksin, umbes nagu kohvik, jah, tohoh. Nii suur ei ole, aga umbes noh, ütleme ütleme, et kõrge, kõrgem, kui see laud natuke väiksem. Vanematel häma, tütar veel isegi tooli nagu selle küljes juba eri suuruses. Kas teil on ka see kiiks küljes, et et oma ansambliga, kui te teete, et neid sündi igasuguseid plagi neid ja neid asju ei kasuta, et ikkagi see põhi rea Pilled näiteks ei võta kuskilt sündivat seda hämandi saundivaid vaid teetegi ikkagi veatagi selle suure päris Hammondi kohal, et vaata, kas see kõlab, see kõlab välja ka lauludest hästi, kuigi ma olen tähele pannud, et Eestis igasugused stuudio mehed suudavad selle soundi nii ära lörida, et lõpuks on just siin, arutasin üks päev, ühe muusikat oli kastan Füügahorniali kasutanud ja see kõlab nagu mingi suvaline metsasarv kui, kui, kui, kui peale peale stuudiomehe stuudiomehe, nupu keeramise. Vot sellised tootmisprobleemid on teil muusikutena, muusikutel on alati tootmisprobleemi, arutleb mingi juht, juhtme jama ja alati saab arutada midagi. Targa näoga, see on. Oota, mitu albumitele on praegu? Pakun, et viis või kas helipilt on muutunud ka ajaga? Mõtlesin enda jaoks, kas sa kuulad oma vanu laule, et kas sa, kas sa mõtled, et vao, mis me tegime täiesti perses, et kust, kus me võtsime need ideed ja asjad kõik, või sa kuuled oma vanu laule, et kurat nüüd me teeme ikkagi hoopis teist paremat kraami? See kas nii palju kui seda? Ühelt poolt tuleb nagu ju kavalust juurde, samas vastutustunne ka kuidagi nagu muutub. Samas ta ei oskagi nagu võrreldav, üks päev kuulasin vana plaati sooloplaate naljakas. Vaata mida tuleb juurde, kavalust, kavalust tuleb juurde, kuidas, kuidas nagu asja kavalam oli teha või. Aga samas samas tuleb ka näiteks oskus stuudios paremini asju ise teostada, mitte see, et tõesti stuudio helimees teeb tegelikult selle kõlapildi, et, et noh, et siin ära siia kaja pane. Targa näoga, väga aus külaline on meil, kes nimetab meisterlikkust kavaluseks. Tegelikult see ongi. Tegelikult vot mina ei ole nõus sellega, aga aga see selleks, meisterlikkus ei ole alus. Või on Jahjus vot või on äkki kõng? Ei noh, see selleks. Ei, ei, ei, see just ei ole selleks. No ja siis mul on külalisi, oleks niisugune küsimus, et ma näen külaliste aeg-ajalt kõndimas mööda Supilinna, sa elad seal või? Mina sain alles teada ju nädal aega tagasi, et sa Tartu kodanike parklas hästi palju näinud sind, aga ma mõtlesin, et sa käid töö asjus, saad ju teatriinimene kõva, mis sa oledki tegelikult mitte ainult muusik. Noh, ma ei ole ju nii väga, no kes seda teab, kas teatrikriitik ja isegi teatrit teinud kunagi tõsi, siin isegi viis aastat teatris saad kirjutanud muusikat teatritükkidele, seda ma tean. Jah, ja siis ma olen kirjutanud isegi muusikali libreto. Ja siis mida me mängisime isegi mingi paar aastat Pärnus. Sa ütlesidki Pärnu teatris, jah, töötasingi Pärnu teatris ja kaks aastat taga kaks aastat töötaja, siis nüüd aasta aega elanud Tartus. Miks just Tartusse ja, ja, ja meie alati teada, sellepärast et Tartu on ikkagi selline, siin on see kultuurne õhkkond. Kohe kiri oleks ka märganud, et käia mööda tänavat inimestele hoopis nagu teine nägu nooruslik ilme, mida. Noh, mis tänu tudengitele, et tudengid käivad ja ja noh, ka kõige need armsad söögikohad, vaatasin, et Rüütli tänaval Vanadele inimestele, no täna, et need need ilusad paljaks kooritud tellisseinad ja kõik need palgid ja kõik need vanadel tartlastel niukesed kultuurist vaevatud nagu sinakaks läinud näod ja ta on eluaeg olnud kultuursed. Rääkides kultuurist, võiks seal viimast korda meie saate ajaloos puudutada teemat kultuuripealinna kuidas, kuidas sinu emotsioon? Pole seda kirjutist viimaselt 10-lt saatekülaliselt. Et kuidas sinu emotsioonid on, et mis, mis lin sulle oleks sobinud? Viljandi või hullu vähemalt Mul oli tegelikult üpriski ükskõik, piinlik tunnistada, ma isegi vahepeal plaanite sinna, et äkki peaks viitama Tallinna kampaaniaga, aga siis ma kartsin, et äkki siis ma saan peksa Tartus. Tõenäoliselt oleks oleks korraliku keretäie seal supi supilina. Erne poesson, peksad, seal on need mehed on eriti selle asja peale eriti vihased. Aga see oli kuidagi nii naljakas kultuur, kogu see kultuuripealinna asi nagu, et nagu siis ilma ilma selleta, et kultuuri tallingultuuriverendakse saad nagu laulupidu jääb ära või et kui, kui Tartu kultuuripealinnaks ei saa, et siis jääks nagu midagi ära või natuke meeleheitliku mulje. Kõik mõlemapoolsed liigutused jätsid väga meeleheitliku mulje. Et nad nimelt, et miks see siis kuidagi järsku Kus kandis seal supilinnas elada, kui saladus pole õlletehase juures? A sul seal mingi kraan ka veetud. Kuule, ühel mehel olevat olnud seal olen ka kuulnud, aga ma arvan lihtsalt. Aga samas, aga samas, kui maja on vastu mingit õlletünni, siis ei ole mingit probleemi puurida öösel natukene päike kraanikene endale. See oleks ikka saax hull. Aga ma elan sellises kohas, kus seda pärmi lõhna või seda leiva praetud leiva lõhna. Eisen ja mina olen lihakombinaadi lähedal, see ei ole hea, seal ei ole mitte praeleib ja ei ole praeleib, seal on. Teed Pi. Nonii, olgu muusika, võib-olla tõesti alko. Ikkagi inimesed vaatasid imeliku näoga meid siin kohvikus praegu, kusjuures pooled inimesed Rein lahkunud vaiksemaks. Lauad on tühjenenud, jah, ega nad ei talu seda jama tekki saadet tegema hoopis Rüütli tänaval Rüütli tänav tühjaks jääks, jah, kõik kõrvaltänavaid pidi need tüütud mehed, rösti, tänavaline ühtite duellid, need segavad oma kollistamisega. Trikk nali või päriselt? Terve päeva abitult meeleheitlikult kalambuure visata, aga tuleb välja, nagu ta tuleb. Kas vanasti tehti paremat muusikat kui praegu, issand kui loll küsimus? Loomulikult loomulikult tehke muidugi, aga miks? Miks nad siis ei oleks sama halba teha nagu jah täpselt, et mis nad paremat pidid tegema, miks praegu süüa ei, tegelikult ei tehtud, tehti ikka nii hästi, koostati ma. Siis ma oskan selle kohta öelda, aga sa arvad, et kui inimesele anda kõik võimalused kätte pillid ja kõik asjad, kõik, iga igasuguseid Hämondid ja ja, ja, ja, ja ma ei tea, mis, mis arhid anda kätte, et arvad, et inimene teeb siis paremini muusikat kui see inimene, kes ei ole võimalusi ja lihtsalt teeb ise mingisuguse pilli. Kas sa arvad, et see sõltub ju kõik sellest, et mida sa selle hea muusika all silmas pead, kas isend muski all pean silmas seda, et, et, et, et on niukene ta lahe, mõnus, mõnus ja papp nagu kuidas? Sa oled, arvab niisugune hea muusika, ma olen, ma arvan, et ma arvan, et kõik saavad aru, milline hea muusika meie, meie raadiosaate kuulajad saavad küll aru, ma olen jumala kindel, sa sattede või? Kirjutage kõik. Kuule palun, kiri, mis on hea muusika, vaatame, kas see on. Kas need kirjad on ühesugused jah, et me kõiki kirju ette jõua lugeda, mis meile siin tuld on, aga aga jah, meil ei ole vist ühtegi kirja tulnud terve saate ajaloo jooksul. Aga sul on arvuti praegu lahti ütlema, meiliaadresse, äkki keegi saadab selle, sellega ei ole meiliaadress tegelikult tegema aadressi muidugi kistan suhelda inimestega peale peale ka saatekülaliste ja on ju? Olen olen, ütled õige asja välja, kui oled, et meiliaadress võiks teha küll, jah, võiks teha aitäh sulle külaline, selle hea idee. Ja sellepärast mulle meediat sihukesed ikkagi siuksed papist ja puust kirjad, need on head. Paberümbrikke ümbrik tuviposttuvi tuvi küljes, väikene raskesti loetav, sädel sedeli pisut kakane jala küljest võetud. See sulle meeldib, gripis gripp, linnugripini vot nii, aga et see räägime muusikast ja muusikaalideemia, jah, jaa, muusikali tegelikult kui nüüd nii mõelda, et siis seda hea muusikat võib hinnata nagu kratiinselt ka ja sellepärast võib, tänapäeval ongi natuke olukord halvem, et kuna seda head muusikat, popmuusikat on tehtud juba nii kaua aega, siis on tekkinud sellised kujutelmad, et kuidas asi peab kõlama. Ja siis tihtipeale tundub, et muusika on juba hea, sellepärast et ta kõlab õieti noh, et see on hea rege lugudesse, kõlab nagu nagu räge seal hea rokilugudes kõlab nagu rokk, aga tegelikult on crap. Et, et kui, kui ei ole teadmist seda, et see nüüd hea lugu, et seal see nüüd see stiil väga õieti tehtud, see stiil, siis, siis on lihtsam elada selles mõttes ma usun, et see inimene, kes tegutseb Kelly, teeb paremat muusikat või tal on lihtsam teha head muusikat. See pill kõlab kooriginaalsemalt kindlasti, et, et juba see kõla on hoopis teine ja teistsugune ja midagi niisugust kõrva siis paitavat või ründavat. Et kui inimestel ei ole inimestel, kes muusikat teevad, ei ole kohustust olla kellegi moodi mingisugust olla mingis süsteemis sees või püüda sellega sarnaneda, siis on lihtsam. Aga kui sina alustasid koos oma sõpradega, kes te moodustate, ansambli külalised, kas kas teie teate, mis teadmine teil oli, kas selline teadmine, et tahaks teha seda, mis tavaliselt tuleb, või teil oli ikkagi teadmine, et tahaks selles kindlas valdkonnas selles kindlas žanris? Meil oli niimoodi, et me, et kas te teadsite, kus otsast toru puhuda? Pillimehed olid ju kõik juba ja juba täitsa tükk aega tegutsenud, täitsa tasemel pillimehed täiesti tasemel pillimehed, et nende jaoks oli see nagu vaheldus sellele põhiansamblile, kus, millega nad ikka mööda Eestit ringi tõmbasid ja kõvasti kõvasti sulli ja feimi teenisid. Aga, aga minu jaoks oli see nagu lihtsalt sellepärast huvitavat, et see, et tahtsingi proovida, kuidas siis tegelikult siis rokkmuusika kõlab, kuidas siis kõlab see muusikaga, et kuidas, kuidas seda siis, et tegelikult me nagu proovisime teha õieti, aga ei tulnud välja, ütleme nii. Et nii on ka võimalik. Aga kui niimoodi teha muusikat nagu siis mitte ehedalt, selles mõttes, et noh, niimoodi mitte nagu see, kes ise pilli teeb vait nagu need, kellel need pillid juba antakse, peod ühesõnaga, et kui tehakse muusikat, mis, mis püüab sarnaneda või olla ehtne või kõlada ehtsalt millegi muuga kokku. Et see muusika võib ju ka ometigi olla tegelikult nagu ehe või see, see ei tähenda, et tal see võimalus ära võetud, ega ju, ei ja, ja tihtipeale, kui tuleb mingi viga sisse või mingi äpardus või et läheb muidugi nagu midagi ei tule nagu päris täpselt välja, et siis ongi tihtipeale ka lahe ja isegi siis, kui kõik väga hästi välja tuleb, siis võib hoopis midagi muud välja sellest olla. Vaat see on ka lahe. Olles kuulanud teie muusikat, kogu aeg tahtnud teada, kuidas te, kuidas te kirjutate neid laule, et kas, kas iga pillimees bändis osaleb ka selles kirjutamise protsessis, et, et kas kõik mõtlevad loovalt kaasa või on niisugune keegi põhimees, kes ütleb, mis sa pead tegema ja mängima. Produtsendi mäneka moodi mees, kes ütleb, et mänginud niimoodi sellist käiku või on, või ongi teil siukene? Kes teil liider bändis on? Sõltub lugudest. Ja sõltub tihtipeale mingi kolm inimest, kes aeg-ajalt nagu kõvasti liidripositsiooni kahmavad ansambli sees, aga, aga siis siis jälle väsivad sellest ja siis siis on väga õnnelik, et keegi teine seda teeb ja vahepeal ei olegi liidrit. Siis oleme väga kurb kurbkott. Aga nad on kõik ise muusikat liider, peab olema ikka, et asi oleks. Edasi tuleks hea. Et laulus oleks hea. Jah, et keegi peab ju selle kuidagi ikkagi ära vormistama, mõned laulud samas on ka niimoodi, et seda polegi nagu vormistatud, et olgu, nii jääb ja siis ta kontserdite jooksul tegelikult ise aastate jooksul võtabki. Vaata mingi vormi. Kas kõik pillimehed on pühendunud ansambel, külalise tegemisse mitte mitte ei võta kuskilt Inese projektidest lisa või teise projektidest. Ei mängi Homenja bändis Johomenja bändis, Inese bändis ei mängi külalist ansamblist keegi, aga kõik tegelevad millegi muuga küll. Et see bändi niisugune ikkagi sihukene nagu hobi värk. Ma ei tea, ma teiste eest julgen tugeverene hädinfon. Hea oleks, kui see, kui saaks nii-öelda jah, aga see on isegi täpselt ei saa aru, miks, miks me seda teeme, tegelikult võtab ju hirmus palju aega ära ja tervist tapab nagu eilegi oli kontsert ja täna sai kuuest alles magama. Et see tegelikult ju ei ole üldse nagu hea kohane. Kes siis noh, jah, see on küll, see on küll kohutav, on kohutav. Lahe. Võib-olla vahel üks väike muusikapala jaapani artistide esituses. Ma ei usu. Nii midagi netis lugeda kirja, et tuhandeaastase Tartu poole liikumine üheksa 900 kaheksakümnendatel ja 990. juubeli suurejooneline tähistamine võiks kultuuripealinnaks valmistamisest isegi püsivam ja laiardasime siht olla jajah. Praegu küll aga külalise kaasa toodud plaadilt laul, kus, mida esitas keegi noormees Okinaavas. Läksite Jaapanisse ja küsisite esimest korda läksite kohvikusse. Esimest korda läks Tokyosse baaritädil ei, ei, ja see laul rääkis meile sellest kui, kui tobe tundus talle suurlinna elu, et nad on tänavatele pannud peale katused ja nad ei näe kuud ja tähti yldse ootan vast naljakat. Seal oli tõesti sellist nagu sellist iroonilist tunda on ju vahvad tüübid. Sääst, nemad on. Vaata, ma ei teagi seal mingist 60.-te 70.-test. Mesinik David, tööline, kes ja kes ja Bob Marley, kes on öelnud riik Uuder, kes on selle mehe kohta öelnud. Et see on õige mees, vaata mis te seal, mis nad seal Tallinna. Kas sa oled regem, muusika fänn? Suur muusikafänn. Bändi lugudest on tihti sihukest sihukest rege hõngu välja tulnud. Välja imbunud on tore küll, jah. Aga samas jube tüütu ka, et siis selline küsimus ka veel, et et kas teil on bändil mingisuguseid seoseid sellise vene ansambliga nagu Uma Thurman? Ei ole, sa tead, sellist ei tea? Ei tea. Tead, ma ütlen sulle ausalt, see kõlab. Ei muidugi liialdus, see oli väga suur, liiale läinud, hästi lahe venna Uma Thurman on sama raha ansambel, kui teie. Siis modeki välja tšeki kindlasti välja. Tõlge sul ei ole Reinautos kasseti lõngast. Lauda ise ütles, et jah, sinna ta siis nüüd siis jäigi. Et sebima, täitsa kihvt asi armastuse pärast, sest need häbenevad seda. Põrandad siin midagi. Midagi seal niimoodi, eks ole. Ja palun jälle kuulajatel ütleme teenindaja tuli, kas, kas me tahame midagi? Ei taha vist? Ei soovi midagi, ei soovi midagi. Et kas minu oletus on väga vale, kui ma ütlen, et meie tänane külaline on hindama siirust muusikas ja üldse inimeste juures? No ilus oleks öelda niimoodi. Vähemalt tahaks hinnata siirust inimeste muusika juures, mulle tundub, et nagu see koju ise nihvama ei lähe pärast Mihvama lihvimine vassimine ja valetamine. Et, et ise oled Kaus inimene ja niisugune siiras ja no ei ole, ei ole. Kui nüüd aus olla, siis ei ole nii, et sa hindad inimestes siirust, puht ärilistel ei saa endale, see on eesmärk. Eesmärk vabanemise poole tahaks läbi ausa aususe, nad tahaks olla aus, aga esi esialgu on olen suutnud nii kaugele minna, et on, tunnistan endale, et ma kus mul on täpselt sama probleem, muide väga oluline samm sellel teel targaks saamise teel, et sa ei pea midagi, just just ma nii loll, et mul on lootust kunagi targaks saada ja, ja ma olen kõigest aasta aega elanud praegu Tartus, kui ma veel näiteks aastakese elada, siis ma jõuan veel kaugemale. Oota, kus linnas? Vaata, kus õnnestus, enne viis aastat elasin Pärnus ja siis ja siis enelasin Kadatus koolja jäin koolist ripakile, siia medi sünnipärane tartlane, sünnipärane Tootsist kodu lähedal näha, seal tehakse briketti reketist, seal tehti ka neid madratseid, kriket madratseid ei, täitsa täispuhutavad madratsid tehti, seal ka tehti, siis tehti seal penoplastist, kiivri, neid põhjasid ja, ja siis penoplastist neid istiku manna, sest kui sa oled augud sees, saad kohe mulla Vannas. Ja siis pange oma penoplast plastist kiivri põhjad pähe, sest sajab järgmine lugu. Nii sissejuhatust teeme loo tõesti, tegi hea sissejuhatuse, teeme siis looga. Aga vot nii, viimati rääkisime siin Tootsist kuskil selline meil pärit on tegelikult ja, ja tema jutust jäi kõlama. Ta kirjeldas seda, mida kõik on, on toodetud seal läbi aegade. Jäi kõlama, et seal on ilmselt tegutsenud mingisugune insener, kes on mõjutanud kogu tootmist insener, keda võlub nagu materjalide kokkupressimine Mulle tundub, ma ei ole kindel jutu point minu jutu point miks peab jutu point olema, ma olen ka kogu aeg sellele mõelnud, kas lauludes on mingisugune point Me oleme ära. Meelelahutusäris praegu tegevad ja selles äris maksab see, mis meelt lahutab, on sellel pointi hüvite nii. Meelelahutuse pärast. Ei me seda pärast veel, mille pärast? Sully pärast. Oleme proovinud Sully pärast ühtegi ühtegi lugu mitte teha, aga varem proovisime sellest üle saada irooniaga, tegelikult hakkab irooniaga kuidagi ära väsima, et äkki on nüüd õige aeg lõpetada uut bändi tegema hakata. Oled sa mõelnud teese? Kas sa arvad, et teie kõrghetk on veel kõik arvavad, et nende kõrget on veel ees, kas te arvate ka või või, või tee kõrghetk? Eile? Ma arvan, et selline tunne on küll, et me oleme selle kuidagi, et see oli muidugi maha magada, aga, aga samas meil on üks plaan, et me teeme ühe väga hea plaadi. See on see asi, et igalt peolt tuleb ära minna. Lörtsine kõrghetke, et siukest kulminatsiooni, et et et pidu oleks, jääks meelde. Heana alati on kuskil mujal juba mingi uus pidu käimas. Muide, see kunstilise kunstniku või kunstnike grupikarjääri kõrghetk on miski, mis selgub alati homme. See nagu tagasi vaadates me mõistame seda. Poisid, kuulajad, mõned naised. No loodame, et nende hulgas on ka laps, kuulajad ja lapsi, naisi, lapsi ja vanureid. Kõiki neid, keda seda ei tohiks naisi, lapsi, vanureid, ja morstab ühend, pühkijaide kalureid, alus, asula asula, tundub, et kõrged, kas ei, mulle ei tundu? Vot võta aiandeid närvi veel ühe albumi kuulajad ei näe kunagi meie nägusid, aga need on tähendusrikkad, kui nad sind Ta ei käi, istusin meie ümber, aga, aga ma pean ütlema, et kui ütles, et võib-olla on kõrgelt möödas, siis külalise nägu hirmu ja sealt läks nagu rohelise värvi õrna rohelise värvi laine koos sinna juurde kuuluva hämmastava ilmega. Käis üle, aga on niisugune hirm, et äkki on niisugune spekter hirv ei ole, aga eks seda ikka mõeldud. Te olete töötanud koos lastega. Oli seda tore teha? Oli, oli värskendav energiapuhang, mis teil lastelt saite? Vöölise tüütu. See oli see, et meil oli siis igasuguseid asju endalgi nagu juurde õppida selle kava jaoks. Lapsed tegutsesid nagu täiesti oma omasoodu. Ühed, lapsed, kes tegid meile tantsunumbreid, nüüd me räägime üldse laval esimest korda, kes lapsed, kes laulsid meie laule, Ühed neid me nägime ka ühtesid laval esimest korda, kas vene lasteaiast. Ja lõpuks ei laulnudki üldse lapsed. See selleks. Jah, väga tore lastega koos töötada. Kas sul omal on ka lapsi? Üks on ja kuidas temaga on, koostajad on ta koostööaldis. Ülbe vana laps on saak, kolm poiss või Ross. Siis ta üldon. Nõndamoodi tõlgan, ta isa meeldib, käsutab ei ta ise. Ta nagu isa uhkustel vist ei ole visastaniuma poogen, aga õnneks ei ole, aga ta on nagu ka. Ta meeldib käsutada ja siis siis ma mõningaid tülitseme sellel teemal. Aga muidu ta on väga südamlik poiss. Kui te sel teemal tülitsete, siis järelikult peab ka sulle meeldima käsutada. Kui juba tüli tekib. No ei meeldi, kui käsutatakse, ütleme nii, kummalegi ei meeldi, et sõjasa oled käinud. Ei ole, miks, miks sa ei ole? Ma olen, oled muidugi, iga mees on sõjaväes käinud järgi sõjavägi, ma ei tea, kui see oli niisugune lühikese pooletonnine, ilmselt see oli pooletunnine, aga rohkem ta ei ole minust eemal olnud. Mina tahtsin sõjaväkke minna, aga mulle öeldi, et Nad mina ikka kõigepealt ülikooli, et siis, et siis ma lootsin, et võetakse ülikoolist äkki pärast esimest kursust saaks meheks, aga, aga ei võetud. Ja lõpuks, siis, kui ma ülikooli ära lõpetasin, pärast seitse aastat õppimist, siis siis särama ei tahetudki mind sõjaväkke, see oleks niikuiniiviisi orkestrisse pandud. Jah, või nagu seinalehte tegema või unis Lubelisest vend käis sõjaväes ikka rääkis, kui tore oli, kuidas nad ehitasid mingile kindralile kodu ja siis saagisid vanu tammeuksega, saaksid väiksemaks. Läheksite ukseauku kuulama mingit marssi. No vot selle sõjaväelaul, kui tahaks ise peale lauda, jah, see on niisugune sõjaväge marssida. Selliseid sõjaväes käikski, muideks Jamaical on, kas ma sõjavägi? Ma ei tea, kas sõjavägi on, aga lapsed käivad koolis küll täitsa nagu sõjaväevormis, siukses khakivärvi mis on trükist ja siis ansambel A-rühm, Nemad on ka endale khaki selga tõmmanud. Uue plaadi pealt nägin, oli täiesti ja kõik olid sihukesed sõjaväekostüümis meid ennem süüdistuse ansambel A-rühmast, kuul, teenistus ka siin kohvikus, kui keegi, kui keegi neist tähelepanu ja, ja sai muna. Ta jõi õlut. Jeerunudki pohmakas näoga. Sade mina nike alati tahtnud küsida, mille pärast nad eesti räppar nagunii sportlikult riides käivad, vaata-vaata mind, noh, sina räpane räppar, miks ma lugesin lehest, et sa ei ole räppar, hull, lõpeta nalja, sa tunned räpparid, tunnen hästi räppareid näiteks näiteks mingi see ansambel, mis neil on kogu aeg karta, et niisugune hirm, et äkki nende kontserdil vilistatakse välja siis spordiriided kiiresti ära joosta ja noh, see oli üks spekuleerimise linaga sama lani nagu minema nagu siluma teda nalja järgneva jutuga, et ma ei hakka seda tegema. Kelleks nad järekite ajalehes nimetasid, kui teda räppariks ei nimeta ja oleks ka teada, nimetati räppariks. Jarek ütles, et Ta ise vaidles vastu ja ega need ajakirjanikud, nad ei saa ju arvuga, mis sa ei ütle ju kunagi alternatiivi, sulle öeldakse, oled räpased, et sa ei ole kunstnike. Elukunstnik Kiwa oled vä? Kiva lihtsalt elu? Selge? No mis siis veel, kas me paljastame kõigi kuulajate ees, kes meie saatekülaline on või? Võib-olla see võikski jääda saladuseks, aga võib-olla jätaks saladuseks? Mõne vihje võiks anda, muidu me muidugi mõnedes meie anna enda kohta üks vihje, et ainult sellepärast teie reiting langeks väga, et selle, see on ainus põhjus kuidas sa vihjaksid endale. Kui sul tuleks endale vihjata, siis kuidas? Ei oskagi enam nagu mul on ausalt öeldes reitingust täitsa kamaoja, kui vihjaski, mida ma kartsin ka. Ma tulin niikuinii teie saadet juba päästma. Ütlesite, et kui teil kargetused, kui külalist ei ole, siis lõpetatakse saade ära ja tegelikult oli odav nipp siia, ta ta mind väga hästi töötas, teeb ennast haledaks ja ütles, et nüüd ma annan sulle teene võlgu. Jumala sulle teene võlgu. Mis teene? Jah, eks ole, nüüd, võlg on jah, oleks ka teada, mis seal igasuguseid asju ma teen klassika, vikerraadios, teatrisaadet, siis ma kutsun saareke sinna rääkima. Vot mina olen elus kirjutanud, teatriarvustusi küll. Valva ja ühe, väga hea, aga isegi kaks. Ühe ühe halva halvustama arvustuses kirjutasin lõik Talvustavaga sihukese õnnetu sisuga, natukene ei meeldinud tükk, lihtsalt aus inimene, hakka valetama. Kuigi pool Vanemuise vaatas mulle väga kurja näoga asjaga natuke imelik, et kui kirjutad halvasti, et siis kohe. Et mis sa endast mõtled ja ma ei, ma ei mõtle midagi, endast mulle ei meeldinud. Aga see selleks räägime headest asjadest. Tänasest. Ilm on jube ilus ja mina lähen küll täna pesen oma auto puhtaks ja lähen jalgrattaga sõitma. Mine ujuma. Kirjendana ujuma, mõtte, sinul on ju vees külmas vees soe. Ma käisin eile Tallinna loomaaias, hülged ujusid, tundsin ennast jube hästi. Tundsid ennast juba hästi võid, nemad tundsid ennast juba hästi, mina tundsin ennast jube. Hülgega kõrvuti ukse vahel, et vahet ei olegi, tegelikult visatakse sulle ka seda, et mina olen sinu arvates madalakarvaline täpiline, hall, oled eelsuse liha ja ei ole midagi. Nad saavad seal Jeesuse, lihavõileib on Jeesuse liha. HV-s, aga hakkame siis tasakesi lõpetama, hakkame ka siin siis. Liha veeretati sööma. Hakkame sööma niimoodi, et pritsib. Ja täname kõiki kuulamast. Ja keraalne külalist, et tulid meile saatesse, olid salapärane. Kahjuks sinu nime ei ütlegi välja, aga ma arvan, et ega inimene, kes kuulas meie sai aruga, kellega tegu, on? Jah, võib-olla viimase vihjena ütleks, et tal ei ole sportlikke riideid. Ja tal on prillid. Ja kui niimoodi vaatama hakata, pluss-miinus-miinus miinus kaks miinus kaks poolt käes miinus kaks pool külaline mägemisega miinus kaks tool, muusik, teatrimees ja muidu väga kuulus inimene. Supilinlane ja supilinnale. Uhkusega teatame sellest. Nonii, aitab kõike head ja paneme külalise valitud viimase muusikapala pöörlema. Nägemist.