Seda häält tänapäeval palju raadiost ei kuule ja ilmselt pole selle mehe imelised laulud siin Eestis ka ülemäära tuntud. Seitsmekümnendatel aastatel, kui Van Morrison oma parimad plaadid avaldas, see, mis toona läänest siia üldse jõudis oli peamiselt edetabeli muusika. Van Morrison edetabeli tipperit ei vallutanud. Küll oli ta muusikaasjatundjate ja teiste muusikute lemmik. Laulu intendamistlik, millega oma tänast lugu alustasime. Varis muusika aja kripeist hiljaaegu Van Morrisoni karjääri tipphetkeks. Pean selle arvamusega nõustuma. Suursugune laul. Aga sellel võrratul põhjaiirlastel on meile veel mitmeid meistriteoseid varuks. Täna tervitavad teid Eke Christian Erilaid. Ja Helgi Erilaid ja see on. Ajas ajas. Helijälge ajas. See laul pruunis ilmses tüdrukust on nüüd juba klassika. 1945. aastal Belfastis sündinud George aevan Van Morrisoni isal oli päris erakordne plaadikogu ja see, et kodus tihtigi džässi ja bluusi kuulata tundus poisile täiesti loomuliku asjana. Alles hiljem sai ta aru, kui ebatavaline nooruspõlv tal tegelikult oli. Vänneli umbes kümneaastane, kui ta kuulis esimest korda seda laulu. Juudi William lembeder Leen telli nime all tuntud kireva elukäiguga, andekas Ühendriikide folgi ja bluusimees. Noore Van Morrisoni jaoks olid Leeppeli laulud ja tema tugev madal hääl, nagu ta ühes intervjuus ütleb, tõeline hingeline vapustus. Need kütkestasid teda oma imepärase energiaga. Tänu neile avastas ta bluusi ja gospeli. Ja õieti tänu neile ja paljudele teistele bluusimeestele saigi temast laulja. Edasi meenutab Morrison, et kui ta hakkas ise esid temaleebeli laule siis pidi ta alati kuulajatele ütlema, et ta laulab kaloni toonegani laule. Leebeli nime polnud noil aegadel Põhja-Iirimaal keegi kuulnud, kuid Skiffi stiili kuningaks kutsutud Lanyndonega nii teadsid kõik. Ja toonegan laulis ka leedellid. Eriti tuntud oli lugu rokaelanlain. Seda kuulates mõelnud Van Morrison. Just sellist muusikat tahan ma teha Talv hiljem juba 1998 tegi tas kihlplaadi koos Lanni Doneganiga, millel oli ka õige mitme kleepelli laule, et minna tagasi oma juurte juurde ja muusikast rõõmu tunda. Rikka Van Morrisoni muusikamaailm on ikka väga ja väga mitmekesine, aga nüüd tagasi 1960.-te lõppu New Yorgist salvestatud albumi Astral võiks kohta on öeldud, et sellest sai populaarse uimasti LSD. Fännide suur lemmik ilmus saju aastal 1968 kui psühhedeelsed rännakuid päris laialdaselt ette võeti. Pärast uimastilaksu kõrghetke tuli kuidagi rahumeelselt maa peale tagasi tulla. Ja just siis oli õige hetk Van Morrisoni vaikselt voogavat laulud plaadimängijas käima panna. Pann ise ei kirjutanud kindlasti oma lugusid uimasteid läbijate jaoks. Belfastis isa bluusiplaate kuulates üles kasvanud uje noormees oli lihtsalt loonud päris oma meloodilise soundi mis kõlas 60.-te lõpul üsna unikaalse veidi džässi ja Iiri folki meloodilise roki sekka ning valmisidki sellised unustamatud laulud nagu. Muundanš nii kaunis nimi, kuutants, see oli Van Morrisoni kolmas sooloalbum 1970 esimene miljoni müügiga album, vahest ka. Et selle laulud olid hoopis elurõõmsamad kui nukravõitu alatooniga Strel võiks jamad, albumit kiideti ülistati ning selle ilmumise ajal 20 neljane Van Morrison on ka ise hiljem öelnud, et see plaat on klassika. Nimelt see viis, kuidas ta selle laulud muusikaliselt ülesse, kas niimoodi polnud seni veel keegi teinud. Ja tsiteerides kriitikut, vänd suudab oma häälega imesid teha, see tundub moondantsi plaadil igas laulus erinev olevat, ta kasutab seda otsekui instrumenti ja see sobib alati suurepäraselt meloodiaga. Morrison on jutustanud, ta avastas oma hääle teisme eas. Ta laulis kodus leedveli laule ja salvestas need vanale lindi makile. Isa ja onu mängisid taustaks suupilli. Ja kui laulud siis üle kuulate, leedis rännet, tal on täitsa vahva hääl. Morrison oli ise ka albumi moondens produtsent. Sest nagu ta on öelnud, mitte keegi teine ei taipa, mida ma teha tahan. Ka järgmine laul on samalt albumilt. Van Morrison elas neil aastatel New Yorgi lähedal Wood stockis sealsamas, kus ka näiteks Bob Dylan. Aga nagu paljusid teisigi, kutsus tedagi enda juurde maagiline läänerannik. Koos hipitüdruk Janet Laanetiga kolisid nad peagi marini maakonda Põhja-Californias. Mingi seltskonnalõvi Van Morrison ei olnud. Laval nõudis ta bändilt täiuslikku täpsust, kontrollides kõike kindlate kätesignaalidega isajaidaga reserveerituks ning publikuga suhtlema ei kippunud. Kui midagi ei meeldinud, Louis van lihtsalt lavalt minema kõndida. Koju ta sõpru ei kutsunud, pidudel ei käinud, on Chanetlanet õige nimega Janettoriksby meenutanud. Nende ühine õnnelik aeg polnud pikk. Janet, keda võib näha albumit jupellow Hani kaanel läks vahelist õige pea lahku. Ei mingit hullu armastus, tänu. Ega when Morrison eriti intervjuusid anda ei armasta ja ega ta oma intervjueerijaid just siidkinnastega ei kohtle. Talle ei meeldi, kui päritakse aina tema muusikutee alguse ja mineviku kohta. Ta on ameti, seda teed kõndides kümneid ja kümneid heliplaate salvestanud. Mõnegi intervjueerija on veennud männ närvivapustuse äärele viinud ja ühes teleintervjuus ta lihtsalt ei öelnudki ühtegi sõna. Ilmselt ei taibanud intervjueerija pärida, mis on õieti Ameerika pluusis, et see Morrissonile nii tohutult mõjub. Vastuseks sellele küsimusele puista fänn pika rea mustade bluusimeeste ja gospel lauljate nimesid only Huckerist, soni Williamsoni ja ütleb, et just nendelt Ta õppis ta magunsti. Vän kuulas tähelepanelikult Chicago bluusimeestelaulutekste Jessemm kooki, aeglasi meloodiaid. Ta luges Viitnike Jackie roog ja Alan Greensbergi raamatuid ning ühendas need enda jaoks musta pluusiga. Need kaks tugevat mõjutajat moodustasid Van Morrisoni loomingule kindla aluspõhja. Nii on ta väitnud ühes vähestest pikematest intervjuudest ajakirjale Rolling Stone. Aastal 2016. Van Morrison pole kunagi tahtnud oma lauludest väga põhjalikult rääkida. Sammu spontaanne, isiklik teekond algusest lõpuni on ta öelnud, kes tulevad kontserdile, lootes kuulda vanu laule, nii nagu neid kunagi salvestasin, pettuvad rängalt. Mina olen nagu Louis Armstrong. Kaks korda ühte ja sama asja idee. Igal õhtul murran oma laulud tükkideks ja panen ta asu uutmoodi kokku. Seitsmekümnendatel aastatel püüdles välvel pophittide poole, kuid kümnendi lõpul asi muutus. Lauludesse tuli aina rohkem spirituaalsus. Paar albumit olid täis kristlikku sõnumit. Ühe pühendas ta saientoloogia loojale Ell Ran abordile kuni lõpetas ise kõik usku pöördumise spekulatsioonid plaadiga nõu kuru lähvad nautiitšer. Nad valetavad. Minul lauludes pole mingit uskliku sõnumit, ütles vann. Aga hinge pugevat spirituaalsust kannavad Van Morrisoni laulud tänaseni. When Morrison on pikki aastaid USA-s ja Inglismaal elanud, kuid pole kunagi oma iiri juuri unustanud. Tal on mitmeid laule, sünnilinnast, veel fašist ja väga paljudes lauludes on viiteid Kaledooniale. Nii kutsuti iidsetel Rooma impeeriumi aegadel Šotimaad ja Põhja-Inglismaad. Morrisoni biograafid on tema muusikat nimetanud kelti sõuliks ka Kaledoonia soliks ja kirjutanud, et Kaledoonia vaimsus elab fänni hinges ning peegeldub tema muusikas jääd. Mõnedes Morrisoni lauludes peitub seesama unikaalne heliskaala, mida kasutavad torupillimängijad ja mida leidub vanas iiri ja šoti rahvamuusikas. Siin on koos tuntud ja hinnatud iiri folkgrupiga Chifteints. Ajakirjale Rolling Stone antud intervjuus ütleb Van Morrison veel, et laulude kirjutamine, salvestamine ja esinemisstuurid, see on tema elu. Ta on nõus Rovi Robersoniga, kes ütles ükskord, see on nagu hingamine. Lisaks selle eest makstakse. Aga kogu aeg on kiirus peal ja laulegi teete teinekord nii-öelda käigu pealt reisidel või lihtsalt autoga sõites. Mitte et see talle meeldiks, aga tema tegevusvälimuusikas on liiga suureks paisunud otsekui üks neetud impeerium, mida ta peab juhtima. See on väljend. Tal on sadu salvestatud laule, mis pole plaatidele jõudnud. Neid on alati olnud ka siis, kui ta Ameerikas musta nimekirja sattus. Selle peale küsib intervjueerija musta nimekirja, miks sa olid ju laulja ja saab vastuseks, tsiteerin ränni. Sina oled küll üks väga naiivne inimene. Sa ei peaks tegema seda tööd, mida sa teed. No sellepärast, et ma ei läinud muusikaäribosside räpaste tehingutega kaasa. Ega ma mingi ori ei ole. Järgmine küsimus. Kui sa noorena oleksid teadnud, mida muusikaäri enesest kujutab, kas siis oleksid püüdnud lauljaks saada ja fänni vastus ma ei tea. Tol ajal polnud mul tegelikult teist valikut, kogu mäng oli ärimeeste oma ja ka laulja oli nende oma. Praegusel ajal saavad muusikud ise rohkem oma tegevuse üle otsustada, kuid hoidku taevas, kui sa hakkad ennast rahulikult ja mugavalt tundma, kohe asutakse sind ära kasutama. Selline see maailm juba kord on, ütleb rän Morrison. Van Morrison ega pole lihtne toime tulla. Tema pikaajaline mänedžer, farmi kõuts, mehh on öelnud, et kes iganes vanniga kunagi koostööd teinud, olgu need plaadifirmade inimesed, muusika, pra mootorid või muusikud omavad suhtest tohutut respekti. Aga teisest küljest ütlevad nad kõik, et pole raskemat inimest, kellega hästi läbi saada tahtvat asju ajada, omamoodi. Kedagi ta väga usaldama ei kipu ning suhtlemisoskused jätavad enam kui soovida. Vann ise ütleb, et olen jah, pahur ja ekstsentriline vana mees. Aga olen selline sellepärast, et pole kunagi tahtnud teha muusikat nii nagu kõik teised. Mulle ei meeldi laval olla, sest mind peetakse staariks, tahetakse ka niimoodi kohelda. Tore oli nõnda, nagu noorena Belfastis laulsin, suhtlesin sõpradega, võtsin Diaalsemad väikese õlle. Ometi armastab When Morrison muusikat teha ja esineda. Pea igal aastal ilmub uus plaat ning ringreisid ei lõpe kunagi jätku, kui tal selleks ainult jõudu. ON Pekka OS. Mida võiks veel Owen Morrisoni kohta öelda vägagi palju. Aga piirduge sellega, et oma poolsada aastat kestnud muusikuteel on ta suuresti tunnustust leidnud trammiplaatide mitmetesse kuulsuste hallidesse nimetamise ja kõrgete riiklike autasude näol. Talle on antud briti impeeriumi ordeni Prantsusmaa kunstide ja kirjanduse ordu medal ta Alstele, ülikooli ja Belfasti Queeni ülikooli audoktor. Neljandal veebruaril 2016 tõstis prints Charles Van Morrisoni tema muusikaliste teenete ja Põhja-Iirimaal tehtud heategevustöö eest kuninglikul tseremoonial rüütliseisusse. Söör George aevan When Morrison sõnas, et tema jaoks oli see vägagi reibastav sündmus.