Nii palju, kui mäletan. Mu ema armastas väga laulda. Tabas ka ilusa lauluhääle. Laulmine näib olevat olnud omane tema perekonnale. Tean, et ka üks ema vendadest oli tuntud hea lauljanna. Emal oli õpitud selgeks kõik kirikulaulud sõnade ja viisidega mis tol ajal oli võrdlemisi harv nähe. Kuid ta oskas ka terve rea rahvalaule nagu suure tamme lugu ja palju teisi. Heid olevat alanud väga sageli just nooremas põlves. Nagu mäletan, aga minu lapsepõlve ajal laulis ema juba märksa vähem. Seda põhjustas peamiselt ajanappus ja igapäevaste murede kasvamine. Tuulevaat. See. Tuleb merre. Söödamees teen söögilauas sineering saare söödamäest söögilauas seeing, saane. Peen ta teest. Pingitseeng saare. Inreko on ikka laulu armastanud, aga eriti armastab täiust Mareti laulmist sest tema hääles oleks nagu pisut ema häält, kui see voki Võrina sekka vahel varemalt laulis suurest tammest, mida läheb raiuma isa oma seitsme pojaga, igaühel seitse kirvest kinnitades igal laulusõna otsa arusaamatu sink, sale proo. Millegipärast olen Indreku meeltesse kinni hakanud jusse imelik sink, sale proov. Sest seda tuletab meelde oma lauluga mingisugune roheka kõhualusega lind, kes lendab ühe pika puu ladvas täis ja kordab neid ema arusaamatuid sõnu igal kevadel. Mitte küll päris selgesti ometi kordab nii, et Indrek neist aru saab. Ja kui Maret laulab, siis tundub Indrekule, et ka tema laulab mingisugusest sink sale proost nagu oleks ka tema mõni ema või roheka kõhualusega nimetu linnuke. Mareti laulunud teised sõnad, aga Indrekule kostaksid nagu ema või linnukese laulusõnad. Maret algab näiteks nõnda. Kord istus jõekalda peal. Aga Indrekul kõlab kohe kõrvus Singsale proo nagu muudaks mingisugune imevägi tõelikud sõnatima. Kuulmeis viirastus liseks mõistatusliseks. No ta rääkis igatahes just siit ja see diako kõigepealt nad rääkida päevas just siit ja sealt ja koos asjust kõige. Kuule, kas tunne tassi, mehed tulgu, kuule, kas too ta seale need koti? Pead üksi ilus ja see saab seal. Soloog toa uksed, maja sees olla käed, laps. Ma saan uhke ja tuuakse. Keelduvad. Tahab seal edasi? Tuv mõistate, asi? Keegi ei teadnud meist, aga kuidas seda siis nüüd mängiti? Kui nüüd hakkas peale all aedas rohelise pingi peale kaks tütarlast olivad ringi sees ja kaks noort meest istusivad väljapool ringi pingi peal. Ja siis, kui laulusõnad sinna maale jõudsivad, et nad pidivad kosja minema, siis läksid need noored mehed ringi sisse sinna tütarlaste ette. Ja siis algas see vastamisi kõle tütarlapsed siis rääkisivad, kui uhked nendel kõikkonna asjad ja poisid olid lihtsad. Ja kui see aeg laul nüüd sinnamaale läks, et see köögitüdrukute pakkumine neile tuli, siis nemad otsivad kaks tütarlast selle rindi seest. Need köögitüdrukud ja Antsivad need nende noortemeestele ja siis need kaks paari läksivad seal klindi seest välja, siis oli ilus. Aga need tegelased ise ei laula või laulavad, ikka laulavad. Ja mis aja siis seda umbes mändik, kui vana te siis olite? No mina olin siis juba ikka ühe 70 18 aastane. Ja siis see oli ju lapsest peast juba, ma olin ju pisikene, kui juba seda lauldi, kui vanemad õed juba suuremad olid ja pidu tehti ja siis kus seal teie kandis, need peod olid ja noorte kooskäimise kohad. No oma talude kambrites meil oli vilets, meil oli saue põrandaga tuba, oli kambri põranudki, meie mina kasvasid saue põrand. Teie kodukoht oli JärvaMadise Albu valla. Ja kui palju teil nüüd aastaid on? Mina sain 84.