Tants on jumalik, ütlesid hommikumaa, targad. Vanaindia usundi järgi lõi jumal Shiva oma kosmilise tantsuga universumi ja kinkis maailmale tantsu, Kunstitantsuga hävitab Šiva kurjust ja tapab pahad vaimud. Tants on kuradist, ütlesid õhtumaa kirikuisad ja püüdsid koguduse mõtteid patuste maiste rõõmude juurest taevase hingeõndsuse poole suunata. Tants on inimlik, ütleme meie, kõik maailma rahvad tantsivad mäletamate aegadest peale, olgu nad ükskõik mis usku, elagu ekvaatoril või polaarjoone taga kõrgmägedes või laugel tasandikul. Aga tantsud on igal rahval omamoodi. On ju rahvatants, tantsitud rahvalaul. Rahvalaulu aga on ikka nimetatud rahva hinge peegliks. Ja nagu igasugune rahvaluule, rändavad ka tantsuelemendid ühe rahva juurest teise juurde ning teisenevad seal omandades uue näo. Kujutlege tantsijat, kes oma liigutustega manab silme ette pildi jahimehe osavusest ja julgusest. Roheline kostüüm tekitab illusiooni lopsakas ürgmetsast. Roheliseks võõbatud. Koos on võimalik jälgida tumedate silmade iga liigutust ja tundevarjundit. Seal peegeldub vahelduv jahiõnn. Hirm metslooma ees, otsustavust pealetungil. Habski üle mandrite ja merede leedulaste juurde. Humoristlikud kuked tantsus imiteerivad mehed kana kuninga tähtsast täis liikumist. Tema väärikas koomilist valitseja likust tibukarja seas. Ja veel üks kukk seekord Kreekast. Siin on väärikust vähem kui leedu kukel sigineb saginat rohkem ja häälte järgi otsustades ka kokkupõrkeid koera, kassi ja teiste õue naabritega. Jaapan kõrge tantsukultuuriga maa, kus tantsu õppimine on kuulunud kohustusliku hariduse hulka. See on tants, sõlg kübaratega. Kujutlege nüüd nad kübarat kergitades tervitavad kummardusega praegist. Meid. Tuntud ja armastatud vene naiste ringtants kaseke, mis on andnud, mine maailmakuulsale ansamblile perioskem. Helge kevade tunne. Rõõm lehtima Leinud kaskedest, looduse ärkamise kummardamine, mis tantsus on kandunud läbi sajandite taga nõu Subewist tänasesse. Ja teine venedan. Lõõtspill kihutab pidurdamatu hooga tagant meeste kükktantsu, hundirattaid käte ja kandade peal edasi sylamist sunnil üha uusi muljeid vigureid välja nuputama. Araabia tantsu jaoks on vaja üpris vähe ruumi. Tantsija võiks seista koguni hoopis ühe koha peal. Aga tantsukeeles kõnelevad silmad, pea, kael, käed, kogu keha. Mustlased oma terane rändrahvas, kes teiste hulgas elades on ikka osanud jääda iseendaks. Hingelõhestavad viiulid, mille saatel mustlane tabamatu kraatiaga õlgu väristab pannes litrid ja ehtena sinisena. Chardas omapärane sulan mustlaste ja ungarlaste muusikast ungarlastest tantsijad dikteerisid neile omase rahutu sünkopeeritud rütmi. Mustlastest pillimehed lisasid oma ülevoolavate kaunistustega, igatsevad meloodia nime, aga andis Charda. Pusta kõrts, mille esine väljak oli tavaline külarahvatantsupaik. Tuntud parmupill, mida jakuudi nimetavad elus annab oma ühtlase sümiinaga hoogu jakuudi ringmängule. Sõõr on paljude rahvaste tantsudes armastatud. Kujund sümboliseerib Joseerituaalsetes tantsudes päikeseketast. Segi tiria, mida praegu kuuleme, ei ole küll mõeldud tantsu saateks aga ometi annab täitekujutuse rütmist, mille Maurid 13. sajandil histaniasse teid. Kujutlegem siia juurde veel kastan jeti, klõbin, millega tantsijad oma liikumist saatsid. Ja siis on pilt ikkagi olemas. Boolero on segi Tili Alaps, mis sündis 1780. aastal tantsija Seresso loominguna aga muutus väga kiiresti rahvatantsuks ja rändas koos Hispaania asukatega ta Ameerikasse. Algul oli boolero rangelt, kas minister andis? Hiljem hakkasid ka naised seda tantsima, lisades omalt poolt pisut romantilist pehmust. Nii virtuooslik, muusika üksnes lõõtspillidel võib sündida ainult Aafrika päikese all. Kameruni rituaalne tants, ufo. Mõelgem siia juurde veel tantsumaskid mõnedelt nähtud piltidelt ja painduvate kehade ekstaatiline liikumine. Palav hakkab. Oma muusika ja tants olidki peaaegu ainsad, mis Aafrikast välja veetud orjad said üle ookeani kaaseni. Hispaania elementidega segunedes tekkis seal omapärane Ladina-Ameerika muusika mis kutsub tantsule sunnib taktis liikuma igaühte. Austria ja Saksa armastatud lendlev kiiresti levinud valsi eelkäija valss jõudis 19. sajandi alguses küla väljakutelt ballisaalidesse, vallutas kiiresti kogu Euroopa ja tungis ballisaalides taas külaväljakutele ning muutus omakorda rahvatantsuks, saades igal kuul kohaliku omapära juurde. Esimene teadaolev mass on aga pärit juba seitsmeteistkümnenda sajandi keskpaigast. Hilt tuntud Armas augustil. Selle ja paljud teisedki laisid lõi augustini nimeline liivi rändmuusik. Noodikirja ta ei tundnud ja teised väsisid, unustati augustini lugu aga on elanud tänu looja enda elu keegeldavatele sõnadele üle sajandite. Polka olevat sündinud 1830. aastal väikeses tsehhi külas kenal kevadpäeval. Lihtsalt ühe lapseohtu tüdruku kepsemis lustist. Keegi muusik hakanud samas taktis pilli kaasa puhumas ja varsti tantsis uut tantsu kogu küla. 15 aasta pärast oli kolka vallutanud kogu Euroopa ja muutunud paljude rahvaste rahvatantsuks. Ja selle särtsaka lõuga. Tänase tantsupeo lõpetamegi.