Tagasisahin aga liigub Iisria lava ette. Hetk vaikus ja puhkeb. Eesriie avaneb ja sulgub veel mitu korda. Pealtvaatajad aknad julgeb kaptenina juhile, luulejatele, Karheoloogile ja pigem. Nüüd ilmub lavale Väike-Karjapoiss maniakk valdade etenduse peategelane, kes oli terve õhtu köitnud publikut oma südamliku siira mänguga. Pikapeale aplaus vaibub, inimesed lahkuvad ja teater mattub pimedusse. Kuigi etendusest polgu poeg on möödunud juba palju aastaid, ei ole pealtvaatajad seda unustanud. Ikka jälle meenuvad stseenid sellest lavastusest ja Vanja kuju kerkib jälle elavana silme ette. Soolses ro, seisa valvel, mõistata parem, mis sulle toodi. Mis asja? Ega säära ei arva, arva ära, ära näidake. Oi kaval oled, arv oli Samara. Sõduririided ülde riidevarustus nii ilule. Ja. Ütle vennas, aita meile kahurväelastele, bee kummardus meiega uurikesele. Kaardiväe punaväelasele Folcemile riidevarustus, tähendab püüan kõigest. Mine muldonni sõduri välimust omandama. Lastekirjanik Leida gigane kirjutas selle lavastuse puhul muuhulgas. Vanja Zoltzeni nagu seni kõiki nõudlikumaid poisikeste osi teatris mängib Salme Reek. Enne esietendust tekkis nagu väike kahtlus, kas näitleja suudab siin jälle midagi uut anda. Kuid nagu välja tuli, see kartus osutus liigseks. Salme Reegi antud lavakuju on kohati üllatavalt sarnane selle Vanjassonceviga, kes on meile meelde jäänud polgu poja lugemisest. Hästi on välja toodud tema iseseisvusenesekindlus, elujulgus ja algatusvõimet. Samal ajal jäädhaga siiski poisikeseks, kes vajab armastust ja soojust täiskasvanute poolt. Teine arvustaja ütleb samale vastase kohta. Vanjat mängis Salme Reek, kelle ainulaadsele andele kehastada kasvavaid noori erakordse Veenusega võime olla uhked. Ja tõepoolest, me olemegi uhked, et meie keskel elab ja töötab selline näitleja ja tubli tööinimene, kes on nii paljude aastate vältel soojendanud pealtvaatajate südameid teatrisaalis ja kontserdilaval. Kuid ka raadiokuulajatele on ta saanud armsaks ja lähedaseks. Meile meeldis väga teie uus kuuldemäng, milles Salme Reek peaosa mängis, kirjutasid paljud lapsed hiljuti toimunud kuuldemängukaru juntsilinas käit kohta. Nii kirjutas ka Airi Saarike Tartust, kuid tema kirja lõpust leidsime veel järgmised read. Meie klassi lapsed tahaksid nii väga, et ei jutustaksite meile Salme riigist ja tema tööst. Seda on ka varem soovitud ja täna siis avamegi Salme Reegi kunstialbumi. Kui näitlejatega vestlusi alustatakse, siis alati küsitakse kõigepealt kuidas saidist näitleja ja miks just näitleja ja näiteks mingi mõni muu elukutse, sest elukutse toredad ja huvitavad on ju palju. Lubage siis teelgi Salme Reek kõigepealt seda küsida. Sellele küsimusele on väga raske vastata, miks minu meelest just see näitleja teatri armastasin väga, aga ma ei, nagu ei julenud arvata. Ta üldse minust näitleja sa. Kuna mul oli väga väike kasv ja erilist silmapaistvat välimust mul ei olnud, mul ei olnud ka põhjust arvata, et must näitlejaga Ja ometi läks kõik hoopis teisiti. Kelle juhtimisel õppisid? Ma õppisin teatrikoolis Hilda kriisori juhtimisel. Dali haruldane pedagoog valmistas meid hästi nii elule kui ka teatritööde, valmistas neid võitlema igasuguste raskustega mis teatrit tehes ette võivad tulla. Okei, maalinud sugugi meile teatritööd, niisuguse töö on läinud üks lõbuasi, vaid see on seotud väga suurte raskustega suurte kannatustega, võib-olla tuleb palju pisaraid valades. Ja varsti pärast teatrikooli, siis tuleb see. Esimene osa ei märkasin juba teatrikoolis mängima esimest osa. Ja see oli 1000 928. aastal. Näidendi sool sidruni ja see blind väike poiss UP. Nii et kohe päris algusest peale ikka poistega algusest peale Baltic. Kas on meeles ka, kui palju neid osi võiks olla, mida te olete nende aastate jooksul mänginud? Ei mereta arv, endalgi oleks huvitav teada. Ainult et on palju, siis on ju väga palju. Ja osi on olnud palju. Kaks määratu suurt albumit, mida annab kohe päris sõna tõsises mõttes tõsta, on täis fotosid lavastustest, väljavõtteid ajalehtedest ja ajakirjadest. Kirju pealtvaatajaid. Avame ühe neist albumist. Ahaa, siin ongi siis naljakate nimedega komöödia Ortrun ja Ilze pill, millest Salme Reek ennist rääkis. Ja kohe järgmiselt leheküljelt leiame banki näidendi hüpiknukkude meister ülesvõtted. Mida ütles Salme Reegi mängu kohta arvustus? Haruldaselt hea oli Salme Reek miljonäri vallatu jagaprisse tütre Greete osas. Grete oli täielik kunstiteos. Tähendab, mitte ainult poiste osad ei too kaasa kiitvaid arvustusi, vaid ka tütarlaste omad. Nagu selle tõenduseks loeme albumi järgmiselt leheküljelt, mis puudutab Heleene osa näidendis Vargamäe vanad ja noored. Salme Reek, kes ikka hea on olnud oma ninatarkade tütarlaste rollides, väärib erilist komplimenti. Albumi leheküljel on aastaarv 1936. See oli aasta, kus Salme reidil tuli esmakordselt mängida Nõukogude pioneeri. Selline osa oli nimelt riigeri näidendis õnnelik. Abieluarvustustes on öeldud, et osa õnnestus. Pioneer kalja oli tore, hoogne, vapper. Sellest on nüüd ju rohkem kui 20 aastat möödas, kui teie esimest korda pioneeri mängisite. Aga kas te siis üldse olite oma silmaga elusat pioneeri näinud? Ei, ma ei teadnud üldse, mida ta endast kujutab. Kuid lavastaja Eduard Türk, kes lavastas näidendit, õnnelik abielu, Nõukogude näidendit, tema oli käinud nõukogude liidus ja teadis üht-teist pioneerist kuid jutustada sellest Ma püüdsin teha sellest tüdrukust niisuguse tüdruku, kes on võitleja tuubi parajal määral ka vallatu, aga kas ta kujunes õigeks või mitte, seda ma muidugi ei teadnud. Ainult peale etendust tuli lava taha garderoobi. Tolleaegne Nõukogude Liidu saadik Eestis silitas mu pead ja ütles, et kas ma olen kunagi Nõukogude liidus käima, et kes neid ei ole. Et kas te pioneeri olete näinud? Ei ole. Ja siis ta ütles, et tänu väga hea meel, et tema arvates peaksid kõik pioneeri tublimad niisugused nagu teil kujundatud karja. Et see oli meile suureks kiituseks, ma olin väga liigutatud. Pöörame albumis uue lehekülje leiame siit Salme Reegi jälle poisina ja nimelt Sedrik eraline näidendis Väike-lault Handla rai. Arvustused ütlevad, et väike nord oli uueks saavutuseks Salme Reegi näitlejatöös. Järgnevad uued leheküljed, uued ülesvõtted, uued arvustused. Lastele saab väga armsaks pöialpoiss läti kirjaniku Anna briga Deere samanimelisest näidendist. Jaga arvustus, ütleb. Tore, elav ja liikuv ehk poisilik pöialpoiss oli Salme Reek kellele sai osaks publiku jagamatu poolehoid. Möödunud suvel valmis lasteraadio samanimelise näidendi järgi kuuldemäng, mille peaosa pöialpoissi mängis muidugi Salme Reek. Need, kes seda lugu on kuulnud, mäletavad kindlasti ka pöialpoisi ja vanapagana vahelist võitlust. Kus on printsess, kus sombrüüsse tervitada? Tagaveoga vöödega Rablywoodustami tädi taga. Süno. Võitsin kõik kuninga mehed ära. Nüüd saada sääski. Märg. Aga tead, mul on vähe aega. Võitlesin ta kõigepealt, mu sõrmine. Värbama ei puutu kui. See on tore, Eda mainin taandunud. Te võite tulla. Jälle uued erutavad ülesanded näitlejatöös väiketina, libahundist, ununematut. Ons Hoyer saabastega kass? Viimase kohta kirjutab, arvustas see erakordselt raske osa nõuab selle täitjalt peale hea mängu veel suurt plastilisust ja muusikameelt. Salme Reegi on need omadused olemas. Peale selle tunneb see näitlejana väga hästi oma noori vaatajaid leiab nendega üsna kergelt ühise keele, milles ei kõla kunagi vale ja teeskluse noote. Järgmistelt lehekülgedelt aga vaatab meile vastu uus poisi nägu. Sonjukaabrigi näidendist palendab üksik puri ja veidi edasi satume Valentina ju piimava näidendi lumepall tegelaste hulka. Kui tore pirukad ja banaan Hoi jää. Jää. Teen kiire. Asjatult, kummardusin sinu pakkima ei puuduta. Tõsta hide maast üles. Aga oligi. Või võileib ja kaks õuna. Pirukaid kaks. Kumbki saab ühe võileib pooleks banaan pooleks lõngaks ja kumbki saab jälle ühe. Nii, osad on täpselt võrdsed. Sinuga leppimiseks ei ole mul mingit põhjust, sest sa käitusid nagu tõbras. Ja ei tea seda andma. Puistan sind järgmine kord veel hullemini. Jälle säärasel kalkuni viisil oma sulgi laiali ajad. Nüüd tule siia, jagad pooleks. Säh, võta oma osa, riiukukk. Taan selletagi läbi. Ro vaevalt küll. Suu jookseb vett ja silmad neelavad toitu. Ära karda. Küllap leidub minulgi sõpru. Need mulle paremad toovad. Kui sina said. Sibulapirukas see on muidugi peti poolt. Vanaema küpsetab ikka kooriku, nii pruulid krõbedaks. Mis puutub sõpradesse siis minu arvates võisite juba veenduda, et minul on neid rohkem kui sinul. Seda ma räägin nii, üldiselt mitte sulle. Sinuga ma rääkida ei taha ja, ja mina ei tahagi saada süüa igasugusest käest. Katsu saaliteldo. Näib küll kella viieks määratud matš. Valik, komisjon otsustab, kes meie klassitab koondusmeeskonda. Aga kui me siin istume, siis meie klassist siin esindajad ei lähegi ükskõik. Olgu siis pealegi siia see pirukas ja õun Terad ei kalluta. Valulisi portsjon ootab sind laual. Ent neid näidendeid, millest Salme Reek on kaasa mänginud, on veel palju. Koolja Simukovi varguste mägedes, jänes himule varades Nikita tagahoovis ja veel palju-palju osi, mille kallal näitlejal on tulnud sageli kaua pead murda ja otsida. Olge nüüd hea ja öelge meile, kuidas teie toredad lava kuivad valmivad, et nad kohe meile kõigile meeldima hakkavad. Väga mitmet moodi. Ma võin teile tuua ainult üksikuid näiteid, näiteks minevikust. Linnalkovski, laul, tulipunasest lillest tuli mul mängida kahte osa Ühte tütarlast. See õnnestus mul kohe ja viimases vaatuses tuli mängida karjapoissi. See on ikka puhas soome kuju, tal vähe teksti, väga ilus episood. Ja kuna ma olin küll mänginud ennem poiss millegipärast see osa raku ei hakanud välja, tuleb kuidagi külmad, katsusin teda siit ja sealt ja ta tuli, aga ta ei olnud mitte see, nagu ta olema peab. Kuuleb näha kõik näkijuhi märkused, püüdsin neid rakendada. Aga äkki juht nagunii, nagu ma ka ise ei olnud realistlikku juugarheol võib küll, aga võiks ka paremini teha. Kuid korraga esietendused kui ilusaid küpseks. Ja nii jäigi valmis kuju ja väga huvitav kuju mulle endale väga meeldis ja rahvas võiks väga hästi seda, kui vastu. Veel mõni aasta tagasi läks tänavateatris tagahoov, seal tuli mul mängida väikest vaest poisikest. Kiitak. Selle osaga ei olnud mul mingit vaeva. Osa oli mul valmis alates esimesest proovist. Nähtavasti olin ma olen ma näinud kogu elu jooksul igasuguseid poisikesi. Need omadused nagu, mis ma olin tallele pannud, ootasid ainult realiseerimist ja nii sündisse, kuju, linna valu ja vaevata. Keda te rohkem olete mänginud tüdrukuid või poisse? Viimasel ajal poisse aga varematel aegadel nii poisse kui tüdrukuid raadios igasuguseid loomi ja linde ja nii edasi. Kõige huvitavam. Mis mul üldse on teha, on olnud, oli raadius prints ja kerjus kus tuli mängida nii printsi Aga tundub, et ikkagi teie poisid on kõige toredamad. Kas teile endale ka elus kõige rohkem meeldivad? Poisid meeldivat kirik. Meeldivat küll, ega mul ei ole tüdrukut, ei lasta midagi, aga võib-olla ma olen nii hingesuguluses poistega rake. Aga kuidas need poiss doosi teha, eks siis peab ikka tänaval ringi käies ka alati vaatama, mis verbee tempe nad teevad või kuidas. Ega selleks ei olegi vaja eriti ringi käia, sest juba kodust tööle, teatrisse ja sealt tagasi. Neid on nii palju huvitavaid lapsi, nii poisse kui tüdrukuid. Kes on igaüks niivõrd erinevad kummid, materjali puudust selleks loominguks poiste osades ei saa küll nuriseda. Kui me tahaksime üles lugeda kõik Salme Reegi poolt mängitud osad laste kuuldemängudes, siis kuluks selleks küll üsna palju aega. Teie ette astuksid Pavlik Morozov, Valoodia Tubiinin, Al Joosep Peskov, Igor krinitsmi, Valter tell, Koljagi Soft, Oskar ohakas, Tiit ora ja veel paljud poisid. Ent kas ainult poisid? Ja aiakasi vares kuulub Salme Reegi loomingu hulka. Eri peatükki aga moodustavad karumiskad, karu, mammid ja karu juntsid. Kas mäletate missugusest kuuldemängust on pärit see karumiska. Oi, DNA, nii 60 Oleg, nii, mina olen fagoti miis. Ehkki mind kutsutakse Harry Recolkimmiskaks. Kes on sinu isa? Minu isa, polaaruurija minu samuti uurib kõike. Michinaga uuride on. Mees ka, kus on Tõsi, see karupoeg on kuuldemängust, reis laevukesega kuid neid karupoegi on Salme Reegi Bel õige mitmeid. Kuulasin kuuldemängu uus hammas ja naersin nii, et vesi tuli silmast topijad appi. Seiklusi jälgides kirjutas Väike-ene Sarri Viljandist. Ja selliseid kirju on palju. Olla neid kirju lasteraadios näidatud ja need on mind väga liigutanud. Need kirjad annavad mulle väga palju uut jõudu uute osade loomiseks. Eks ole, tore on tööd teha, kui sa tead, et sind nii oodatakse, seda uut osa oodatakse, et raadiot kuulatakse, kui tuleb uus kuuldemäng jälle. Väga tore, nüüd panevad ka suured kohustused peale et alati iga osa. Usume, et lavakunstnik Salme Reegi jätkub veel paljudeks aastateks seda kustumatut, nooruslikkust ja sära, mis õhkub igast tema osast. Ja tuleme tänase kunstialbumi teadmisega. Varsti kohtume jälle Salme Reegi Kädas teatris, kontserdilaval televisiooni ekraanil või raadios.