Tere head klassikaraadio kuulajad algab muusikaelukontsentraat heligaja MINA, OLEN, Lisette vilt. Tänane helikaja on noorte interpreetide päralt. Sel nädalal andis soolokontserdipianist Maksim jura ning alanud on registreerimine klassikainterpreetide telekonkursile klassikatähed 2018. Vestlusringis arutlevad Silvia Ilves, Jakob Peäske ja Marcel Johannes Kits, miks on ühel ajal artistile oluline välja paista. Oma kommentaari annab tšellopedagoog Mart Laas. Samuti heidame pilgu rahvusvahelisele nüüdismuusika festivalile afekt, mille avakontsert rituaalid toimus eile õhtul Estonia kontserdisaalis ja on järelkuulatav klassikaraadio koduleheküljel. Rubriigis muusik mõtleb mõtisklev hekto, lei, paju, päris heliloojat. Teisipäeval, 24. oktoobril oli Estonia kontserdisaalis pianist Maksim tsura sooloõhtu. Maksim jura resideerub 2011.-st aastast Londonis ja lõpetab parasjagu doktori pringuid Londoni kuninglikus muusikakolledžis, kus uurib kaasaegsete orkestri partituuri klaveritranskriptsioon. Kontserte annab Maksim tsura rahvusvahelistel lavadel. Soolokontserdil Estonia kontserdisaalis tulid ettekandele Sergei Prokofjevi miniiatuuride sari, põgusad hetked ja klaveri süüt balletist Romeo ja Julia ning Beethoveni klaverisonaat number 28 ja Johannes Brahmsi variatsioonid ja fuuga Händeli teemale. Ma mõtlesin eile sellisele asjale, et tuleb tõdeda, et saal ei olnud puupüsti täis ja inimesi oli pigem vähe kui palju. Ehkki tegemist oli tõesti väga teadliku publikuga ja mulle tundus, et saalis istusid tõelised klaverimuusikafanaatikud. Näete selles probleemi? Aga see probleem mõnes mõttes on igal pool näiteks riski Me käisime praegu Mehhikos ja mõnel seal ei tulnud väga suured ja nad ei ole publikust täis. Ja siis ma olen seal, et on väiksemad ja nad õmbublikus täis ja see tegelikult pigem vist oleneb sellest, et mis kohas tugevam kontserdil käimise traditsioon nagu näiteks Me käisime vaatus, mis on seal väga tore, väga ilus linn, kus toimub see festivali põhimõtteliselt iga aasta ja seal on ka palju turiste ja ka kui inimesed tulevad sinna, siis nad tulevad sinna põhimõtteliselt festivalile. Ja meie mängisime üsna väikses saalis oli väga tore kammermuusikas alguse 150 inimest ja see oli täiesti täis ja siis muidugi teistes linnades nagu näiteks pato. Me mängisime hästi suur saal, meie kultuurikeskuse taoline ja see ei saanud olla täis sellepärast, et meie mängisime, kest. Kontserti, mis oli nende esimesi klassikalise muusika kontserte ja Inglismaal on täpselt samamoodi, on mõned saalid näiteks morfool, kus publik käib sellepärast et seal on lihtsalt saali ajalugu ja mõned saali, kus publik ei käi. Üks asi on tõesti selline tugev kontserditraditsioon, mis siis kas on juurdunud või mitte, aga, aga üks asi on ka näiteks see, et mida sina arvad, kui oluline on interpreedi selline väline pool, imago, turundus, kõik see. See on väga oluline, aga seal on sellised Gerlist probleemid, sest ma olen tähele pannud, et kui sa tahad enda, siis nimelt selles imagost välja kujundada midagi, mida sa ise tegelikult ei ole siis seda tunneb publik ja muidugi sinu lähedased sõbrad ja sa ise kohe ära, nii et sa ei saa kuidagi ära peita ja, ja minu meelest see ei ole kõige Nii et jah, muidugi peab võimalikult palju üritada publikuga suhelda ja ükskõik mis moel ses võib-olla ka sotsiaalvõrgustike kaudu ja see võib olla personaalses, võib-olla raadio kaudu, võib-olla televisiooni kaudu. Aga kui kunstnik seda teeb, siis ta peaks ikkagi nagu tegema seda mitte sellepärast, et ta üritab endast midagi teha, vaid sellepärast, et tal on see tähtis idee, mis ta tahab publikule öelda. Nii et see on tähtis. Aga seda peab kuidagi nagu õigesti tegema ja ma ei tea, kas ma tean seda õiget varianti. Telekonkursi klassikatähed neljanda hooaja eel on hea võimalus mõtiskleda, miks on ühele noorele interpreedi le oluline välja paista. 20. novembrini on kõikidel viieteist- kuni 25 aastastel noortel muusikutel, kes ei ole võitnud konkursi klassikatähed või con prio võimalus registreeruda klassikainterpreetide telekonkursile klassikatähed 2018. Kutsusin stuudiosse kolm saates osalenud esimese hooaja võitja Marcel Johannes Kits ja kolmandal hooajal televaatajaid võlunud Silvia Ilves ning Jako Peäske. Küsisin alustuseks, kelle initsiatiivil nemad tol korral saatesse läksid. Alustab klassikatähed, 2013 võitja tiitlit kandev Marcel Johannes Kits. Minul läks asi niimoodi, et ma teadsin, et on olemas con, prio konkurss, millest kujunes see käskkirjad välja, eks ole. Ja minge tuligi teade, et laske nad tulevad ja keegi isegi kutsus osalema vist Neeme Ungaris ka, nagu rääkis noortega, et tule osale, aga mind väga ei huvitanud, see tundus ikkagi sihuke kahtlane värk ja selline mingisugune teleshow ja ei kujutanud üldse ette, mis, mis asi see on, et ei tundunud nii tõsiseltvõetav, võib olla ja siis janudki plaani minna ja, aga mingi hetk minu eriala õpetaja Mart Laas võttis erialatunnis jutuks, et kuule, kas äkki tahad proovida. Ja ta kuidagi soovitas ja mõtlesime lihtsalt nalja pärast, et vaatame, mis kava võiks panna ja ja kuidagi läks nii, et kodused ka toetusi teha, siis läksingi. Väga huvitav, minul see saade, see tuligi just tänu Mart Laasile, peale seda keelpillimängijate konkurssidel 2015 oktoobris-novembris. Ta tuli minu juurde, ütles seepeale teist voorumis seal konkursile, Sylvia, kuule, klassikatähed tulevad täpselt sulle, sulle meeldib ju lavas meie tähelepanu sõlmenda kleidid, seal oskad mängida ka. Et Sa saade on just Sulle, ma olin ju eelnevalt ka täpselt skeptiline selle saate osas, et ega ma ei ole kaameratega niimoodi harjunud, et ja ma olin ka niimoodi mõtlesin. Ah, mis mõttes ma olen ennast tõestama siis muusikuna, kas me pole mitte juba muusika klassikas oma arvates juba tegutsenud, et miks peaks tõestama, aga lõpuks ma arvan, marstel sina ka, ma mõtlesin, et see päris lahe kogemusi. Muidugi absoluutsed seinas on loogiline, et kui teil on see Mart Laas oli sellega seotud, sest noh, ta on teie selle õpetaja olnud. Aga väga lahe on see, et ka tema tuli tegelikult mulle seda soovitama seal nagu väga lõbus saleviste meie kooli ehk siis Tallinna muusikakeskkooli Kaala kontsert Estonias ja siis pärast oligi vist nagu liginevasse kolmas hooaeg klassikatähtedes ja pärast kontserti ta tuli minu juurde ütles. Kuule poiss, tead et, aga võib-olla võiksid proovida ka seda värki ja mul oli ta tegelikult oli mõttes küll minna. Et tema algatuslik see muidugi ei olnud, et ma mäletan, ma ise ka juba ammu juba soovitanud minu enda arust seda aa ilmselt see siiski minu puhul oli tegelikult minu enda huvi natukene ja õpetaja huvi sellist väga nagu ei olnud isegi. Oi, ma mäletan minu isegi, kellele õpetaja Henry-David Varema tema kartis seda saadet nagu tuld. Ütlesin võib-olla midagi siin õpetada, miks ta kartis seda? No vaata, siin selline shou ja seal tuleb mängida stamistingigi rahvale meeldib. Ütles parem konsulteeri Mart Laasi käest, temaga tegin, kui ma neid lugusid valisin. Aga noh, tema soovitas mul sellest Rausid Don Quijote. Finaali, noh, see oli, tema on ainuke õpetus ja soovitas. No varsti mäletad seda ta ongi, et need on, milline see täiesti algus on, kas te mäletate seda esimest korda, kus te kohtusite, Nende saate tegijad. Üllatus, ma mõtlesin, kaks-kolm inimest kuulab seal, eks ole, võib-olla noh, tõid, terve saal oli täis halba Selveris hirmus naljakas kamine, ühest mina mäletan, minule naerdi see päris palju. Ja nad olid väga lahked. Naerma sõnul oli küljes hirmunud poisike. Ikkagi naermine nali, et see nagu tekitasime sõbralikuma. Ja ei, see, see oli väga sõbralik, väga sõbralik, aga väga selline autoriteetne keskkond. Aga öelge, kas näiteks teie kolme puhul saab rääkida elust enne ja elust pärast klassikatähtede konkursi? Mingil määral, aga noh, alati saab rääkida elu seal enne seda raadiosaadet saab ka. Muutis hea küll, jah. Ma arvan, et mul oleks saade praegu kõvasti rohkem muutuda, aga mul tulid teised sündmused seal vahele. Aga sellegipoolest ma arvan, et sellel on ikkagi suur osa olnud, et tegelikult Mulmutus elu peale seda käidud, mängite konkursi, mis oli seal sügisel. Et siis ma tulin sealt kodust välja nelja seina vahelt. Õed olid mu laenude tahvlist, Silvesaja hullad sinna konkursile, sa pole ju kellelegi mänginudki. Ma olen seda pilli. Ma ütlesin, et ega julge hundi rind on rasvane. Olen ilvese, mitte hunte. Ei tasuks proovida. Äärsel motiveerib saade. Kusjuures kui ma hakkan mõtlema, siis tõesti, et eks ju iga elusündmus muudab sind kergelt, eks ju. Aga tõesti, ma arvan, et see klassikatähed on kindlasti üks, ütleme nii, et top kolme seas, mille kohta saab öelda, et ta muutis meid kindlasti kõige rohkem või on, on kuidagi nagu avardanud minut seda pilti ja ta on selline asi, mis saab kindlasti viimaste elu lõputundide, jääb meelde, ma olen päris kindel selles ja ilmselt ei läheks see tähelepanu, mis saadet jah, ja see oli muidugi tead, isegi selles ajalehes oli see, mis, Kogeda ma mõtlen, et kui ma käisin vahel lastega poes, siis tulevad tädid juurde, räägivad nii tore, et maailm muutus selles osas küll põnevamaks. Ma nüüd hakkan mõtlema, et see oli nii lahe, et nüüd oled sa. Rootsi tagasi see tunne, eks ole. Peale tullakse nisuga tagasi, pidin ma selle võimaluse. Mulle meeldis ka just see grupp, kes seal oli, tegelikult seal tekkis selline tunne, et see oli nagu tiim kõik, et kui keegi välja langes, siis Selteini kahju. Tundusin Ewaydeni, miks, eks peab ära minema. Et need koostöö oli nii lahe, et mis need ülesanded anti. Ja oi, neid neid oli, neid oli. Nagu ma ütlesin, see saates osalemise protsess, et seal õnneks ei ole kuus televooru, te olete otse-eetris, teil on väga lühike aeg, et ennast seal näidata. Mida te sellest kõige enam õppisite? No mina ikka alati mäletan seda, et mis enne saadet räägiti, Timo Steiner rääkis seda kuskil reklaamis, et vot siin tuleb lavale tulla ja esimese sekundiga publik ära võluda, köita publikut ja see oligi põhiline märksõna, mis ma üritasin meeles hoida ja ma arvan, et see saade nagu õpetas seda mulle, et tõesti, et oluline on see, mis selle muusikaga öelda tahad ja ütle, et ja ja mis emotsioone sellega nad publikule. Mina õppisin sellist nüanssi, et sa ei mängi mitte iseendale ainult, vaid sa mängid ka publikule. Seal seal sai koolitust, selles osast ja kokku võtta ühekorraga. Tegelikult selline lavakogemus ja kõik see kaameratöö, ma ei tea, kuidas sul oli varasemalt, kas sa kartsid kaamerat või mis suhe sul sellega oli? Ma mäletan, eelvoorus kui mängisin ära ja siis minu juurde tuli Anu Välba mingi kaameramehele, siis no vot siis mul läksid aladalt ainult värisesin, koputasin seal pärast, sel tuldi mulle ütlema, et kuule, et, et sa oled sellise isiksusena päris veenev, et sa võiksid olla saates edasi selline natuke hirmunud, kokutav poisike, ütleme umbes umbes niimoodi tööd käskima järveni. Mõnigi alguses selline, aga paraku õnneks tegelikult vist läks niimoodi, et ma muutusin julgemaks selles mõttes tegelikult ma ütleks, et see oli võib-olla enesekindlusele mulle väga hästi kasulik, et no ma tõesti, ma mäletan, ma muutusin julgemaks ja. Aga Jacob, sinu õppetunnid. No ega, ega ma tegelikult ei teagi nüüd nii otseselt, et mis sealt juurde tuli, et ma tihtipeale mõtlane siin endaga pean, tulised vaidlused, et ma tean küll, et mida ma kõik olles paremini teinud, kui ma oleks näiteks läinud noh ütleme ma olin 17, siis eks see noh nagu marsse. Aga ma tunnen tihtipeale nii halvasti, et aa et kui jumala eest kaks aastat hiljem näinud, ehk siis näiteks nüüd, et mida ma kõike oleks suutnud paremini teha. Aga siis ma jällegi lohutan ennast selle mõttega, et aga et äkki ma ei oleks siis hetkel ütleme nii enda mänguvormis, nagu ma hetkel olen. Võib-olla ma ei oleks see mängija, kes ma hetkel oleneks Kas sul on vastupidi, ma tulin sellisel mõõnaperioodil, läksin sinna saatesse, et siin on mul isa ja ma tahtsin öelda, et mängin vana rasva peal. Et see keskkoolist on alles, sellest on nüüd möödas seitse aastat, et mängin veel. Vaata, sul on ja sul on ikkagi selline elukogemus ja kõik need esinemised on selja taga, aga, aga ma hetkel mõtlen küll, ma ju näen, et mida kõike saab paremini muidugi, aga, aga selle koha pealt arendas kindlasti, et rääkimine, et lisaks mängule seal on ju väga oluline, nagu selline rääkimise puhul sa väga lahe, ma isegi selle peale mõtlen, et issand, kuidas ma suudaks hetkel paremini rääkida. Ja mis oli väga oluline seal saates, oli see ka, et mis loose valisid. Kui seal loomis võib-olla publik on väga, siis olen eristate, kui zürii on selline klassika enneveid totaadis midagi uut kuulda, mitte juba kuuldud lugusid. Seal selle kahtlesin, mine päris sageli ämbrisse, tegelikult. Aga samas mulle väga meeldis, kui keegi mängis mingit tundmatut lugu, aga mängisime nii hästi, et, et oleks inimestel seda tegelikult see oli minu jaoks kõige olulisem, et seal iga sademed mingid Chardast või viiendat Ungari tantsu mängida. No see on klassikaline muusika, ei ole ainult Chardas ja, ja Ungari tants. Täpselt nii. Aga siin ongi, et kas ta võiks kaugele jõuda, et, et sealjuures ballocki mängijaid on meil välja kukkunud küll korralikult. Jah, et täiesti olgu, suurepärane olnud. Rabarockiga on jutud edasi. Tegelikult vot see väljakukkumine puhas õnnemäng tegelikult tõesti ei saanud olla, nimetati tegelikult alati kõige kehvem, kui langes välja, see oli võib-olla mängija mitte nii hea päev, sest et. Paljudest faktoritest, see, milline sa üldse oled võib-olla, et, et seal on ju paljud inimesed, kes vaatavad, on juba algusest peale oma eelistuse ära teinud. Kas pead ikkagi mõjutab välimus ja rääkimisstiil see, mis juttu sa räägid? Kas riietus kõik alateadlikud faktorid ja mitele ta ütles, et see on keeruline süsteem. Vaata, kui me jõuame siit nüüd selle asja juurde, et kui oluline on interpreedi jaoks välja paista ja näiteks interpreedi imago eile õhtulgi käisin kontserdil, kontsert oli väga hea, aga saal oli pooltühi. Sõlmaksim tsura soologa. No suurepärane, eks ole, aga saalis rahvast ei ole, mis kuidagi justkui paneb võrdusmärgi sellega, et klassikaline muusika nagu ei oleks väga populaarne. Mis te arvate, mis see lahendus võiks olla, kuidas teha klassikalist? Türa? Ta on ju palju välismaal ka olnud, et ta siin nagu ilma teinud nii palju kahjud hästi, et ta tuleb siia võib-olla ootabki, et publikut on, aga ma ei ole temast nagu väga palju kuulnud, kuigi ma noh, vanasti, kui ta ikkagi muusikakeskkoolis, ma mäletan pool geenius pianisti teeb ise heliloomingut Ki. See on küll kurvastav kuulda, et publikut nii säravale pianistile tuleb kohe see mõte, et näiteks Johan Randvere, ma arvan, et tal on publikut igal pool, aga ta oskab väga hästi ennast müüa. Et see on see oskus, et ei, see tähendas võidule nii hea pianist ja tõeliselt tehniliselt anekas muusikaliselt, aga kui ei ole raseda marketing Ja seda aga, aga minu arvates on oluline, aga minu arvates on probleem näiteks see, kui on marketingi, on ja on isegi väga palju näiteks, aga sisu ei ole, vaat. Et seal tuleb see kompromiss leida, et olulisem on ikkagi see sisu, sellepärast et sisu on niikuinii, see on isterni. Aga sisu ei pruugi. Konkreetselt. Vaktsiinil oli kindlasti väga hea kontsert, nagu kuulsime, aga publikut ei olnud, et millest see küsimustele, kuidas publikut meelitada ka sinna, et kui heast asjast nagu nad ilma jäävad. Aga mis te arvate, kas klassikatähtede puhul selle telekonkursi puhul saab rääkida sellest ühest variandist meelitada laiemat publikut klassikalise muusika kontsertidele? Vaat see on minu arust natuke keeruline teema, et ma tahaks loota, et jah aga vaata, mis kaasneb klassikatähtede saatega, on natuke see, et tekib isikukultus, tekivad need iga-aastases 800 staari põhiliselt ikkagi laias laastus tullakse ikkagi kuulama eelkõige neid inimesi siit edasi on muidugi jah, siis tuleb loota. Vot seda statistikat ei tea ja ei saa ka teada, aga tuleb loota, et sealt siis tekib armastus tõesti, kas, kas muusika vastu mitte ainult selle artisti vastu sarnase vahe näiteks ERSO, kellel on midagi nagu muutunud seal kuidagi vahepeal ja turundus on läinud paremaks, ma näen nii palju, kuidas saalid täituvad järjest, need reedesed kontserdid just võib-olla äkki turundust tehakse paremini. Aga tõesti, inimesi tuleb palju rohkem saali pead, vaata, ongi klassikatähed, kuidagi tõstetakse kõrgemale, nende kontsertide saigi nagu huvi ja just et tegelikult ma arvan, et huvi on küll, aga lihtsalt seda peab nagu siiski kuidagimoodi publikule nagu taldrikul ette tassima. Ekse. Ma arvan, et seal mängib rolli ka see, et kui pianist korraldab oma sor kontserti üksi vent teeb tunniajase kava, see on suur saavutus, kui üks artist suudab kogu saali täita. Teine asi on see, et kui on orkester Ja absoluutselt, absoluutselt, aga see on ka üks koosseis, kollektiivne neist, aga, aga lihtsalt ERSO puhul on nagu tegemist ka Eesti sellise esindusorkestriga, eks, et aga ütleme nii, et Mihkel Poll, kes on meil nagu kuidagi sattunud selliseks üheks siiski säravamaks näitas tema puhul olevat ka mul üks sõber käis ja saal olevat vägagi täis olnud mihkel pulli? Usu kahtlemata ja, ja eks ma arvan, Eestis on, eks igal pool igas riigis, et need omaenda riigi tipud või lihtsalt head mängijad, et me näeme siis sõnastame paremini plaanile ja, aga, aga selle selleks peab tööd tegema ikkagi jääda healgi plaanile, näiteks oletame, et sa õpid välismaal ja sa mitu aastat ei teegi Eestis midagi, tee kontsert ei ole aktiivne. Siis on paratamatu, et kui sa siis saadki Estonias kontserdi, siis ongi saal tühi. Sellepärast ma ise ka iga aasta üritan ise ise korraldada mingeid asju, et õnneks natuke kutsutakse ka, aga aga kui kutsuti, siis tuleb ise, aga samamoodi marketing, et sa pead kuidagi ennast hoidma. Näiteks Henry Siboga, ma rääkisin ka, pakkusin talle ette, et teeks äkki neid koolikontserte ka, et eks nalja mängis kuulsaid poplugusid. Siis ta ütles, et tead, et kirjuta ise sinna, Eesti Kontsert ja seda on juba nii palju on kirjutanud. Et ta ei julge enam kirjutada ja siis ma sain aru, et et vot seepärast ongi Henri Sepa meil siin selline, et ta ta lihtsalt ikkagi ise hoiab ennast siiski just plakati peale, eks. Ma toon ühe sellise näite, et on üks ukraina pianist, Valentiina oli siit sante, tegelikult juba aastaid elab Ameerikas, aga tema on juutuuber ja tema edukas karjäär saigi alguse sotsiaalmeediast. Youtube'ist hakkas YouTube'i riputama videosid, kuidas ta mängib Rahmaninovi ja Beethovenit ja temast on tänaseks saanud vaadatuim klassikalise muusika interpreet kogu internetis ja see kulmineerus sellega, et Royal Albert hool andis talle võimaluse anda kontsert siis seal nende saalis. See saal oli paksult rahvast täis, et siit võib-olla selline mõttearendused. Äkki see praegune kontserdivorm on kuidagi iganenud, võib-olla peadki kuidagi mingisuguste uute meediumitega tulema. Minu meelest on ikka, seal on kaks väga erinevat asja, kas sa kuulad lahis interpreet või, või videos, et ma isegi, kus on ikkagi yi kontsertidest rohkem? See, mis päriselt sinu ees toimub, seal, mind hetkel lihtsalt tekib küsimus, et kuidas ta siis seda seal Youtube'is tegi või? Neid seal on nagu väga huvitav siinkohas, et kui ta teeb sedasama asja, teeb seal live is, et siis absoluutselt. Aga siin on, kas see ikkagi, et Youtube'i pane pidasid, et see on tegelikult väike asi ikkagi, et tema mängutase on ikkagi niivõrd tippuses? Ma ei ole päris kursis, aga minu teada ta on väga tuntud pianist ja ta juba mängib ka igal pool mujal. Et pianistina lihtsalt kaval, et ta teab, et on hea, kui ta ennast reklaamib ja lihtsalt tema puhul ongi märkimisväärne see, et see edu sai alguse just nimelt lihtsalt Youtube. Ahaa okei ja, ja, ja ei, no zombi kui suudad mõnikord juht välja, see on, eks tal vedas, sest. Et toome näiteid lihtsalt, et kus, kuidas on võimalik mõni video Youtube'is saab nii palju vaatajaid materjal, mis, mis siin nii erilist on ja mõni paarisaja vaatamisega video, mis seal väga tõesti nii andekas muusik mängib selgu baarse vaatamist. Aga samas, järelikult on ta tõesti nii hea, et selleks, et läbi video veenda, peab olema eriti hea. Aga tänapäeval ongi selline tunne, et üks väga oluline faktor ütlen, ma tooks välja kolm, et töökus siis näiteks andekus mingil määral ja et sul on lihtsalt õnne, et sul õnne õigel ajal, töökus, andekus ja head suhted ja sa õigel ajal paistvad õiges kohas silmas on tegelikult väga oluline. Seda küll, aga öelge, mida teie kolm olete isiklikult teinud selleks, et ennast kuidagi turundada reklaamida Mart selges näiteks sinu puhul töötab tiitel telekonkursi klassikatähed, võitja. Vot, ma ei tea, seda, tuleks võib-olla mingit produtsenti teilt küsida, et kas nad kutsuvad mind esinema sellepärast et mul on see tiitel või väga märk või selle pärast, kuidas ma mängin. Ma loodan pigem selle teise asja pärast. Kuidas sul seal muidugi? Välismaal olles sealhulgas siis see töötab või see mind huvitab. Aga välismaal olles väga ei aita, aga samas eks see kõlab välismaalastele küll muljetavaldavalt, et telesaate aga ma arvan, et see ei ole ikkagi selles maailmas ei pruugi nii tõsiseltvõetav olla, sellepärast et loevad ikkagi lõpuks sinu eelkõige muidugi sinu mäng. Aga kui konkursist rääkides, siis igal juhul loeb ikkagi eelkõige klassikalises vormis konkurss. Ja selle näiteks. Jah, aga sa õpid Saksamaal ja oleks sa seal sellise konkursi võitnud, siis loeks nii, et vähe ei ole, sest see telekas mingil määral toob publikule või vaatajatele siis väga palju ligemale. Tegelikult ongi kurvastas, et tegelikult oleme mänginud enne seda saadet ka ja oleme ennast muusikuna tõestanud, aga mitte lihtsalt laiemale ringkonnale. Ei ole nüüd nii ekraanil ära. Et nüüd oled nagu ei leia, et eks ole, nüüd oskad mängida, et ma tundsin vahepeal nagu sellist ebaõiglust. Aga oleme varemgi suhelnud ja mänginud täpselt samamoodi varemgi, et aga ei olnud, sest ei pannud tähele, et nüüd on hoopis midagi muud. Aga see ongi ilmselt, et kui sa Saksamaale lähed, korraks ära õppima, et siis nagu tõmbab su puhtaks, saad, sa alustad uuelt uuelt lehelt täitsa mulle tuli seal Saksamaal nimelt väga õigel ajal ja üleüldse ma olen alati mõelnud või arvanud, et ma tegelikult läksin sinna saatesse liiga vara. Tegelikult see aasta, mis mul pärast seda oli, et see oli hea ja kasulik ja tore ja uhke aga tegelikult ma ei ole selleks valmis. Mul väga vedas, et ma ära läks, muidu oleks läbipõlenud juba praegu täiesti kindel selles puhttehnilist võimekust mul ikkagi olnud sellise elu elamiseks. Aga üks asi, mis ma veel ütleks, mis ma arvan, selle saate puhul on see, et eks ole, me kõik oleme tänu sellele kontsert saanud, aga natuke on ikkagi selts avab ühe teise turu tegelikult meie jaoks või on avanud, et see ei ole tegelikult olnud võib-olla see, mida me isegi oleme oodanud. Mina näiteks ootasin, et jah, loomulikult me saame ka nii-öelda nüüd akadeemilisi kontserte tegelikult noh, ma toon näited, list pärast saadet oli väga palju. Kutsuti esinema firmapidudele, sünnipäevadele mingi televäitlused, eks ole, vot, aga tegelikult need üritused, see turg ei ole seotud sellega, et kuhu, ütleme näiteks mina olen üritanud pürgida, et siin ei ole küsimus selles, et üks on parem või halvem või vale või õige valiku küsimus. Mulle ma mängida mängima jajaa. Sellepärast nagu koolitada just neid mitte muusika inimesi, et need ega tuua seda klassikamuusikat, see on mulle nii väga meeldis pandud tema ja siis seal üldiselt nad tuledki kuulama seda klassikalist muusikat, aga firmapidudel nemad ei tea kunagi, mis neile pakutakse. Meelelahutuseks. Just seda küll ma tegin need koolikontsert jama vot seda ma igatsen küll, et mängida üle Eesti lihtsalt igasugustel inimestel lihtsalt inimestele Eesti inimestele, kes muusikat, et seda tegelikult noh, kui Estonia kontserdisaalis esineda, siis sinna ei pruugi sattuda ikkagi nii klassikalise muusika võõraid inimesi. Üks asi on see tähelepanu, mis selle saatega kaasneb, aga nende televoorude jooksul on ju ka tegelikult te võtate vastu kriitika otse-eetris kõikide televaatajate ees kuidas sellega toimetada tulla Silvia paksu nahka tekitena. Mõnede ja siin seda kriitilist meelt žürii poolt juba algusest peale. Kohati tundus, et ei tahtnudki mõista, et mis me seal laval teen. Ma ise nagu isiklikud ei taodelnud seda, et see üllatas mind, need televaatajad, nemad kiindusid minusse. Zürii oli telg, mulle meeldis, et Jüri oli minuga karm. Sest et Mulle meeldib pigem kui inimesed ütlevad otse ausalt ilma mingisuguse ilutsemiseta, et kriitiga ainult tugevdab muusikut ja tegelikult need, kes kriitikat ei talu, need lihtsalt süüaksegi muusikamaailmast ära, et need lambad süüaksegi. See kriitika on jah, keeruline asi, sest et ega üldiselt on ju teada, et kriitika viib edasi, et aga, aga vahepeal on endal raske ka aru saada, et. Ta on tõesti niimoodi või ei ole, et mõnikord on raske endale tunnistada, et kui keegi mulle ütleb näiteks marssalimägi siiralt, kas see niisugune asi, see on kõige kohutavam asi, mida kuulda ja siis ma tõesti sisemuses on võitlus, et kas uskuda või mitte ei taha uskuda. Ma tõin näiteks mina enda puhul kui hästi selline positiivne, aga nüüd, kui ma mõtlen, ma ei ole nagu sellist kriitikat õnneks ei ole minuni jõudnud, ma arvan, võiks, võiks ma kuskilt selja taga ikka saanud. Aga, aga tõesti, et minuni nagu ei olegi midagi karmi jõudnud, mulle tundus vähemalt, et zürii oli minusse hea suhtumisega. Ja samuti, millest ma sain aru, et neid klassikatähti vaatab? Mulle jäi vähemalt mulje, et väga sümpaatne seltskond, palju sümpaatsem seltskond kui näiteks Eesti otsib superstaari. Vabandust, vabandust, eks ju, kui ma siin kedagi kuidagi suudan nüüd vaatajaid solvata, aga tõesti, et see, mis ma näen, et mis Eesti otsib superstaari kommentaariumis toimub, on ikkagi päris jõhker, hoopis midagi muud ei kohati väga jõhker olla, aga klassikatähtedes on tõesti asjad väga sümpaatne. Kusjuures, kui ma nüüd suvel andsin õdedega kontserdil 26 kontserti sai nii põnev küsida publikust saalidele täis kesidet, kui paljud mind teavad klassikatähtede saatest? Vähemalt pooletasid käega, mitte 60 protsenti, täitsa käed, mütsid vau. See oli nii kihvt, et paljud inimesed tunnevad nagu isiklikult ja et nad on kohe selle peale, et sa muusikuna neli korda läksid. See tore, et nii palju vaatasite telesaadet. Seal populaarne saade, tundub. Mida te ütlete nendele skeptikutele muusikutele, kes ütlevad, et nemad sellise sõuga mitte kunagi kaasa ei lähe? Noh, seda ütlesin minagi küll, kus seda teha. Ja ma olin ka kunagi sellisel arvamisel, mingi hetk, eks arusaadav. See seisukoht on eelarvamus tegelikult saatest täna. No see on ka mingis mõttes täiesti arusaadav, sellepärast et see saade, eks see mingis mõttes selline suur soolikas ei lähe, justkui on raske siis muusikaga kokku, et minu arvates vähemalt on oluline on ikkagi see, mis inimesest tuleb läbi pilli ja mis, mis tunded inimestes tekitab, mitte see, mis riided seljas, mis. Ei täpselt, tegelikult inimesed tulevad kontserdile saama elamust. Ma ei tea, kui palju seal tähtsustan klil riietusel, aga kui sa suudad inimest emotsionaalselt liigutada, seal see, et ma ei lähe inimest kuulama. Et vaatan, kuidas ta tehnilised asja ära mängib, on ausalt öeldes mõned artistid, kes on muidu andekad mängijad hästi, aga seal ei ole sellest midagi pärast rääkida. Aga tead, see on ikkagi nii suhtlemine, mõtlen publiku puhul, et muusikat samamoodi see õnneks see meelelahutus, aga et mõnda inimest, ta suudabki tema meelt, sa suudabki niimoodi lahutada. Et kui sa mängid seda meeletult tehniliselt. Laseb mingisugused, ma ei tea, mis imeetüüdi, lased maha ja publik. Hussar. Veel hiljuti ühte tööd, see kestab kolm minutit, võib olla kontserti, et see on ikkagi lõvi osana midagi muud, et. Ja tulebki kriitika pool publikust on oh vau, et sõdafess tulingi vaatama, et keegi, kes oskab midagi üleloomulikku pool publikust on sellele, et akad ainult seda tegigi, eksa publikus tuli seda südametäiega, et ta saaks midagi südamele, eks ma ütleks seda, et eks see konkurss on ju algusest peale mõeldud ju ikkagi selleks et populariseerida Eestis klassikalist muusikat. Ja olgugi, et kui ta võib ka mõnel jäi meelde näiteks, et äkki Aipitakse nii-öelda liiga palju mingeid muusikuid, artiste oli, aga populariseerib ikkagi raiskas muusikat, teeb inimesed teadlikumaks, kas esiteks ja et see ülesanne on igal juhul täidetud rohkem või vähem. Aga kui nüüd praegu kuulavad raadiot noored muusikud, meil on veel 20. novembrini aega, nad on kahevahel, kas saate ära oma registreerimisankeet või mitte. No mida te neile ütlete, kaotada pole midagi, et kui ei võeta, vastu ei võeta, aga ma ise isiklikult soovitaks. Ootan erinevaid muusikuid, eks ta velt insalvet, kellele meeldib tähelepanu, muidugi võib sinna minna ja näiteks pean oma kõige vanem õde, liiged on suurepärane pianist, aga hoopis teistsuguse isiksusega. Et ta ei läheks mitte kunagi sellisesse saatesse, kus lihtsalt show'd teha ja ja need, kes on sellise kahe vahel, et kas minna saatesse või mitte. Lavanärvi peab olema ja peab olema paksu nahka kasid, ei pruugi meeldida, kõigile tulebki võtta seda niimoodi, et see on koolitusmuusikuks saamisel. Kui sa veel pole. Ja mina ka igal juhul, eks ma ikka soovitan muidugi sinna minna. Aga tasub ikkagi enda jaoks mingid asjad selgeks mõelda, ma arvan enne, et miks sa sinna lähed. Kas sa üldse oled valmis, sa oled valmis seal välja kukkuma, kas oled valmis võitma, seal valmis esinema? Ja nii edasi, et murrakut tekkis see tunne, et siin on nagu ikkagi väga, väga selge, et kui sa nagu nonii erandlik saade, siis seal peaks juba nii selge olema, siin ei tohigi küsimust olla, et et kui sul ikkagi meeldib sinna kaamera ette minna, keerutada selle kaameraga kõndida. Isegi kui see ETV ette kujutada, küll ma saan hakkama, kui see päriselt juhtub sinuga, et siis on hoopis teine tunne. Jah, aga kusjuures need ma olen vaadanud, et kes sinna kandideerivad ja kes on tahtnud kandideerida, minna, need on minu jaoks on ikkagi alati olnud sellised inimesed, kes kuidagi sobivad sellega kokku, et ma ei ole seal kunagi näinud sellist inimest väga kandideerimas, kes oleks täiesti niimoodi kuskil, vaataks jalge jalge vahele ja mängib muusika ei saagi alla. Poolhullude seisite jah, aga on aga mingeid väga rahulikke muusikuid, eks ikka on ja ja sellest mina olin ka rahulik ja väga häbelik. Aga no vaat mis seal saab, sellelt midagi sulle sobis muidugi sinu pooleli, teine olukord. Sa üldse ei teadnud, milline see saade hakkab välja? Aga siiski minu jaoks on hästi oluline, et need, kes lähevad sinna esimest korda, et kuna sade on sellel eesmärgil tehtud populariseerida kass, kes muusikat, siis ei tohiks ära unustada, et see on ikkagi see ülesanne, et teha seda muusikat ja selle nimel, et saada rikkaks, kuulsaks just, täpselt nii eneseimetluse nimel, siis võib minna ka mõnda muudes. Seda küll. Aga mõtle, kui ongi, et, et selline tahaks kuulsaks, aga mõtle, kui on seen eneseimetleja, kes suudab seda klassikalist muusikat kõige paremini populariseerida, et siis miks mitte, eks ju, et kui on tõesti selline vendaga, ta suudab kuidagi kõige paremini rahvale jõuda, eks, aga, aga siis on ju ka tore, eks oma siis on muidugi tore. Absoluutselt öelge, palun see üks kõige olulisem asi, mida teie oma sellest klassikatähtede kogemusest endaga kaasa olete võtnud. Mis ma sealt sain, oli see, pidin, paneme prioriteedid paika, et kui olen seal laval, siis mis kõige olulisem on jõuda lihtsalt inimeste südamesse. Ma sain muusikuna enesekindlust ja ma sain aru, et see, et muusika on see täpselt õige elukutse, millega olen ennast üles töödanud ja töökus on see, mis on väga oluline. Sain aru, et hea ettevalmistus igaks saateks, see oli oluline. Kui jäi vähem aega selleks siis kohe tulemas kannadega. Töökus viib tulemuseni. See esile selle väga õige, mis seal Silvega muidugi ütlesid, aga eks minu vastus läheb nagu sinnasamasse nurka. Aga ma ütleks, et sa õpid seal olema selline põnev isiksus, kui võib nii öelda maika, tooks jälle seda rääkimist, seda juttu, et kui Marko Reikop sealt midagi küsib et sa hakkaks seal midagi keerutama, vaid ikkagi üritadki olla kohe selle jutuga üritad olla võimalikult. Ma tahaksin veel kõige lõpetuseks küsida seda, et mis te arvate, kas sellepärast, et Parssell võitis esimese hooaja, kas ta võitis ka kokkuvõttes rohkem kui teie või tegelikult on see kogemus nagu kõigile sellise võidu maiguga ja sõitsin juba selles sellepärast, et sinna üldse kolme hulka pääsesime, polnud üldse tees märkigi. Okei, kui sul sellist eesmärki pole, siis sinna saatesse lähed, tähendab esiteks muidugi klassikalist muusikat, reklaami on meil niimoodi, et tavanimed taha televaatajad nii muusika, mitte muusikud, et see inspireerib neid muusikat, inspireerima teisi muusikuid. Et ma olen saanud inspiratsiooni paljudelt artistidelt, kes on ka kuidagi ning hetkel kuskilt saatest välja tulnud või siis see on ainult hea ju, kui sa saad kellegi elu eesmärki lähemale tuua ja inspireerida minu meelest saaden tõeline inspireerimis ole. Aga ma ütleks, et minu arvates ei ole väga võrreldav, et kes need rohkem võttis millegagi, et noh, millega me mõõdame rahas või mis, mis ühikut millele mingeid ühikuid, milleks ta saab, niiet nii jah, muidugi mul on tunne, et kui sa ikkagi ütleme nii, et täielikult selle võistluse kinni paned et siiski mingisuguseid eeliseid hoopis paljud uued, neid kontserdivõimalusi siiski vaid ütleme nii, et rohkem neid uksi. Seda, kui sa siis ütleme ei võida, jääd seal kuskile natuke tahapoole, seal on põhimõtteliselt needsamad võimalused avatada, sa pead natuke rohkem ise pingutama. Ja täpselt viiendal kohal või samas suurem ikka on, aga, aga tõenäoliselt sa ei ole võitnud niisama, et seal põhjusega ikkagi võitnud. Vestlusringis osalesid tšellistid Marcel Johannes Kits ja Silvia Ilves ning fagotimängija Jakob Peäske. Nemad kõik on osalenud telesaates klassikatähed. Oma mõtteid jagab selle telekonkursi osas nüüd aga tšellopedagoog. Mart Laas. Nojah, minu õpilased on ka seal palju osa võtnud, nüüd marssell ja Silvia aga üldse nagu Eesti muusika- ja noorte tutvustamisel on see saade küll minu meelest väga tähtis ja oluline olnud ja ma loodan, et ta nüüd kanda saab ka edaspidi olema. Sellepärast et see annab palju suurema auditooriumi noortele inimestele, kui et kontserdisaali võib-olla ei satu nii palju inimesi, kahtlemata kui istuvad sinise ekraani ees. Ega me ei teadnud, mis ees ootab. Aga see nagu otsiti minu meelest ma olen seda enne ka igal pool rääkinud, otsiti nagu mingit tänapäevast uut tüüpi interpreet tänapäeval enam nii ei saa harjutanud oma 10 tundi ja siis lähed välja ja üks kuskil on niukene afisson väljas ja siis kas keegi tuleb sind kuulama ei tule. Kui me näeme ka igal pool mujal maailmas, et olulised on kõik see suhtlemisoskus, rääkimine, enda tutvustamine, välimus, muuseas ka väga tähtis asi või siis mingisugune imidž, seda võid olla ka nii-öelda lohakas, ma tea, hipilaadne ükskõik kes, aga see on niisugune imidž on hästi oluline asi, et see kõik on nagu kõik kokku seal, nüüd siis tehakse seda. See võib mõnele inimesele meeldida, mõnele mitte aga hea jutuoskus olemine vastamine, ega siis seal Marko Reikopi mikrofonis väga kerge ei ole, aga nad harjuvad kõik ja järjest nagu õpivad. Ja kahtlemata, mis on veel oluline? Pillide tutvustamise mõttes on see küll väga oluline saade olnud. Millega minul muidugi on väga hea meel. Kas nüüd siis ongi niimoodi, et, et noore interpreedi jaoks on selline laiema auditooriumi leidmine hädavajalik, kas ilma selleta enam üldse ei saa? No ma arvan küll, sellepärast et õpitakse pilli ja mängitakse ja tehakse muusikat ju kellelegi loomulikult endale ka ja, aga noh ikka see on oluline ja mida rohkem inimesi kuulame laiemas auditooriumis, see on ju ainult tuleb kasuks. Sest mis mõte on minna, lähed kontserdisaali, seal on 10 inimestega, see eriti innustav ei ole mitte kellegi jaoks. No ilmselt väga palju noori muusikuid ja sama palju ka õpetajaid, kes arvavad, et no sellise teleshowga nüüd küll ei tasu kaasa minna, mida te nendele ütlete? Mina olen selles mõttes tolerantne inimene, et kui nemad arvavad, et et ei kõlbaveni ei saa, siis ega midagi teha ei ole, sellisel juhul lähevad kaasa need, kes lähevad. Need, kellele see meeldib ja see on nagu poliitikas igal pool elus, eks ole, ei ole kõik, kes on kõigega nõus, kõige poolt. Aga au tegijatele ja tegema ikkagi peab ja mina isiklikult olen niisugune uuendustega kaasamine, mulle meeldib, ma ei näe siin midagi halba, seda enam, et see aitab muusikat populariseerida, seda klassikalist poolte. No las ta läheb natuke, no nagu ma ütlesin, ei saa olla enam nii, et oleme kõik nii-öelda võõrkeelendid, väga sügavad süvamuusikud, ma ei saa praegu näidates istume morni näoga kuskil harjutame, siis loodame, et meid mõistetakse. Võib-olla keegi mõistab, aga neid võib-olla ainult paarkümmend. Aga selle kaudu selle kogu selle tele ja võib-olla leiavad just selle sügavama poole ka väga paljud teised inimesed, kes muidu ei tuleks kontserdile. 20. novembrini saavad noored muusikud veel registreeruda, sinna on jäänud ainult kolm nädalat. Mida teie, Mart Laas, arvate, mis on need vajalikud omadused, mis sellel noorel, kes sinna registeerub olema peaksid? Kõige vajalikum asi on soov, et soov osaleda ja siis muidugi peaks vaatama endasse võib-olla küsima kellegi käest, kui oled noor inimene, veel õpid oma juhendajate käest nõu, et mida nemad arvavad. Ja üks hästi oluline asi on siiski repertuaari olemasolu, sellepärast et nagu need voorud ikka, see on, samamoodi läheb edasi, nagu ma vaatasin, koduleheküljelt teatud voorude ülesanded on kõik paigas ja sul peavad need palad olema, sa ei õpi neid ära ühe nädalaga, ütleme, näitas isegi kui sa saad osutud valitud kas kaheksa hulka, eks ole, ilmselt siis sul peab see programm olema enne olemas, ehk siis ka sisse mängitud soovitavalt ja Need, mõned lood, kas seal on superstaariga, mis sulle antakse seal siis kohapealse nädalaga pead ära õppima või siis raamist välja ja no need on erilised ja need on teistsugused. Mitmekülgsus on ka selles saates eriti oluline ja muidugi ei saa seda saadet võtta kui niisugust klassikalist konkurssi pillipõhist konkursi sellepärast et seal on väga oluline osa, on ka televaatajate häältele natuke noh, läheb nagu sinna Eurovisiooni poole või et väga liigset objektiivsust ei maksa otsida ja kui ei lähe ka hästi, siis ei maksa ka sellest väga kurb minu meelest olla, sellepärast et need on erinevad asjad natukene siiski, aga kahtlemata igasugune populaarsus tuleb interpreedi väga kasuks noorele inimesele. Ka, kui need jälle rääkida just nendest noortest, just et kõigepealt soov siis küsi, mis teised arvavad ja jutuoskusi ja hea huumor ja mitte kartlikus, see tuleb kahtlemata kasuks. 2018. aasta kevadel selgub neljas telesaate klassikatähed võitja. Mis pill võidab? Ma nimesid ei nimeta see ole favoriit, aga ma tean ühte poissi küll, kes on löökpillimängija, kellel minu meelest on seda ainest ja me ei mõjuta ja ma ei tea üldse, kas see noormees osale ja üks minu õpilane ka plaanib võib-olla vähemalt kandideerida, esialgu nad kõik ju kandideerivad, eks ole eks paistab, mis edasi tuleb, seda ei oska mina öelda. Sellised olid tšellopedagoog, Mart Laasi mõtted telekonkursi klassikatähed neljanda hooaja eel. Ja nüüd aga heidame pilgu rahvusvahelisele nüüdismuusika festivalile afekt, mille avakontsert rituaali toimus eile õhtul Estonia kontserdisaalis jätkab toimetaja Johanna Mängel. Eile alanud rahvusvahelise nüüdismuusika festivali afekt avakontserdil eksperiment. Eriti nii ebatraditsioonilise ruumikasutusega kui ka ootamatute tämbritega sümfooniaorkestri koosseisus. Kavas olijatest kõige noorem ja ka ainus elav helilooja Elis Vesik oli kirjutanud ERSO-le uudisteose kadumist. Punkt nägemisväljal, aga kummalisel kombel kõlasid sel õhtul esmakordselt ka nüüdismuusika klassikud. Peks peetud säratkivisee ja perboleezi orkestriteosed. Festivalil efekt püüabki kunstilise juhi Monika Matiiseni sõnul rikastada Eesti kultuurimaastikku ning näidata meie heliloojate ja interpreetide osalusel maailma nüüdismuusikalavadel hetkel toimuvat. Selle festivali üks keskseid teemasid on ka näidata, maailm on nüüdismuusika klassikaks saanud teoseid, millele ehitub kogu tänapäeva nüüdismuusika. Need on siis spektraliscryseedema õpilane hüpnootilise helikeelega, nõndanimetatud Uusbertaliste Vastromitellija kärssama neli keele väljendusvahendid võtab ühelt poolt oma õpetajalt klassikud ideelt kuid ütleme see soundi maailma puhtalt papp maailmast, kasutades sisemand orelit, elektrikitarri Lääne-Euroopas on terve koolkonda. Noorelgis helendab romitellita heliloojad, kes suri neljakümneaastaselt umbes 10 aastat tagasi, et see mõju selle inimese mõju olija tohutu. Miks osa nüüdismuusikast jääb repertuaari, ütleme, aastakümnete tagune pule ees kas või ja osa teoseid ainult kõlavadki üks kord ja kui me räägime, eks ole, nüüdismuusikale pühendunud festivalide Systiidi veel räägitakse ka ikkagi sellest, et see on nii-öelda nagu kinnine ring. Tarmo staatuna Effhingena, et see ei ole nagu nii-öelda maailma muusikaelu pealava. Et ta on ikkagi nagu nii-öelda kõrval lava, kus tegeldakse ainult Ta nüüdismuusikas on justkui kal laboratoorium. Täiesti põhjendatult. Mida efekt tahab olla? Selles mõttes me esitame ainult Ta tipptasemel nüüdismuusikat selle festivali, nii nagu seda märts music on esinenud, eks ole, aga ütleme igapäevases klassikalises kontsert elusa seedpuleedi esitata mitte ainult üks kord, vaid juba on üle nüüdismuusikafestivalidel jõudnud, eks ole, maima nüüdismuusika klassikalistele lavadele siis siin selle teeneks on ikkagi interpreedid, eelkõige dirigendid. Maailmas on mõned üksikud maailma tipp nüüdismuusika dirigendid, kes on tõesti võtnud oma südameasjaks propageerida mõne suure helilooja teoseid. Afekti avakontserdil oli Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees Šveitsi päritolu dirigent Paldurbrännimann keda tuntakse Ki eeskätt nüüdismuusikale pühendunud interpreedina. Trennimannil oli äärmiselt hea meel tuua Eesti publikuni need teosed, mis mõnes mõttes on nagu arhitektuuris või maalikunsti siiski juba klassikaks saanud teosed. Nendes peituvad praeguse nüüdismuusika alustalad ja paljud heliloojad lähtuvad nendes kasutatud tehnikatest ja esteetilistest ideedest. Rahvusvaheline nüüdismuusika festival afekt on seega alanud. Nädalavahetusel on mitmeid kontserte. Pühapäeval on klassikaraadio Tartus, et lahendada Pauluse kirikus toimuvat Erkki-Sven Tüüri autoriõhtut, kus kavas on tema spektrumid Mängivad orelimängija, Ulla Krigul ja üksus ansambel. Afekti järgmised kontserdid on klassikaraadio eetris juba uuel nädalal esmaspäevast kolmapäevani. Festivali järelkaja kuulete järgmise nädala heligajas. Selga ja selline sai tänane heligaja. Saate panid Ko helioperaator Katrin maadik ja toimetaja Lisete velt aitäh kaasa mõtlemast ja ilusaid muusikaelamusi. Saadet jääb lõpetama rubriik muusik mõtleb hekto lei. Paju räägib täna päris heliloojatest. Ja tere kõigile. Kuulate traditsioonilist rubriiki, muusik mõtleb, mikrofoni ääres on Hector, ei, paju. Meil tehakse palju uut muusikat ja sellega seoses kerkib pidevalt esile ka uusi heliloojaid. Tihtipeale on kogu selle uudsuse virvarri keskele inimesed hämmelduses. Kas uus tulija on ikka päris helilooja? Turu küllastatuse tingimustes on selge, et kerkib esile šarlatane ning inimeste mure on õigustatud. Kuna teema on liiga spetsiifiline, ei ole selles küsimuses abi ka tarbijakaitseametist. Kuna ametile ei piisa pädevusest, et hinnata, kes on siis päris helilooja ja kes mitte. Muusikasõprade murele on positiivse vastukajana reageerinud Eesti heliloojate liit ning haridus- ja kultuuriministeerium. Ministeeriumi tundmatuks jääda sooviva esindaja teatel kelle nimi on toimetusele teada, on heliloojate turul tõesti segadus ning alati leidub inimesi, kes kasutavad segast olukorda enda kasuks ära. Niinimetatud libaheliloojad on võrreldavad libataksojuhtidega Tallinnas ja siin peaks riik aitama turgu reguleerida, et kaitsta heausklikke muusikasõprade huve. Küsisin siis heliloojate liidust, kuidas ära tunda päris Eeloojad ning vastas juhatuse liiga. Härmo park. Päris helilooja on parimal juhul segu Rimski korsakovist, beer poleezist, lähtuvatest, arenguliinidest ning terade sõelumiseks. Sõkaldest on ministeeriumi initsiatiivil tehtud juba konkreetseid samme. Mis siis need sammud on? Tänase seisuga võin raadiokuulajale teatada, et loodud on Eesti heliloojate liidu liikmetest koostatud ekspertkomisjon, mis hakkab heliloojatele väljastama päris helilooja staatust. Staatuse saamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus heliloojate liidule koos oma viimasel viiel aastal kirjutatud partituuri tega. Audio- ja videomaterjali palutakse mitte saata. Iga viie aasta tagant tuleb päris eeloja staatust uuendada, kuid uuendamise protsessist on veel vara rääkida. Kuna see on alles välja töötamisel ergutamaks ausaid heliloojaid, päris helilooja staatust taotlema, on kultuuriministeeriumil ka teade kõigile meil tegutsevaid heliloojatele. Igasuvise Viljandi pärimusmuusika festivali järgselt on plaanis hakata sealsamas kontserdipaikades korraldama Viljandi päris muusikafestivali kus esitatakse vait päris heliloojate teoseid. Tänu kaasa mõtlemast. Stuudios oli päriselt Ekdolei, Paju.