Tere tulemast kuulama järjekordset saadet sarjas lood ja laulud ja ütleme tervist nii kuulajatele kui ka järjekordsele saatekülalisele nagu sõbrad tema kohta ütlevad Jaan ansamblist jäääär. Ja jumal teab neid, ansambleid on veel väga palju. Jaan Sööt, tere tulemast saatesse. Tere saatejuhiks Maian Kärmas ja üritame siis reastada need laulud, mis siia saatesse mahuvad kõikidest nendest kümnetest, kümnetest, võib-olla äkki isegi sadadest juba praeguseks, mis Jaanile endale südamelähedased tema seniselt muusikuteelt. Päris palju on räägitud sinu sellisest selles mõttes muusikalisest taustast, et kuidas see kõik alguse sai, kes tahavad, saavad teistes saadetes ja intervjuudes seda paljuski lugeda. Perekond oli sul musikaalne ema, lausa muusikaõpetaja. Sina oled ka pidanud pilli, tema, aga üks selline sümpaatne tõik sinu lapse- või nooruspõlvest on see, kui sa sain oma esimese kitarri ja on teada, et sa said selle oma tädimehelt, kes siis õpetas sulle ka esimesi võtteid sellel kitarril. Kui sa läheksid tagasi sellesse hetke kas see kitarriga kohtumine nii-öelda oli selline kohene äratundmine, et vot see on minu pill. No ma seda nüüd päris täpselt ei oska öelda, äratundmine oli istet, aga mulle kangesti meeldis laulda ja siis sellega sai kohe ennast saata siis ka. Ja, ja, ja muide, tädimees õpetas mulle seda mitte selles kaasaegses haljastuses vaid sellises seitsmekeelne ja nii-öelda vene häälestus timmis kitarriga natuke teistmoodi, seda lihtsam. Tegelikult on neid esimesi võtteid võtta eriti lapsel, et kui, kui, kui Hispaania arvestuses. Ja, ja siis ma sain kohe selliseid laulukesi saata, mis mulle mulle too olulised olid. Aga nagu niisugust pilli äratundmist ma selles mõttes ei mäleta, minu jaoks on igasuguseid pillid, olid väga põnevad mandoliinid ja kõik, mis, mis parasjagu kätte sattusid, ma proovisin neid kuidagi kuidagi mängida. Midagi nendega teha kodusel klaveril, klimber siin seda ja ja, ja umbes nii Aga sa oled vist üldse selles mõttes selle selline leebe, ära tundjaid sa kohe ei plahvata nagu dünamiit, et voh äge, teeme vaid sa kuidagi seesmiselt võtad seda, et vot selline asi ka, et katsetame, kuidas sellega saab või, või oled sa ikkagi nagu seesmiselt rohkem plahvataja, sest et kui ma võtan kõik need kirjeldused, mida sinu sõbrad sinu kohta ja kaasmuusikud on öelnud, siis väljapoole paistad sa selline loominguline, aga leebe. Noh, võib-olla tõesti ma ise ütleks selle kohta, et sellise võib-olla siukse väga pika äratundmisega mingites asjades, isegi selles elukutses, mis mul tegelikult juba mitukümmend aastat olnud on. Ega mul ei olnud kunagi plaani muusikuks hakata, tegelikult sellele lihtsalt kujunes ise niiviisi välja. Mul on muusika tegemine, meeldis, aga tegelikult mõtlesin ajalugu minna õppima, mingid sellised asjad hoidsid kõvasti rohkem. Aga, aga lihtsalt kuidagi sattus niiviisi ja siis siis mingi moment, ma tundsin ära, okei, aga see on ju ka täitsa amet, et sellega võib täitsa elada. Moment, see ikkagi oli või, või oli see puhas pragmaatika, et ma elan sellest ka ära või või oli see ikkagi see tundmine, et no lisaks sellele, et leib oleks laual, võiks inka rahul olla? Pragmaatilisuse pole kunagi eriti eriti hiilanud küll kahjuks või õnneks. Ma ei oska öelda, kuidagi kujunes niiviisi ja, ja tegelikult kui sa teed lõppude lõpuks asja, mis sulle meeldib ega siis väga pikalt selle üle juurde sa lihtsalt teed ja nii need aastad lähevad. Päevad lähevad nagu mõnes laulus taustaks. No ühest laulust võiks nüüd tõesti rääkida, võtame ette tänase saate esimese loo, mis sa siia oled välja valinud. Olen hea juhatuse sisse, miks just see laul ja võib olla ka midagi selle laulu sünnist? Harmooniliselt välja esimeseks lauluks. Laualinad Juhan Viidingu luuletus on see, millele sai kunagi ammu viis juurde tehtud. Ma selle laulu siukest sünniaega täpselt mäletan ka, et ümberringi oli mingi paras sagimine, mingis umbes nagu mingi suguvõsa kokkutulek või midagi sellist. Mina lihtsalt mängisin toas kitarri ja siis tuli see, see viis sedasama luuletuse peale kohani. Täiesti mitte nii, et istud üksi ja mõtled. Täitsa kogemata tuli. Aga see kogemata sündinud lugu sai ühe olulise orkestri jaoks ja ära esimeseks salvestuseks. Oma sünnipäeva loen, aga nagu sellest päevast, kui seesama lugu kõlas esimest korda Eesti raadioeetris 21. jaanuaril 1991 Mitmes mõttes tähtis lugu. Me laualinad nurmedel on pleekinud ealigunenu aastaid linale. Su poole oleme aasta lõigu kinni sest külaskäigu aga õudus ehk kokku saama jalaluu, mis lumest on päris vaba hele päikesest. Seal mar sind imest. Ja sina minu kenast väikesest. Ma tean otsimist, tipud. Queen milisel näis seina põris. Vaid udumi, looridessari puud. Heapulvalised muud tõbised. Ehk kokku saame jalad. Antari saba päikeses. Seal mässin mar. Me laualinad nurmedel pleekinud ja ligunenud aastaid linaleo. Sugu Voore oleni joosta lekkinud. Sass elas tegu, aga ollus ehk kokku saame ja nii, mis lumes on päris ära päikesest. Seal mässasin, ma räägin sinu imest. Ja seal minut imest näikesest. Sellise looga sai omal ajal alguse jäääär, kellest võiks pajatada lõputult lugusi ja ka täna keskendume tänasele saatekülalisele Jaan söödile ja ja üks asi, mis jäi sinu varasematest vestlustest ja intervjuudest ilma, on olnud see, et tegelikult mulle see esinemine väga ei meeldi, ma olen sellega pigem nagu harjunud aastate jooksul, et miks esinemine sulle ei meeldi või vähemalt toona, kui sa alustasid, ei meeldinud, aga. Võib-olla see on seotud mitme asjaga, et üks on, on see ka, et tegelikult vaatamata sellele, et mu ema on muusikaõpetaja, puha muusikaõpinguid, alustasin ikkagi väga-väga hilja. Ja siis oli mul ikka kohutavalt keeruline, nagu mingisuguseid klaverikontsertettekanne Elleri muusikakoolis õppisin muusikateooriat kammissari ütleme selline muusikateadust, mis on selline suhteliselt karm eriala, et sa pead seal solfon kõvasti karmim kui teistel ja klaver on mitte mitte üldklaver, vaid eriklaver või kuidagi kutsuti tööaeg niiviisi. Ja noh, ma olin praktiliselt ikkagi iseõppija ja mul oli kogu aeg suhteliselt raske, täielik hiina keel oli vahepeal. Aga kuidagi ma sain sellega hakkama. No ma lähen, muud asjad seal kompenseerisid seda asja, et miks mind seal koolis üldse hoiti, et teatav loomingulisus ja võib-olla improviseerimisoskus, mida jällegi teistel osadel ei olnud. Aga see oli ka, et, et alati ette mängimised asjad olid, siis ma olin parajas pinges, et see oli minu jaoks näpp võdises ja Log tudises, et ta ei olnud minu jaoks niisugune selg oligi need ei olnud selline selline mõnus neid eksameid teha ja võib-olla sealt sisse selline asi, mis mul, eks ole, esinemine, publiku ette minemine eriti eriti istu. Eksamid on ju täiesti arusaadav olukord, et, et see tõesti ei meeldi, aga, aga publik, kes tuleb ju teadlikult sind kuulama, see on hoopis midagi muud, see on selline üsna võrdne energiavahetus tegelikult. No eks ma olen seda aja jooksul endale sisendanud, kanade munadega ei tule. Et ju nad tulevad mind kuulama. Samas seesama tuntud lugu selle kohta, kuidas saju ikkagi palju pisemana esimest korda õppisid pilli, sind sunniti viiulit õppima, ronisid siis ühe esimese õppeaasta lõpuks ühe puu otsa, otsustasid, sa ei tule sealt alla enne, kui sulle siis vanemad annavad loa, et sa ei pea enam seda õppima, eks ju. Et tegelikult need trauma juured võivad ju palju varasemad olla. Mine tea, mine tea, kuigi lapsena mäletan, mulle meeldis esineda küll veel laulda igal võimalikul juhul. Tol ajal, kui ma päris pisike olin, tuli välja see reliikvia film ja siis vot neid laule ma laulsin küll vist kõiki. Osadest sõnadest ma ei saanud võib-olla aru, tegin endavad juurde, aga seda meeldis mulle kangesti ette kanda kõigile, kes kuulata vähegi jaksasid, seda. Kummalisel kombel teine film, millest sa räägid, et mida sa oma vanaemaga käisid Ui mitmeid kordi vaatamas oli, kas helisenud? Elisa muusika ei ole, ta tuli umbes samal ajal vanaemaga tihtipeale elasime Tallinnas ka sugulaste juures ja siis kosmose kinost sai esimene Eestis seda laiekraani, kino, mida iganes see tähendas. Ja siis need filmid tulid sinna sedasama Elisat muusikaga. Seal samamoodi me selle muusika pärast käisin ikka. Mulle ka väga meeldis. Võtame ette praegu teise loo, mis sa oled siia saatesse kaasa valinud, ei ole nii hea, räägi ka sellest selle põhjus ja tagamaa. No seal ahtumine, Artur Alliksaare luuletus. See laul on õige vana, sain, ma enam isegi ei mäleta varoomegi. Ast kuskil sinna 30 aasta tagune umbes seal, kui ma olin Elleri kooli tudeng, sel ajal on see tehtud. Seda oleme siin erinevate seltskondadega proovinud interpreteerida. Kuna Endale meeldis kõige rohkem Pantokraator ei oma, aga seda varianti mul endal kahjuks ei ole kuskil praegu saadaval ka neetud. Aga see oli kuidagi oluline, laul võib olla luuletuse Alliksaar oli üldse minu põlvkonnale selline peaaegu sama tähtis luuletaja nagu veiding, et keda nad väga palju lugesime, tsiteerisime igal võimalikul juhul. Ja muidugi proovisime siis vilistada ka terve raamatuga, viisistasin ära kuskil keskkooli viimases klassis, aga õnneks õnneks ei ole. Peale minu ja klaveri rohkem kuulajaid, õnneks pole olnud. No arvestades, et alliksaarel luuletuses jagus siis hulk tööd, aga igal juhul kuulame siis ära paramil nimeks ahtumine. Saad korra röövat kui all lahti mine. Käest. Laul, mille nimeks ahtumine, küll jääääreversioon, aga Pantokraator versiooni, mida ja meie tänane saatekülaline oleks tahtnud siin mängida. Miskipärast meil rahvusringhäälingu fonoteegis praegu ei leidunud, nii et siitpoolt siis ka üleskutse. Kas siis Jaani austajatele, Lauri Saatpalu austajatele Pantokraator Jostajatele, et võite meid varustada sellega, siis saame tulevikus seda kasutada, tegelikult siit sellest alliksaarest kinni haarata, sest väga palju oled sa viisistanud luuletajaid. No me oleme rääkinud, kust see muusikahuvi on tulnud, sinu vanaisa, dirigent ja muusikaõpetaja isa mängis pilli, kõik see muusikahuvi, see oli justkui loomuldasa peres olemas. Aga see luulehuvi, kust see alguse sai? Saed? Alliksaarest, hirveni ja Viidingust, jumal teab kelleni viisistanud, väga palju eesti puit. No ma õppisin vist lugemaks, suhteliselt varane mõtlemine, nelja aastane oli, mis tõi. Ja siis, aga kui ma kooli läksin, tundus mulle see kõik sihuke tagasi titevärk, mis seal oli mainida, olin, kujud on temale teada anda, kui nad saadavad. Me pidime mingit raamatut lugema, mis oli minu arust täielik titekas. Margusin talarba, Mahtra sõda esindusklassis. Et võib-olla lihtsalt sellest, et see lugemine oli. Meil oli kodus hästi palju raamatuid. Nagu tollal üldse oli eestlastel hästi palju raamatuid. Mäletan. Ja siis olin ma loginud kõik läbi lugeda kuskilt ma jõudsin sinna luule juurde ka. No ja siis, kui hakkasime bändi tegema kuskil kuuendas klassis või siis oli vaja vennast kuidagi kuidagi väljendada ja eks tuuletatest siis võtsime seda eneseväljendust, et ise ju ei osanud nii hästi neid sõnu ritta seada. Tegime sinna sellise vahva popmuusika ümber ja muudkui keevitasime. Vot mingis intervjuus sa oled ennast kirjeldanud, et sa olid hoidikse nohik prillidega, eks ole, seal autahvlil ja siis järsku sai sinust punkar, kuidas see üleminek toimus või miks see üleminek toimub? See toimus ikkagi tänu sellesamale bändi tegemisi. Et kuuenda klassini olin niisugune tõesti selline oivik, käisin keemiaolümpiaadidel ja orienteerumistrenni seal ja mida kõike veel. Aga siis kümnendikud, kutsusin bändi, kuna mul oli tolle aja kohta oma, saimegi šefi kidra. Ja siis läks Tondidage lahti ja see ikkagi natuke nagu vist muutis. Kui nüüd sellest samast esinemisest rääkides tegelikult siiamaani ennast kõige paremini laval tunnen siis ka kui natuke nihukest rokivad muusikat mängin mitte seda, et naistan kuskil kontserdisaalis ja inimesed istuvad ja kuulavad mind. Et seal võib-olla meenutab kõige rohkem neid koolieksameid näiteks mõnes rokiklubis natuke rokkimatut varianti oma muusikatest, vot seal ma tunnen ennast tegelikult vabad seal, mul ei teki sellist sellist tunnet, et miks, miks ma siin nüüd esimene esmast üldse saab? Aga ikkagi, olles seal kuskil kuuendas klassis, eks millal sa sinna koolibändi sattusid, et ja veidi läksid võib-olla karmimaks poisiks kätte, et mida vanemad kodus sellest arvasid. Või lasid nad sul lihtsalt olla? No ma ei mäleta küll, et ema arvas lamp südant, ma võiks natuke nooti õppida. Vaid olulise kommentaar, nagu ei kuulnud. Valime jälle järjekordse loo, mis olla võiks ja miks see sulle armas oluline. No kui ta siin natukest rokkimiselt rääkisime, siis kui oleks palju jalu asfaldil on kauaaegse bändikaaslase boili poolt tehtud geniaalne lugu. See on minustaks äge, äge eestikeelne rokklugu. Aga mis ta ägedaks teeb, lihtsalt see kõlapilt või või midagi? Tekst jällegi, et, et Umboile ehk Andrus Rootsmäe õnnistatud sellega, et, et ega ega jube hästi kirjutab. Väljas oli jooni. Nad. Paljajalu asfaldi. Õitses pilved, kallasid. Paljajalu. Ühel päeval hoidsin minuga haavatu CAD-i ajaloopalee Olevat sinu meemaania. Jõgi. Miks mu käed on külmad, keset augustikomme? Paljajalu, Valdee. Enam saite ei saa päeval. Paljajalu. Uskumatuid asju kuulen. Käes silmad ära, ratuur. Alati ei näe täis hääled. Kui aga enne eelmise laulu käivitamist Me kõnelesime sellest, et, et luule sulle pakkus huvi ja sõber InBoil on õnnistatud nii teksti kui muu annetega siis miks sa ise ei ole kippunud teksti kirjutama? No selle sama asja pärast, et võib-olla mul pole seda annet antud, aga ma olen proovinud küll, aga ei, ma isegi paari teksti enda teksti vastas laulan aga kuidagi sattunud sõpruskond selline, et palju luuletajaid seal ja meil tuleb see lihtsalt paremini välja, kuna on sellega rohkem tegelenud ja ja kuna me oleme ju sõbrad ka või sõpruskond tihtipeale me mõtted või asjad, mingi olukorra kirjeldamisest, asjast kuidagi kattuvad väga palju. Et siis siis on see nagu, nagu kergem natuke niiviisi minu jaoks. Võib-olla laiskus, mine tea. Viimati olen näinud sind esinemas siis, kui esitleti Indrek Hirve luulekogu selle intervjuu salvestamise hetkest, mõned nädalad enne seda seal kirjeldasid seal olukorda, kus te olete kohtunud Indrek kirvega kuskil kas Toomemäel või pingi peal ja joonud veini ja pidanud videviku ja arutanud maailma asju. Millest te seal tavaliselt räägite või mis see on, mis toob teid kokku sellistesse olukordadesse. No tavaliselt me nagu ühest teemast räägib üsna nihukesed, erinevad on need jutud mis parasjagu meelel ja keelel on ja ei olegi nagu otsest. Noh, kui sa sõbraga kokku saada juttu pestot, ega sa ei planeerinud etet tänava läbine ja need teemad, et kirjutad märkmikusse üles hakkame siis niisiis kriipsutasin selle maha, et mis läbi võetud täpselt sellest, nagu inimesed omavahel räägivad. Võib-olla Indrekuga vestlust, vestlused on pisut poeetilisemalt ikkagi, sest et tema tema mõte ja, ja tema tavaline kõnekeel on ka selline noh, ütleme pisut tuulisem. Kui keskmisel inimesel. Lausa religioossed teemad võiksid teid ka liita, sindki on kirjeldatud kui sellist meest, keda võiks kasvõi isegi kirikuisa amet huvitada või hingekarjaseamet huvitada, sest et need teemad ikkagi kuidagi paeluvad sind. Nojah üks asi, millest me oleme küll palju rääkinud, nad ikkagi tõttu ajalugu või tagasivaade mitte lähiminevikku võitjatena, sinna Pallase aega sellest oleme pikalt vestelnud, sellest ta tegi vahva teatritükki ka. Ja siis, kui see oli aktuaalne, siis me rääkisime palju sellest et meil on esivanemate hulgas palju selliseid, kes omavahel tuttavad tol ajal läbi käisid. Et siis Velutasime, kuidas üks oli ja kuidas teine oli ja neid tüdruku vanemaid ja ja minu siis osad sugulased, seal, siuksed jutud. Need on väga põnevad, tihtipeale. Kuulame ära järgmise loo, mis olla võiks. Räägime sellest pisut ja pärast järgmist lugu, räägime ka laulu kirjutamisest, veel. No järgmine lugu oleks, õhk kõnnib tänaval ja ja see on võib-olla mõnevõrra ootamatu autor Kalle Muuli on selle luuletuse kirjutanud. Ma ei tea, kas peale ühe luulekogu ongi rohkem natuke välja andnud? Minuga pole sattunud. Aga see kogu kuskil 90.-te alguses ilmus vist 90. aastal mäleta kana. Ja see luuletus kõik ikka väga, see oli selline tõeliselt suur selline. Kuidas öelda armastuslaul? Sukalompi. Lööb helendama mees. Rohelise vered puhkeb. Õrna habrast, kordumatu. Kui naerad, mis mainisin ka Kui naeratad, mis mais ta Üks Vädal vait. Veel enne kui Supampliv vaegus VR rinnaguma. Vaikimise määr. Peebrina. Paikimisel. Rohelisi merest sihuke. Õrn. Kordumatu. Kui naeratus, mis hüüa maiseks Kui naeratad, mis püüa maitseks saada. Vikerraadiokuulajatele vägagi tuttav ja armas lugu kõnnib tänaval, autoriteks Kalle Muuli ja Jaan Sööt, kes on ka tänase lood ja laulud saatekülaliseks. Piisavalt oleme rääkinud sellest, kui oluline on sinu jaoks tekst, kuidas või kellelt sa seda valid. Mis pidi nüüd see muusika sinna külge siiski paukuma hakkab, et hea küll, sa oled võtnud ette selle teksti, aga kuidas muusika sinna peale algab, mis sinuga siis üldse juhtub? No ma ei teagi, mas mängin pilli ja tihtipeale need mõni mõni luuletus jääb niiviisi kummitama. Ma olen teinud muusikat nagu kahte moodi, et vahel on mul viis valmis ja siis keegi teeb sinu nii-öelda sõnad juurde, kas Indrek või Üllar Saaremäe või keegi veel võin vanasti. Aga väga sageli on nii, et, et on luuletus ja, ja ma siis loen seda. Käibe käib peas ja siis siis ma tekib tahtmine seda kuidagi laulda, siis, siis tuleb sinna sinna viis ja, ja mul on tunne, et seda, et luuletus on ikkagi kõvasti rohkemalt võib-olla on või meediaga ja mul on selles mõttes hea kaetud munevad Suttasti luuletused meelde. Et ma võin ta mingi ühe või kaks korda läbi lugeda ja siis on ta mul juba niiviisi peas. Ma ei teadnud, kus asi tulud on. Aga muidugi ta peab mulle meeldima. Tekste, mida ma olen sunnitud kunagi olnud looma mingi projekti raames ja mis mulle ei istu. Need on ainult jäämäe ei taha. Nii, kui see läbi saab, ma panen selle viskan korvi ära. Et seda on ka paar korda juhtunud, aga, aga õnneks harva. No miks meil selliseid lemmikküsimusi on ju see, et kui see luuletekst käib sul peas ringi ja sa tahaksid seda laulda ja sa hakkad sellele piisi loome, kui see viis justkui nagu algade hakkab tulema, kust ta siis tegelikult tuleb? Et kas see on mingi selline teadliku kombineerimise meloodia, otsimise töö või ikkagi midagi natuke nagu antakse ülalt ka? Valdavalt need laulud, mida ma nagu ise laulan, siukse kombineerimise tulemusel ei sünni, sest et et kuidagi suht orgaaniliselt ütleks loomulikult või ma ei oskagi seda kirjeldada. Aga kuna ma olen õppinud möllasele muusikateaduse viite teooria kõrval oli teine elukutse või mida me seal koolis kanti suhteliselt suurel määral kompositsioon? Noh, põhimõtteliselt ma võin kombineerida ka igasuguseid pisikesi kokku, kuivõrd kuulatavad on muidugi iseasi. Aga ma olen seda isegi teinud ja teatavad tellimustöid on, vahel ma olen, mida ma olen rumala peaga vastu võtnud ja siis pärast piinelnud, issand jumal, mis ma sellega teen. Siis viimases hädas, kui ma olen selle tähtaja lõputult edasi lükanud ja nüüd peab üle andma või sest ma olen ikkagi teinud midagi, aga ma olen mõtelnud välja mingi enda jaoks nagu šablooni provintsis sele ja kombinatsioonid ja siis selle läbi viia. Aga need on ainult sellised tellimustööd olnud, mis mingit reklaamimuusikat, mida aeg-ajalt millegipärast ikka tuleb. Nii et ikkagi, kuidas see muusika ennast seal kindlasti läbi sõelub, et kuidas seda kätte saada, ikkagi, mis meeleseisundisse sa ennast viid, või piisab sul lihtsalt sellest, et sa istud kitarriga maha ja natuke olete omavahel või on sul mingeid meetodeid veel? Ma ei teagi, tulevad nad kuidagi suhteliselt erinevad kitarriga või siis klaveriga klaveril oli ka, kusjuures suhteliselt palju mul ikkagi tükk aastate lihtsalt põhipill oli see klaver enda muusika tegemisel. Tänu koolidega muidugi Pantokraator, siis ma mängisin ka mõlemad kitarri, kui siis klahvi Jääraskavalmanni klaverit natukene erinevad tulevad, ma ei oska öelda, et Harry peal ma olen viimasel ajal vähem teinud üldse muusikat viimastel aastatel vist ei olegi. Et olengi klaveriga teinud, ass klaveriga mängida tuleb mingi meloodia, tuleb, tuleb, tuleb, tuleb ja siis ongi valmis. Nii lihtne see kõlabki ta võtame ette järgmise loo, mis olla võiks. Võtaks veel ühe armastuslaulud, mis mulle väga meeldib ja ja millal on taas kirjutanud minuga kauaaegne kolleeg, palju selleks ilusamaid ilusamaid armastuslaule minu arust, mis on eesti keeles tehtud väga lootusrikka pealkirjaga telegramm. Keset päeva saadab mulle telegrammi kus kirjas eto lahku viib. Oma võtmed. Võin muiata. Ei ole ühtki paned öelnud. Või kui ei ole, siis on natuke visti. Sarni Kell veidi turris kuklas oleks just sellepärast. Armastan sind. Kui vahel juhtub, et paha uni tuleb ja tekib, leiad su jalgade raps. Siis minuga vaikselt nagu tulikene saun müünud, teades, et armastan sind. Kui sa räägid, hoopisime jutte. Terve seltskond, jahmatav. Armastan sind. Vahel öösel juhtunud uni tuleb ja tekib su jalgade raps. Siis minu käe vaiks nagu tulikene Sauninute. Armastan sind. Ei vahel öösel juhtub paha, kuni tunneme. Nii, et teki pealt viib su jalgade lõpuks. Siis minu käe vaikselt nagu tulikene Saullinud, teades, et armastan sind. Laul pealkirjaga telegramm ja need ansamblid, kõik, mis sinu senisel muusikuteel on olnud on kindlasti, eks ole, jäääär, siis on lindpriid mingist hetkest kohe seal üsna alguses, Pantokraator, tor, nii mõningatki, ma unustan praegu kindlasti, see on pikk jada. Aga kas on veel mõni selline ansambli lahendus või vorm või koosseis, mida sa ei ole teinud ja mida sa tahaksid teha? Midagi sellist, mida sa muusikuna tahaksid endas veel teostada? Eks ma olen mõtelnud küll erinevaid variante, mõnedel on ka ellu läinud, et kunagi tahtsin teha nii, et saaks kiriku, oreli ja bändi ja miskite keelpillidega näiteks teha midagi põnevat. Sellest saime. Saime suusaplaadi, mille nimi oli jääorel olla. Krigul mängis orelit Jann kui tšellot. Mõnedes kirikutes oli seda suhteliselt keeruline teha, seal orel on üleval, eks ole, rõdu peal ja bänd ise on all ja siis mingite teleka monitoridega igasuguste moodsate vidinatega ikka sünkrooni, need asjad seal ja söörib, kihvt asi. Olen vahel mõtlen, et võib-olla mingit avatud koosseisu veel. Viimasel ajal oleme Andre Maakeriga pisut maas istunud ja kelli tinistanud ja André mängib ka väga erinevaid Pille peale tavakitarride ka. Et võib-olla me sealt tuleb veel mõni vahva idee. See Jaan Sööt, kes olid noh, nii 25 30 aastat tagasi, kes hakkas laule kirjutama rohkem ja hakkas rohkem muusikat tegema ja huvitus bändi tegemisest. Ja see Jaan Sööt, kes täna jätkuvalt on huvitatud bändi tegemisest, muusika kirjutamisest ja kõigest sellest, mis on nende põhiline vahe ja ma ei mõtle lihtsalt ainult vanuseliselt, et elukogemust on juurde tulnud vaid kas selles suhtumises on mingit vahet või sa oled läbi aegade täpselt samasugune olnud. Ma selle suhtumise koha pealt ei oska öelda. Ma arvan, et see on küll samasugune, ehk siin pigem ongi see, et vajaliku proovin natuke mõelda sellele oma tegemistele ja iseendast ka natuke aru saada, et mis ma teen ja kuidas teen. Sageli juba ütlesid jah seda kogemuse asja, aga see on muidugi õige mitu-mitu-mitu korda suurem seal mingit pidi nagu aitab valdavalt aitab igasuguseid asju teha. Aga ma olen vahel, kui te olete vahepeal natuke pidurdada miks või mida sa mõtled, et ma ei oska öelda? Mõtled, et et ma ei tea, võib-olla see mingisugune ei võta riske nii-öelda. Et see võib olla ka ikka paratamatult kaasas. Et aeg teeb sinuga selliseid asju. Kui ma küsin hoopis sedapidi, et mida sa oleksid sellisele teeni ealisele algavale muusikule Jaan söödile soovitanud? Süstemaatiliselt tilli arutamist kindlasti. Äkki küll järgmine lugu. Järgmine lugu on õige vana ja kõigile eestlastele teada. Raimond Valgre on selle kirjutanud, et mikspärast see lugu vaatasin, natukene oli juttu minu vanaisast ka. Ja kunagi ammu. Isa poeg, aiakarud kutsusid mind ka raadiosse juttu rääkima ja siis Valter rääkis sellest, ta minu vanaisa tundis, kalandatuurid mängisid koos koos mingitel aegadel pilli. Et vanaisa oli selle loo vaata kande juures ka, et et just sellepärast suts Lintride repertuaaris ka minu laulda. Tookord, kui me hakkasime neid vintpüssid tegema. Mintsa ootad kohtuda, veel loodad? Lahkudes, et mul saab. Peasaal tagasi su juurde. Astume koos jälle. Lakanud siis mõtled igatsuse, tüdruk, õnn, meiemann. Tänu unele õnnestumisootel on kaabu. Homme siis ta lasi joogi ohates sõitja elud. Kohates jälle, et, Saab nüüd aga sisu. Tere, visiit. Soolad. Usun seda mida tunneb seda tagasi su juurde. Kus seda mida tunneb, seda tagasi saab. Peagi saabun tagasi su juurde Raimond Valgre sulest ja Lindpriid. Noh, ma arvan, et see ei ole ju liialdus, kui ma ütlen, on suuresti sündinud mitte ainult toredast sõprusseltskonnas. Sina, Toomas Lunge ja, ja Kalda Indrek vaid ka ajaloohuvist, mis teil kõigil kolmel eeldatavasti on üsna suur. Mida sa tegelikult selles ajaloos kõige rohkem hindad või on see see, et sa õpid suurkujusid, õpid lahingute nimesid ja kuupäevi või on see midagi väga isiklikku ja üksikindiviidi saatus, mis selles ajaloos on kõik kõnekam. Eks ta ole, mitut moodi nooremana oli, oli, oli see lihtsalt põnev kõik kõigist nendest lahingutest asjadest lugeda, mis toimusid ja nii ja naa. Siis mingi aeg hakkasid natukene analüüsima ja mõtlema ka, mis oli, oli ka põnev. Aga nüüd, viimasel ajal mulle meeldib niiviisi niiviisi erinevaid persoone. Et vaatan igasugused sarjad, kus kellestki jutt on. Viimane põnevus History kanali pealt on vist Hitleri jaht, kuidas nad otsivad siis elavat Hitlerit, kas kes oli väidetavalt Argentiinasse putka nad ikkagi? No üleüldse igasuguste persoonide kohta lugeda. Et see on huvitav, aidaa, paelub. Sest et lindpriide puhul vägagi paljuski see räägibki sellest kõige lihtsamast inimesest ei räägi suurkujudest, ei räägi lahingutest ja siis maksab kõige rohkem see, mis on juhtunud selle lihtsa inimesega. Me oleks pidanud just impride algusaastatel tegelikult sellise reportermakiga natukene kontsertidel käima, et mida inimesed tulid pärast rääkima pärast kontserti. Igalühel oli mingi mingi laulu kohta oma lugu, kes tal seda laulis, kuidas laulise sellest oleks saanud võib-olla sihukese päris päris kihvti materjali mingiks kas või teadustööks. Aga no me ei olnud siis nii targad, kahjuks. Mis võib-olla olid sellised kõige märgilisemad lood, mis meelde või südamesse jäid? Seal olid õige mitmeid. Eks need eri variandid sellest kaugel, kaugel, kus on minu kodu. Ma tahaksin kodus olla niux Rannust pärit tüdruku lugu, kes kuskil Vladivostokis kirjutas sõudis kuidagi Eestisse tagasi, 20. aastal vist Postimehes ilmus näiteks. Aga, aga jutud, kes seda laulsid ja kuidas ja neid neid erinevaid erinevaid elusaatusi mingitel oludega atorid seotud, vot neid tuli hästi palju. Aga need inimesed on kahjuks need kõik läinud, jah, need seal paarkümmend aastat tagasi, kes olid veel nii-öelda sõjaaegne põlvkond, kes oli siis olid siis juba täis inimesed, mitte lapsed. Kas sa oled, kui mõelda nüüd sinu ajaloo huvi, pigem selline inimene, kes on peadpidi natuke rohkem nagu minevikus või peadpidi rohkem tulevikus. Kas sa oled selline nostalgiameelne või ettepoole vaatav? Me oleme seda ettepoole vaatav. Ma arvan, noh, nagu selles mõttes ma kogu aeg mõtlen mida ma kõike tahan veel teha, mida kõike sa tahad veel teha? Palju asju ma võib-olla kõik ei hakkaks ette lugema, aga see muusikas ma tahaks ikka teha midagi enda jaoks. Ületamatult, kihvt Baseni morfo seal veel teinud. See on küll hea lootus, millega tulevikku vaadata. Ole hea tutvusta ka tänase saate viimast lugu. See laul on jälle koos sõbraga tehtud Üllar Saaremäega. Temaga me räägime ka väga palju, ka väga palju luulest, tema on teinud õige mitu kihti teatri etendust luulest. Üks viimaseid Johannese passijanalises kolmest Juhanist On Viidingust Juhan Smuuli ste Juhan Liivist eliivast. Et nad saavad kuskil maad omavahel kokku ja peavad rääkima suhtlema omavahel ainult enda kirjutatud luules. Ja elektroetendus, Nad rääkisid naistest, kodumaast, laia joomisest kõigest isegi parteipoliitikast. Dollar on ka hästi, sellise hea teksti närviga, oskab sellega minu meelest väga väga hästi ümber käia. Ja mul on rõõm ka, et on, aeg-ajalt on viitsinud mulle natukene viisidele sõnu juurde kirjutada, et järgmine album laulan, Kakse, täidan. Ja see laul on alamiini. Jaan Sööt suur aitäh tulemast saatesse lood ja laulud, need olid vaid mõningaid värvilaigud ja helilaigud sinu seniselt muusikuteelt ja tõesti jääme siis ootama, vähemalt silm seal säras, kui sa veel rääkisid sellest, et midagi ägedat tahaks veel teha, aitäh. Siis kui loojala Tõuseb taevasse, kui valgus otse puu andeks matud aastad peegelduvad vees. Jakk katedraal, mis kitsaks jäämuse andeks antud aastate heegelduvalve Jad katedraal, mis kitsaks ei jääbuss. Vello Mägi nurka lõkkel. Jahtuv valgus kannab jõge õlgadel. Paljasjalgne truu mind, hüüab kaku. Keset taevaaedu puhke vangeroos paljasjalgne tuumi hüüa üüratu keset taevaga puhkeruumi. Kas siis, kui looja langeb päeva viiblegi? Kustub päikene oga seal kutsub sind. Valus mälestus, kui luga keerab sees. Ah, valan veini, valab veini juurde. Valus mälestus Queen luba keerab sees. Akvalaveeli, valab veini juurde.