Lood ja laulud, saate järjekordne osa on käivitunud. Täna on meil külas lauljatar, kes nii mõningane meist seostub just juurtega ja ma ei tea, see on selline tiitel, mis asjaosalisele enesele võib tunduda, kas liiast või mitte. Meil on võimalik seda tema enda käest koega küsida. Lood ja laulud saates on külas Mari Kalkun, tere tulemast. Tere. Nii palju räägitakse pärimusest, juurtest ja kõigest sellest. Kõik see kohe assotsieerub, liigendub sinu nimega sinu tegevusega sinu loominguga. Kuivõrd rahul sa sellega oled ja, ja kas see on selline mõnus mantel, mida kanda või, või tahaksite vahetevahel sellest välja murda? Minule küll sobib siia juurde maanteel päris hästi. Minul ei ole selle vastu midagi, sellepärast et aja jooksul on juured saanud küll tähtsaks minu jaoks ühel või teisel moel, et see ei tähenda võib-olla alati sellist otsest sidet muusikat, kas, et ma laulaksin rahvalaulutöötlusi? Kuigi seda ma teen ka. Aga minu mõtetes on, on juured ja lood, hästi-hästi, tähtsad ja esivanemad. Niiet Mulle täitsa keegi sellega. Aga miks see on inimestele tegelikult oluline? Ühtepidi inimene võib ju toimetada oma argitoimetusi küll. Aga miskipärast seda sellist kujundlikku, midagi mingit sellist põlvest põlve antud asja on talle vaja. Et miks see on võib-olla sama primaarne ja oluline nagu on mõni toitja katus pea kohal. Et juured on ju see, kust me, kust me põlmleme ja kes me oleme. Ja kui ma mõtlen näiteks iseenda peale, siis ma arvan, et tegelikult iga inimene on kokku pandud ikkagi mitte ainult et iseendast vaid kõikidest eelnevatest põlvkondadest oma vanemad tõsta oma vanavanematest. Ja nende kaudu oleme me tegelikult seotud sadade esivanematega ja meie käitumismustrites ja hoiakutes ja isegi hääles ju tegelikult peegeldub see, mis me oleme kaasa saanud. Ma ei ütle seda, et, et meil endal ei oleks mingit rolli ega kontrolli oma elu üle, aga aga viimasel ajal ma olen küll mõelnud, et see teatav geneetiline või pärilik kaasa antud osa hügieenimälu on igal juhul, ma arvan tähtis ja peegeldame seda, mis on enne meid olnud puhtpragmaatiliselt vaadates puhta eluliselt juba sinul lihtsalt muusika oli juba peres enne ees, sest et seda lausa k argisel tasandil vist sinu vanaemagi lausa oli selline, kes väga palju laulis, olgu see siis argipäeval või peopäeval, et, et see tähendab seda, et see oligi natukene mingis mõttes paratamatus, et, et muusika sind ta kätte sai. No tegelikult päris niimoodi argitasandil teda päris alguses minu lapsepõlves ma ei mäleta, sellepärast et minu vanaema Linda minu isapoolne vanaema siis kellest ongi räägitud hästi palju. Tema kogu aeg laulis ja laulis ennast läbi elu ja läbi murede. Et tema suri tegelikult aasta enne minu sündi. Nii et temaga kunagi ei kohtunudki oma oma päriselus. Selle eest aga minu teine vanaema, minu ema, ema temas oli samuti väga suur huvi muusika vastu, ta oli omal käel selgeks õppinud klaverimängu, nagu ka minu vanavanaema tema ema, ema, siis vanaema ema ja sealt, et seda perekonna lugu vaadates ja uurides, siis tundubki, et ikkagi on mingisugune teatav järjepidevus, et selles mõttes see huvi või selline säde, nagu selle muusika vastu on, on olnud olemas juba mitu põlve enne mind. Et alates siis vanavanaemast, kes, kes ise õppis selgeks koorijuhtimise ja pani talil Pärnumaal kokku kohaliku koori sattus ühel kooride ülevaatusel, isegi kui Miina härma oli hiljaks jäänud, siis pandi tema koori juhatama. Ja Gustav Ernesaks kirjutas kuskil siis ajalehes muljeid, et koor on heal tasemel ja ja ikkagi tegemist oli talu perenaisega, kes lihtsalt ilmselt tundis, et muusika on see miski ja sealtkaudu siis minu vanaema, ma arvan, sai ka selle pisiku, kui ja ja minu ema tõepoolest õppis ka viiulit ja käis läbi läbi muusikakoolitee. Aga, aga tema elu tüüris tüüris teesi suunda, aga eks ilmselt ikkagi selle mõjul otsustas temaga mind suunata. Suunate muusikaõpingutele. Võtame ette esimese loo, sest et just need lood ja ja laulud selles saates nagu pealkirigi ütleb, on need primaarsed. Mis võiks olla esimene lugu, mida sa tahaksid meile mängida, millest sa tahaksid meile pajatada. Esimene lugu kannab pealkirja kevade aimus, 1951. Minu esimene pill oli klaver. Jaa, esimesed lood sündisid samuti klaveri peal, ma salvestasin neid ise diktofoniga, need olid sellised instrumentaallood, mida ma isegi nimetasin sümfooniat, eks. Aga neid ei ole kahjuks kuhugi salvestunud, aga ütleme nii, et kevade aimus on üks esimesi selliseid päris lugusid, mida ma olen kirjutanud. Ma olin siis umbes 15 Stone muusikakooli oli ammu lõpetatud, aga just see lugude kirjutamise perioodi algus on seal ja sai kirjutatud ühe Bernard Kangro nimelise lauluvõistluse jaoks millega seoses siis ma hakkasin Bernard Kangro loomingut läbi kammima ja sellega tutvuma. Ja leidsin seal Ühe sellise dubhõngulise laulu ise elasin ka Tartus samal ajal. Ja ma arvan, et seal peegeldub päris hästi 115 aastase tüdruku maailmatunnetus ja, ja teatav teatav igatsus selle Miski. Järele või, või loomingulise olemise järele. Vaevalt puhkenud senini väike tüdruk, Kathleen Yes müütab peas südames keeva Taimustati vaedervikud leekima, söötad nüüd lane tänavail lauluga ja subi kaabiks sfääriselt peo juustesse. Vastratel tõid isa ei meeski. Meeski. Kuusmaa, siin on kuus, ma siin koos maa sind tabaks kadunud kaduma. Vallikraavi kolli huikab ema õega lastel. Südame toitamingu. Keelane. Kuidas sulle üldse meeldib iseennast kuulata, siis kui vana sa olid, olid umbes 15 16 midagi sellist. Kas sa meeldisid endale siis, kas olid selline juba enesekindel lauljad pärit? Sina tead, mida sina tahad saavutada lauljatena? Ma täpselt ei mäleta, aga enesekindel ma kindlasti ülemäära ei olnud või selles mõttes, et mul oli lihtsalt sisemine tung laule luua ja eks me omaette ma elasin Tartus annelinnas üheksakordses paneelmajas ja ma arvan, et terve püstak Umbes 10 aastat Ta kuulis lugudele klaveri harjutamist, et kunagi ühtegi halba kommentaari ei tulnud, nii et äärmiselt leebed elasid kõht olid sealsamas. Ma pean ütlema, et, et ju meil on kuvand, mari, kalkun neist kui sellisest ikkagi noh, mäega naisest, kes tuleb ja küll rahulikult, aga väga nagu enesekindlalt esineb ka täna, kui hästi sa endaga läbi saad, kas sa oled selline lauljat, aga kes ei põe üle, ei mõtle üle asju või, või vahetevahel kahtled seda endas? Tänapäeval muidugi ma ei põe üle selles mõttes, et, et mulle meeldib asju rahulikult võtta, aga kui nüüd mõelda tagasi enne kui sellesse aega, mis on siis ohohoo 15 aastat tagasi. Kuigi ma olen alles 30 saared, siis juba vaatan tagasi siin elule ja et, et siis siis ei olnud küll sellist kindlat usku. Kindlasti minust saab laulja või laulu, et või, või laululooja selles mõttes, et oli pigem mingi tunne, sisemine tunne, et see on see õige, aga, aga see, et seal õige teeotsani jõuda, see ei olnud üldsegi mitte, et selline sirgjooneline teekond, vaid, vaid sinna juurde kuulus palju selliseid käänakuid ja mõtlemist asja üle. Tegelikult ise sa oled saanud üsnagi formaalse hariduse, sinu vanaemad olid suuresti iseõppijad. Ma ei tea, sinu emaga lõbis viiulit vist ikkagi formaalselt, aga just mida ma tahan küsida, ongi see muusikalise formaalne pool ei suutnud kuidagi nagu gängid seda sind ikkagi või järeldusi, kuid siis mitte. Kuigi meenutan küll seda, et tegelikult oleks võinud lood täiesti teistmoodi minna, sest kui ma lõpetasin muusikakooli ma olin siis seitsmendas klassis ja lõpetasin ka muusikakooli seitsmendad klassi. Sest tegelikult ma alustasin muusikakooliõpinguid, enne kui ma läksin kooli siis kui ma olin lasteaias. Ja mul oli klaveriõpetaja, kes ilmselt nägi minus midagi sellist et tema arvas, et ma võiksin edasi õppida. Ja tegelikult oligi kindel plaan edasi õppida klassikalist klaverit, klassikaliseks pianistiks. Kuid siis tuli vahele selline elusündmused, minu ema läks aastaks vahetusõpetajaks Ameerikasse ja mina läksin temaga kaasa. Ja seal Ameerikas olles sai ka laulutunde võetud ja siis hakkasid kuidagi juba uued tuuled puhuma ja ja see klaveriõpingute mõte nagu sinnapaika, kas siis õnneks või kahjuks, et võib-olla pigem õnneks. Kuid kui ma tagasi mõtlen, siis tegelikult, et seda, kuidas tavalist laulu või lugu saata seda teadmist ja oskust muusikakoolist kaasa, ei saanud suutsingil mängida Bachi ja mitmeid klassikalisi heliloojaid, kuid see teadmine tuli mul puhtalt omal käel omandada. Ja ma võitsin eratunde vist ka mõned selleks, aga suurem jagu oli jah, selline ise katsetamine ja, ja proovimine ja näiteks kuidas lugeda tuuri märg ja kuidas kirja panna muusikat ja et selles mõttes ma nagu jätkasin oma vanemate ja vanavanemate nagu teekonda iseõppijana, et ma olen üldse suurema osa pill niimoodi omandanud nagu iseseisvalt õppides mõnede üksikute eratundidega, aga aga samas muusikakool andis jällegi väga hea põhja näiteks solfedžo ess. No võtame ette järgmise loo, mis teine lugu võiks olla. Teine lugu on üks laul, mis ei ole vist see kunagi õieti raadioeetris kõlanud, kui ma läksin keskkooli, siis läksin Hugo Treffneri gümnaasiumi humanitaarharusse. Ja siis oli hakanud vaikselt ka kima huvi rahvalaulu vastu. Oli käidud ära esimesel Viljandi pärimusmuusika festivalil kusagil seal kahekümnen, 2000. aasta kandis saadud sealt inspiratsiooni ja mõeldud, et et miks mitte proovida isega seada rahvalaule. Ja ees oli loomulikult Veljo Tormise koostatud regilaulik. Kust siis sai hakatud veerima neid esimesi regilaule ilma tegelikult palju ette, teadmata nende nende regilaulude kohta selle maailma kohta. Ja siis Treffneri koolikaaslastega, kelleks peamiselt olid loodusklassi idest pärit poisid kes kõik mängisid pilli Aigar Ottas ja Sulo kiivik ja Timo petma saan siis nendega koos sai hakatud tegema bändi varr mis siis seadis Eesti regilaule, kuid sekka ka siis loomingut ja sellises kergelt džässivõtmes. Ja nendega koos saigi päris hea, mitu aastat siis koos muusikat tehtud ja lugusid seatud ja tegelikult ka esimene selline suure lava kogemus. Juhuse tahtel oli ka Kursele ansambliga. Meile toodi kust see nii meile toodi. Verre ta kaudu Sa kaudu verre. Einaste Tourt Eda kaudu teenas tood ta kaudu. Too oli. Ega. Et mida me ka Elaks ta oli vait. Viisa. Pysti juus. Ta pistis. Jaa. Kui ta näeb Ta su poega. 200. Ansambel mar, mida te tegite koos kooli ajal, ütlesite, et saite ka esimese suure lava kogemuse, et milline see oli, et kui seda meenutada ja kas sellega oleks tõesti hammas verele. Võib-olla jah, sealt tekkis mingisugune tunne, et ohoo, et saab ka niimoodi muusikat teha ja niimoodi mängida, aga aga see suure lava kogemus, see oli tõesti puhas juhus selles mõttes, et et meie olime täiesti tundmatu bänd, mängisime esimest korda Viljandi festivalil ja ja tõepoolest, ega meil ei olnud ka eriti kogemust laval esinemisega ka, lihtsalt juhtus niimoodi, et, et meie kontsert oli reede õhtupoolsel ajal. Ja see kontsert sattus samal ajal äikesetormiga ja see kontsert oli telgis sees, mis tähendab seda, et kõik inimesed, kes tegelikult võib-olla helilaineid kuhugi mujale kontserdile minna, tulid nagu ilmataadi tahtsi sinna, sinna telki ja see oli päris suur telk ja ikkagi 1000 inimese ringis. Ja heli oli muidugi kohutavalt halb, sest et väljas oli suur müra ja, ja ladistus igale poole katusele ja tilk trummeldas ja aga emotsioon, mis sealt, mis sealt tuli, see oli, see oli vägev. Ja Meie nautisime seda täiega ja mul bändikaaslasele Timo Peterson, tema on ka selline sündinud muusik. Tema issand, ava pealt ära. Et need on lõbusad meenutused ja võtame siis siia otsa kohe kolmandama, kilo. Kolmas lugu on pealkirjaga üksiktäht ja see on siis pärit samuti nagu kevad aimuski minu esimese sooloalbumi pealt. Ma mõtlen sellest loost kui oma esimesest võrakeelsest loost, mis sündis niimoodi, et et ma olin läinud Viljandisse õppima kultuurikorraldust küll kuid selle kõrvalt siis hakkasin vaikselt. Ta õppima erinevaid pille, akordioni ja kannelt, mis mulle väga huvi pakkusid. Ja siis olingi just parasjagu vaimustuses akordionist ja muidugi juba teadsin Kimmo ohjeneni loomingut ja mitmeid teisi ja olin loonud selliseid üsna keerukaid uusi teoseid. Ja läksin ühel nädalavahetusel koju isatallu isa isale külla ja mängisin talle ette, siis need akordioniteoseid pigem olin loonud ja siis isa kuulas köögilaua taga ja ja kuulas ilusti ära ja siis ütles, et noh, et jah, et see on päris kena. Aga sa võiks midagi lihtsamat mängida. Ja siis selle emotsiooni pealt natuke, nagu vihaga sai sai mindud tahatuppa ja, ja võetud käteluulega. Kolga Raymondi võrokeelne üksiktäht kandle peal, siis sai tehtud hoopis hoopis selline lugu, metsik täht mis on juba juba selgelt sellise uuema rahvalaulumõjutustega ka ja siin loos salvestuse peal mängib kaasa ka minu pikaaegne sõber ja väga oluline mõjutaja Ramo Teder. Mütsita Ooes vill, saamilgata, hüüdsid koes pille. Nii kuulajat, kes vallatki lugeda. Ta nagu laevas keegi Lukad hakkaski, hiilgab. Nii no sinna Sääre pae kosmäe, tee, kuur jääs, vaata ära Paet, Kasmäe siia. ÕS Pilve pilgata uues Pille Vilgats niimuland. Lood ja laulud saates ikka külas Mari Kalkun ja saatejuhiks Maian Kärmas ja jätkame oma vestlusi ning pajatama mari lugusid ja kuulame tema laulusid. Aga tundub, et sul oli väga palju ikkagi valikuid. Ühtepidi sinu isa, ma saan aru, oli ajakirjanike, sina hakkasid kultuurikorraldust ja siis küll õppisid ka muusikat tegema juba ja see kõik oli natuke selline, võib-olla harali. Et mis see sinu päriselutee see ots saab olema, kus sa hakkad nagu kindla sammuga minema. Aga mingil hetkel sind nopiti üles ikkagi selline plaadimärk või kummaline ütelda selle kohta plaadifirma õunaviks, noppis sind üles, ütles, et nii teeme plaadi. Et kas see on määrava tähtsusega ikkagi nüüd mari kalkun on ikkagi muusik, muusik Mari Kalkun. Ma arvan küll, et kindlasti õunaviks on mänginud väga olulist rolli minu elus, et just nimelt sellepärast, et nad mind üles korjasid, sellepärast et mul tegelikult oli ikkagi plaan minna muusikat õppima. Et ma Viljandis ka proovisin sisse saada džässlaulu. Et elu tahtis kuidagi teisiti. Ja siis ma mõtlesin, et, et ikkagi see Viljandi tõmbab ja on tore, et võiks ikkagi minna sinna. Aga siis ühel hetkel õunaviks hakkas koostama selliste truba tuuride kogumikku nagu toatuur. Kuhu nad siis otsisid just nimelt selliseid laulukirjutajaid, keda eriti ei tunta, sellised nii-öelda avastamata aardeid ja leidsid ka ja päris palju erinevaid. See oli üks väga geniaalne mõte, sellepärast tollel ajal, kui, kui mina hakkasin muusikat tegema, ei olnud nii palju laulukirjutajaid, nagu on praegu, et on Eeva ja Mari Jürjens ja, ja nii edasi ja nii edasi. Nii et selline algatus oli väga teretulnud ja samas, et plaadi peale ei olnud mitte ainult need tundmatud, vaid oli ka näiteks Allan Vainola ja Lauri Sommer ja Raimo Teder. Et, et sai nagu kohtuda selliste tegijate muusikutega. Ja sealt siis saigi alguse see, et õunaviks kuidagi siis pani silma peale ja tegi ettepaneku anda õunaviksi olnud päris oma plaat välja, et ma arvan küll, et kui seda ettepanekut ei oleks tulnud, siis oleks võib-olla oleksime muusik kui asi tulnud, aga võib-olla palju hiljem. Ja see plaat kui selline andiski kõvasti motivatsiooni kokku koguda, vormistada lugusid, tegelikult mul oli väga palju, aga, et just luua see tervik ja ja saada esimene plaadi tegemise kogemus. Ja muidugi üleüldse õunaviksi mehed Lauri Summer, Villem Valme ja, ja Ramo Teder, et nad kõik on oma ideedega mind hästi palju mõjutanud, et õunaviksi filosoofia või selline lähenemine on just see, et niivõrd tähtis ei ole see tehniline teostus, vaid tähtsam on see, et sellel muusikal oleks hing sees. Ja see oli minu jaoks täiesti uudne lähenemine, et üldse see filosoofia oli selline isetehtud ja käsitsi tehtud ja, ja võimalikult vähe sellist liigset. Sellist sära ja ballasti, nagu sealjuures oleks, et peamine on see sisu. Need olid äärmiselt ägedad ajad, kui see kamp kokku sai, siis ma tutvusin ka lähemalt Ramoga ja Lauriga Lauri summeriga, kellega ma tänini mõlemaga olen väga hea, head sõbrad olema. Ja Ramolt siis omakorda sai õpitud enam-vähem kõik, mida ma ka tean tänasel päeval muusika salvestamisest ja miksimisest. Esimese plaadiga oligi niimoodi, et, et suurem osa sellest sai ise tehtud, et Rama kodustuudios salvestatud. Aga teise plaadiga siis juba niimoodi, et ma tegin ise enam-vähem kõike, noh, vahepeal tuli Andres Wago appi salvestama, aga järgmine laul tegelikult ongi selle teise sooloplaadi pealt. Järgmine lugu on hommikuvalge ja see on pärit minu teise sooloplaadi pealt pealkirjaga vihmana kõne, mille ma pühendasin oma vanavanematele. Et umbes sellel ajal, kui ma hakkasin seda plaati looma, tegelikult toimus, kui päris oluline pööre minu elus, et et ma otsustasingi proovida vabakutselise muusiku elu ja loobuda palgatööst ja vaadata, et kuidas, kuidas läheb. Seda muidugi suuresti tänu oma elukaaslase väga heale toetusele. Ja sellel ajal siis juhtus ka nii, et minu vanaisa suri ära ja hiljuti oli ka läinud ära minu vanaema, nii et ma tahtsin selle plaadi neile pühendada ja siin plaadi peal ongi üks väga-väga isiklik. Meie lugu, see hommikuvalge, selle ma olen kirjutanud enda vanaisale, tema ärasaatmiseks. Ja vanaisast on ka nii palju rääkida ja tema oli hästi särav isiksus ja õpetaja ja jahimees ja kinomehaanik ja ja kooli direktor ja, ja nii edasi ja nii edasi mees, mees, kes pidas kümmet ametit. Kui ta ära läks, siis kuidagi jäi kuidagi kurb tunne sellest kõigest et matused tänapäeval ei, ei paku nagu seda õiget ärasaatmist, et selles mõttes. Ma hakkasin ka rohkem mõtlema selle peale, et mis seal pärimuskultuurist siis ikkagi on, sellist, mida meil tänapäeval ei ole, et üks asi ongi see, et sellised hetked inimese elus nagu seda on sünd ja surm. Et need on ikkagi pärimuskultuuris väga selgelt tähistatud ja, ja seal on oma teatavad rituaalid, mis aitavad kergemaks muuta inimese jaoks seda ärasaatmist. Üks neist on näiteks hauapanuste panemine ja Võrumaal on selline täiesti ainulaadne kumme puusse risti lõikamine, hingepuud on olemas. Ja siis oligi niimoodi, et vanaisa matused olid, olid ära olnud juba. Ja siis ühel ööl. Ma nägin teda unes hiljem. Ja seal unenäos siis vanaisa pani endale, oli oma toas ja pani ülikonda selga ja pakkis kogu ajalehti, mis tal alati toas olid suure kaose ümber. Ja see oli üks väga märgiline unenägu või sealt kuidagi ma sain nagu lohutust, et temaga on, on kõik hästi, et ta on nagu ise ka lõpetab, lõpetab midagi ära. Ja samas põimusid seal nagu kokku need ideed pärimuskultuurist ja siis ma mõtlesin, et kui ma nagu päriselt ei saa, ei pannud talle kaasa neid. Neid hauapanuseid ehk siis neid asju, mis inimesele olid tähtsad siin elus, et siis siis ma panen vähemalt lauluga, et pärimuskultuuris just usutaksegi, et elu jätkub samal või sarnasel moel nagu symbol, et selles mõttes, et neid asju läheb vajaga sealpoolsuses. Siis niimoodi sündiski hommiku valge, siis vanaisa, vanaisa ärasaatmiseks. Üle katuste. Lähen. Teisele. Lähemale. Teisele. Vaid isse kid. Kas panid ka? Saunaviht ja see kaasa tehi, kindad. Hundijalaveemaksa. Te saatsite mind lauludega? Laiali sõma laiali, kas paadi otsa nii kõrgele naine lendas üle üle pardalt. Aga nii kui naisel on üks või kaks või vähemalt kolm keritud seljalt istus vee peale silikon luul ja nii kui Väga väga selline lummav omadus on kõigel, mis on kuidagi eluliselt salvestatud ja mis ei ole stuudios salvestatud kuidagi nii, nii oluline, noh me ennist rääkisime ka sellest on sinu jaoks just see, et salvestataksegi asju mingis väga elulises koduses keskkonnas. Kas see on siis tingitud sellest, et sa ise tunned ennast seal paremini või sa loodad helilindi külge saada ka mõningaid selliseid nüansse, mis tulevad sellest keskkonnast? Jah, mina küll tunnen, et, et see keskkond, mis salvestamisel on, et see mõjutab päris palju ja omades mõningaid kogemusi sellistes suurtes linnastuudiotes, keldrites, pimedas salvestades seal ei tule nagu seda õiget sädet või, või tunnet peale tihti minul vähemalt minul oligi unistus, et tahaks endale koju rajada stuudio Raimo Teder eeskujul ka paljuski kus oleks aknad, kus ma saan välja vaadata. Ja nüüd ongi selles mõttes üks väike unistus on täitunud, et, et mul on selline stuudio, kus on kaks ja kust ma näen Lätimaamägesid ja mis asub minu magamistoa kõrval, nii et põhimõtteliselt ma saan iga kell siin astuda ja lindi käima panna ja salvestama hakata. Aga mõnikord isegi jah, näiteks selle vihmakas albumi puhul juhtus selliseid lugusid, et näiteks üks laul Koduvana pühendust, mis ma olin salvestanud lihtsalt diktofoni demona. Ma proovisin seda hiljem uuesti salvestada ja ma ei saanud seda sama feelingut kättena. Ja siis läkski radi peale, läkski seesama inglise keeles Öeldakse puutleeg ehk siis saapasalvestus. Sama saapasalvestus läks sinna plaadi peale ja siin on ka mitmeid teisi selliseid koduseid ja esimese plaadi peal ka juhtus mõnikord, et otsustasin mõne loo panna hoopis sellise puhtalt selle saapasalvestuse eelistades seda siis sellele sellele korralikule stuudiovariandile. Aga, aga diktofon on minul alati nüüd viimasel ajal taskus, et ma püüan koguda lisaks lisaks muusikalisele ideedele, mis, mis endal pidevalt tulevad. Püüan ikkagi kogudega jutt, et enda ümbert ja elades seal Võrumaal, siis siis seda neid vanade inemiste jutuke reisi, et, et seal on, mis on veel seda maailma natuke kaduvat maailma, mida on selline sisemine vajadus kas või enda jaoks natuke jäädvustada. See on tegelikult see, millest pärimus koosneb, suuline pärimus, see, mida me anname suulisel teel edasi oma lugude ja lauludega. Aga selle hommikuvalguse lõpus ongi sinu vanaisa sinu kadunud vanaisa hääl lindi küljes. Kuidas see salvestus sinuni jõudis, kas see oli siis sinu enda salvestatud või? Jah, see on minu enda salvestatud vanaisa 80. juubelil ja siin ta pajataski ühe vahva looda elas Kihnu saarel Kihnu saarel, minu vanaisa ja vanaemaga kohtusid omavahel. Seal sündis ka minu ema. Et Kihnu on kahjuks diskodus meie perekonnaloos. Esindaja räägibki ühe lõbusa loo täpselt temale omases stiilis siis Kihnu naisest, kes kunagi jää omadega. Ja kui mõelda niimoodi, siis poolteist aastat hiljem minu vanaisa ei olnudki enam olemas, et ja kuulates ka neid salvestusi, siis hiljem tegelikult mälu kustutab. Umbes 90 protsenti sellest, mis inimene on rääkinud. Et kui, kui püüda lihtsalt meelde jätta, siis see on üsna lootusetu katse, vähemalt minusuguse jaoks. Ole hea, ütle siis ka järgmine lugu. Järgmiseks looks ma olen valinud ühe loo, mis on US uues seades üks väga tore koostööprojekt mille algatajateks olid Rasmus puur ja Edgar tuul. Neil tuli välja üks talveplaat noorteorkestriga reaalmaa soori ja soovisid sinna peale ühte minu lugu, puhas lumi, mis on ka üks laul, mis on pärit minu muusikutee algusaegadest, ka seal kuskil 15. eluaasta kandis kirjutatud. Rasmus tegi hästi ilusa seada sellele loole ja kõik tundus sujuvat, et neil oli juba plaat peaaegu valmis, aga minul hakkas just laps sündima ja niimoodi, et ei saanudki stuudiosse minna ja, ja lõpuks oli niimoodi, et et me olime mitu korda juba seda salvestust edasi lükanud ja tähendab minu lapsel nädalatki vana. Kui ma siis käisin seal stuudios sisse laulmas seda, seda puhta lumelugu, mis siis nüüd ka Don tulemas, peatselt noorte tantsupeole, küll väheke teises seades, aga siin on üks, üks tore noorteorkestriseade sellest loost. Paul Haavaoksasõnadele. Seni veel onu mees, kaugus kahvatunud. Valge Saaria valge väiteed on tuulte tallata ridamisi, Reened rõõneb haaba lumiharjade. Tuhmub taevastutu, kudungaan, kolmene tuba ümber, lumi. Ta on maakohakaaslane, mõtlik Me hange varrinud. Siis ma käin. Sinulik. Veel on lumekaugus kahvatunud. Tahaks käia ja laasjaks veel kuus vaatepiir, nii pele sisendada enesele talveedee tugevaks. Kui tegelikult sinu jaoks on oluline ka see, mismoodi ikkagi üks salvestus kõlab. Et ta on kodune, ta on õdus ja sa rääkisid sellest, kuidas, et tegelikult sul ongi nüüd sinu magamistoas ilusa aknavaatega stuudia saad seal nokitseda ise. Sul on väike laps? Väike väike kuld, munakene, kes veereb tuppa arvatavasti kõige ebasobivamal hetkel, kui sina parasjagu puistad oma hinge mikrofoni, kas on ka selliseid olukordi? Jah, just hiljuti. Peavad tagasi just kütsin ühte kandlepartiid sisse mängida ja just oli väga hea mõte ja käiks käeoks. Aga siin tuleb juba mängu tugivõrgustik, et eks see lõhe on muidugi selle emarolli ja muusiku rolli ühildamine. See ei ole kerge ja ma arvan, et seda teab iga naismuusik. Ega siis elu vastu ei saa, on ju tegelikult laps on kõige vägevam asi, mis üldse inimesel võib-olla on ju et võib-olla ei ole lihtsalt alati ideaalsed tingimused, et nüüd on rahu ja vaikus, kus ja keskendumine, et mina olen püüdnud lihtsalt ümber harjuda ja iseennast nagu muuta oma töömeetodeid, et et alati, kui tuleb mõni mõte, siis hoolimata sellest, mis ümber toimub, olgu-olgu sünnipäev, olgu parasjagu lapsega tegemist, et alati ma ikkagi püüan selle ideekese ära salvestada, et küll kunagi tuleb see hetk, kui ma saan sellega tegeleda. Et kui see laul ikkagi peab sündima, siis ta leiab selle tee selleks, et nüüd seda, seda ideed ja seda laulu vormistada, et see on juba omaette maailm, et selleks on tõesti vaja aega ja keskendumist. Kui ma mäletan esimest korda, kui ma sinust üldse kuulsin, siis tegelikult mul lugesin sinust ja Mihkel raud kirjutas, et ta kuulis mari kalkuni häält ja see ajas endast välja heas mõttes. Et kas sinul on ka selliseid elamusi olnud, mis nendes häältes on sellist ühiski, mis omadus on, mis ikkagi sel juhul kuulama paneb? Hääle puhul üldse ma olen mõelnud, et see tegelikult hääl on meil ikkagi ju päritud, et näiteks minu puhul minu ja minu ema kõne häält telefonis on peaaegu võimatu eristada. Et kuskilt meile kaasa otse meie hääl. See on üks asi ja teine asi eneseväljenduse puhul on kindlasti see, et kes muusikutest suudab, suudab nagu jääda iseendaks selle häälega, et mitte hakata liialt trikitama vaid, vaid alles jääks ainult see, see kõige-kõige tähtsam. Et lihtsuses peitub võlu tihtipeale. Ja see panebki meid mõtlema, et tegelikult eestlane võis olla puruvaene sajanditetagune eestlane, aga tal oli ikkagi hääl selle häälega, ta andiski ju edasi seda mida ta igapäevaselt tegi, mida ta tähistas. Kas oli sünd oli surm, kõik see, millest me siin saate alguses ka rääkisime otsapidi. Et see pill on kogu aeg olemas olnud ja see ongi vist see meie omamoodi rikkus siis? Jah, Eestis on väga-väga vana ja väga rikas laulukultuur, et eestlased selles mõttes on ikkagi laulurahvas. Et regilaulu peetakse ju kolme või 4000 aasta taguseks nähtuseks juba ja kõik ümbritsev tegevus pandi laulu sisse ja kõik tähtsamad elusündmused, et kõiki neid saatis laul. Vähemalt nii palju, kui, kui on näha sellest materjalid valgusest, mida arhiividest võib näha. Aga samas minu jaoks see laulukultuur, millest ma räägin, seesama regilaulukultuur, see ei ole surnud kultuur, vastupidi see on täiesti elav. Et see seltskond, kus mina liigun seadusele meil lauldakse ka sõprade kogunemistel üsna sageli regilaulu või saunas või tehakse sünnipäevadeks oma laule. Või on mõnikord pulmades või kosjas käies. Et ta on saanud uuesti niivõrd elavaks. On võimalik kirjeldada ka tänapäevaseid sündmuseid ja panna on neid laulu sisse ja tegelikult selles kooslaulmises on tohutu vägi sees. Ja regilaul on oma olemuselt ju niivõrd lihtne. Ainult üks inimene peab neid neid sõnu välja mõtlema, olemas eestlaulja ja ülejäänud kõik, ükskõik kui palju neid on, saavad lihtsalt järgi laulda, perre laulda, või siis või siis ise midagi juurde panna siin. Et minu jaoks on ikkagi tegemist elava kultuuriga. Selle hea sõnumiga ongi nii mõnus, võtate tänase saate viimane laul, mis on välja valinud, oled. Tänase saate viimane laul on hoopiski ühes, teises keeles ühes keeles, mida tänapäeval eriti kõnelda enam vadja keel. Ja kui ma alustasin magistriõpinguid pärimusmuusikas, siis min, et väga huvitas just nimelt see laulukultuuri teema laiemalt. Et tegelikult meie, eestlased või meie võrokesed oleme osa suuremast kultuuriruumist. Me oleme osa millestki suuremast. Oleme osa läänemeresoome kultuurist ja soome-ugri kultuuriruumist. Ja lauludes on ka need seosed ja keeltes on need seosed väga selgesti näha. Ja see laul on nüüd minu rahvusvahelisemaks ansambliga mari kalkuni runo, Ron kellega koos siis sai võetud ette taas sellised julged julged sammud rahvalaulu seada. Aga see lugu ise jah, pajatab sellisest teekonnast. Ja vadja keel on üks siis kõige lähemaid keeli eesti keelele, kuigi ta ei ole tänapäeval enam aktiivses kasutuses, siis siis ometigi laulu teel on võimalik seda niimoodi edasi kanda ja ja. Võib-olla see on selline vähekäidud teeots veel, et tegelikult need juured lähevad meil veel palju-palju sügavamale kui mee või kui mina üldse praegu oskan kujutleda, et seal teine lõputu kosmos kuhu sisse võid, võib sukelduda. Meie, kellel täname sind mari, et sa tulid lood ja laulud saatesse rääkima ja meie saadame sind jälle ilusti teele. Nagu siin siin on selle plaadi pealkirigi diilo, mille pealt me viimast lugu kuulame, ütleb siis jätkuvat tee ilu sulle. Suur aitäh ja head Eesti sünnipäev. Veel kodu. Sa toimaisal sääduv.