Te kuulete kõigest siiramad rõõmu, aplausi, aplausi, mis ei ole ajendatud viisakusest ega soovist demonstreerida oma lugupidamist. See on osasaamise rõõm. Rõõm ilusast laulust, sädelevast päikesest, Ketlevast jänkupoisist, heasoovlikkus, haldja, lapsest, aga võib olla ka võidurõõm. Halli hundi kurjus sai murtud. Mäletate neid Romigi lapsepõlverõõme? Igaüks meist on pärit oma lapsepõlve maailmast, on öelnud, eks hüperi Meist on ta olnud isesugune. Aga igasse sellesse on mahtunud kindlasti üks rõõm, rõõm väikesest nukust või karu mammist. Tema oskusest olla justkui päris. See nõuab muidugi fantaasiat. Tore on mängida nukuga pesupäeva, aga see kõik jääb ühepoolseks, nukk ainult mängult peseb oma kleidi ise, tegelikult teeb seda ikkagi mängija. Aga kujutage vaid seda rõõmu näha, kuidas nukk tõepoolest peseb ise oma riided puhtaks ja paneb nöörile kuivama ka see on nii vahva, et kõik me oleme valmis hetkeks unustama inimese, kes selle nuku liikuma paneb, kelle igat fantaasiasähvatust nukk edasi annab. Nukuteatris on võimalik mängida kõike, nukk võib laval häbist ära põleda. Nukk võib tõeliselt pea kaotada. Jon umbes nukku võib võrrelda nagu viiulikunstnikul seost viiuliga. Ka instrument ja mida meisterlik malt oma instrumenti käsitleb. Mida rohkem ta seda oma instrumenti hiin, kestab, seda parem resultaat, seda suurem võit. Nukuteatrikunstile. Fantaasia peab olema väga rikastav. Need sõnad kuulusid ühele meie tänases saates osalejale Eesti NSV teenelisele, kunstnikule, riikliku nukuteatri näitlejale Oskar liigandine. Niisiis räägime täna nukuteatrist, seda mitmel põhjusel. Esiteks. 1904. aastal teatab Tallinna linnaarhivaar Greifenhaagen kohaliku Saksa ajalehes Raivo allušerest sai tung. Number on mul ka meeles, 216. Et tema on saanud uuritavate dokumentide jälile nimelt need olevat 26.-st jaanuarist 1600 30.-st aastast pärinev Stockholmist saabunud saksa ränd Comedie andi Hans Jacob viigandi taevakiri talina Raele milles ta palub oma marionett diaatrile esinemise luba ja Tallinna rae protokolli sama kuupäevaga, kus palve rahuldatakse ning Viiganud nukuteatril võimaldatakse esineda Tallinnas kolm päeva pühaga muut tee gildi hoones. Neid dokumente loetakse esimeseks kirjanikuks tõendiks kutselise teatri esinemise kohta Tallinna linnas. See on siis 300 Eestimaa seal siis 345 aastat tagasi. Ja teiseks sellepärast, et nukuteatri näitlejad ei saa võrrelda ühegi teise teatri näitlejaga. Nukuteater on väga komplitseeritud, ta on väga kokkusurutud kontsen, reerumine peab olema siin palju tugevam kui suurel laval. Suurel laval mängid improvisatsiooni ka välja, kuid siin kõik lavaliikumine on väga tehniline teeni. Kui on mingisugune väike tehniline viperus, siis lööb selle stseeni otsemaid pea peale. Ja kolmandaks on ju nukuteater selle tulevase suure inimese esmaseks kokkupuutepaigaks teatrimaailmaga. Ning neljandaks püüame aidata neil, kel lapsed suured ja kes seepärast nukuteatri unustanud meelde tuletada selle teatri eksistentsi. Teeme seda katkendite ja lauludega nukuteatri toonasest ja praegusest repertuaarist. ERR-i ma lähen täna kooli või sa olid õnnelik koer. Mina tahaksin kooli minna, aga mind ei võeta. Ütlevad, et grantidel pole sinna asja. Ei, me ei ole. Unid maagi grantiks mind miil kaovad kõigi ja nii turja. Nüüd aga emad Jäkke oma poegadega, varsti on aeg alustada tundi. Mõtleks. Täna on meil esimeseks muusikatund kuulata üht laulu ja laulateid järele. No alaks on tal vaja valisel ka koer, ta alati ruuto. Ras mur, kutsu truudu juurde tuule sinu sülle. Ja, ja sul hakkab. Sukaadi salv valvab, kui on vaja vaenlas salliva jahil koerast. Kasu jänes Kall. Uspare öörles koersus paar paar. Nii et küllap aiakaportoer Need laulud olid pärit Reet Reiljani nukunäidendist, Taxigorwips ongi võimalus tutvustada teile meie teist vestluskaaslast nukuteatri noorema generatsiooni esindajat, näitleja Harri Gustassoni. Ma mäletan, et kunagi kirjutati kusagil ühes nukuteatri etenduse retsensioonis. Et Kaljo Renelil on väga suur koertegalerii, et koerad on nagu tema ampluaa. Ja vihjetega sellele, et öeldakse igal nukunäitlejal võib-olla mingi loen sellest tema vaikses ampluaa välja kujundada. Kas teil on olemas ka juba oma ampluaa? Õnneks praegu ei ole, miks õnneks sellepärast paratamatult kublad järjest jäneseid mängime, nagu mul vahepeal oli järjest kukkesid mängima. Siis ei ole võimalik leida iga järgmise jänese või kuke jaoks seda eripärast, mis just nimelt seda osa, mis just nimelt selle osa juurde kuulub. Ka dramaturgia ei anna niivõrd palju tekstist tekstis ei ole niivõrd palju erinevusi erinevate jäneste, erinevate kukkede ja üldse erinevate loomade vahel. Väga sageli võib neid vahetada ühest tükist teise ja midagi ei oleks katki. Eks elus tuleb materjali võtta iga osa jaoks, nagu nüüd hiljaaegu oli meil viimase etenduseni televisioonis vint selle laeva. Eks tuli lapsi jälgida, et enam-vähem tõepäraselt marti 10 aastast poissi mängida. Või vanemal vennal jaapanema vennal on vastutus, kui palju? Nüüd sa sellest ta ei või tema lõpmatult ja neid nalju, kui nad ju on nii palju siis ta Arvi son aru. Animal vennaleib koorem, kui ongi Talvana ma kuivana ema on nii see üks vemmal siis vale juba ja riiki on vanemal. Vennal siis oleni ei saa, kui? Oi, vanemal vennal ja vanemal vennal on vastutus. Kui palju nüüd sa seal staar? See oli siis vanema venna mardilaul Ellen Niidu nukunäidendist vints elanud seal vanaema, mina lõpetasin stuudio 1966. aastal. Praegu juba on meie näitlejatest pooled stuudio lõpetanud, kaks stuudiod on meil olnud 62 kuni 66, oli esimene stuudio mille lõpetanutest praegu on neli näitlejad teatris tööl. Ja 68 kuni 71 oli teine stuudio, praegu on kuus näitlejad selles stuudio lõpetanutest teatris Teil on hoopiski taskus inglise filoloogi diplom. Mis on nüüd siis nendel kahelasel ühisteatril inglise keelel? Ühisnendel palju ei ole. Võib-olla veel seda, et inglise filoloogi diplom tuli hiljem siis kui juba siin teatris olid, nii et inglise keel ei saatnud teatrisse või teatris töötamise ajal. Jätkus veel huvi inglise keele vastu. Aga mis tõi teid siis üldse siia nuku lavale? Ega kooli lõpetamise ajal? Veel kavatses nukuteatrisse tulla ei olnud. Ega sellest ka siis palju nukunäitlejatööst palju ei teadnud. Kooli ajal sai koolis näiteringis kaasa tehtud seal mingid Vitšerifini neljandas selgroolülis, 10. keskkooli näiteringis. Kool lõppes siis parajasti Ferdinand veike, otsis endal õpilasi stuudio jaoks. Ja oli helistanud ka 10.-sse kooli. Et kas seal on huvilisi. Niisiis mind pakuti talle ja ma käisin katsetel. Ja võttis stuudiosse vastu ja niimodi hakkas kivideerima. Mõnikord, kui ma olin pärast etendust või etenduse vaheajal käinud siin teie nukuteatri lava taga siis ma olen ikkagi sattunud võib-olla, et see on ka muidugi juhus. Teie Pealt, te olete te neid nukke võib vaadata küll, aga ärge nüüd paigast ära pange ja mul on jäänud selline tunne. Teie nagu vastutajatega, kõik selle inspitsiendi töö ees seal laval, eks siin õppisin peale näitlejatööga mitmeid nuid ametit peetud. Tööle teatrisse asusin juba enne stuudio lõpetamist sedapuhku lavameistrina kolm aastat lavameistri töö tehtud lava ehitatud dekoratsioone seotud. Pärast sõda asusin näitleja kohale aga selle kõrval on Kanspitsiendi ülesandeid täita tulnud. Ja samuti praegu reisidel sageli pileti rikkusid. Sest meil on teatrici kolm truppi ja üks vastav ametimees kõigi kolme trupi vahel. Ei jõua ennast jagada, see ongi vist loomulik. Nukuteatri näitlejad peavad ikka olema teatrietendusel etenduse ajal kõigi eest väljas. Jah, ja ega lavalt etenduse ajal ära minna. Hea ei ole, sest ootamatusi võib juhtuda, et igaüks peab olema valmis, et abistada õigel ajal. Aga kas see hirm ka näiteks teid natukene ainult suurel laval, ma ei kujuta ette, et noh etendus toimuks, ütleme, kui näitleja jääb haigeks, ta ükskõik, kes selle ära mängib. Sest seal silmaga inimene näha kõikaga sirm siin varjab selle osa võib-olla mõni teine võib-olla ära mängida. Jah, eks sedagi on juhtunud minu istu näiteks lavastajad mitmel korral pidanud osi mängima, kui ma olen tartus sessioonidel olnud. Kuid näitleja, kes on prooviperioodi läbi teinud ta on tüki sisse elanud ja teine inimene, kes kiiresti osa üle võtab. Tal on seda siiski küllaltki raske teha. Kui aastaid mängida nukuteatris, mängida nendele elututele olenditele hinge sisse ja siis järsku näiteks minna filmi lavale. Kas ei ole sellist kartust, et ma olen sellel väikesel laval sirmi taga stamp ehk jäänud suure lava ja filmi jaoks? Stamp võib igal pool tulla. Meie teatris õppinud elukutselisi nukunäitlejaid ei olegi, on ainult nukuteatri õppestuudiost võrsunud näitlejad, kes on siis siin õppestuudio juures saanud vastava näitaja kunstialused. Teie tulite teile, ei ole õpetanud keegi antinukud kätte, hakkasite ise mängima? Ja ei, aga on see hea või halb? See ei ole hea. Kuna nukuteater erineb teistest teatrites teatritest väga tunduvalt siis nõuab ta ka eri ettevalmistusega näitlejaid ja lavastajaid. Sellepärast on väga tarvilik, et nukunäitleja saaks eri ettevalmistuse. Muidugi asi on niimoodi, et põhipõhi on kõik sama, mis draamanäitlejal vajalik aga sinna juurde tulevad meisterlik nuku käsitlemine. Kuuldud laulud olid pärit Elar kuusi, nukunäidendist, ninatark, muna kui ma kuulan praegu teie häält, siis mul näiteks Harri Kustas suhtes mul ei teki üldse mingit kahtlust, et tema võiks ja peakski, jää on hängima poisse. Muidugi Rehe, kellega ma ütlen niimoodi hääleliselt, praegu tundub aga teid kuulates siis on selline tunne, et no see on vana karu ise, siin ei olegi üldse muutuku varjata. Ja mina mängin alati ikka pahasid. Minul on sellega vedanud, sellepärast et autor millegipärast sümpatiseerib ja joonistab paha karakteri huvida välja kui selle positiivse kuju kuidas teel alla. Mul on tulnud jah, mängida põhiliselt heid, aga jah, paha on huvitav mängida praegu tähepoissi on huvitavam mängida kui tookord. Marti. Keelega kiig oma ainukese sõbrana, ainukesi. Meil ei ole minu sõbrad teie ega seepärast veel sõbradole, et ma teiega koos elanud luba neile mängida. Kes siis on sinu ainukene sõber see, kes mind kuradi tüüta. Tuleb ainult siis, kui mina tahan, räägi minust ainult head. No ja on sama ilus, kui mina ise sama ilusat teist ei ole. Kogu küla räägib seda. Noh, siis peaaegu sama ilus kulina, kes ta siis on? Minu peegelpilt, tee pilk röödel, pilt tahtis, rääkisid temaga ja tema on ainuke, kellega mul meeldib vestelda. Ainuke ninapildiga. Ei tohi. Soldid v oma totra välimusega ära. Ma ei luba kedagi selle allika juurde. Ei Te, peaksite kummardama minu ilu ees kummardama. Ma. Ma ei oska ju? Täitsa selge. Joon. See oli siis katkend teatri uuemast lavastusest Tähepoiss. Kaua teie ise olete nukuteatriga seotud olnud? Riikliku nukuteatri algusest peale see on 23 aastat aga siis üks aasta. Ja vahepeal ka olen mõned üksikud sutsu teinud Tallinna draamateatri juures, tol ajal oli ta draamastuudio teater 36. aastal. Ma olin siis esimest aastat Draamateatris, Leo Kalmet lõi nukuteatritrupi. Esimeste näitlejateni kasutas ta tolleaegseid draamateatri noorema põlvkonna näitlejaid, nagu ainult Talvi Salme Reek Kalev ja siis veel, noh, mina hiljem aga käisid sellest nukuteatritrupist kõik järgimööda Draamateatri nooremad näitlejad läbi ja sealt võrsuski välja. Õieti see praegune kristlik nukuteater, sest kõik need näitlejad, kes esimestena riiklikus nukuteatris kutsesid nukuteater loodi 1952. aastal olid Draamateatris pärit, kust nad olid saanud esimese kooli. Kas te teeneliseks kunstnikuks, mängisite ennast nukuteatris või suurel laval? See tähendab ka muidugi seda, et inimene on oma tööd ikka väga tõsiselt võtnud ja tõsiselt teinud ja suure hoole ja armastusega seda teinud. Ilmselt eeldab see siis ka suurt austust ja armastust nukuteatri vastu juba tema esimesest hetkest peale. Kalmed pani algul nagu sunniviisil seda teatrit tegema, kuule, aga iga noor teatrikoolist tulnud mees tahab mängida suurel laval ise. Siis minule see nukuteatrivõrk sugugi ei meeldinud. Ma sain isegi kadunud Johan Sütistelt sõbra selle tõttu, et temale see asi ka ei meeldinud. Nimelt oli niisugune asi, et kui ma olin üks aasta otsa tegutsenud nukuteatritrupis ja roosi sain väga väikeseid suurel laval siis mina oleksin seltsimees kalmeti juurde ja ütlesin, et ma ei taha enam nukuteatrit teha. Kalmet küsis, miks ma ütlesin, et ma ei pea seda päris tõeliseks kunstiks? No Kalmet viskas mu uksest välja. Aga Sütiste tuli pärast järgi ja tröösti mind ja siis ütles, et mul on sinuga sama arvamine. Aga hiljem, kui ma tutvusin, mis nukuteater tõeliselt on, sest tol ajal tõepoolest, see oli ka, kuni isegi kui praegune riiklik nukuteater loodi, ei teadnud veel keegi, mis asi see nukuteater tõeliselt on ja mida ta mispärast on loodud ja püüti matkida inimest ja looma naturaalselt. Aga sellega muutati lihtsalt draamateatriks Winiatuuris teadlased, kes selle alaga tegelevad ja spetsialistid ütlevad, et sellest momendist peale, kui nukuteater hakkas matkima suurt head hakkas maa allakäik peale ja ta muutus tarbetuks. Sellepärast inimesed eemaldusid temast ja nüüd uuesti käesoleva sajandi teisel poolel õieti peale sõja eriti hakkas paljudele koitma ja ka meie tegelastele siin hakkas koitma, mis siin, mis on õieti selle nukuteatri ülesanne ja milleks ta üldse on rahvale vajalik. Või ühegi teise teatri funktsioonid, tema keel on sümbolitega, tema nõuab tinglikku kujutust. Ta ei tohi mingil tingimusel matkida suurt diaaterduvaid, temal on hoopis erinev spetsiifika. Saime teada sellest alles siis, kui me hakkasime käima festivalidel konverentsidel ja seal me kuulsime selle ala maailma silmapaistvaid eriteadlasi, kes meil püüdsid siis selgeks teha, mis asi see nukuteatri õieti on. Nüüd, aga kui olen seda tundma õppinud rohkem, siis leian, et see ikka päris suur kunst, paljud nõuavad nagu või tahavad või publikust tahavad, et et nukk oleks sarnane väga inimesele ja taastuks ja istuks ja nii kui inimene ei, see ei ole nukuteatri ülesanne, kui tema hakkab matkima. Ma juba kordan, nukk inimest Maktides muutub naeruväärseks ja saamatuks. Ja suur inimene on sellel alal palju parem. Kuulakem vahepeal katkendit teatri viimasest uuslavastusest, Elaskordi jänku. Ja kui ta siin juba see saab, siis pane nüüd alles seal nii kuuli veel saaks niimoodi ja veel. A. Nüüd läksid tuppa tütreke, näe, päike hakkab juba õhtusse kalduma. Teie olete kaasa teinud suurel laval ja, ja noh, siin väiksel laval nüüd sirmi taga ja kinofilmides ja ma olen kuulnud publiku hulgas räägitavat, et noh, nukuteatri näitleja, tema peab ikka eluaeg olema ise paras laps, et osata kõiki neid lapse vempe ja ja tempe seal laval teha ja teha selliselt, et saalisistuja, laps sellest lust rõõmu tullakse, sellest ka veidi õpetust saaks. Nojaa, väikeste pupedega mängivad ja isega muutuvad väikseks. No see just nii ei ole. Aga lapse hingeelu peab tundma küll. Last peab vaatlema, lastega tuleb mängida paremini kui täiskasvanutele. Laps ei andesta, mitte ei, on mingisugust viga. Tulnud publiku hulgast etteütlemisi näitlejale ja märkusi. Ja kui midagi ei klapi, son saali reageeringutest co2 kuule, seal hakkab sumisema. Ja väga kergesti võib etendus käest ära minna. Tema loogika on natukene teistsugune, kui me selle ära taipame, siis on laste südamed meie poolel. Siin oli kord tendents kunstnik Laidre armastas teha hästi algelised dekoratsioonid, nii nagu oleks lapse maalitud. Katseliselt võib seda üks kord no kaks korda äärmisel juhul teha. Tema muidugi põhjendas seda sellega, et see on lapse pärale. Aga mina ükskord Helmut faagi pojale joonistasin auto ja umbes ka samas stiilis. Siis ütles Elmut vaagi poeg, mulle toonus, sa ei oska joonistada. Nii et kui tema ikka tuleb teatrisse vaatama, siis me anname talle esialgse näitekunsti ja, ja kujutava kunstialge. See peab hea olla. See ei tohi olla nii primitiivne, allergiline sellepärast, et mismoodi me siis kasvatame last kunsti tundma. Nii siia paneks nüüd punkti lisaks veel nii palju, et Eesti riiklik nukuteater on võtnud oma ülesannet õpetada lapsi nägema ja hindama kõike ilusat ja kaunist meie ümber täie tõsidusega. Olgu selle tõenduseks möödunud suvel Mac Deburgist rahvusvaheliselt nukuteatrite festivalilt kaasa toodud diplom lavastuse punamütsike eest rääkimata paljudest üleliiduliste stiplomitest. EMS. Sellest origenaalsest lavastusest punamütsike kuulete te katkendeid meie südaöises muusikalises pooltunnis. Nüüd aga veel paari sõnaga oma vestluskaaslaste valikust. Eesti NSV teenelise kunstnikule Oskar liigandile jäi silm peale kui teatri ühele vanemale näitlejale ja ka nukuteatri draamaturgile. Tema sulg on rikastanud teatri repertuaari viie lavastusega Harry, kus Dawson on teatri nooremate näitlejate perest ja praegu vist ka ainuke teatri näitlejatest, kes juhendab majavalitsuses õpilaste nukunäiteringi. Rääkisid küll kaks, aga saate valmimiseks aitasid kaasa kõik teatri näitlejad. Aitäh neile ja edukat teatrikuud. Täna Riina Tõnu ei teinud mulle