Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Suvel koostas ja allkirjastas üle 100 tehnoloogia valdkonna liidri avaliku pöördumise ÜRO-le seoses tehisintellekti võimalikust kasutamisest inimese tapmiseks loodud relvades. Ettepanek oli nutikad, relvad keelustada. Kirja koostajate hulka kuulunud Ilon mask väljendas hiljem kartuseid kolmanda maailmasõja võimalikkusest just tänu AI võidujooksule ja nutikate relvade loodud ärevale olukorrale. Pole teada, mida täpselt pidas silmas Venemaa liider Vladimir Putin, aga temagi mõtetes on tehisintellektil eriline koht. Putin arvates saab esimesena tõelise tehisintellekti ära tegijast maailma valitseja. Järelikult on, mida karta. Ja mure paistab levivat. Kuna novembri alguses liitus pöördumisega veel mitu sõda. Teadlaste tehnoloogia arvamusliidrid. Suvel toimunud Oxfordi ülikoolide ning tuleviku eluinstituudi 352 valdkonna eksperdi tehisintellekti teostamise võimalikkuse küsitluses peeti umbes paarikümneprotsendiliseks tõenäosust, et tehisintellekt saab olema inimkonnale ülihea mõjuga. 25 protsendi tõenäosusega on see pigem hea ja paarikümne protsendi puhul jääb tulemus arvatavasti neutraalseks, sest elu kulgeb ilma suurte muutusteta. Pessimismi hoidval poolel on vastajate hinnangul umbes kümneprotsendiline tõenäosus, et asjad lähevad halvemaks ja umbes viie protsendiline tõenäosus, et olukord läheb väga halvaks. Ja seetõttu oli enamus ekspertide arvates oluline, et ühiskond teadvustab võimalikke ohte ja asub nende riskide maandamiseks varakult vaeva nägema. Vaid umbes 12 protsenti ekspertidest ei pidanud sedasama vajalikuks. Siin me siis nüüd oleme rõõme ootel, mureks ette valmistudes ja vaadates, mida oleks võimalik õppida sobival moel, käsitles sama teemat taaskordsest Divanhocking, kes on pigem murelikest stsenaariumite esindaja. Temalt pärineb ju varasem hoiatus tehnoloogilise arenguvõimekusega kaasnevast inimkonda ähvardavate riskidest. Olgu siis tahtmatu vea tõttu keskkonna kahjustamise või tahtliku sõjapidamise kaudu maiseid elutingimusi nii oluliselt rikkudes. Sellel sajandil tuleks leida elamiseks uus planeet. Äsja Portugalis toimunud tehnoloogiakonverentsil arutles hooging seoses tehisintellektiga et tegemist võib olla kõige halvem asjaga, mis inimkonda tabab. Kuulus astrofüüsik ei ole odava tähelepanu Ongitseja egoga päästva ellujäämiskursuse müügimees. Samuti ei teinud ta maha saadavate hüvede olulisust. Tema väide rajanes, vajadusel teada kaasnevate hüvede ja pahed ja tasakaalu, aga midagi ei tea. Seetõttu peame lähtuma hooletusest, et need on võrdsed ja nende vahelt kulgeb väga õhuke piir. Ja järelikult võib tehisintellekt edu olla sama tsivilisatsiooni kõige suurem. Sündmus või siis ka kõige hullem. Lihtsalt seda ei tea, kõlas liikumisvõimetu mehel mõtteid vahendava kõnesüntesaatori hääl. Ta peab võimalikuks tehisintellekti piiramatut arengut üle inimese võimete tänu millele muutub inimkond kasutuks. Üllatavalt juhtus sellele nädalale teisegi tehisintellekti teemal tugevate seisukohtade esindaja arvamus. Playboy-le antud intervjuus väidab masina ja inimese ühinemisel singulaarsuse hüpotees eestkõneleja rei Kurtz vail et kusagil aastal 2029 on saadaval tehnoloogiad, millega saab eluaasta võrra pikendada. Näiteks võivad sellist abi pakkuda veresooni. Kuna see ringiliikuvad vereringe, vähi, kolde või immuunsüsteemi probleeme, lahendavad nanorobotid. Kurtsbeli skeemi järgi juhtub aga lisatud aasta jooksul sedavõrd palju, et järgmisel aastal saab mõttelisest poest veel aastakese juurde osta. Ja nii edasi. Sisuliselt oleks tegemist siis surmast vabastava protsessiga. Sama mees. Sarnaseid ennustusi esitanud varemgi ja võiks arvata, et Google'is jama aktiivne tegevustehnoloogia vallas on tema nägemust korrigeerinud. Kuid seda pole siiski juhtunud. Kurts fail peab võimalikuks tehnoloogia liidestada inimesega ja hoida ta sel teel tehisintellektile alla jaamast. Õigemini näeb ta inimeste ja masinate ühise uue organismi. Isegi kui see oleks võimalik, siis mitte kohe. Sestap tasub erilist tähelepanu pöörata just üleminekuaja määramatusena. Tegemist on ju õppimise perioodiga, millest tagajärjed aitavad korrigeerida valikuid. Ainult et keegi veel ei tunne tagajärgi. Mõtle ise, mis juhtub. Kui elamist valitsevad kaks ebatäiuslikku osapoolt inimene ja tema loodud veel mitte täiuslikud seadmed siis on olemas risk, et inimene võib sedavõrd viga saada, et temast pole asja isegi elu pikendajana.