Tere õhtust, keskekava kuulejad. Täna oleme külas vabariigi teenelisel kunstnikul Leisi Ermil. Ega vist polegi vaja lisada, et ta on naine, kes teeb kauneid vaipu. Võib-olla vähem teatakse aga seda, et suure osa oma ajast ja energiast on Leesi Erm andnud kunstiinstituudis tekstiilikunstnike õpetamisele. Mall Tomberg, Merike Männi ja mitmed-mitmed. Teised praegu tuntud tarbekunstnikud on olnud Leesi Ermi õpilased. Lees hirmiga vestleb Martti Soosaar. Mulle tundub, et ei olegi vist õige küsida, mis on teil uudist? Kõige suurem uudis, ilmselt on teil praegu siin? Telgede peal, see on võiduvaip. Ja see on üleliidulise kunstifondi tingimusel n sellele näitusele. Mis tuleb tuleval aastal Moskvas tähendab näitusele pealkirjaga 30 aastat võidust suures isamaasõjas. Ja vaiba nimi on ka võit, kui suur see vaip tuleb ja nähtavasti soiku? Midagi konkreetset? See vaip on kaks meetrit 20 korda kaks, 90, nii palju mudast valmis on, on see väga huvitav ja väga, aga värvikas see nähtavasti hakkab kujutama võidusaluut. No see peab kujutama nagu võitu, see on nagu kujutab, nagu seal nuuti keskel, kellel vaibalonistkümne helendav. Nipa ja selle peale tulevad fanfaari inhaaride grupp, mis siis, nagu võitu peaks kuulutama ja ta on niisuguses punakas punakas soojaskoloviidis altpoolt algab ta nagu tumedama ja läheb siis ülesse heledamaks. Nojah, praegu on nagu see tumedam osa valmis. Oranzid, lillakad, tumepunased juba tulekul, kollakad heledamad niite sisse. Kui kaua see selline vaip 290 korda kaks 20. Kui kaua see aega võtab? Keskmiselt. Ma teen, ma teen seda neli kuud, aga ja ma teen enam-vähem iga päev, aga kui palju ma iga päev geenitundide järgi, seda ma muidugi ei oska ütelda, mõni päev ilma Pigevamalt ja pikemaltki, mõnikord madin vähem. Nii et need tungid järgi ma ei oska öelda, aga neli kuud on niisugune paras üks kvartal. Ja no vaip on üldse aeganõudev töö, sest need lõngad, kõik on ju ükshaaval sinna sisse põimitud. Ta ei ole kood mitte gobelään, ta ju põimitakse kõik lõngad ükshaaval tuleb sinna sisse põimida. Ja see on küllalt aeganõudev. Peale selle veel kõik see värvimine ja materjali ettevalmistamine. No ja muidugi kavandamine ja eskiisi välja mõtlemine, see on peale selle, selle eskiisi ma mõtlesin suvel välja. Minul oli nimelt suvel nende peorütmide järgi üks väga soodus niisugune loominguline tsükkel või periood. Ja siis see oli juulikuus. Ja siis mina tulin puhkuselt ärasalust ja, ja mõtlesin neid kavandid. Ja hääled, kavandid peavad tõesti väga head ja huvitavad olema, sellepärast et neli kuud töötada niisugusel töö kallal, mis juba võib-olla kuu või kahe pärast sind ennast ära tüütab, see oleks päris võimatu. Ma teen ikka mitu veskisi teen ja siis ma panin seina peale, vaatan neid käinud mööda neist, siis parandan ühte ja teist ja siis teen veel mõne juurde ja, ja siis ma vaatan neid, üks paar nädalat nimetas seina peal ja siis kritiseerin neid. Vaatan ja siis ma lõpuks langetan mingisuguse otsuse, mille ja missuguse järgis tegema hakata. Kas on mõni tüür kunagi niimoodi lõpetatud, Doratanud sellest tüdinenud? Ja ühe ühe vaiba, et igal juhul ma tegin valmis, ei olnud suur formaat, see oli, ütleme meeter korda meeter 21 väike gobelään. Ja ma arutasin selle ülesse, kui ta oli valmis ja ma oleks ta ju võinud minema visata või omale seina peal, ehkki oleks kõlvanud ka, aga mul oli seal ühte niisugust hinnalist materjali kasutatud, mida ma kuskilt mujalt hiljem ei saanud ja ma seda materjali sealt kätte saadame, arvutasin selle töölisse. Neid vaip on vähe, millega me ise olid enam-vähem nii päris rahule jäänud, need on ikka vähe suurem osa. Kas kritiseerid ja vaatad, mis oleks võinud paremini teha. Aga mõned üksikud onu siis nii ka avatud, et, et noh, käib küll. Missugused need paar vaipa väldivad? No vaat-vaat üks on see vaik, see vaid sellest on paar aastat tagasi oli näitusel nimetuse all purikad. Vot see mulle meeldis, see koloriit ja sensuaalne, niisugune dekoratiivne, lihtne pinnajaotus ja nii et ta sobis minu kodus hästi ja sellepärast ta mulle meeldis. Aga ikkagi oli ära anda jah, kunstifond, selle omandas näituste fondidesse ja ta praegu vist kuskil ma ei tea, kas lakkiaski kuskil näitusel ta siis härmatis, see, ma tegin ühe uue variandi järmatisest ja vaat see uus variant, ma jäin sellega rahule. See, mis mul seal balti näitusel oli, seal oli mul veel mõningaid asju, millega ma päris rahul ei olnud. Nii et need kõige erksama värviga vaibad need põlevkividele kõige armsamat hulgast. Ei, näiteks Vaik tuli mulle siia päris hästi ei meeldinud mitte tooni pärast tunni pärast võib võib-olla aga midagi kompositsioonis, millel on päris rahule jääma. Vacci kõige uuem, mis mul seal seina peal, nüüd on seal see hästi erk see, aga mulle ka meeldib. Nii lihtne. Aga see on sellepärast veel oma Doramat seonduvate kasutanud palju rohkem rohelist kui kunagi varem. Ja no seal on kõige intensiivsemad rohelised toonid nüüd pandud, mis üldse on võimalik, seal on üks osa isegi seda Floresseeruvat rohelist kasutatud, see on seal importlõng, seal roheline nätsu moodi pelada. Ema, no roheline on hea värv, hästi rahustav. Mõjub hästi, mulle meeldib roheline. Ma ei ole oma elus kunagi käinud veel ühtegi sinist vaipa, ma mõtlesin ükspäev järele. Ühtegi sinist ei tohiks, üks, kui veel luid helistan, ehk teen ühe sinisesse, mitte et mul sinise vastu midagi oleks, aga ma ei ole teinud. Teie vaibad on minu meelest alati paistnud silma kahe iseloomuliku joonega. Üks on huvitav kompositsiooniline lahendus. Sageli huvitav, isegi konkreetsemalt öeldes huvitav pildiline lahendus ja teine on just nende huvitav koloriit. Mis puutub koloriidisse, siis üldiselt ma olen mulle nagu meeldib nii kahes suguselt läheneda tööle, et kas siis teha niisugune täiesti hele toonid, nii-öelda must mustvalge halliga võib-olla natuke sinna pruuni juures või siis kui juba värve kasutada, siis siis nende kõige intensiivsemaid astmeid sealjuures olen kasutanud nii-öelda niukene hästi säravana mõjuks. Ja et noh, peab panema krooni niimoodi üksteise kõrval, et nad hakkaksid särama, see on võimalik ju teha, seal võimalikes on võimalik panna ja niimoodi ja see on see kunst sealjuures. Sest sest võib näiteks sellest sai, passin ma panen õige ka niuksed, punakad, lillakad oranžides toonides. Aga ma panen sinna natukene nihukest rohelist külmarohekad. See, see, niisuguste Se vastandamine intensiivistab mõlemad need tuunid tunduvalt veel rohkem, et kui siin ei oleks neid, kui see oleks ainult puht niukestest soojades toonides, siis ta sära oleks vähe väiksem. Tänu sellele punasele on see väike roheline plekt nagu palju suurem just. Ja nüüd ta paneb nagu, et elama need toonid vastastikku, nii et see on noh, niisugune omad. Kuidas seda teha? Paljude vaipade juures te olete pinna elavdamiseks kasutanud peale lõngaga mitme muid materjale. Olin viimasel ajal üsna palju kasutanud vaske traati, laskuda. Nii ta on, see on see kõige peenem, nii et ta nagu ei mõju traadina, ta on juba nagu. Ta on täiesti Lastne nagu lünki Etzee niukses soojade toonide ilustamiseks, see on väga palju vaatsevaid tuli seal, ma kasutasin väga palju seda materjali ja praegu nüüd selles olev käsilolevas vaibast ka kavatsen kasutada palju seda laske, aga peale selle siis veel mitmesuguseid niisuguseid sind, teetilisi materjali, mis ma olen leidnud mõnikord Moskvas käies Moskva poodidest, meil on üsna mitmes uus niukses sünteetilisi materjale ka mida saab kasutada, ja mõnikord ma olen isegi isegi ostnud mõnda niisugust riiet kui ta, kui ma lõngana ei ole leidnud ja sealt siis natukene isegi arutanud. Et nii mõne pinna efekti Lõngad olete te alati värvinud kõik ise karatoonid värvitud ja töö käib siis ainult kodus. Keemialede. Töö käib kodus ja sellesama pliidi peal ja kõige toredam, kõige toredam ükskord, kui ma värsin rutamiiniga seda erkroosat Muhu roosad siis kolmandal päeval mina äkki teen mannaputru ja vaatab, et pudru peale nele roosate. Järelikult ma olin eelmistel päevadel söötja, mis praadi sealt ei paista välja, ta on nii Lindlev, ma võtan küll kõik kööginõud ära, kui ma värvin ja ettevaatlikult panen, aga ta on kuidagi õhus. Siiski. Ta on pulber, niisugune väga lendlev tuuletõmbus ta kuskilt poolt. Ma leidsin niuksed, väiksed roosad täpid. Muidu muidu praebjalt ei näe, nii nõrgim ei ole, ei tea, kui palju võisin sisse süüa? No muidugi mõningal määral mürgine. Nii et niisuguseid asju tuleb vahel ka ette. Värviti köögis ja siis see suur tuba on siin nagu ateljee. See on jah, mul siis peamiselt siin ateljees invatiin siis kõik oma tööd. Ja siin ruumi on, et saab teha küll. Millal on kõige paremini tööd teha? Hommikul vara. Mina olen niisugune niisugune rohkem öötöötaja, nii et minul need kõige suurem hoog tuleb peale lõunat alles alles sisse. Ega nüüd sel ajal, kui näiteks programm läheb, siis te parajasti töötate. Ja keskööprogrammi ajal mina päris regulaarselt töötan alati ja kuulame seda riskiprogrammis. Kunagi oli, meie tegid vaipa kunstnikud ainult nagu riiuvaipu sioonilist seotud oma traditsioonidega. Aga, aga missugune, mis on nüüd mindud üle nagu põhilised gobelaanide peale? Mu kobe läänid lihtsalt viimase ajaloo rahvusvaheliselt nagu moes ja korraldatakse rahvusvahelisi koopionäärige näitusi mitmel pool ja ja mitte võib-olla ehituse justkui bella läänike näitusi ja ja meil, mina olen hakanud ka viimasel ajal justkui lääne tegema, neid on hõlpsam puhttehnilisel. TH nad võtavad vähem ruumi ateljees ja vähem lõnga ja nende kujutleda kõiki. Tuli ju tehnika on küllaltki tinglik, ta koosneb art narmastest ja ja selles mõttes graafiline kujutamine soojus ei tule kõne alla Reiu Reiu vaiba juures, aga gobelään võimaldab kõike kujutada ja missugustest rahvusvahelistest näitustest. Olete osa võtnud oma töödega. Seda mina ei oska küll ütelda, neid on üsna palju olnud. On olnud Ungarisse, Slova, Belgias, Rumeenias, Bulgaarias, Soomes. Egiptuses isekad olnud Jaapanis, nii et mul ei ole ülevaadet, kus minu vaibad üldse on. Aga kui te olete nüüd võrrelnud, mis oleks nagu meiega läänide jooned? Et meie, meie vaibad on hästi värvikad, võrreldes näiteks Poola vaipadega või ütleme ka leedu vaipadega, kui võrrelda, siis siis meie meie vaibad on hästi niisugused värvikad, aga väga rikkaliku koloriidiga. Gobelään on igal juhul ainult seinavaip dekoratiivvaip. Kas siis sellisel juhul on üldse õige kasutada niisugust terminit nagu tarbekunst või oleksin täiesti õige mõelda juba midagi muud, ütleme näiteks dekoratiivkunst, mida on meile pakutud? Noh, ja gobelään ei, ei ole muidugi tarbekunst gobelään, puht puhtdekoratiivne ülesanne ikkagi ja ta seinavaip terminoloogia on meil viimasel ajal olnud suure vaidlus tallata, et just nimelt see sõna kobe näen ka oli vaidluse all, et mis siis tegelikult on kobe, näen, et kas on üldse õige nimetada gobelään tuleks lihtsalt nimetada, põim vait selle üle oli, oli, oli niisugune pikem arutelu meil sektsioonis ja siis tegime selle selgeks endale, mis gobelään siis tegelikult on. Ja. Meil on ka üks põime laibaliik aga tal on oma niuksed, erilised puhttehnilised, võtted, põrandavaip On ka, et põimvaibaliik, aga ta on ikkagi puhtpindpõimevaip. Teda ei kootamite läbi, teda põimitakse kujundite järgi, see on üks tema tüüpiline niisugune eripära. Teiseks see kavand peab olema joonistatud loomulikus suuruses välja. Pindpõimevaip joonistatakse kavand ruut paberi peale ja siis vastavalt lõngade arvuliselt suurendatakse agaaga läänil tehakse kart joonistatud kartong üks ühele ja see on siis selle vaiba taga ja selle järgi siis toimitakse. Ega rõõmu ei olnud ju ka otseselt seotud mingisuguste rahvuslike traditsioonidega eesti tekstiilivaipa uuesti. Ei ole riiu, kui tehnika on meile, et me oleme lihtsalt üle võtnud selle Soomest, Soomest. Nii et see on kusagilt 30.-test aastatest meie vagunisse tulnud jah, vast vast umbes nii. Vaat rahvuslikud traditsioonid eesti tarbekunstis, kui otsesed need tegelikult on. Kas on see teie arvates esmalt just niisugune motiivide ornamendi ja värvide valik või midagi sügavamate niisugunst olemuslikku? Seost no minu meelest kui üks eesti kunstnik teeb Tööd kui ta otseimadki, mingisugust seal pariisi vaipu või, või, või Poola või kui ta ei võta liigseid eeskujusid kuskilt, kui ta ikka teeb oma oma loomingu oma sisemise tunde järgi, siis minu meelest see kõik on rahvuslik. Nii et siin ei ole tähtis lihtsalt, et on võetud mingisugune vöökiri või, või muhu Männa ornament või mõni muu üle, vaid tähtis on niisugune siiski Eeesse olemuslik. Päris kindel kõik kunstnikud on ju põhjalikult uurinud meie etnograafiad ja nad on, nad on selle seda nii uurinud ja nad kõik armastavad seda ja see on nende muutunud omaseks ja, ja paratamatult see kuidagi liig nende töös ikkagi kajastu, kui, kuigi nad ei tarvita otseselt Arvid, kasuta otseselt mingisugust nisukest vana etnograafilist motiivi. Nii et minu, mina ei, mina kujutan ette, et minu tööd kõik on rahvuslikud. Kuigi mul ei ole siin kuskil praegu ei muhumenda ega ega ega seda Põhja-Eesti roseti. Aga meil on küllalt kunstnikke üsna mitmed, võtame näiteks liha valt või kes küllaltki lähedalt, ehkki nii kasutavad just neid vanu etnograafilisi motiive tiivad väga kaasaegsed, sealjuures tänapäeval vaat just kõige tüüpilisem Lea Valter nendest väga õnnestunud tööd, tööd, mis ta on teinud küllaltki kaasaegseid. Nii et, et võib. Aga ega ainult tema tööd ei ole, rahvuslikult rahvuslikud on ikka ka kõikide teiste, kes ei kasuta nii otseselt neid vanu motiive. Kas te olete rahul meie tekstiilikunstitasemega? Henno võiks parem olla, aga minu, minu arusaamise järgi meil on küllalt tugevaid kunstnike, küllalt tugevaid noori, nii et viimastel aastatel on, on juba näitusel, esinejate arv on suureks kasvanud, meil meil ei ole enam ruumi, kuhu need tööd välja pannakse, meie näituse ei ole ekspositsioonipinda enam viimasel ajal nii palju, kui meil tarvis oleks. Vaat see on üks, üks ilus suur viga, meil, meil on kõige-kõige hädapärasemalt tarvis tarbekunstimuuseumi aastaid, ikka meil on räägitud, et see et see on meil ehaks ja teoksil ja ehitamisel, aga minu arust see mina ei leia küll mingit mingit vabandust, et see siiamaani veel valmis ei ole saanud, siis neil ei ole õieti nihukest alalist tarbekunstiekspositsiooni mitte mitte kunagi kellelegi ei ole võimalik näidata, meil käib nii palju turiste, eriti suveperioodil ja siis kõik tahaksid nagu, nagu midagi näha ka meie loomingust ja meil on tugev tarbed, mis minu arusaamise järgi, mis võiksid pakkuda huvi väga-väga laiadele hulkadele. Kuid Eesti ei oleks tulnud tekstiilikunstnikke mis muu võimalik variant oleks veel olnud. Mina, kui läksin sinna kunstikooli omal ajal, siis mina tahtsin astuda deklaratsiooni. Aga tolleaegne selle kooliinspektor oli August Kilgas, tema ütles, et no minge ikka tekstiilitütarlaps väikse kasvuga ka, et seal tuleb lae alla ronida ja raske töö. See deklaratsioon, see oli kunsti, see oli kunsttööstuskool omaaegne ja siis ma läksingi siis tekstiili. Nii et mina pidin, tahtsin minna dekoratsiooni. Aga ikkagi tolleaegset, noh, see on hoopis midagi muud tol ajal siis oli ainult see tikandiosakond oli seal, ega siis ei olnud seal vaipu või kudumist niisugust ei olnud olemas, aga oli tikkimise osakond ainult. Tol ajal. Ja nüüd, kus instituudiga nagu paremad ruumid ja asi läks lahedamaks, tulite sealt ära? No ma olen oma eluaeg siiski ikka koolmeister olnud ja ma arvasin, et nüüd viimasel ajal tahaks lihtsalt hobina teha ikka loomingut, loomingut ka natukene söömann loomikul kõrval lavastus, no ja peaaegu abi, sest et ikka eluaeg olen ma õpetaja olnud ja see on ikka tõeliselt energia võtnud. See on väga tore. Kõrvalrahastusega on võimalik kuulsaks saada. Kuulsus, et no eks õpetajal ka, kui ta ikka niisugusel erialaõpetaja on, siis tal on nagu vajadus loomingulist tööd teha, abivennad ka kontrollima ei saa ju muidu õpetada. Ja kui see küüdi tee sisse, siis. Te kuulsite saadet õhtu kunstniku ateljees. Wabariigi teenelist kunstnikku, Leesi Ermi külastas Martti Soosaar. Saate toimetas Agera.