Te teate küll, talu mängitakse tihti kohvikutes, tuletab sulle meelde taldaberg, Aedkopikutu. Saatejuhid Rein ja Jarek on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalinud saadet Mis sa, mis saadet tedeleta temast kõigide. Tere tulemast kõigile teatud olemas. Ja need ongi, need ongi Rein ja Jarek, nagu juba signatuuri lubati. Ja tõesti sisse seadnud maailmas, tõesti tuulises Tartus, tuulises, Tartus, tulises külmas, Tartu tuulikute keskus. Täna hommikul kella seitsme aeg tuli mulle sõnum. Telefoni, palun helista mulle kell 10. Ma ei pruugi üles saada see meie saatekülaline, see on meie saatekülaline. Tere tulemast Tartu Tartu Popi ja Roki Instituudi trummar. Laureaat tere. Tere prantsuse 102 minu nõrkusi, mina olen kell kellaaegadest kinni pidada, las ta olla. Las ta olla. Hea küll, vähemalt ma sain sulle abiks olla. Helistasin sulle juba enne kümmet ja ma olin poolel teel siia, kujutate, mäletad, sa helistasid mulle paar päeva tagasi, eks ole. Ja siis ütlesid, et, et võta kindlasti plaat kaasa ei võta teisi huvitavaid vaata ka kaasa, siis ma olin juba poolel teel ja avastasin, et selle kõige tähtsama enda plaadi no mina, mille pärast ma tahtsin enda plaadi kaasa võtaksid, sellepärast et ma kategooriliselt keeldun seda oma automakist välja võtmast. Muide, praegu meil siin kõrtsis kõlab seesama roki popi instituut. Kuuleme võib olla ühe hetke vaikides ei nagu ma ütlen ennem raadiokuulajatele kõigil ära Tartu popi rokiinstituudil. Jube keeruline nimi on, tajuvad puterdama tänaval, muidugi seal mingi lühend k t p r e Deperee Tepperii tuli plaat välja madise margikogu. Ja ma ei tea, kas ta veel raadio kahe nädala plaat on, kui ei ole, siis kindlasti ta varsti ka on. Aga täna me räägime sellest plaadist selle bändi trummariga ja me räägime ka sellest, et miks see trummar seal bändis trummi mängib, mitte ei tee enam pilte. Nii palju. Vaatame vaatame, vaatame, tegelikult, tegelikult tegelikult fotograaf, käitume spontaanselt, räägime sellest täna me räägime sellest, mis sülg suhu toob. Nagu me eelnevalt rääkinud millestki muust, mis justkui miski muu oleks midagi suhu toonud. Aga nüüd kuulame, mis meil oli, siin see suurmeister Gunnar Graps. Kui pikk sõrm, siis reale venitan vähesed. Et pluus on selline muusika küllap sõnu on vähe, siis need kaaren, pea, artistid ja. Me oleme sellest rääkinud hõbedollarit, kui arm pöördeiei. Kun ei ole jäätist, Gunnar on, Gunnar, on läketelt mees, lätetelt loomulikult bluusilepetelt ERR-i ja p. Mehed ikka võtsid Gunnari Pealt varuslit. Mitte vastupidi. Ma arvan, et nii käis. Kuule, aga meil on ju teab mis uhke külaline täna saates. Ja Lauri kulpsoo, ta nimeks tal. Ja kasutame juhust ja vestleme, aga kasutaks juhust, mis sa arvad, Rein, mina kuulab praegu pealt. Küsin nii. Kes on Madiski remargi kogu kannab teie plaadi nime ja, ja sellele on need kaks versiooni, kui sa küsid seda ansambel anduri poiste käest, siis nemad ütlevad, et Madison. Ma ei ole Postimehe ajakirjanik ka jah, just nii anduris olla rohkem turvaline olnud. Aga tegelikult on Madis üks pisike poiss filmist. Keskpäev, kus noored tahavad, ei oska, väike. Mihkel raud, Ülari Kirsipuu, Tormi Kevvai, Tormi Kevvai. Tormi oli äge, sihuke kossumees. Aeg-ajalt tulin, riim tuli talle peale Teidriin kõri peale. Siis ta kujutas ette, kuidas ta mängib suurt meeste vahel potsatab ühesõnaga, Madis oli seal üks pisike poiss, kes kelle siis mingisugused suured pahad poisid, varastasid äravat, viisid ta kuhugi minema ja noh, aga tal oli seal minu arust nii väike, et temal mingit margikogu või midagi. Et ma ei mäleta ka päranduse kirjutad plaadiümbrisel margikogu kellelgilt ei võta nüüd nagu meil on võib-olla see tööjaotus niimoodi, et mina olen niisuguse, saate aru, mina olen tuim ajudeta trummar, eks ole, teate seda trummari anekdooti, kas ma pean seda rääkima siin uuesti? Tegelikult võiks rääkida naljaga. Palun seda, noh, aga see on alati sellele, et mina ei saa seda rääkida, sest ma olen trummar, eks ole, aga ma ikkagi räägin seda fotograafiks, korrale, trummarit kunagi ei naera selle peale, et mehel on, ühesõnaga ajudega kehvast traks uut aju vaja läheb, poodi vaatab Läti palun kolm aju. Ja kõigepealt on. Ongi loll, ühesõnaga tuumafüüsika aju, eks ole seal mingisugune noh, 10 krooni nii kõrval on siis järgmine aju, eks ole. Evoli müügimehe aju, eks ole, 100 krooni. Ja kõige lõpus on selline pisikene pisikene niukene trummari aju. 5000 krooni. Mees mõtleb, sügab kukalt leti ees, küsib mehe käest, aga vabandust, aga kuidas tuumafüüsik, riivanime, trummar kuidas siis? Ikkagi väiksem, kõige kallim? Vaadake, kallis, aga seda pole kunagi kasutatud. Täiesti toitu soti selga aju. Küll siis väljakas, nali? Loest ei olegi nii naljakas, ma praegu tegin erandi, eks ole, kasutasin võib-olla ka siin Postimehele välja, need ei ole nagunii naljakat. Mingit huumorit. Niisiis sina ei ole seda plaati kujundanud ja talle nime pannud oli sinu jutu mõte, sest mar meil on lihtsalt, jah, mõned inimesed on rohkem ideoloogid ja teised on nagu vähem või niimoodi. Et ma sain ise ka seda teada, et Madison keskpäeva filmi Madis siis kui me andsime ajakirjale sahtel intervjuud. Õpib mõned mõned nipid iga päev, teil on siuksed. Keerulised hästi keeruliste keerulise ülesehitusega lood ja hästi palju erinevaid pille on kasutatud, et ma ei ole kahjuks ühelgi teie laivil käinud, aga kas te teete laivides ka põhimõtteliselt seda kõike nii-öelda saba moodi järgi? Kõik need sündid ja värgid on ikka on jah, loomulikult kuigi teil on need enda sündid või on? No nii ja naa, noh, need on kokku kokkulaenatud niimoodi, aga, aga põhjusmõtteliselt, mida ei ole, on, eks ole, tšellomehed, riiulid, flöödid, kahjuks et nüüd plaadiesitluskontserdil me küll saime nii kaugele asja, et panen haavakas haava viidud, laulis, laulis, mängis meiega trompetit väga kusjuures väga lahedalt väga energiliselt, sest Taali turunduses laiatooniga laiatoonidele jõustunud samal õhtul toimunud Bonzo kontserdilt ja siis ma kujutasin ette, kuidas ta pidi seal hillitsetud lutsu teatama vaikselt sordiini. Ise tuli, tuli sõbra majja ja siis elas selle kogusega oma roki Vabori välja. Stardin lendas juba poolel teel konteineris jah, et me võiks. Mis see viimane lugu, mis pärastpoole kuulame? Kindlasti peame kuulama, seda võikski täna rohkem muusikat kuulata, sest siin on superhäid laule. Tallinnas, VR raadiod mängivad neid aga vaeva. Aga teil on vist selle muusikaga on niimoodi, et et ja ega, ega põhirõhk ongi just selle musikaalse poole peal. Et mingisuguseid elu, mõtteid, point'e seal vist taga ei ajame, nalja teete minu meelest ka nyyd ma annan kohe, mees teeb nalja või kas ma võtan siit lahti mingisuguse koha Loemani loeme nii-öelda jah, loe kuskil kustel Elumetensaiks kuule, otsustab. Oot ei loe lihtsalt trummar puhas armastus, õnn ootab meid. Võtame kasvõi madise margi nimilugu, eks ole. Ta ju puhas armastus, õnn ootab meid või? No siit tuleb edasi, eks ole, et vaat ole mees ja hakkaja ja pealelõunal koos ringi käime pargile peale. Teine mees, võta õnn vastu. Estna heina küll. Suhteliselt positiivsus selline, kuidas ma ütlen sulle süstite inimestele? Saad aru, no ma võin sind ennast ka kiusata sellega, eks ole, et ma küsin, et mis on sinu laulude mõte, no kuule, mees. Laulude mõte on see, et sa, et sa neid esitades ennast muidugi ei, ma lihtsalt küsisin, et ega te ei aja taga mingisugust ajavad, ajavad oletegi maailma rahu taga ja minu meelest meil ei ole mingit halva sõnumiga, mingisugust lugu meil ei olegi nagu veel unustuse kõver, eks ole, kus on selline see ka heatahtlik sõnum, võib halb olla parem järgmise loo. Panin häälega saab, Läns oli see, see oli, see oli Klandscher, aga tööd oli mingi sünt ikkagi. Jajah. Umbes midagi sarnast, nagu meil on sündimas Kasparil. Tal on niisugune must kast, kuhu on peale kirjutatud pahaendeliselt kauntekk ja siis, kui ta neid nuppe seal keerab. Justistesse ufode hääled, aga no tegelikult tegelikult ma kujutan ette, et see mees ja palun mees. Nägi väga palju vaeva sündimas, nägi väga palju vaeva, et sinna loosse oma A sisse saada, Marwan seletas neile. Vajalik see lugu kõlab hoopis teist, uskuge uskuge. Ja ma kujutan ette, et siiamaani paljudel on arusaamatu, et miks see miks see Fletcher seal sees oli ikkagi. Ja aga ta pidi olema nautisid midagi, ta sümboliseeris seal õudselt lahe oli minu meelest super super, ei mis sa kirjutad oma läpparisse. Kirjutasin siin ühte asja muidugi millegi muu asjaga. Räägi mulle, eks ole, taim ei saa, pärast võtabki, sa tahad. Pärast räägin, tuli üks asi meelde, missugune kolmapäeval juhtus, miks sa, miks sa arvad, et kuule, et seda ei taha teada, ei, nad tahavad, aga selle siis mul on üks abivahend on seal eemal mantlitaskus. Aga meil meil sõber raadio, radiokorraldaja annab sulle selle Rausla jõud, taustajõud annab sulle selle mantli ja see on väga põnev. Väga põnev oli siin üks abivahend, ma kirjutasin selle ülesse, siiani ei ole sellega midagi erilist. Ühesõnaga, kolmapäeval juhtus minuga selline lugu, et istusin ühes Tartu kõrtsus, vaatan kõrvallauas, mingi imelik värk käib, istuvad poisid-tüdrukud vaheldumisi ümber laua ja suudlevad teineteist kordamööda. No see ei olnud nagu mingisugune armunute nagu selline värk, et see oli lihtsalt selline mehhaaniline, niisugune, kuigi nad nautisid nagu teineteist, eks ole. Nii, ja mis siis selgus, astusin lähemale, öeldi mulle tulemängu, mõtlesin, mis mõttes? Kahe imeilusa neiu vahele ja mis selgus, oli täringumäng nii, ja kaks täringut, ühe kuusi, oopereid, ühe täringu peale kirjutatud massaaž, lik tekkel, Touch kis, Sakk inglise keelelt, saad kõik, saad aru, eks ole, ja teise täringu peale olid siis need piirkonnad kirjeldatud vups, lips, nippus, mekk juures ja siis üks küsimärk selle said ise valida, eks ole. Ja siis sa nagu veeretasid selle piirkonna ja siis tegevuse, mida sa pead tegema ja kuidas nagu, no no ma ei tea, kas, mis sa siis viru kohta räägib või mis räägib nende inimeste kohta. Psühholoogia teise kursuse tudengid, nagu selgus ka. Tegin suure, tillukesed, kas sa ei tea, väga vana mäng. Mängin kahe imeilusa tüdruku kõrvale, veeretasin, massaazh kaob. Saad isegi aru, et ta oli nii? Jaa, jaa. Täitsa pull ja ja siis ma ei söö ühe meessoost isiku käest. Plavoskasid, kust see pärit on. Tegi suured silmad, käed Taevule. Jumal, üleval jumala raiu või tükkideks, tükid ütlevad. Kus kohvikusse? Kus ta mängite. Kuule, ma sain ühe tüdruku numbri ka. Aga ma mõtlesin, et kui te teinekord andsin, numbrid on, sest kui te teinekord mängib kuulge, võtke vindiga teinekord ka mängu. Me teeme poistega pokkeriõhtuid vahel, et võiks ikka maailmas täringud osta ja siis õhtul kella poole kaheksa ajal iga õhtu sõnatult kõikidesse laudadesse panna need tõsise näoga. Teie mäng vaikselt. Hakake mängima. Ja lõpuks on sul siin suur orgia. Meil on vahva, ei no selles mõttes, et noh, täpselt see oli, see oli väga veider, et kui mäng lõppes ära, siis kõik tõusid püsti, ütlesid väga tore oli, jälle surusid kätt ja võitja sai veel õllel, võib-olla. Ei. Kes võitis, seal ei olnudki nagu võitjad, sellel point oli selles, et noh, et võidab Sparta selline. Üleannetu Siuke lähendasartberile, mida teha saal ja siis vahepeal, et oleks põlema, siis me vahetasime kohti nagu, et sa saad jälle kõrvale. Seda juhtus ka. Ei arva, et siis, kui mõni tüdruk läks vaadel vetsu, näiteks poisid veeretasid ja tegid kõiki neid asju, mis keskis üksteisele. Ei, point oligi selles ümmarguse laua ümbert see välja, nii et ega seal ikka mõtet sihuke hetero panin, kõik oli noh, selles mõttes, et ega seal hakka jälle rekkama foobiaga pihta. Foobiad, kõik on geid kanda geisid nagu tuld ja ja kas ta sellepärast ta tükk aega julgeltki sinuga rääkima tulla, et jah, et ta vaatas, vaatasin, trein okei, eemalt mine tea, äkki sellel omad väiksed trumbid, aga selgus, et kolm last ja korraliku kapi endale ehitanud. Ja ei julge sealt välja kolmeukselise K3 kappi. Aga muidu päriga kahtlevate triibulise siukse. Kuule, ma ei oska mõtlema. Paneme muusikapala peal, ei tea, kas peale paneme, ongi seesama laialivalguv. Lamborghini. Vana vaadata seda. Valget kolpa piruka peale raputada. Mees on lausa mus Puhtaks karta ka ei jahuta. Ivo Linna ja Ivo Linna. Ja tahtsin öelda laulud, ajakirjanik Ivo Linna kaseke pagar ja korstnapühkija samanimelisest multifilmist, kusjuures õudselt kahju kaardia korstnat selles vaata siin, kus lugu lõppes praegust selle koha pealt, tegelikult läks asi kontrolli alt välja, seal multikas. Sest kui sa mäletad seda multikat, siis oli niimoodi, et korstnapühkija läks saiu küpsetama ja pagar läks korstnaid pühkima. Ja siis läks asi noh, ühesõnaga selle loo moraal või selle väikse multika moraal oligi see, et igaüks iga kingsepp jäägu pagari oma liistude juurde. Pagari jäägu oma pirukate juurde. Oma kultuuripiruka juurde võiks jääda Kultuurikaptenid. Ma pidin Reilised, kuulisin vahepeal valesti, nagu Eesti. Ivo oleks laulnud kultuuripirukas. Ivo laulis nagu Pagaritest, nagu Padar ja Padari häälega oli. Padar. Aga selles küsisin roki ja popiinstituudi, Bobby on alati eespool. Lihtsalt poppi ja mitte ühtegi sidekriipsu ei ole, seal loomingus on nostalgiat vist oma väga tugev ja kindel koht, jah, nad räägivad, nii-öelda räägivad, ma arvan, taotluslik ka, et tahate kõlada nagu kõlate, siis vaata kuidas seda nüüd öeldagi. Ega me, ega me ei taha nagu selles mõttes niimoodi hambad ristis nagu mingisugused retromehed olla, eks ole. Tahaks, et oleks, oleks mõnus. Et ei oleks väga pehmo, see on meil üks huvitav selline mõiste, et kui mingisugune uus lugu hakkab väga pehmaks ära keerama, siis on vaja Distorson sisse lülitada Läntšer flainzer või midagi. Et, et noh, ma arvan, te olete kõik sellest lugenud kõikidest nendest plaadi armastusest nagu viimne kui üks. Sa arvad, et me oleme lugenud plaadiarvustusi sarnanete loetaja, eks ole järeldada, et viimne kui üks arvustaja on just nimelt nagu jäänudki nagu Drytimasele selle retrohõngulise peale selle. Ja seda ei saa inimestele ette heita, et noh, et et me oleme ise ka seda arutanud ise süüdi selles, eks ole, noh et noh, et ma ei tahagi öelda, nagu, et ei tegelikult ma tahaks hoopis midagi muud nagu öelda või mingit sõnumit edasi anda. Aga, aga me ise nagu noh, nii-öelda nagu ei pööra sellele nii suurt tähelepanu tuleneb lihtsalt võib-olla nendest pillidest lapsepõlvest ma ei tea, mingitest mõjutustest ei oska öelda, aga see, et just see siuke Tallinna regatiaegne meeleolu ja looming muusikas on nagu praegu on kõigil sotspopi kontserdid ütles, et nagu sihuke see Buras kaja kena värk. Et kas see on sellepärast, et, et need inimesed, kes tol ajal olid lapsed, on nüüd muutunud tegusateks, kas see on sellepärast, et nemad nüüd nagu tooniandvad ise loojad ja nüüd nostalgia? Et seal nende lapsepõlve nostalgiast, noh, ütleme kas teil on see aeg just nimelt sellepärast hinge jäänud, et see oli mingi lapsepõlve soe aeg? Tegelikult ei olnud ju selles mõttes, et me olime vist ikkagi siis nii pisikesed, et siis väga ei teadnud midagi sellest seal ikkagi natukene varasemal ajal. Nii või võib-olla natuke rohkem varasemal ajal et Ma ei oskagi öelda nagu vaevalt et mingit trendi või mingit muud jälgime. Ma ei usu seda kasti, et. Ma arvan, et mina ei tea ilmselt see kultuuripiruka küpsetamise kõver teeb mingisugused spiraale ja lihtsalt see on kuidagi nagu tuludele ringiga nagu tagasi. Aga ta võib muidugi küsida, et kas me näiteks, kui me oleks kokku tulnud 20 aastat hiljem näiteks aastal 2025, et kas me siis teeks ka nagu sellist muusikat, kusjuures võin küsida küll ja aga, aga, ja ma võin vastata, et ma ju ei tea. Et sest et jumal heidab, vastas. Ei ole, võitsid ära, Me oleme need, kes me olime eile ma arvan ka, et järjest rohkem, mida rohkem ma siin räägin, seda rohkem mulle tundub, et ma saan pärast oma bändi vastu kõvasti võtta, sellepärast et nad ei kuulagi sinna saada. Ma ei, usuga emisse ikka seal saad, aga, aga nostalgia ei ole kõige tähtsam ega? Ei ole, ma arvan, ikkagi mängurõõm ja selline, kuidas öelda. Ma ütlen, et pärast seda esimest korda, aga kui ma olen mingi lahenduseni, mis isegi mäletan, ansambli nimi oli Keymen ma geimanniga esimest korda esinesin. Muidugi ei oskanud pooltki nii trummi mängida kui praegu, mitte et ma praegust mingi virtuoos oleks. Aga pärast seda seda laval olemise laksu, eks ole. See on nagu narkootikum, sa tahad seda uuesti uuesti teha, aga kuna vahepeal on olnud mitu erinevat bändi, eks ole, ja mitu erinevat aega siis seal on järjest rohkem hakanud mõtlema selle peale, et kui ma sinna lavale lähen, kas mul on ka midagi öelda inimestele. Et noh, et see, mis ma teen, et et kõik peavad sinu narkojust laksu pealt vaatama just, sest et noh, ma võin ju kodus üksinda ka tripida, tav komplekti taga kolistada. Aga, aga mulle tundub, et et kuna see plaat on saanud nii hea nagu tagasisideme ka Meil on mida öelda nagu inimestele helistab ulataja Niilus Hästi ilus, selline natukene. Piinlik, või ma ei tea, noh, selles mõttes, et, et seda on varemgi ette tulnud, inimesed küsivad ja ja siis valad ikka täpselt samas seisus, et võiks nagu mingit kodutööd teha või valmistada mingeid vastuseid. Kulla mees, vaigista isegi küsimusi tihti, et sõnumit ikka ongi üldse nii õudselt vaja teistsugust, et vaata see, et sa et ma seisan siin laval ja mul on hea ja mul on mingid oma väikesed valgustused ja ilmutused ja see, mida sa nimetasid sihukeseks narkoloksuks, et kas see on nagu see niisugune inetu, seadusevastane slänginimetus kõlab nagu halvasti, et tegelikult see on ju see, et sa oled nagu mingisuguses, eks, staatilises seisundis, kus sul on? Kus sul on, noh, ühendus võib olla mingisuguste niisuguste maailmajõududega või asjadega energiatega, millega tavalistel inimestel, kes sind seal vaatavad lava ees neil ei ole parasjagu see tähendust ja sinu kaudu saavad nad ka selle ühenduse. Ühesõnaga minu jutu mõte on selles, et kas sellest samast asjast, mida sa selleks Larko laksuks nimetad sellest ekstaasis, kas see ei olegi piisav sõnum? Et kas, kas siis on veel vaja selle juures veel Öelda? Armastage teineteist, kasutage kondoome, ärge jooge liiga palju, sööge vähem toitu ja sotsiaal sotsiaalolu. Ei, ja mul tekkis pika küsimuse juures tekkis paralleel näiteks ansambliga The Doors kus laulja narkolaksu all narkolaksu all ära härra Morrison võttis oma suguelundi välja lava peal, eks ole, et või siis. Härra Cobain, kes lõhkus oma kitarri, olete suguti asja kaalunud või? Ei ole poiga vahele, mida te ei ole seda õieti teha just nimelt just nimelt kordagi pähe tulnud, aga ma tahtsin öelda seda, et, et vaata see üks oluline moment ja sealjuures on ikkagi see enesetsensuur või nagu see nagu self kontroomised sa, sa ikkagi nagu vähemalt üritad. A aus olla ja bee vähemasti endale vaadates teha midagi, mis nagu on vettpidav või nagu, et sa, et sa ei lase nagu üle jala nii-öelda mingit jama hakkas jällegi, selles samas ekstaasis mitte see enesekontroll ei olegi asi, mis peakski kaduma selleks, et selle ekstaasi kvaliteet oleks ta võimas Oja. Aga see eeldab seda, et tegemist oleks nagu väga virtuaalsete muusikutega. Tegelikult musitseerimine ju tekibki selle hetkel, kui sa väljud nagu nendest etteantud raamidest, nii et on, on salm, refrään, salm, eks ole. Aga siis kusagil seal on vahepeal on improvisatsioon mis tähendaks seda, et noh, et on kokku lepitud mingid kohad, kuhu tullakse nagu tagasi nagunii-öelda. Õnneks meil omal sellisel abitul huvitaval moel. Mõned sellised kohad on mõne mõnes loos nagu live-versioonis, eriti et kus me üritame enda jaoks nagu huvitavaks teha, et üks ühelt proovistavad näiteks mõtet jämmi mõnusat nagu eksju ja siis, kui kõik vaatavad üksteisele otsa niimoodi ja tõmbab suured kopsud õhku täis, siis sa tead, et sa pead tulema tagasi sinna selle jälle sedasama salmi juurde. Ei meeldi see Pälli kui terviku, nagu sihuke ühine mõtlemine või teineteise mõistmine on niisugune, nagu nagu teineteisega ühes rütmis olemine on alati kihvt asi mulle tundunud. Kuidas ansamblid ikkagi suudavad teineteist nii hästi mõista? Taistel bändi liider on? Sa mõtled nagu kes juhib kogu aeg kolm null teiste ees. No me oleme seda, see on nagu niisugune nagu instituudist, keegi peab ikkagi olema, kes nagu insi dirigeerib, sisenen, nali nii-öelda, et Siim on meil juhataja ja kuigi aga enamasti see tähendab seda, et kui midagi on vaja otsustada ja keegi teine ei taha otsustada, siis öeldakse, et Siim ütleb, kuidas jääb. Siim ütleb, et mis asja, mis mis juhataja jutt, et see on siin, teeb teil muidu siin mängib soolokitarri ja, ja need on tihti juhatajad, jah. Aga koos klahvpillimängija Kristiinaga. On nad ju ühtlasi ka nagu kõikide lugude sünnis süüdi nii-öelda. Et kes, kes parasjagu mõtleb viisi ja kes mõtleb käigud ja omavahel nad kuidagi niimoodi, nemad loovad laule, nemad loovad laule küll, jah. Selles mõttes, et tõesti, mina oma pisikese trummari ajuga saan liituda reeglina alles siis, kui juba niukene kondiga olemas. Ja, ja pean siis nagu nüüd otsustama, et kas ma teen sinna midagi ägedat, midagi tagasihoidlikku või midagi. Ja see on ka õudselt lahe tunne, näiteks kui proovis tullakse uue looga lagedale. Ja, ja nad hakkavad seda ketrama, niimoodi mängivad mingit ühte käiku, eks ole. Ja ja siis hakkad otsima nagu sinna, mida sinna võiks teha, eks ole. Ja, ja siis lahe tunne, kui sa tunned järsku, et nagu tekib selline vaib nimedele, et, et sa, et sa leiad nagu õige rütmi üles selle laulu jaoks kerge muga. Janek paneme muusikat, kuulame muusikat, veel sedasama instituut. See oli selle plaadi pealt minu lemmiklugu näiteks super laul, kuule aga, aga töötab ja seitsme peale loodus- ja tehnika esimene osa oli loodus, teine tehnika just ja ja mina ei taha, noh, minul läks küll tuju heaks, minul läks minu peal töötav vaevastav maast kaks korda järjest laulu ajal. Ja see tervist tuleb. Jumala ei, ma tahtsin öelda, et sa õudselt rõhutad seda positiivsust ja arvad, et see positiivsus on just see, mida on vaja levitada kangesti muusika juurde, eks ole, et see on huvitav, et, et kui ma et kui sa seda küsid, eks ole, näha niimoodi kurvaks negatiivne elu sisse. Ja, ja ma ise tõesti avastanud ja nii ongi. Et ma ju ka nagu ei anna sellest endale aru, et tegelikult ma nagu seda teen. Aga, aga kui ma tõesti järgi mõtlen, siis, siis muidugi seda on vaja teha. Aga, sest, et mustad jõud on nagunii kogu aeg üle kaaluse. Eino mina mõtlen seda, et vaata, vahest on nagu kurbus kaudu vahestn nagu kurba emotsiooni ka vaja edasi anda, et huvitav tõesti, meile ilmselt ei tule see nagu eriti hästi välja pista, sest me ei ole selle alamehed ja naised, see ei ole meie elemente ja positiivsuse popi rokiinstituut. Palju vist kinni ka näiteks laulusõnade kirjutas küllap kes, kes väga ilusaid ja positiivseid laulusõnu põhiliselt kirjutanud. Ilmselt sellepärast, et ta on väga heas suhtes oma muusikaga. Ja tihtipeale ongi väga huvitav jälgida oma muusa ära võtmata muusa ära võtma. Usasid küll. Oleks sulleri minule ja lisandeid vaja, äike, lisamuusa. Puusadest rääkides näiteks kolmapäeval oli mul väga huvitav kogemus. Kohtusin ühe neiuga ja kolmapäeva öösel väga huvitav päev oli, Vahuril oli sünnipäev, muuseas, Olive, palju õnne talle tagantjärele minu poolt ka Vahur saates kunagi just fotograafiast sinu pähe, see tahtnud tulla photography rääkima, aga nüüd siin oma bändi seiklustest räägid küll ja mänguseikluse ja sest ma mäletan, et sa helistasid ja ütlesid, et räägime fotograafias, aga mida mina fotograafiast tean, kes ma olen, mingi fotograaf? Unusta ära, ma ei tea, oled ikka padrun teid prominent imelikke nägusid tegema. Muuseas, väga huvitav. Kolmapäeval oli ka sellepärast huvitav päev, et ma sain esimest korda elus meili Anu saaginilt. Ja ta kirjutas väga salapäraselt. Tartus oleks vaja täna varitseda ühte inimest. Kui oled huvitatud saada oma telefoninumber, räägin lähemalt. Anu. Ja arvake ära pidama vastaseid aastas on umbes niimoodi ei luure. Vaata, palun. Sellega nüüd vastasin umbes nii, et, et ma olen põline tartlane ja ma arvan, Ma tunnen kõiki enamvähem tuntud inimesi või nii-öelda neid pseudoselley Britteid, kes võiks kellele just nagu huvi pakkuda. Ja, ja ma, ma nagu oleks väga veider, kui ma ühel õhtul istun nendega koos kõrtsulauas näiteks järgmine päev ma politseinik kuskil põõsas, et me võiksime, üks on vaba aeg, teine on töö, ei seda ega võtad tsiviilisikuna. Võiks nagu kokkuhoida Tartu inimestena ja teine põhjus, mis ma ütlesin sinna otsa oli see, et et mul, ma ei ole veel suutnud endale soetada teleobjektiivi, millega saaks niimoodi põõsast luurata, et, et agad, kuna tulles tagasi selle nii-öelda selle esimese osa juurde, et kuna ma teda ilmselt nagunii tunneksin, siis ma arvan, et ma räägiks, saaks kokkuleppele või saaks lainurga. Ove hind hakkas näiteks hullult huvitav, et kes see võiks olla ja ma sain teada tartlane tärtlast saagi, mille välja ei anna sellepärast teada, aga ma vist ei tohi öelda seda, miks ei tohi, tohime, muidugi tohid ikka tohid. Tegelikult meid ei kuula ja mul oli nii palju uudishimu, eks ole, et ma saatsin osad näidisfotod, ei, ma saatsin kontaktandmed, et kellele ta võiks helistada, töö tegemata jääks. Ja siis pärast helistasin sellele fotograafile. Küsisin, et kes see siis oli, eks ole. Kes ta nüüd oli, meil siin hobuse seljas poseeris ja kasvatanud maalisel Kissiks, no vaata, pani selle selle pintsli, pani sinna külla, panin pintsli sinna ja siis üritas sellega maalida seksi, Kristiina. Kristi seksi Kristid valitsenud. Tal on uus elu ja sellepärast ongi vaja varitseda. Võib-olla seda polegi veel juhti lugeja näinud, just seksi-Kristi uus elu just. Ei, äkki tabab jale kuskilt pintsli, aga mul on väga hea meel, et minu südametunnistus varitsemisest puhas. Et valitseda. Muidugi ei, ma olen vana piiluja, eks muidugi, mulle meeldib. Et aga keegi tuli, küsis Reinu käest, Mac või PC? Ikka juhtub, juhtub ikka. Mis me siin nüüd siin siis veel muusikat oleks vaja natuke kuulata, muusikat oleks vaja lasta, siis võib-olla veel on vaja teha, mina, Lauri sinule ja su bändikaaslastele ütleksin omalt poolt niisuguse mõte, et positiivsus on muidugi väga tore, aga aga tundke huvi ja mõelge selle üle, patareil on ka teine, ütleb. Jaa jaa, et peaks rohkem sigu Rossi kuulama või midagi sealt. Mina omalt poolt ütleks veel tom õitsele. Ei, ma arvan, et siis läheks veel huvitavamaks. Iga patarei saab ükskord tühjaks, kui seda mitte laadida liiga patarei skaalat, telli mehe lapsele programm ealistest, nii, kusjuures ma sain aru, mida sa öelda tahtsid, eks ole. Et, et aga võib-olla see ongi see, mis meid on nagu natukene. Me oleme otsinud. Et kui meil on endal nagu igav, eks ole, veel tundub endale, et on nagu üheülbaline, siis me oleme erinevates žanrites nimede nagu kobanud. Äkki paneks natuke Rockisemaks, teeks siukse hoopis siukse tantsuloo sellest. Et, et selles mõttes, et võib-olla tõesti peaks hoopis vaatama nagu skaalal masoorminoved nagu liikuma. Mina ei tahtnud üldse kriitiline märkus lihtsalt nagu veel huvitavamaks ja. Mulle väga meeldis, isegi Tõnis kahu muide ütles, et täitsa hea. Et selles mõttes, et kui isegi Tõnise. Jah, sest kuule jah, et kui kahule meeldib, siis peab midagi olema. Just Ma mäletan, sama ei ütle, ei mäletanudki, on väga head plaati, mida kõik kiitsid ükskord kunagi kuidagi maha või et, et ei, kahu andis sellele vist, kas kuus punkti kuulasin ja vastase väga palju selle minu norimise peale ütles, et kuule ütles mingi oma lemmikbändi, ütles, et tema viimasele plaadile ma andsin ka ainult kuus punkti, eks ole. Vaieldamatu lemmik, onju, et temal on kord majas on kuradi ja allahindlust ei tee, avanssi ei anna mitte nagu mingi Stockmann, aga lase mägi jaagul midagi öelda siia lõppu. Jaak võiks lõpetada meie programmidena. Vaata võibolla sul on veel mõni selline, noh niisugune positiivne sõnum, positiivne sõnum kuulajale kogu selle positiivse hunniku positiivsuse hunniku otsa veel siia, sa mõtled nõial, noh, ükskõik külale liiga enam ei tee. Topelt ei kärise, kuidas pardid on, linnud, märgake inimesi enda kõrval. Ärge võtke häid inimesi, enesestmõistetavad täna et neil võib täpselt samamoodi patarei ükskord otsa saada või neile headust vastu ei anna. Ja kõige rohkem oma kallimatega katustel ringi joosta, nii nagu mina tegin kolmapäeval. Seda üle midagi ikka kolmanda. Või sul ongi kolmapäev nädal ja siis kuidagi nagu eredalt eredalt meeles praegust teha. Selline ilus, kirgas, kirgas, kesknädal ja ka mina jäin kolmapäeva veini ja katusel, loodan. Ei joonud katuse või äkki mandusel. Las katus läbi, selle suure tormiga hakkasin katus läbi laskma, katuseluugist tuli. Nii, kellega sa veinid? Ma olin sõbraga mingit veini, sest mul oli üks. Üks esinemine ei läinud nii hästi, kui ma tahtsin esmani, kurb ka, ei tule ta, mind ei kutsutud ju Vahuri sünnipäevale ja minul on ainult buline pintsakuga, sina jood sõpradega kurbuse, Steini ja no vot. Heakene küll, ma ei oleksid need tahtnud saada nüüd niimoodi ma ei ole ka moonik karmoonika. Aga kas aitäh kutsumast? Ja kui ma enne ütlesin seda, et te ütlete, et aitäh tulemast aitäh, tegelikult me ei oleks seda jällegi oleks ära selle suures vaimustuses köhatonile märganud. Kuule Reimatuselt, kas seal pissinud, muide seda ütlesin äkki, okei, Olgo, mina võtan endale vastutuse lõpetada seekord see saade. Ja lootuses kohtuda kuulajatega uuesti järgmisena kuulame seda Jaak Joala laulu viimane, viimane sõna jääb ikkagi mullale mulle tulles. Nägemist. Nägemist. Liisbet varjad läbimatuid kavalgust, oota. Näppinglaaziienda hilismiski kripeldab mul sees igatsedes ladva poole vaada. Giveegleb temal juubeldavad laus, tänu suudlus ida saada klaasis närvilised ja küpseb õues. Soov kohtuda kunagi Vello, ta. Tuju tõuseb, lõpu. Nõuab veel hommikaga minekule Su. Seisan laua ukse ees, väljub viimanegi mees üksinda, siis kadu poole, könn.