Louise Jürgenson magasi virgest und kõige väiksem Bakrabina pääle virguda üles jäi, eitunult kullema, tab, elas ööpimedust juba mõni haig paisse talle, et Kyääki vahi süüs läbi akna sisse nägu vasta, kruuti litsutu ja tol vahtial on kurja plaani. Luise Jürgenson ooda kellekilt, aed, taol, Arinu ega vits püüt emale ainult kurja deta teda sõimata ja mustata. Ta oli ega silmapilk valmis sängist välja kargama ja enda kaitses midagi ette võtma. Ja kui ta uuesti magama jäi, tulli kuu pilve alt valla ja paist üle lihuniku maja katusse talle öko näkku. Tuude joba viha, esiki kuu on tema vastu pööretu ja püüd teda kiusata. Jälle pidi ta sängist üles keppima kardinat saatma ja siis sööme pessen tekki ala ronima. Kuukallas läbi õhukese kardina talle Kõllast värvi näkku. Aga kuidas Aina varjukate nakse puu pimedana jään, tuule käin kiikuma ja varjaga mängima tuuelli viil hirmsam Kaiega. Siis tuli talle meelde nahaparkija terav väits ja Kaarli ähvardus ja siis ta enam niipea magama. Unenägu võlga hirmus, Daney kolme mustaverd naist, kes olliva mähkmed sisse mehitu kujusalatse, aga näide näha olliva vana körtsulise ja kurja Õppa nagu mõtlesinemistel olevik on kõik kolm olliva Tiiverend peretside ja näide hälli olliva kangede koolu, kirste muudu. Kui luise näid ligemalt kaema, laid, nõksevane tigedadenaarmo. Ta taht ütel, vargusi pääd silitada tuugorrast sallist üles, nakse väegalvastena arma võt luisel rindualt kate käega kõvasti kinni, pitsiti valusad, et luise kirsat. Naine eestlase vallaga ütel surm siis virgu luise üles söab SMS hirmus kuuelli kadunu, tarenolljoomiku ahetus, sääne uni tähendas mõttel luise mäss pärast kõik minnu piinase kiusase laskur ja ma olen naile Tenno. Eskitu, kes noid unenägusid saad, on minu vaenlane. Ta tõmbas teki üle pää ja tahtsin uuesti magama jääda. Lehmanäljas sole ja biitredid esikonada, pruu kostivõte sepikotta, latt, luise vai nagu vete, aga imelik. Ta tuntseta kõrva oma Kirki Guyobesel ja ta kuult kõge tasasembot elu jääki olles nagu taren ollu ja sosistanu sinnu mintes usest väljavisatu. Nigu üts, kaja, oles vildakas kitt, väljavisatu väljavisatu weitzeckeraa pärast kose jälle ässinemine ta on, ta ei ole saeduse Peralist elu elanu toda Tiideegaheüts siis poristki jääki, Tõnni põhja eluganaarda ja too all Pinemine ütel viimati niimuudu. Kui mina olles õigel ajal jaole saanu, oles tal juba ammu lõik sarvin ollu ja jälle kõmasi kaja. Saarewin allu Sarcin ollu tuubele virgu Luisa ülespäi valli suurem kõrgen ja paiste Takas tarest lävele. Petroll välja lännu Leopoldi nema gaasi, Kärblase sumisima köögist kosse kobinat, seal oli vannikluse platsiend luise tõmmas ruttu undriku ümbre ja läits kööki. Kaarli sahiseb liidiman kabel, käänd. Louise Jürgenson popat massina Kaarli minu ilmast ilma Jürat jäta ütskord mu hing rahule. Kaarli ess Arumäe sper, naine tahtsa mäsma jälle ole kurja tänna. Sa ütlit kui maaoles manusanu oles tal juba ammu lõik, sarvin ollu. Kona oma toda ütli, nõid, sammu, too mõni jutt, mina ei ole midagi ütelnud. Mäss, mil sinuga asja meelemi, lambid pügama. Minnu kiusade, jätke mu rahule. Vai rahule ma ei näe, mine sina kah olek ütel Kaarli Niklus ja keerud kapla lingumuudu käen. Mäss pärast ma siis imemine ei ole, ütle pärast kostma Tiia mees pärast aga et sa kellegi imemine ei ole toda Tiia oma väega häste. Särantsest asjastessaa Luise Jürgenson aru, ta kai teravate üürniku otsa. Aga Nikluse parkunust näost midagi välja lugeda tuues ole õitsebki ilmutuse raamat, lihtlabane kurja inimese nägu, Conness ole lahkust, mitt õits, põrm. Liisu, tule ja kui sa tule, oled õigas Kaarli üleusse, tarre mässasel koomitsed, et ei saa ega saa minema. Bernane tõstsiga sulepatju vahelt üles, pistlik lugema. Liisu tulli läve pääle ja köidze kirjutasitsi räti lõua alt sõlme. Kae mul juba poomisnöör, käen ütel Kaarli ja keeruta jälle kapla luise Jürgenson küsse umbusklikult. Mäss buumisest, kõnelade. Sa esinäed, irvid Kaarli mäss pärast nii rumalate kõnelade ma ei kannata särantsid jutte. Ma keelas ära, et see jutu päris ära liisul läid Bernase suurelisi sõnu kuulden Ari Punadses. Jääki ei saa mu kõnelamist ära keelda, säänest võimuvil ei oled kõnelda kah ja enam ei tohi ta püürse sälla Bernase poole ja kiskse oma baklase undriku Takast üles. Luise tagasi paar sammu õhkuva, tol silmapilgul Ast loobus Jaan kõrtsimehe poisse. Leivaisa oli saatnud sepa manu tuupi dinutama. Esimene asi, mees ta köögi näi, oli nahaparkija naise ballas taguots. Poiss läks ähmi täis, uned tere ütlema ta ja pühkis minema. Liisudenid kae, tan, on sinu Rummal kõne tallamsinu, ämmamoori maja, sina ei ole nii paljutki väärt, et mina oma puhas perset sinule musta leine me selle näite, kui tahad, võid mu buss nuusutada balletiväega proua Kaarli Niklus naarse parastada on tema naar lõigas KUI väitsega Luise Jürgensoni. Ella söemede. Ta ütel. Ära ole nii krat, maa, anna su kohtuge. Persse noom, sinu kohus, kriisas Liisu, sina oled 10 või rohkem plast oma mehe Tiidmat ära ukanu. Kui mina sepale ütle sõna, ütle, siis sa saad pessa, et Sultosvaivad sisse jääs külmadi ja kes sa oled? Luise Jürgensonil oles nagu pangiga külma vett, salga valetu. Taessaa muidu kui pidi lava manu Bengi pääle-ist mässallarrat pomisida. Liisu, lasku undriku maha, välla näitus olla Tsan mäsmalarraway. Sina hoorasid kauplemisNeese selliga, Juusa Peetri pulmad, mitte mina. Tuubele jäi luise vaka liisu, vaid akna päält, alevi naistelt, Lainatu, lamba, Rava Kaarli oma koleda Kabla ja mõlembalatsivoussest vällja. Luise, Jürgensoni käe väriseva, kuid aset üles täi. Mees Liusabiitre pulmansis sündu sünni midagi, mäss, üten talu pulma, Nix või sünduda süüdi juudi kuul meistri pidasi, kõne. Con tuletab meelde, et kui illossam, loodus ja kui rikas talu con näid, pulme, peetas võrrel pruuti ja peigmeest Laiva meestega, kes peavad nüüd katteceisi tormilisele merele sõudma ega sugutse ilmaga Tõnedasele abis olema. Nii kui kristlik komme, nõud. Ja kui tule laivauk, kes toda ette Tiid peavad õnneteist kaitsma ja päästma. Koolmeistri oli juba enne lauda istmest paar pitsi viina võtma, talle tuli vaim pääle ja Taessa quicki pidama nagu jala lämmas Joosnobeneja lõpet viimate nustaku karskusseltsi Kitmisega. Ei, kõik Kõljas Louise ja Pietro liivaga pulmakutsutu, pruut pidibiitrile hõge kaugelt sugulane olema, aga toda oles mäletan ainult kadunu ämm, kel oli särantside asju pääle hääbe. Nannakseva küll esiga toda asja mittu, kõrda, pulma lavon arutama, sest midagi pidi kõnelema ja seltskondlik olema, ka õiget otsana kätte saama. Louise oli Sis, Pallo noorep, Leopoldiine käpard kõrmandul Ollivast aasta vanune. No mitte rohkelt, jah, aastane ja üttekuune. Tuubull mulli ja do suvi, kui kerko mõise uigu vedru vange roll kireb, green Veldiga võiduaadel katskile nuia biitrigete parandada, Tuudu. Ja biitril oli veel uut rehvi pääle panen üldse tükk silmale avara palutanu. Tuuelli õhkuva tuur, suvi. Pulm oli ilus ilm oli ilus. Pruutpaari Auslaski püssija obessitali mitukümmend pulmanali, palju rahvast, 100 inimest, küll osa laud oli rehe, taren. Juusabiitri oli suur talu ja pulmataheti iks niimuudu pidada etest kavva, Beren kõlendas. Aga toda küll Luise Jürgenson ESTA, et teda nakatas perra kõnelema teda ja kaupmees Neese selli. Seal oli noor mustaverd miis väega viisaka olekiga uurigetcatu pääl. Ta oli vist sakslane way, lätlane maagilt kõnel kangede ja luise lolli hirm, et äkki Lättal kiil katski, kui ta noid sõnu käänd, mäss, ta tahtis sepa proua Jürgensonil ütelda luisel onni jäämiil, et Serand, noormees temast veel ta rõõmust, et oli taibanud pulma oma ilusa siidiräti pähe panna.