Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte üheksandast novembrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Tallinna linnavolikogu valis linnapeaks keskerakondlase Taavi aasa. President Kersti Kaljulaid kutsus homseks kokku riigikaitse nõukogu, et arutada ID-kaardi turvariski tekkimise ja kõrvaldamisega esile kerkinud küsimusi. Euroopa komisjon prognoosib, et Eesti majandus kasvab tänavu 4,4 protsenti. Eesti kuulub seega Euroopa kiiremate kasvajate hulka. USA kaitseminister Mattise sõnul rikub Venemaa keskmaa tuumajõudude lepingust, mis sõlmiti 30 aastat tagasi. NATO kavatseb suurendada Afganistani missioonil osalevate sõjaväelaste arvu umbes 3000 võrra 16000-ni. Olema Eesti täiendav panus on veel lahtine. Ma isiklikult pean tõenäoliseks, et me mõnevõrra suurendanud oma kohalolekut Afganistanis. Eesti jalgpallikoondis mängib täna õhtul Helsingis Soomega. Öösel on pilves ilm ja sajab vihma, hommikul jäävad lääne poolt alates sajuhood harvemaks. Õhutemperatuur on öösel kaks kuni seitse kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma. Õhutemperatuur on neli kuni kaheksa kraadi. Tallinna linnavolikogu valis linnapeaks keskerakondlase Taavi aasa, volikogu kinnitab ametisse ka komisjonide juhid ja abilinnapead. Volikogu istungeid jälgis Uku Toom. Linnapeaks valitud Taavi Aas sai 40 Keskerakonna häält, vastuhääli oli 33, just nii palju opositsioonisaadikuid ka kohal oli. Ehk puudus kuus saadikut, nende hulgas ka Edgar Savisaar. Tegu oli salajase hääletusega. Praegu pannakse paika alaliste komisjoni esimehi ja aseesimehi ning seal on peidus intriig. Tavapäraselt on revisjonikomisjoni esimehe koht kuulunud opositsioonile. IRL-i fraktsiooni juht Riina Solman. Meie toetama opositsiooni ühiskandidaat ja juhul kui see saab meie nägemuse kohaselt olema endine linnakohtunik Helve Särgava siis IRL toetab teda. Kuigi IRL-i ja Reformierakonna vahel oli eelmisel volikogu istungil kerget viisi tüli lubavad ka reformierakondlased särgavad toetada. Aga konks peitub valimiskorras. Revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees valitakse korraga, nagu ka teiste komisjonide juhid ja tee, mis tahad. Koalitsioonil on hääli rohkem. Opositsioonil on väga raske võita. Keskerakonna fraktsiooni esimees Toivo Tootsen. Ja kuna meie poole ei ole pöördunud et ükski opositsioonierakond igal juhul me ju peame esitama oma kandidaadi, kes vähemalt aseesimeheks saaks, need muidu tegelikult mulle see uus süsteem meeldib, ta nagu kuidagi õiglasem, et võimaldab opositsioon neil vähemalt aseesimehe koha saada. Aga, aga samas revisjonikomisjon on tõesti eriline komisjon ja seal võiks olla eraldi paragrahv selle kohta, et kuidas see valitakse. Hetkel ongi volikogu selle küsimuse juurde jõudnud, kandidaadid on esitatud, volikogu esimees Mihhail Kõlvart kuulutas 10 minutit tagasi välja veerandtunnise vaheaja. Näis, kuidas läheb, ehk juhtub see veel Päevakaja ajal. Aga seejärel pannakse paika ka volikogu esimehe palk ja aseesimeeste hüvitised ning lõpuks kinnitatakse linnavalitsuse liikmed ehk abilinnapead. See hääletus on avalik. Häältejaotuses võib seega veel kindlam olla kui linnapea salajasel valimisel ehk koalitsiooni 40 häält poolt ja opositsiooni kohale jäänud saadikute hääled vastu. Sisuliselt on linnavalitsus paigas. President Kersti Kaljulaid kutsus homseks kokku riigikaitse nõukogu, et arutada ID-kaardi turvariski tekkimise ja kõrvaldamisega esile kerkinud küsimusi. ID-kaarditeema oli jutuks ka valitsuse pressikonverentsil ja vikerraadio reporteritunnis kokku võtta Teed. Kai Vare. Praeguseks on oma ID-kaardi sertifikaadi uuendanud 180000 inimest, 10 protsenti e-residentidest on uuenduse ära teinud. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri. Urve Palo sõnul pole sertifikaatide peatamine kaartide kasutamise aktiivsust eriti mõjutanud. Selline informatsioon on riial olemas, nad näevad, kui palju ID-kaarti kasutatakse, palju kasutati enne, kasutaks praegu siis kasutatavus on samasugune, ka e-teenused toimivad, kinnitas palun. Meil on 5000 e-teenused kokku, mis on avaliku või erasektori poolt pakutavat ja suuremas osas e-teenustes töötavad hästi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ütles, et kogu juhtumit tuleb veel analüüsida, ka tõi juba välja ka paar õppetundi. On hea, kui meil on alternatiivid, Igalühel meistrit ainult ID-kaart, aga mobiilide teine pool, noh, just see, kuidas uuendame, käis kindlasti me teeme sellest järgmisteks kordadeks põhjalikuma plaani, mida kiiremini sellega tööle rakendada ja sujuvamalt, kui seekord läks. Ja kolmas pool, et mis ressurssidega me toimetame, et näiteks krüptograafia teadusvõimekuse peale tuleb rohkem investeerida? Siseminister Andres Anvelt ei tahtnud anda hinnangut, kui palju peaks ID-kaardiga seotud taristusse investeerima, et järgmiseks kriisiks paremini valmis olla. Ega need summad kindlasti saagi olla väikesed, et kui me tahame Eerigi taolist mugavust, kuigi mina usun sellesse, et kokkuvõttes on see ikkagi tunduvalt odavam nii riigile kui kodanikule, kui inimesele joosta ametkondade vahed, täita pabereid ametis terve hulk ametnikke. E-residentsuse tegevjuht Kaspar Korjus ütles, et tagasiside praegusele kriisile on olnud isegi pigem positiivne. E-residente oleme hoidnud kursis nii emaili rokipostituse kui nüüd isegi nädala SMS-ide eni. Meie avatud kommunikatsioon on andnud väga positiivse tagasi seda, et tegelikult paljudes riikides ei ole riigi poolt nii avatud kommunikatsioon, tunnustab, vigasid ja räägib konkreetselt, mis on järgmised sammud. Krüptograafia eksperdi Dan Bogdanov sõnul oli Eesti ID-kaardi kriis tegelikult väike, tegelikke kahjusid ei tekkinud ja me saime hakkama. Euroopa komisjon prognoosib, et Eesti majandus kasvab tänavu 4,4 protsenti. Komisjoni hinnangul on Euroopa Liidu liikmesriikide majandusnäitajad praegu viimase kümnendi parimad. Brüsselist jätkab Johannes Tralla. Kui Piermoskavisii täna ajakirjanike ette astus, olid tal valdavalt head uudised. Euroopa liidus oodatakse sel aastal 2,3 protsendilist majanduskasvu, euroalal on oodata peaaegu sama 2,2 protsendilist majanduskasvu, mis on 10 aasta kõrgeim kasvumäär, ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik Pierre Moskavisii kriisist toibuma. Euroopa Liidu majandustulemused on tänavu paremad, kui komisjonis prognoosida julges. Majanduskasv on kiirenenud, investeeringud suurenevad, riigieelarvete tasakaal on viimase kümnendi parimas seisus, selgitas Moskavisii. Kuna mitmed kriitilise tähtsusega valimised on selja taga, on ebakindlus vähenenud ja see peegeldub ka tööturunäitajates. Töötavate inimeste arv euroalal on jõudnud rekordiliselt kõrgele tasemele ja on toonud tööpuuduse määra madalaimale tasemele alates 2008. aasta algusest, ütles permascavisii. Euroala tööpuudus on tänavu 9,1 protsenti ja Komisjon ennustab, et 2019.-ks aastaks langeb see napilt alla kaheksa protsendi. Euroala majandus kasvab tuleval aastal 2,1 ja 2019. aastal 1,9 protsendi võrra, prognoosib komisjon. Eesti riigieelarvet mõjutavad järgmistel aastatel aktsiisitõusud ja tulumaksumuudatused, märgib komisjon prognoosis. Tänavu kasvab Eesti majandus 4,4 protsendi võrra, leiab komisjon. Eesti kuulub seega Euroopa kiiremate kasvajate hulka. Suurima kasvunumbriga paistavad silma panganduskriisist toimuv Iirimaa, Malta, Sloveenia ja Rumeenia. 2018. aastal prognoosib komisjon Eestile 3,2 protsendist SKP kasvu. 2019. aastal kasvab SKP 2,8 protsendi võrra, ennustab komisjon. Eesti tööpuudus on tänavu 6,9 protsenti ja tõuseb 2019.-ks aastaks 8,5 protsendini, leiab komisjon. Rahandusministeeriumi sõnul on töötusmäära tõus seotud Eesti töövõimereformiga, mis toob mõnedki tänased töövõimetustoetuse saajad tööturule tagasi. Välisuudiste kokkuvõtte teeb Reene Leas. Venemaa rikub keskmaa tuumajõudude lepingut ja teisi rahvusvahelisi kokkuleppeid, ütles USA kaitseminister. James mattis täna Brüsselis. USA ja Nõukogude Liit sõlmisid 1987. aastal lepingu 500 kuni 5500 kilomeetrise tegevusraadiusega rakettide arendamise keelustamiseks. Ühendriikide kaitseminister ütles NATO kaitseministrite kohtumisel, et liitlastel on üha suuremad kahtlused Venemaa tahte osas täita endale lepingutega võetud kohustusi. Tema sõnul arutati kohtumisel ühiseid pingutusi selleks, et panna Venemaad taas lepinguid täitma. See on hädavajalik, et relvastuse kontrolli lepingud püsiksid usaldusväärsed. Me teeme seda ulatuslikul, läbipaistval ja tõendaval moel. Mätis nimetas 2000 neljateistkümnendat aastat Euroopa julgeolekus veelahkme, eks mis kinnitas, et Venemaa on valinud Natoga strateegilise rivaliteedi. NATO-l on plaanis suurendada Afganistani missioonil osalevate sõdurite arvu umbes 3000 võrra. Kas ja milline saab olema Eesti täiendav panus, on veel lahtine. Alliansi peasekretär Jens Stoltenberg ütles sel nädalal, et pool lisal sõdurite arvust paneb välja USA ja teise poole ülejäänud NATO liitlased ning partnerriigid. Brüsselis viibiv kaitseminister Jüri Luik ütles, et Eesti on Afganistanis aktiivne. Eestist on seal viis meest, kellest neli on nõunikud ise tehtud miinide temineerimise alal. Mis mahus täpselt Eesti veel panustab, selgub pärast täpsemaid arutelusid. Ma isiklikult pean tõenäoliseks, et me mõnevõrra suurendame oma kohalolekut Afganistanis. Aga mis numbritega ja millisel viisil täpselt, seda kõike peab veel. Analüüsime. Venemaa udmurdi vabariigi pealinnas Iževskis varises kokku üks osa üheksakorruselisest kortermajast. Pealtnägijate arvates võis tegu olla gaasiplahvatusega, kuid ametlikud andmed veel puuduvad. Päästeteenistusallikate teatel on sündmuskohalt leitud vähemalt kaks surnukeha. Rusude alt on seni leitud kuus inimest elavana. India pealinnas New Delhis jagatakse seoses linna matva mürgise suduga elanikele maskelt. Pealinnas on suletud koolid ning veokitele on keelatud sel nädalal linna sisenemine. Võimud on kuulutanud välja hädaolukorra. Tervisele kahjulik atmosfääri peenosakeste kontsentratsioon ületas eile hommikul 700 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Seda on maailma terviseorganisatsiooni normist 28 korda rohkem. Euroopa Liidu institutsioonide jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele saastekvoodi kaubanduse reformis. Plaani kohaselt vähenevad heitmekaubanduse turul olevate ühikute mahud senisest kiiremini ja süsinikdioksiidi heitmete eest tuleb seega hakata maksma kõrgemat hinda. Tootmise uuendamiseks saavad ettevõtet kasutada innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi. Viimaste mahtude ja tingimuste üle käisid viimasel hetkel kõige teravamad vaidlused ütlased pehandile läbirääkimistel eesistujana liikmesriikide seisukohti kaitsnud Eesti esinduse asejuht Klaid kull. Sinna panustavad kõik liikmesriigid, eriti ka Lääne-Euroopa riigid ja nemad oleksid soovinud, et need tingimused oleksid päris karmid, et seda raha kasutataks uute tehnoloogiate, mitte söe ja tahkete energiaallikate soosimiseks. Ja noh, loomulikult Kesk-Euroopas on veel väga palju käitisi, eriti mis puudutab, saab keskkütet veel söe peal ja loomulikult ka need seadmed vajavad moderniseerimist ja kus ta siis kokku leppisite lõpuks, kus see kompromissi koht, tahkeid energiaaineteks sütt praktiliselt enam ei soosita. Peaks siis kasutusele võtma uusi tehnoloogiaid, välja arvatud keskküttesüsteemid Bulgaarias ja Rumeenias kui kõige vaesemates riikides. Ja tagasi Eestisse. Tartus Lõuna-Eesti omavalitsusjuhtidega kohtunud Elroni juhatuse esimehe Andrus Ansipi sõnul tingivad rongipiletite hinnatõusu uued väljumised. Muuhulgas pannakse järgmisel aastal käima Tallinna-Narva ekspressrong. Tartust jätkab Madis Hindre. Teatavasti kerkib tuleval aastal Tallinna lähirongidel pileti hind 10 kuni 20 sendi võrra ning üle Eesti sõitvatel diiselrongidel kuni neli protsenti. Tallinn-Tartu rongiliini näitel tähendab see pisut enam kui neljakümnesendist hinnatõusu. Ehkki Elroni jaoks tõusevad pea kaks korda raudteekasutustasud, maksab riik selle muudatuse kinni. Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip ütlevad. Piletihindu on vaja tõsta hoopis täiendavate väljumiste kompenseerimiseks. Nimelt lisatakse üks väljumine Tartu-Valga liinile ning lisaks pannakse korra päevas käima Tallinn-Narva ekspressrong, kus kohal rongi sõiduaeg hakkab olema kaks tundi ja 15 minutit, et mis on ikkagi väga oluliselt kiirem tavarongi liikumisest. Praegu sõidab rong Tallinnast Narva kahe tunni ja 40 minutiga. Teine lisaväljumine võimaldab pärast kella seitset õhtul Tartust Valka saada. Küll aga tõdeb Andrus Ossip, et lõunaeestlaste muret, kuidas saada mugavamalt Tartusse Riiga uus väljumine ei lahenda. Meie prioriteet ikkagi on meie reisijad, kes soovivad seda igapäevaselt seda rongi kasutada just Valga-Tartu lõigul. Teine pool kindlasti on see, eks, et ka samamoodi Läti kolleegide näide ju siin täna oli see, eks, et kui Valgast väljuv rong viis 20 hommikul selleks, et ta jõuaks kella kaheksaks Läti inimeste jaoks nagu Riiga siis selleks, et me saaksime siin omavahel need kaks rongi kokku ja me peaksime hakkama Tartus tõesti kella kolme ajal nagu sõitma, mis suurendamisega ei ole väga mõistlik. Ühtlasi pole tegelikult kellelgi ülevaadet, kui palju Tartu-Riia rongiliini kasutada võtaks. Nimelt on kõik analüüsid tehtud Tallinn-Riia rongiliini kohta. Andrus Ossip rääkis tänasel kohtumisel ka sellest, et aastane rongiga sõitjate arv on taas kord kasvanud. Küll ei saa 2000 seitsmeteistkümnendal aastal täis prognoositud 7,6 miljonit sõitjat kuid eelmise aasta 6,8 miljoni sõitjaga võrreldes võib tänavune kasv olla siiski kuni kuus protsenti. Seda, kuidas võib rongisõitjate arvu mõjutada majandus ja kommunikatsiooniministri Kadri Simsoni plaanitud tasuta bussisõit on Ozzype sõnul raske prognoosida. Näiteks Keila-Tallinn liinil võivad inimesed hakata eelistama busse. Kindlasti on olemas ka väga palju Eestis neid kohti, kus inimesel tekib täiendav võimalus kasutada tasuta bussi selleks, et jõuda rongijaama ja sealt istuda juba siis talle vajaliku rongi peale, et jõuda nagu, nagu sihtjaama, nii et see kindlasti saab olema järgmine aasta nagu huvitav ja see mõju siis selline kahepoolne. Niisamuti on ositi sõnul keeruline hinnata, missugust mõju hakkab avaldama kõu bussi otsus panna Tallinn-Tartu liinil käima päevas 15 bussi mõlemal suunal. Eks ta kindlasti mõjutab, kui palju täna on hetkel raske öelda ka meie jaoks viimased uudised olid ju ikkagi uudised, et oma järgmise aasta plaanides me hetkel veel nendega ei ole nagu arvestanud meie taga ikkagi loodame jälle selle peale, et meie põhiline argument tegelikult on rongide liikumiskiirus ja see jätkuvalt on väga selgelt nagu rongide kasuks. Metskitsede arvukus on hakanud taastuma, näitas Viljandimaal öeldi metsades läbi viidud ulukite ajuloendus, mis jätkub ka homme, kui läbi kammitakse 1000 hektarit metsa. Ürdikandis on ilvesed ja hunte uuritud juba 10 aastat, seetõttu on pideva jälgimise all ka nende kiskjate saak. Liid jätkab lagenk. Ulukiteadlane Peep Männil jagas IIA ristmikule kogunenud looduskaitsjatele ja vabatahtlikele esmalt selgitusi, mida ja kuidas teha tuleb ning kuidas ennast kaitsta näiteks vastujuhtuva karu eest. Häält tuli ka teha, et metsaelanikud liikuma läheksid. Peep Männil. Oleme siin juba ligi 10 aastat taju loendusi teinud, peamiselt on see kitse nagu loenduseks mõeldud. Vajame kvartalit konkreetselt läbi ja saab kõik loomad ära lugeda, et aga tavaliselt erinevad loendusmeetodit, et järgi nagu loomi loendada ei saa, et lahendatakse pigem jälgija, niukseid, indekseid saab kätte, aga, aga see niuke absoluutne lahendus, et lahendame kõik loomad ära, mis siin nendes metsatükkides sees on? Meil on kahe päeva peale kokku on umbes 1000 hektarit maad, mis me läbi käime, siis me teame enam-vähem, saame teada, et milline on asustustihedus metskitsel siin näiteks siin mõned aastad tagasi, peale neid raskeid talvi. Me saime kogu nende ajutükkide pealt ühe metskitse. Praegu oleme juba kahest tükist saanud vähemalt 15, tundub, et praegu, et on metskitse arvukuse jätkuvalt tõusnud siin alal. Me oleme pikemat aega jälginud kaelustanud märgistanud ilvesed ja hunte. Ja siis ja selle tõttu me püüame siin nagu põhjalikumalt jälgida ka nende kiskjate saakliikide populatsioonide seisundit. Lisaks kitsedele ja karule said kirja ka laanepüüd üks metsisekukk ja valgejänes. Kuid kas täna, homme kogutavate andmete põhjal saab teha üldistusi kogu Eesti kohta? Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialisti Marko Kübarsepp? Kogu Eesti peale tõenäoliselt mitte siiski, et nende elupaigatüübid, et ei iseloomusta tegelikult kogu Eestit, selle jaoks oleks tegelikult vaja teha ka muudes piirkondades, noh kits on tegelikult kultuurmaastikuliik, aga noh, küll ta näitab samas metskitse asustustiheduse nii-öelda suurtel metsaaladel siinkandis on tegelikult valdavalt tegemist ikkagi suurte metsaaladega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandimaalt Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse arheoloogilised kaevamised jõudsid täna, lõpuletööde käigus leiti ka suur seitsmeteistkümnenda sajandi tarbeesemete kogu jätkab Kärt Kelder. Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse arheoloogiliste kaevamiste puhul on tegemist kõige põhjalikuma tööga, mida seal seni on tehtud. Kaevamiste aluseks võeti arheoloogi Jaak Mälli sõnul seitsmeteistkümnenda sajandi plaanid ja kirjalikud kirjeldused. Ja kaevasime praegu lahti siis omaaegse niinimetatud musta saali osa linnusest, mis on siis kirjalikes allikates juba 1630.-st aastast mainitud ja sellele lisaks siis ka uurisime kellatornialust šahti, mis siis kirjalike allikate järgi oli mingil aja jooksul kasutusel prahi auguna ja on siis see seitsme poole meetri sügavune šaht tühjaks tehtud ja noh, esemeleide, sealt nõusid klaasi nahka on sõna otseses mõttes kastide kaupa. Meil päeva. Mängudes varemed kaebamistega tahetakse leida uut infot linnuse ehituskronoloogia kohta. Üllatuste asemel said arheoloogid nüüd aga pigem kinnitust varasematele andmetele. Me oleme identifitseerinud, kui palju on järel keskaegsest väikese linnuse välismüürist ja ilmselt siis mingisuguse veel ka tõenäoliselt Liivi sõjaeelsesse aega jääva sisetiivamüüri, aga see aasta nagu põhiline uurimisraskus säilinud substantsi tõttu jäi Rootsi aega, said 16. sajandi lõpu seitsmeteistkümnendasse sajandisse ja seal ütleme kaevamiste tulemused enam-vähem kinnitasid siis ajaloolise plaanimaterjali ja kirjelduste andmeid. Tegemist oli linnuse muuseumi rekonstrueerimisega seotud arheoloogiliste välitööde esimese etapiga. Mäll ütles, et leida tuleb kindlasti veel juurde mida võetakse ette aga praeguse saagiga. Kõigepealt tuleb puhastada ja katalogiseerida, siis on juba avaldanud soovi üks uurimisgrupp Tallinna Ülikooli alt, kes tegeleb ajaloolise toitumise traditsioonide uurimisega, et siis on nii-öelda biomaterjali proovid, lähevad neile ja noh, loomulikult hakkame siis vaatama, läbisada eseme materjali samamoodi ja no lõpuks on siis eesmärk see, et see leiukompleks meil väga ilusasti läheb. Siis renoveeritava linnusmuuseumi ekspositsiooni Ilmast räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Norra merel pöörleva aktiivse madalrõhkkonna lohk liigub Skandinaaviast läände mere suunas ja meile kuivemat ilma pakkunud kõrgrõhkkond peab sellest taanduma. Täna õhtul on sadu vaid kohati, kuid keskpaiku jõuab saartele tihedam sajuala, mis eeloleval ööl üle Eesti itta liigub. Hommikul jäävad lääne poolt alates sajuhood harvemaks. Lõunatuul on tänapäeval järk-järgult tugevnenud ja saavutab oma maksimumi hilisõhtul, puhudes Sisemaal kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 17, öö hakul kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur suur on eeloleval ööl plusspoolele jäädes kahe ja seitsme kraadi vahele. Homme päeval on pilvedesse mattunud taevas oodata ka selgimisi ja vihmasajuhooge on vaid kohati lõuna ja edelatuul nõrgeneb viie kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval neljast kuni kaheksa kraadini. Tuleme veel korraks tagasi saate avateema juurde. Nimelt saabus äsja uudis, et Tallinna volikogu koalitsiooni ja opositsiooni jõudsid omavahel kokkuleppele ja revisjonikomisjoni esimeheks valiti sotsiaaldemokraat Helve särgava. Ragnar Kaasik võtab kokku spordiuudised. Eesti tennise esireket Jürgen Zopp jõudis Bratislavas peetaval ATP Challengeri turniiril veerandfinaali. Täna said Zopp jagu endisest maailma kaheksandast reketist Küprose tennisist ist Marcos Paktaatisest. Esimese seti võitis Zopp napilt seitse. Kuus, kusjuures kiire lõppmänguseis jäi 13 11. Teist setti asus eestlane kaks. Null juhtima, mille pealt Paktaatis matši katkestas. Homses veerandfinaalis kohtub Zopp turniiril kolmandana asetatud itaallase Andreas sepiga. Eesti jalgpallikoondis kohtub õige pea kell 19 algavas sõprusmängus võõrsil Soomega. Peatreener Martin Reimi sõnul on peamine eesmärk katsetada võimalikult palju erinevaid mängijaid. Viimati kohtusid meeskonnad omavahel üle kahe aasta tagasi ja siis jäi kaks null peale. Eesti väravavahi Mihkel Aksalu sõnul on aja taga muutunud Mihkel Aksalu. Nagu kõiki kõikide koondiste tase, siis tase on täpselt selline, nagu on olnud viimased mängud. Ja kui vaadata Soome koondise viimaseid mänge, siis tegemist on tugeva meeskonnaga, et Islandi, Türgi, Horvaatia vastu mängud näitasid, et, et nad on võimelised tulemust tegema ja oleme varem mujal Euroopas näinud, et on häid meeskondi, kes ei suuda seda hetketaset võib-olla ära realiseerida ja, ja ei ole võib-olla nii head ajad, aga nüüd Soome koondise endale selle tõus uuesti leidnud ja. Otseülekanne Soome-Eesti mängust algab ETV2s kell 18 50. Korvpalliliigas NBA jätkab idakonverentsi liidrina. Apostan Seldiks, kes alistas ööl vastu tänast Los Angeles Lakersi 107 96. Bostonil on nüüd 10 võitu ja kaks kaotust. Teist kohta hoiab seal Titroid Pistols, kes oli 114 97 parem Indiana Beyssersist. Kolmas on Orlando Mäeczyk, nemad võitsid 112 99. New York Nixi. Läänekonverentsi liidriks tõusis tiitlikaitsja Golden State Warriors, kes alistas Minnesota Zimbabwe 120 501. Voori. Orsil on nüüd üheksa võitu ja kolm kaotust. Üks võit rohkem kui teisel kohal oleval Houston Rockets. L. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.