Niisiis, stereosaated on saanud aasta vanaks. Möödunut meenutavad Eesti Raadio programmi peatoimetaja Olev Kirke, Eesti raadio pearežissöör Leo Martin, tehnilise keskuse laboratooriumi vaneminsener Ilmar Pihlak ja stereosaadete tegijad Mari Tarand, Andrus Saar, Aarne Vahuri, Hannes Valdma ja Einar Kraut. Stereosaated ei tekkinud tühjale kohale. Millal sai siis kõik alguse? Kuigi uus asi tema tekkis juba hästi varakult ja me teadaolevatel andmetel esimene stereosaade Eestis tehti juba 1938. aastal. Tõsi küll, see ei olnud selline saade nagu praegu. Me oleme harjunud kuulma, selleks tuli kasutada kahte raadiovastuvõtjat. Nimelt saade anti eetrisse kahe kesklani saatja abil. Üks nendest tasudest Türil, teine Tallinnas. Ja vastuvõtmiseks tuli kasutada kahte raadioaparaati. Saade anti eetrisse Estonia teatrimajast ja efekt kirjanduse andmetel olevat olnud päris hea. See oli 38. aastal ja ma ei mäleta seda. Ma kuulsin, et seda eksperimenti tehti tookord liikusin ka seal rajoonis raadioringkonnas jagalt. Kuulsin, et seda tehti, aga ise ei kuulnud. Aga see oli alles esimene katsetusega. Kui rääkida meie tänapäevases stereoraadio alguses, siis nemad orniiris, mis kõlas Moskva kuulajatele, oli vastav küsimus, võib-olla Ilmar Pihlak räägib nüüd, kusjuures Nemo turniiri mehed ei teadnud seda ja noh, meie mehed aitasid tehniliseks probleemiks oli muidugi stereosaadete ülekandmine ühe raadiosaatja kaudu, kuna kahe saatja abil see ei olnud majanduslikult ökonoomne. Ja et seda probleemi lahendada, selleks läks muidugi päris kaua aega. Ja esimene selline süsteem loodi siis alles 60.-te aastate paiku. Meil kasutatav polaarmodulatsiooni kastero saate süsteem töötati välja Leningradis. Esimene katsesaade toimub selle süsteemi järgi 1960. aastal Leningradis, Leningradis ja ja hiljem siis ka Moskvas ja juba järgmisel aastal ka Tallinnas. Sektori olemuslik stereoefekt ei, selle kohta ei olnud midagi, aga siis olid siin Eesti raadios ja raadiokeskuses. Meil tegelesid sel ajal heli režissööridesse Pedusaar Eli inseneridest pilvistu ja, ja muidugi kõik raadiokeskuse inimesed. See töö käib kuidagi nii vaikselt, suhteliselt ilma suure kära ja kiitusete, kui ma aru saan õigesti, vähemalt toimeranna nii suurt manid majas küll. Tulin just 63 tuli majja, aga asi on selles, et, et nagu enne nii toimetajad, kes nagu tehnikaga, vähem kokkupuudet, ei kuulnud sellest suurt midagi, kui ma mäletan siin nüüd üsna hiljaaegu, olid stuudios kuulamised esimeste sõnaliste stereoreportaaži, teie asjade pilt oli üleval, et huvitatud olgu, kuulame, rahvast oli palju ja jah, sellistele, Ja tookord oli ainult eetri jaoks mängiti, ma ei tea, mis linti mängiti üldse, kas Moskvas saadud veel siis plaadi ümbervõtted? Tookord katse saadetel 63. aastal? Esimese katse me tegime. Ilmselt see oli Moskvast seadusterolent, me saime just tol ajal esimese stereomagnetofonid ja samal ajal me tegime ka ise proovi stereosalvestuse. Ja ka seda mängisime siis eetri kaudu. Stereosalvestusstuudiost tõesti 61. aastal. Muusikasalvestus tehti esimeses stuudios, Hitleri teksti lugesin mina ja sisse Madisson vene keeles läks välistada. Aga miks siis alustati muusikaga, mitte sõnaga? Võib-olla siinsamas täienduseks küsimusele küsiks nüüd meelsusteriospetsidelt, ma mõtlen eelkõige Hannes Valdmaalt, mida see stereoefekt toimetuse mõttes tähendab? Stereoheli on see, et püüab viia kuulaja võimalikult sellesse keskkonda, kus need helid Ja see on nagu mitmemõõtmeline Ei no ta püüab ja seati eesmärgiks võimalikult naturaalselt ülekande, kõike seda, kus need allikad on. Istud näiteks Estonia kontsertsaalis, et kui sa nüüd stereoülekannet kuulete, tunnetaksid täiestesse, olete Estonia kontsertsaalis, viimasel ajal on natukene nii-öelda edasi läinud ettekujutused, stereohelist ei seata just eesmärgiks seda naturaalsust loomulikkust. Kuigi loomulikkus peab jääma, aga püütakse helisalvestuse heliülekandespetsiifiliste iseärasuste kaudu luua kuulajas, selline akustiline atmosfäär, mis oleks mida võib-olla ei saagi isegi loomulikes tingimustes kunagi kätt ja, aga huvitav mõjuks Stsionaalsel temalt. Noh, kui näiteks mono. No see on nagu vastus juba olemas. Kõik need ja muidugi Sterone uue kvaliteedi sellepärast mono on teatavasti üks kanal, stereo kaks kanalit meil praegu. See tähendab juba seda, et igasuguseid nüansse, igasuguseid muid peensusi mahub rohkem läbi kui monos. Seega on loomulikult asi kvaliteetsem. Aga miks just muusikaga alustati, aga sellepärast, et just nimelt see loomulikkus ja need traditsioonid on muusika puhul tükimat selgemad. Täiesti konkreetselt võib öelda, et näiteks see muusika ütleme seal vana klassika, need nõuavad erilist ruumi akustikat, modernmuusika nõuab erilist, oma ruumi akustikat, need traditsioonid ja ettekujutused on selged. Aga sõna puhul seda ei ole. Siiamaani leidur ja siiamaani ei ole eriti Stelov, see nõuab täiesti uut nii öelda raadiokommunikatsiooni ja raadio väljendusvahendite teooriat. Täiesti omapoolselt lähenemist asjale, kas ainult sõnas? Sest kui sa Hannes rääkisid, et see näiteks muusikal ta pakub hoopis teise helikvaliteedi aga vana klassika on kirjutatud ka. Siis on meie muusikapalad, mis on praegusel ajal kirjutatud nendest nõuetest mida on esitanud, ütleme, monosalvestus, aga kas või lihtsalt kuul või. Eelkõige just vahetu kuulamine, aga kas on põhimõtteliselt võimalik ja see kaasneb sellega ka uus mingisugune kvaliteet, kui kirjutatakse spetsiaalsed muusikapalad just stereo väljendusvõimalusi arvestades silmas pidades? No kindlasti, kuid kahjuks veel selliseid teoseid ei ole kirjutatud, mis oleksid, ma ütleksin, täisväärtuslikud, no siin väga kurioosseid näiteid. No näiteks Rootsi poolt on kirjutatud muusikapala sümfooniaorkestrile ja torpeedo laskudele vee all siis püütud nii-öelda kroonilist lahendada väga karme, parem lähen vasakult-paremalt paugud, kes ta siis viisklep aukude vahel nii-öelda selline helipilt. Aga nii-öelda noh, see on jah, räägiks konkreetselt muusikat, võiks ju veeta just nimelt stereofooniliselt ja palju väiksemana, kui taganesid mikrofonid ja need siin on, selle koha pealt on ka nagu heliloojate ees ja ka trajategijates veel üles kündmata uudis kombel täiesti mõningad katsetused on tehtud, näiteks meie programmis on väga palju kõlanud siin süntesaatori poolt mängitud muusika või siis teisest küljest näiteks meie noor helilooja Raimo Kangro kirjutas spetsiaalselt stereosalvestuse jaoks teose häälele ja kammerorkestrile. Sellest oli juttu ka meie steroomikseris, luu on valmimisel ja võib-olla siis, kui eetrisse anname, saame sellest lähemalt rääkida. Monogrammid. Ka teises maailmasõjas. Nii kuhu meele? Aga neid võib-olla sellest ikkagi. Ma küsiksin Leo Martini käest? Vot just sõna koha pealt. Teie olete nüüd nii esimesi veterane, kes Eesti raadios teinud stereo sõna, millised olid esimesed muljed vahe suhtes sõnasteros jamas, võtame näiteks näitusele kuuldemängu, viimase suure kuuldemänguliste kevadel tegite Paikre kuuldemäng, otstarve pühendab abinõu. Üldiselt on jah, see üks hirmus raske probleem sellele vastata. Ta, sest, et need teoreetilised alused ja tunnetus, et need ei olnud neil kuidagi lahus neist ei, neid ei saa veel praegu koondada nii võrra kokku. Kui oleks mingisugunegi teoreetiline alus olemas, see tähendab teooria selle kohta sõna kasutada mõtlemise kohta foonilisele siis oleks asi asja lahendamine, kõnelemine selles lihtne. Aga puhtemotsionaalsed, isiklikud mõttekäigud, need on praegu. Ma ei tea, aga praktika kujundab tihtipeale teooriad annab vanus teooriale. Võib-olla olekski praegu õigem, rääkides nendest praktilistest kogemustest või nendest erinevustest, mida sead stereo, kuuldemängulavastus, näitlejatega ja lavastaja samuti juba režiplaani väljatöötamisel. No ja siis, kui juba hakata sellest rääkima, siis kindlasti hakkab see reisiplaanist peale. Sellepärast et režiiblaan erineb sterioos sootu tan uutel alustel absoluutselt põhimõtteliselt uutel alustel. Siin on juba liikumise küsimus, näitlejad, isegi see, et näitlejad peaksid teksti õppima pähe, siis on asjal mingi sulamile. Paberi pealt ei saa nagu monoseda asja teha. Siin on tarvis, et näitleja nii emotsionaalselt kui ka ta peab olema niivõrd paeluv, et ta liigub vastavalt režissööri kilgitõmbamisele ta täpselt liigub ja teeb seda, mida need, mis läheneb juba nagu filmidel, umbes filmi tööle sellest aspektist. Paremini. Olete käskus arvates? Meil on üle 12 minuti pärast. Seejärel on meie kontrolli all veel kaheksa kuni 10 minutit. Maandumine toimub hiljemalt kell üks, kaks V8 otsese maandumisraja kohta peab olema vastu võetud hiljemalt viis minutit peale maandumist palumen lennuki liikumisest pidevalt informeerida. Üritasime juba regular esimesele sagedusele. 6000 jala kõrguse oskaks. Kolm, null neid muusikas on noh, väga palju helisid ja kui inimene kuulastest Ereostis läheb täiuslikuma pildi ja nii nagu seal keskel ja reid nii kuulda enam kui on ju samuti kui võrrelda, lihtsalt noh, keegi loeb eetrist uudiseid, seal istub üks hääl, loeb neid rahulikult, tasakaalukalt kuuldemäng, siis on tegevusi, on kaugused ja ruumid ja keegi tuleb, keegi läheb, keegi hõikab kaugelt. Noh, siis ongi nii, et peaks saama efekti, et sa oled ise nende hulgas ja. Aga vaat siin tekib kohe selline probleem, et kuule kuule vahe, meie näeme mingit helipilt, eks ole, inimene tuleb, ütleme, paremast nurgast ja nii edasi läheb, ütleme vasakusse vahepeal on uks ja nii edasi. Aga siis ta ostab omale televiisori, ta tahab näha hoopis seda. Ja siin on kindlasti palju veel lahtist ja nii-öelda avastamata mõningat katsetused selles suunas on meie luuleprogrammid. Need on ka eetris kõlanud ja kuulajad nendega tuttavad aga kuuldemängude suhtes ja peab ütlema. Ühest küljest päris alguses proovisime võimalikult täpselt nii-öelda edasi anda seda akustilist atmosfääri, mis on ka näiteks muusikapalade täpne, ühesõnaga et kui on näiteks köök, siis olgu juba köögi, nii-öelda Dylan atmosfääride inimene, kuulajad lõhnaga nakkusnäitaja. Et ütleme, kui eriala asi pliita siin näiteks vasakul tilgub veekraan ja taga keskel on uks ja kõik nii edasi kuskil keemia klaveriga koliseb nurgas. Aga tekkis kohe küsimus stereoheli, nüüd ongi ainult selle jaoks, et sõnaliste salvestaja sõda, naturaalsus õue, selleks juba tasub tõesti filmi vaadata või televiisor. Et siin võib-olla siin on tõesti jah veel avastamata uued seosed ja väljendusvahendid. Mäletad, kui me jõe ääres istusime armastantsi, mäle, saal, ilumaa, suve neile tuli, tule, tule, ma jumaldan. Siis tulen. Hoidsin seal kinni ka pausi tule ka näinud. Et meil oli kahekesi Kardeks olin armasta. Kesi. Vangis smsi ka näinud, ma ei suuda aerammik naasta. Ma ei tea, võib-olla ma eksin, aga mul praegu vilksatas selline mõte peast läbi. Nimelt meie raadioaastapäeva teoreetilisel konverentsil räägiti, et kaasaegsetel noortel noorusel on püüd sellise assotsiatiivne sõna poole seda näha tänapäeva luules ja mitte ainult luulest, vaid ka võib-olla isegi teiste kunstiliikide kirjandusest, laiemalt, isegi näitekirjandusest võime seda seda tõdeda. Aga võib-olla ongi tõrjoon. Üheks nagu nagu tulevikku suunaks võimaluseks ennast paremini avada, kust langeb parase televisiooniga võrdlemise oht, et inimese Te maailma südamati tungimine, selle mõttemaailm, mitmed alge, nisuse väljatoomine mõtteprotsessi kulgemine on ju iseenesest väga huvistele, kui saab seda stereost kuidagi oskuslikult tabada siis tekivad väga mitmed pinnalised assotsiatsioonid. Ja kui valada seda õigesse kunstilise vormi, siis võib-olla stereo võimaldab ehk kõige täpsemini kõige paremini seda protsessi edasi anda. Me kindlasti võimalustega toime näiteks inimese emotsionaalsele sfäärile on tohutult võrreldamatult suure tuisuga. Et just niisugused emotsionaalsed elamused, mis inimesele anda stereovõimalustega, need ei saa üldse võrrelda. Näitena võiks siin tuua minu selle mõtte kinnituseks kasse katkendi viimati tehtud luuleprogrammist, eriti lõpu kohta. Rammine vagusalts, kes. Vanadus leedituse kui Jemmeurorku päeval sulgudes. Märatse märatse. Ehkki targad mehed oma lõpus teavad, et pimedus on õige sest nende harksõnad pole tabanud välku. Nemad ei lähe magusalt sinna lahkes öösse. Head mehed karjudesse viise, laine viipel. Kuis ärevalt võinuksid nendega tractio tantsida haikes lahes? Märatsevad märatsevad valguses surmale. Kes püüdsid ja laulusid, len, pagevad päikest. Sina lahkes öösse. Tõsised mehed surma lähedal kes pimestava pilguga näevad. Pimedad silmad suudaksid lõunatada, kui meteooride rõõmsad olla. Märatsevad märatsevad valguse surmale vastu. Mu isa seal kurval kõrgendikul, nea, õnnista tüütuma kaebuste pisaratega. Palun. Härra, mine vagusid sinna laagrisse öösse. Ratse märatse valguses surmale vastu. Aga siin tekibki kohe kasvõi selline probleem, et väike raadio mängib teil toas nurgas. Te võite samal ajal isegi seda sõna kuulates, mis sealt tuleb võitudega tegeleda hoopis mõne teise tööga. Aga stereoprogramme kuulates ütleme sõna kuulates ja. Taustana kuulata võib alati tööd tehes, aga kui tahad kunstilist elamust saada, ei tee sa midagi, tööd ikka kuuled keskendunult või kui ikka kuulda enam, kui tuleb võtta kui kunstiteost, samuti luuleprogrammi. Ega see pole niisama mingisugune asi, et ma midagi teen ja midagi kuule. Kuid ka siin ma lisan juurde ja et ka ütleme, nii-öelda tausta heliedasiandmise koha pealt on stereoheli tükimat kvaliteetsem ja kui me praegu tõesti oleme seotud ühesõnaga istumiskohaga teatavasti stereo täiesti kuulata, peab istuma optimaalse, kohapeal on kaks valjuhääldajad, kuid ma usun tulevikus, need kaks valjuhääldit langevad kokku üheks valjuhäälne, eks ja ei ole enam tähtis see, et nüüd peab kindla koha peal istuma, efekt on ja küllaltki suures alas. Tähelepanu Nemo turniir. Üks kuulus viiuldaja elas 1000 844908 On esinenud ka Eestis. Esines 10 aastaselt nii edukalt, et kuninganna kinkis talle Stradivaari viiuli. Hiljem sai temast maailmakuulsus. Kes oli see andekas viiuldaja? Kuidas 100. aatomilaevade registrisse ei olnud ihudi. Miliseeritsi, teine maltsa ollakse koos laulda, sest Venemaa megi Menuhin vaidlegi teine mees on esinenud Eestis. Aastaselt kingiti talle kuninganna Wolt Stradivaari viiult. Häifits öeldakse 1000 844908 elajad juba maailmakuulus viiuldaja, platside parkide. Kuninganna oli sarnasus perse, oh põnevaid valla poolt. Samas satusele lase seal ei olnud kaasas. Ugala ei, palun sattuda totototot teie vastas. Äratada ära, ei maksa kiirustada. Intellesse radattis käigud. Kuulsin imekümneaastaselt sai staabivaari viiuli, elas aastatel 1000 844908 on esinenud Eestis Palot Fritz kraisse. Õige vastus. Pablo Sara saate. Ta pidi kodu on olemas. Talutav, kelle leiutis on niinimetatud, see oli meie esimene memoturniiri lindistus toimetuse töötajatel oli siis kohe selge, nii kui me mikrofoni üles panime ja sealt minema meeste arutlustaks tulema, et see on üks hästi stereoliks saade, sterjalik, memoturniiri, võib-olla sellepärast tere orik, et siin suur hulk inimesi kipub korraga rääkima ja just telefoni on see. Esiteks aitab meid vastu võtta seda informatsiooni, mis tuleb korraga mitme inimese käest teeb selle helipildi meie jaoks läbipaistvamaks ja teiseks me saame saatest saatesse neid inimesi ja tuttavaid hääli teatud kohast kuulates neid inimesi paremini tundma. Võib-olla see viimane polegi nii tähtis, aga just see helipildi selgus, munus tegelikult tuleb ainult niisugune. Kui nad omavahel hoogu lähevad, vaidlema lähevad, siis sellest vaidlust ei saa nagu aru, kas teoks saab sellest aru. Ja see on palju emotsionaalsem, kui maas nimetaksin isegi üks kolmandik informatsioonist jääb monos kuulmata kuulajal, ühesõnaga kahtlused sõnaga õige vastuse otsimise teed just nimelt see hääle nüansid ja nii-öelda mõttekäigu jälgimine, see on ju tüki maad reljeef stereohelipildis. Ja siia võiks lisada siis selle, kuni pärsia teoreetiliselt püüda vähegi mõtestada, siis tõenäoliselt on asi nii, et et no heli, kui ta tuleb meil nüüd raadiovastuvõtjas, siis ta suhteliselt lähedane vast kirjakeelsele, kui me tahame vähegi saada niisugust arusaadava informatsiooni sellest helist, siis sellele helile on tingimata vaja esitada niisugune tingimus, et ta peab olema, mis raamatu rikk, lineaarne informatsioon peab järjest tulema, seal ei saa mitut mitmest allikast korraga informatsiooni olnud, aga just see stereopilt lähendab seda informatsiooni allikat tegelikkusele selle nendele tingimustele, milles, milles võib olla inimene igapäevases elus esineb, ja elus me saame tõepoolest võib-olla võtta palju rohkem informatsiooni enda ümbert korraga. Ühesõnaga piltlikult edasi öeldes, et kui monoraadio on üks lugeja, kes loeb raamatust mingit jutustust, stereoraadio on see, kui on kaks lugejatega Ei, see pruugi kaks jälle näiteks võib-olla partituuri kujul kirjutatud tekstid näiteks, nii nagu orelimängija jaoks on kas neli rida või või dirigendi jaoks seal peaaegu 20 30 rida, mis kõik üheaegselt kõlavate kõik üheaegselt on selgelt kuulda, et kui me monost tingimata lehe pööramise, kui tehnilise praagi lõikame välja, siis tereosta võib anda täiendavat informatsiooni. Nägija närveerib, kuidas ta seda lehte keerab. Näiteks tegija seisukohalt on see, nagu, kui teed muna jaoks tööd, sa pead siiski mõtlema, et kui sul on seltskond koos ja Ühest küljest ta nagu ise distsiplineerib neid kogu aeg, et ärge rääkige korraga, ärge rääkige üksteisele peale, sellepärast et muutub arusaamatuks lihtsalt ja ja on väga kahju siis, kui mõni koht läheb lihtsalt sellepärast nii-öelda nässuetit keegi rääkis samal ajal kui teine rääkida ei saa mitte midagi aru. Aga. Võib-olla just rohkem läheb kaduma see loomulik just see vahetu vahetu just nimelt sõna otseses mõttes võib-olla siin kõige paremaks näiteks oleks just nimelt see meiega esimesi katsetusi, kus me sõitsime rahvapeole. Värske kala ja setu laulikud olid koos. Uusi partnereid, neid leitakse. Mari lähme ka. Letava tooge ikka päev otsa. See mina otsin, asimeni, anti mehe käredat lauliku, vaat siitsamast võtame, kuidas öeldi, et täna oli päris lõbus ja Austraalia osaline, olles ise? Ootan kõiki neid tehakse ja aga ega tunne on ikka. Aga ega suurt pealtvaatajaid polegi, näete, ei ole praegu praegu pooled, inimesed tantsivad. Aga ütelge, ega siin oma kodukandis ja oma rahva hulgas ole ometi niisuguste närveeri. Ei see ei ole mujal ei ole, noh, kõik ei lähe. Ja kui kaugele me ole kaugel teomeetrid seitse tänava parklas. Te olete käinud suurematel laulupidudel ja on ju seto naised esinenud ka Moskvas ja Tallinnas ja need eile olid paides ja kuidas ta teab, kust esimeskuse sai. Ja siis seal kirjanik, keda saalis ja ja siis noh, seal delegatsiooni võeti ja raadio otse ja kui palju te tulite? Häire ei, 12 13. Aga ma ütlen ausalt, et kui see sai ära tehtud härmaga siis ma alles hakkasin nagu esimest korda aru saama, missugune mõnu on teha, kui sa oled rahva hulgas, lähed sinna sinu ümber, on inimesed. Räägivad, laulavad, tantsivad, sumisevad on ärevil ja sa tunned nagu ennast nende osana, mitte nii, et sa lähed pidulikult ja teatad, et tervist, Ma olen raadiost, palun lähme kuskile vaiksemasse kohta. Ja nüüd palun neid niimoodi kuidagi vaid sa lihtsalt oled nende hulgas, mängisin seal koos nendega, me lähme rukist lõikama. Samal ajal lindistasime jää. Isegi midagi tuli välja. Toredad kõik kliendi peale ka. Endale seal tore olla ja sellest pärast klimpi. Nojaa, aga küsimus ei ole selles, kas on tore, tore on igasugust tööd teha ja tore on olnud aastaid munas teha kogu aeg oma teed, aga asi on lihtsalt selles, et ma tunnen ennast vabalt. Ma ei pea kogu aeg mõtlema. Noh, sellele jah, et kuidas ta siis ka tehniliselt välja tuleb, muidugi teised inimesed, kes tere, grupid töötavad siis mõtlevad v 1000 korda rohkem ja ja on palju keerulisem seda mõelda. Aga tegija, see, kes peab just rääkima intervjueerima, muutuma palju vabamaks ja võib ise olla loomulikum ja. Vot siit tulebki välja, et seesama vana tõde, et kui nüüd mingit asja teha kvaliteetsemalt siis see nõuab ka tehnikalt ja inimestelt kvaliteetsemat tööd. Ja peale selle stereotöö, nii vähe kui mina sellega olen kokku puutunud on alati jätnud niisuguse väga meeldiva kollektiivse töötunde just. Ja mitte vana paralleele, ta läheneb. Reporter on järeldanud, et kõik koos ühise eesmärgi nimel ja Nojah, näiteks kuuldemängu tegemise juures ei ole mõeldav, kui munus, režissöör istub laua taga, mõtleb välja ta paneme niimoodi niisuguseid taustamuusika, nii muusikaline kujundaja on abivahend, see paneb ka omakorda sinna midagi juurde, nii et üleminekut ka oleksid. Aga siis siinse on absoluutne kollektiivne töö tõepoolest, kollektiivne juba sellepärast, et näiteks meie kuuldemängude lõppu, teadvustustes diktori teadvustustes kõlab nüüd ka heli insenerinimi. Tavaliselt. Ja see mees on ikka väga tähtis komponent kogu kuuldemängu valmimise juures väga tähtis, eriti kõige tähtsam. Sest tema paneb nagu tehniliselt paika selle, mida režissöör ja lavastaja mõtlevad. Nagu siin enne oli juttu, et filmiga hakkab see asi natuke pisut sarnanema sisse on absoluutselt operaatori ja režissööri assistendi ja nii edasi koostöö. See on siin absoluutne. Ma ei tea mulle see, ühelt poolt see filmiga võrdlemine meeldib, teiselt poolt millegipärast käib mulle narri pihta tõe poole, midagi niivõrd vana filist. See võrdlus võib olla ühelt poolt ta näitab selle tee. Ta on pigem asja piltliku stamine, et asi oleks nii-öelda arusaadavam, sest kõik ühesõnaga enamus inimesi teab filmist rohkem kui, kui stereoraadiot. Ühesõnaga, tuntud asja kallal saada tundmatust pilti. Mulle tundub, et vot kokkuvõtet tehes sellest räägitust, millest rääkis ka siin Mari Tarand Leo Martin, Hannes Valdma ja teised reosõnaga Restore annab võimaluse lisaks sõnale midagi tähtsat olulist informatsiooni juurde anda. Ja selle lisainformatsiooni kasutamise oskus vaip olla näitab ka stereo mõtte stereotegemise küpsust. Väga õige, see on väga ootamatult, hakkavad äkki mängima sellised tausta nüansid ja nad väga toredad aktsent. Milline näeb siis välja stereost 1973 stereo osta 1973 või erineb juba selle poolest eelmisest aastast, et meie saatemaht suureneb, suureneb tervelt seitsme tonni võrra nädalas. Seda esiteks see saatemahu suurenemine toob endaga kaasa ka vaieldamatult mingisugused kvalitatiivsed, nihked tähendab, suureneb paratamatult sõnaliste saadete osatähtsus kogu meie programmis. Meie peaksime hakkama välja kujundama programmi, kuid tervikut silmas pidades neid nõudeid, mida esitatakse raadiole kui kommunikatsioonivahendile. Kui propagandavahendile tähendab taotlused on praegu sellised, et tõmmata rohkem kaasa meie paremaid-raadioreportereid publitsiste, kes püüaksid nagu leida oma kohaga stereo publitsistikat. Ja võib-olla kui me tuleva aastal teeme kokkuvõtteid 73. aasta tööst, siis me võime rääkida juba tulemustest, praegu võime rääkida ainult nendest kavatsustest plaanidest siis võib-olla, mida tasuks veel ära märkida, et meil on väga mugav uus raadiomaja saal, kus hakkavad toimuma kuulajatega kohtumised ja eks nende kohtumiste salvestamisel püüame saada ka kogemusi ja võib-olla tihendada kontakte kuulajatega. Nagu juba öeldud, tuli seitse tundi nädalas juurde, see tähendab, et keskmiselt on päevas kolm tundi saadet senise kahe asemel tavaliselt esmaspäeviti, uuel aastal, millest saated ei ole. Igal tööpäeval kestavad nad kella 10-ni välja ja laupäeval pühapäeval kuni kella 11-ni. Siis on veel meil üks uus saateaeg. Saatekavasse on laupäeviti päeval üks tund aega kella ühest kella kaheni. Sel ajal tahame panna sinna üks kord kuus oma test saada, mis on mõeldud raadiovastuvõtjate häälestamiseks ja ülejäänud kolm korda kuus, siis ta oleks pannud muusikat kus raadiokuulaja eriti selgesti või tajuda seda stereovastuvõtu ja ma olen vastuvõtuvahet ja eeliseid. Ja omalt poolt loodame, et nüüd raadiokauplused, mis seal lahtisel ajal saavad sel ajal korraldada stereohelidemonstratsiooni. Nii et see kuulaja siis võib mitte põrsast kotis osta, vaid juba võtta vastu neid saateid, stest saateid, siia kontrollida, ostetava aparaadi helikvaliteet üldiselt võimalusi poe poes, see samm edasi, astronoom, nii ola kuuldemängudest. No meil on, perspektiivis on nii, et igas kvartalis anda üks stereo kuuldel nagu lavastus portfellis on mõningat materjalid olemas, osad töödeldakse praegu autori materjali läbi, nimelised praegu vast nimetada neid ei, varsti oleks ja aeg, see pole ka vist saladust, et meil praegu on läbirääkimised teatritega teatriühinguga. Et püüame salvestada selliseid avalikke teatriõhtuid, kus tekiks nagu võimalus näidata seda vahetut kontakti teatrilava ja kuulajate vahel ja arvatavasti korraliku montaaži juures pakuks ega mingisugust kunstilist elamust meister kuulajale. Nii et selle poolest kuuldemängude teate etendust osatähtsust peaks nagu tõusma tuleval aastal ilmsust. Mul on üks küsimus kuulajate nimel, Aarne Vahur, üleeile helistati kuulaja poolt, kes oli värskelt ostnud stereoraadio ja öelnud, et miks me anname nii, palju ta siis muusikat tema tahab tingimata kuulata. Rohkem kerget muusikat võib olla samasugune probleem valitseb ka või kimbutab teisi stereo kuulajad. Milline üldse võiks olla meie stereo programmi muusikaline pale? Ma arvan, et kõige kindlamini saab teada, kust kohast pärast kuulda kerget muusikat laseb diad raadiumi eest tuleks need tellida endale raadiolehte, siis on selge pilt, see on hea propagandaalad lehele sisulisel aega. Terav programmis muidugi võib. Hooaja kestel tähendab talvisel perioodil leiduda nädalaid, kus tõsise muusika osatähtsus kasvab selle tõttu, et nädalas on palju huvitavaid kontserte. Estonia kontserdisaalist, vastupidi, jälle on nädalaid, kus selliseid huvitavaid kontserte vähem ja siis me juba ka või see on valdavas ülekaalus kergemuusika. Aga minu arvates proportsioon on siiski selline, et kergemuusika on praegu ülekaalus meie programmis ja on ülekaalus. Aga nagu reeglina võib head kerget muusikat meie programmis kuulata tavaliselt pärast kella poolt kümmet õhtul. See on pärast seda aega, kui kontserdiülekandeid olla. Need olid siis stereoprogrammi tegijate mineviku meenutused ja tulevikuplaanid.