Mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma kirjanik Olavi Ruitlane, Töövari. Tere, tervist. Kalamees Alaver ütleb. Nojah, ühesõnaga ma mõtlesin, et me istume kahekesi laua ääres ja joome teed ja ja siis sa kirjutad kaks rida ja mina kirjutan ka mingi kaks rida ja aga selgub, et lähme hoopiski kalale Lähme neeruvaagna põletikku järgi praegu sellepärast et ilm on selline, et õhuniiskus 120 protsenti ja torm ja kelle riided vähemalt sinul ei ole. Saab näha jah, et mõni natukene valmistanud, aga, aga, aga mitte nii nagu sina oled valmis? Lähme kahlamas tähendab seda, et me peame minema vööst saadik vette mõlemad, nii et palju palju edu meile. No vaatame, mis ei kalale minek sinu jaoks on, vaata töövari, et see ongi töö sinu jaoks. Ei, see ei ole töö minu jaoks nagu puhkus seal, mis on minu jaoks tööd, teen nii nagu palju erinevaid asju, et ma ei teagi, kas see on nagu töö. Need on kirjanikud, kõlab nagu eriti naljakalt nagu palliks, miks ma kirjutan ja igasugust miljonit erinevat asja, aga mõtlesin see, kes ei ole kirjanikutööga nagu seotud kirjanik, kirjutab raamatuid või teatreid või sa kirjutadki? Gerto, Filberans, kirjanik filme, filmi loe kunagi välja, nagu filmidega on üks suur Pein ainult loll hobi nagu, et veel 47 aastaselt kalakäigu kõrvale oma pääsukese hobi nagu, nagu nagu filmide tegemine ja kirjandusele raamatu kirjutamine. No aga sinu raamat vee peal, mis ongi ju kalaraamatut põhimõtteliselt see ongi ju kuidagi sedasama tänase käiguga ka ilmselt nagu seotud. See ei ole nagu üldse kalaraamat tegelikult. Sellepärast et arustatud seda raamatut on jõudnud sinnamaani välja, nagu, et tal ka käik ei ole nagu mul see teema nagu, mis, mis mille pärast kirjeldada. Ma ei ole eluskala käinud, eks ole, Need, need ei ole minu jaoks olulised kohad seal vee peale raamatus romaanis kui ta ongi romaan ja ma ei tea, mis ta on. Kalakäik ei ole ju absoluutselt nagu oluline ei ole oluline, kuhu, kuhu see, kuhu see noorsand põgenenud kas metsapudelisse või siis kalale. Et sellisel tuli nagu pelgupaigana seal kirjas muidugi pelgupaik tuli ka teha nagu atraktiivseks, et see ei ole ka raamat. Igatahes on see väga hea raamat, 1000 tuleb, vist on, aga jah, parem põgeneda juba siis siis kalale kui pudelisse, nii et ma arvan, et seal on ka nagu hästi läinud. Muidu on, mul läheb ka täna, sest me oleme kohe auto käima, läheb auto soojaks, nagu läheb veel paremini ja siis läheme saadik vett ette. Võtan pärast sinuga seda intervjuud nagu auto ei käivitu. Võru ütles, et siiski ikkagi käivitas, nii nagu see oli vanasti üks teine mingi kastiauto, millega sõitsid kalale. Suurenes pere nagu raamatus on kaheksa kuud tagasi ja, ja mul ei andada, naine ei olnud nõus lapsega kasti minema. Et siis tuli see ooper, ettevõtte auto, vahetasime selle väga valuline automüük, teise ostmine, et no ma ei ole valuline sinu jaoks müümine üldse, ma laena, ostad kallimate, müüd odavalt, millegipärast siis valida endale mingisugune auto, väljas on üsna üsna nagu, nagu nagu närvesööv tegevus. Mul võtsin pool aastat aega. Sain mingi päris hea tulemuse. Sõidad volvoga Volvole. 10 aastat vahepeal. Sõidab väga hästi sõidab. Nüüd on selles mõttes selline kalamehele, nagu kui sa tahad nagu sõiduautoga sõita ja samas nagu kuskilt läbi läbi pääseda mingist väiksest Muras, siis see oli nagu turul suhteliselt ainuke valik. Aga kuskohast saab muidu tavaliselt kalalkäik, praegu me läheme mere äärde. Ma käin igal pool ka täpselt nii, nagu aega on, sest et nüüd ma päris ausalt öelda, ma ei ole kaks kuud saanud ka minna selles mõttes, et lihtsalt. Mingisugused väiksed tööd, väiksed tööd, mis killustavad niimoodi ära, ei tähenda, kui sa, kui sa võtad mingisugused artiklid ette, nagu tuleb ütelda, selle sisse minek võtab nii palju aega, et see on jälle üks päev nagu, et ei tule välja lihtsalt pere peale ära toita, edasi tuleb ära toita arved. Kui sa aru, kui kiiresti elu möödub siis vaata, kui kiiresti arved saabuvad. Alles oli alles oli kurat jälle. Kuule, see on väga hea tähelepanek ja see on nagu väga pessimistlik, samas ka väga optimistlik, et näed, äkki midagi toimub, midagi toimub ja kõik möödub apa praegu politsei menetlusse. Aga meie läheme seeessaadigmete temaga poest saadik märg see pool, kus meie Britisime, aga teine pool on veel ja kui me tegelikult ei Sammer sellega hiiglaslik Lump, millest Olavi Ruitlane läbi kihutas volvoga süüvinud vestlusesse, et ma lihtsalt ei pannud tähele. Kui keegi pumpab kätekõverdusi vihma teha, kuld jookseb triatloni, keegi läheb kalale, kõigil on omad omad nagu teed surma eest ära pääsenud, aga mul on see halb uudis, kõik surevad ära. Küll, aga kui sa kalal käid, võib-olla sõnaga mingi romantiline ettekujutus, mina, kes ei ole kalamees ja ma ei ole kunagi merel näiteks kala püüdnud ega midagi sellist teinud. On ettekujutus, et vot kirjanik läheb kalale, ju ta siis mõtleb seal, mida sa mõtled, midagi, mõtlen, minek on täpselt samasugune põgenemine nagu kirjutamine või loomine mingisse teise reaalsusesse minek, see on enda puhastamine. Pigem on niimoodi, ega see ei ole kala, samamoodi on mets nagu, et need on nagu inimesed, suuremad asjad, et ta võtab mõtted peast ära. Et kui sa oled seal mingisugune kuus-seitse tundi galal ilma mõtetelt ta siis nagu see on nagu omamoodi meditatsioon, et sealt aju läheb tagant ära puhkad. Et on vaja majanduslike alkohol selle asja ära, et hommikul kerge pohmell ja siis sai edasi elada nüüd mingist hetkest kerged pohmelli muutused keskuses kommelile muutusid nagu rasketeks pohmellis siis matemaatiliselt, no kuidas on tänase sedalaadi nagu enesepuhastamise viise, nüüd tuli võtta leebemat, keda iga tuleb peale, et kuskil ma olen tähele pannud kuni 40. eluaastani mehed valitsevad alkoholi, aga et siis hakkab alkohol peale jääma nagu mõistlik on nagu ise Allandati võrd vaielda, nagu endast tugevam. Võtad kalalkäigu, ema on terve elu kalal käinud, aga asi on selles, et kaks asja, et ma, ma pole kunagi elus võib-olla ainult sõrmedel ühe käe sõrmedel üle lugeda korraks ma olen käinud alkoholijoobes kalal. Et neid kahte asja nagu ma ei suuda segamini ajada tegelasse ühe koeraga kaklus ei sobi kokku lihtsalt, et no ei ole mõtet ähmasena olla kuskil kaunis kohas agoonia ja, ja lihtsalt nagu seal vegeteerida, see kuidagi ei toiminud. Oleme jõudnud Olavi Ruitlane ka mere äärde. Olavi Ruitlane Kimub suitsu ja ootab merd, meri kohiseb niimoodi, muidugi loodan, et kustega on. Mis sa ütled, kuhu me jõudsime? See on niisugune koht, et siia ma nagu praegu küll minna ei taha, siis kuna ma näen, et sinna ei ole midagi teha ja vesi on sogane. Aga mida sa püüda tahaksid täna meriforelli, aga see ei ole see koht, kus me sisse läheme, sellepärast. Siin pole kive Kiievi rinnakas ja siin on symbol tuult peal. Kuidagi liiga rahulik, liiga loitsin, kala ei ole. Vaata mis tuult peale, mis mõttes tunne forelli või kala haigestunud? Ikkagi niimoodi, et lähevad sisse ja laine loksutab sind korralikult. Kas need kivi pealt maha, näiteks? Murdlainet on mingid siuksed? Supi sisse Sakala ja ega see kalasaamid on siin nagu rohkem sihuke so, et noh, enamasti sa ei saa, nüüd on nagu hooaeg tulemas, vesi soojemaks lähevad, siis on võib-olla paremad ajad, aga muidu läbi aastal, et eelmine aasta käisin lihtsalt 10 korda, sain 10 ei rohkem 15 20 korda käsi. Selle peale sai siis sort, pihtas Reneri kala. Et kui ma kala tahan, siis ma lähen suvel Vormsi haugi püüdma või midagi sellist. Aga see on rohkem nagu siuke peenem värk, õpilased asja veel. Tegelikult noh, see muidugi mulle tundub, et sa oled nagu monoproff selline kalamees ei meriforell ei suuda siis ma olen ikka täiesti algaja neid proferenega siin nagu jalaga segada, kas on suuremad trahvid, et vaatad ja imetled, kus nad kala välja võtavad ja kes ongi sellele pühendanud, et neid, neile peeni vendi on siin küll ja küll rohkem kui mina, ma ei pea nagu ennast profiks. Kas see sinu raamatust vee peal, kus kus sa oledki nagu nii-öelda peo tegeleda või see väike poiss, kes õpib Hoguli vormude käest või mitte pättide või natuke asotsiaalsete tüüpidega naabrite käest, vodka ilusti naabrite käest kalapüüdmist ja kogu elu, et, et see nagu vastutad tõele, et sa oledki endale kalapüügioskused seal. Esiteks, nagu see keskkond, lihtsalt lähme siitpoolt nüüd tagasi üles, kust me tulime. Tulime, ei tuld, Kloovistule ei tundu. See oli see naabruskond, kes oli, et kuidagi nagu toona ei liigitatud inimesi asotsiaalidel. Tead, nad olid toredad naabrid tegelikult toredad, eks peksis naist niimoodi, et vererida oli lume peal, aga see oli tolle hetke reaalsus nagu et ega siis, kui praegu keegi tuleb jalaga koera, siis nagu suur häda või mootorrattur teeb seal mingisuguse mingisuguse sigaduse nagu et sõidab ära ja siis nagu ütleb, et mul on piinlik ja eelnevat lugu pärast ka piinlik ja mul on kõige pärast piinlik, on siis ongi piinlik, aga vanasti oli reaalsus teistsugune, lihtsalt. Ausalt öeldes olen sõitnud ka mootorrattaga võmmidest ära. Tõsi jah, ma ei tea, korda, võib-olla kolm korda 15 on ju see oli tegelikult reaalsuses olid need olid miilitsad, olime noored poisid, mulle lihtsalt meeldis mootorratastega sõita, et meil ei olnud nagu lubasid, lihtsalt on jäseme. Sõitsime, sõitsime käest ära ja ja ei ole siiamaani piinlikust. Praegu muidugi ei teeks seda. Aga reaalsus on teine, mis seal hästi sümpaatne selle sinu vee peal raamatu juures, et et sa kuidagi noh, nii nagu sa ütled, et see oligi reaalsus ja et need tegelased seal kuidagi sa ei anna neile mingisuguseid hinnanguid, aga mõtlen, et iseenesest on kõik inimesed nagu head vä tõsi, jah, jaa, absoluutselt suurepärase jama tuleb siis alles, kui kaks inimest saavad kokku. Et kui nagu üksinda võtaks persoon, tal on tegelikult ju head mõtted iseenda suurde tahab, tahab endale parimat on ja ta ei suuda seda nagu tagada või ei oska seda saavutada. Siis ta on nagu enda suhtes aga ülimalt hästi meelestatud. Ükskõik mis me võtame, kasvõi mingisuguse, ma ei tea, kelleni inimene üksinda on suurepärane inimene, kui ta on kaks, on väikejaama, kuidas need kolm on ju jama, mida rohkem kui tuleb suurem kollektiiv, kui tuleb ini, mask tuleb, rahvussiis on jama hästi palju. Aga kui on inimene ja meri, kalad siis siis ei ole jama, ei ole ema ja just nimelt ma saan sellest aru, miks sa täna kalale tuli, jah, kuna ma olen inimlohudes pettunud ja kuna ma olen samamoodi inimene, nagu ma üritan omaette hoida ja seal hea inimesena kuskil kala püüda niimoodi nagu sinuga sain kokku juba praegu juba juba siin kavalda natukene üritasin midagi nagu panevat muljet jätta, Ta või, või mis iganes on midagi ilusti ütlesite, sõitsid miilitsat mootorrattaga ära, et ei ole midagi. See oli nagu nii lihtne, et ma tea, millal 200 kilomeetrit meili võtnudki. Donalds ikkagi 200, võtsid ujuda 120 kilomeetrit tunnis ainult välja. See oli vahva. Ja me lähme nüüd Olavi ootasse tagasi, sõidame paremat merd otsima. Et siin oli kuidagi nagu liiga rahulik meie mässumeelsete jaoks, nagu sellest väiksest Loksatesse piisanud, me tahame ikka pinnale ette seadus nagu lained üle pea kokku löövad. Mina enda varustusega eriti hea. Mida ma varastan, seal käib, aga mul on veel ühed püksid. Issand, sa oled, kuna seal on ainult ühed püksid. Mul on kodus, on veel ühed püksid, need kokku kolm, okei praegusel varasel, vaata palju sul on sellel kihtide kaupa kihtidega räpased jalgratas, vaja oleks, et ei pea panema kaks asja selga, rasked, vaid kihid, mul on siin, pakun välja mingi üks, kaks, kolm viis kihti, viis kihti pükse, ei näegi, kõige hullem kubujuss, ei dressipüksid, Nike dressipüksid, musta tase küll natukene juba natukene sellised kulletataksi seal Rimi Rimi ukses ma väga hästi nagu soovitasid ülejäänud keskkonnaga seal niimoodi, et lähen oma poiss on oma jope. Jope on seal ka. Olavi Ruitlane selle sigareti ja tulime kuhugi sohu, oleme ikka siin Tabasalu kandis, aga aga ega ega sa vist ise ka ei tea, kuhu peaks minema ja ma ei ole siin käinud, me oleme siin Suurupis, praegast, tulime lainet otsima, läbi võsa, kuulevad tegelikult laine on täitsa olemas. Kuulame nüüd kõik, mida me saame siin ranna juures, aga ma ei hakka siit läbi võsa küll minema läbi sov autosse tagasi, sest seal on väga meeldiv seal sõita, olnud mul sama tunne tantsida. Aga see kuulub ka tegelikult käibekalapüügi juurde, eriti meriforelli puhul. Ta käib, sõidad, otsik, paneb keebeeessima, kohtasid sisse. Et alati ei peagi minema nagu õngega. Madal veeseis näiteks siis lähed lihtsalt märgistad kohtasid ära, kus, nagu võib-olla siis, kui vesi tõuseb, oleks nagu hea püüakski avatud pilguga, käid ringi ja teeb, see on umbes nagu kirjanik, teeb märkmeid, lõpuks hakkab kirjutama Rumooni. Mina ei tee märkmeid, kirjaniku märkmed on mul alati peas olemas. Mõõdame Dima mingisse mingisse vormi peas asi ära, aga aga ta ei tohi pead valmis saada. Kui ta peas on valmis, siis ei ole minu jaoks huvitav kirjutada. Et no ma ei saa lugeda raamatut kahte korda järjest, nagu, et mul peab olema huvitav oma raamatut kirjutades ka lugeda, et ma ei tohi teada, mis, mis, mis päriselt juhtuda. Et aga mul on kuidagi nagu see mõte, et ma mu alateadvuses on juba tegelikult mõtled valmis see puue seal seal on juba raamatu valmis on ja kui ma kirjutama hakkan, siis hakkab mulle reaalselt ohoo. Ossa kurat näed, et tegelikult ei ole, tutvustab mulle mu enda raamat, lihtsalt tuleb, või mis seal tuleb, jah, kuule, äkki meri on ka alateadvus. Võib-olla tõmbad sealt kalu välja hall ja praegu on, aga meri on, ma ei tea, meri on suur järv, see meri on ainuke asi, mis, mille pärast ma saan siin Tallinna tarvidus elada. Et noh, oleks veel suurem, oleks ookean nagu oleks, oleks võib-olla veel parem nagu et et see teeb tekkinud minu jaoks Tallinna elamiskõlbulikuks. Oled suhteliselt püüdnud kala? Olen küll vist. Mingisuguse kala, mis oli umbes 10 sentimeetrit pikk, läksin Indias, olime ja läksin lihtsalt mingist kohalikega kala, varsti Urmasega saaks, fosünkrib seiskunud rebao jää pissinud, trip. Öeldakse ning 150 eurot umbes, et lähme ookeani vahele. Veame kuradi lanti. Ei, sa oled 20 Eurokusse, mine perse. Inglise nagu odavad nagu odavad hinnad. Läksime siis oma elukaaslasega, läksime Fishing trepile. Oli neli musta meest, paadis on ju kõigile, anti tamiil kätt, tamiili otsas oli konk, sinna pandi mingi kalatükk otsa ja siis niimoodi liigutasime üle paadiääre, seda lasen, minge metsa 20 euro eest nagu käte juurde. Ja siis kaks kala, mina sain ühe nagu on, aga ma muidugi noh, mõte on, kui ma lähen kuskile lõuna poole veel. Praegu on laps väikesele jaoks, aga võib-olla järgmine nädal ülejärgmine tals määru, võtangi korralikuga vaatan kõigepealt tuleks paadid ja varustused korralikult ei lähe suvalise mehe juurde. Kaadripanud krid, õhutripi näiteks on, nad teevad sellega sulle nagu. Neil ei ole seal mitte midagi võimatut, aga raha ei haise. Sõidame Olavi Ruitlane jällegi autoga ringi otsides merd otsides omavahel rääkisime sellest, et ise kalal käimine on ja ja mis see kirjandas on. Ja, ja siis jõudsime sinnamaani, et Olavi, sa ütlesid, et sa väga palju nagu kirjandusringkonnaga kokku ei puutu, et pigem käibki kalal. Miks? No ma olengi nagu veidikene äratlikum tüüpe. Mulle mulle meeldib, kui, nagu ütleme, mul on praegu nagu kaheksakuune laps, lärmi on kodus nagunii palju ja tegevust on kõik oma vabad hetked, ma üritan kuskile vaikus saada ja kui ma lähen siia musta laega saalis, on seal jälle mingi melu ja mingi asi, et teeb mu nagu lõhki või teeb mulle liiga nagu, et mismoodi kurnab, et seal on nii palju nagu infot või on liiga palju inimesi, ma olen natukene noh, ütleme, et ma võin olla natuke inimpelgus. See ei tähenda, et ma kardan, inimesi ei, mulle inimesed meeldivad, aga, aga, aga mingisugune suurem kogus inimese mulle väsitav ka kirjalikke ka lugupeetud kirjanik ja ka tavalisi pigem suhtlevadki kalameestega kui kirjanikega. Kaamerad on väga siirad, Need on niisugused, nagu lahkus öelda, vahetud, viinlikke, seal võimelised vaimustuma mingisugust tühjendasid nagu kala loodusest. Ma vaatan, kui see meriforellipüüdja istub seal pikka külma päeva kivi otsas ja saab laine poolt maha uut. See on nagu see entusiasm, millega nad teevad, seda ma olen ka seal natuke, tahate lõpuks auto selga muidugi. Et see entusiasm, see nagu, nagu, nagu loodus, armas. Need on nagu lummavad, seal ei ole egosid mängus, seal ei ole nagu sellel nagu võistlust. Et ei valita aasta kalameest kuskil pärast emadelt kala järgeta, nad on kõik toredad poisid. Kiiruskaamera, ma nüüd ei tee seda mootorratturit Suht trahviga saanud viimasel ajal trahvi ületanud viimasena. Ma olen saanud süsteemina, e jah. Eelmine aasta sain kaks trahvi, aga need on kõik nagu kohutavalt hajameelsusest. Ükskord noh seda räägivad, kõik, sõitis mingisugune tädi mulle oma autoga ette ja siis ma vihastasin, sõitsin tädist mööda kurvist välja, Zayni jooksis mulle vastu. Kuule, see ei ole mingi ajameelsus, emotsioon emotsionaalsele sain karistatud ja teinekord sain kuskil kiiruskaamera käes, kus ma lihtsalt arvasin, et ma võin sõita 70-ga. Aga võisin ma jää. Aga huvitav, et sa ütled, et kalameestel ei ole suurt ego neil on võib-olla ego ja igapäeva toimetuste toimetustes nagu. Sakala amet töötavad kõik mingil mingil elu elu alal, aga kalal nagu ei oleks, läks nähtava ruumi võetud. Ma saan väga hästi nagu läbi, mitte vene külalistega. Välitöödel. Teha. Raba. Tühjaks nüüd. Püsti. Ja rõõmsad? Meeskonnale. Keskpäev on juba ammu läbi jõulume jõudnud mere äärde kajakad kisavad Ruitlane, Olavi Ruitlane õngekotist välja pinningut. Mis seal vahet on? Spinning on nagu söödaheitmiseks õnkond söödaga püüdmiseks lihtsalt. Lähiulatusest näed siin ära pakitud. Hoiame oma asja nagu varustus peab olema selline väga korrektne ja tähendab ta ei ole mul nüüd mingil juhul mingi tippvarustus, et ma saaks igale poole panna mitusada eurot otsa. Et kui rääkida numbritest numbrites aga kinnitad siia selle spinningu külge seal mingisuguse, kuidas nimetasin trulli, spinningu rull, jah, niisugune alamklassi profirull maksab nagu, kui seal head roolid maksavad, väga head roolid maksavad mingi 500 600 euri euri see on kuskil 250. Õnneks seda ei pea iga aasta ostma. Et ma saan selle ühe rulliga võib-olla viis või 10 aastat läbi, nagu sellega juba mõnus seda kalapüüki teha. Kõik maksab. Asja väga palju ei ole, klaasjad on landikarp, on ka selline asi, et need kõrva riputada käsija landis, kõik nad on spetsiaalselt spetside poolt tehtud nagu käsitsi, et noh, et poest sai nagu ei saa kuskilt nemad nendest ma olen ka maksnud, eks see on ikka mingi väike tissis. Fetish. Kotis veel tappa suur suur must kilemüts. Tead, ma ei pane kasakad jalga praegu sellepärast ise kaldale, sest ikkagi Ma ei tahaks minna lihtsalt. Naersin krõbiseb Molandi, kuulame, kuidas Olavi Ruitlane londid krõbiseb Andid krõbisevat Räski näitlejale kogusinulantides. Siis ma olen kuulnud sellist lugu, võtut vanasti tootja ordeneid lantideks ei tea vanasti vigases mingi vene ajal oli mingi elektrikilpide seal mingi hõbehõbedat sulatada Martin nagu välja sealt sikus kaitsed. Mul on, kus see vanade kalameeste parandusena veel mingeid hõbetsikutessellustuda kuskil olemas. Et aga noh, ma ei tea, kas kõige paremad on, aga mul alles nagu lihtsalt nemad. Et õngega oled sa mingi võrguga püüdnud muidu elektriga granaadiga, ma olen püüdnud võrguga, mul on mõni aastavõrgule pandud küll Tallinnas. Aga see aasta ma ei võtnud nimelt kuna võrguga lähevad nagu mugavaks ja seal ei tule lõppude lõpuks seda nagu puhkuseefekti, et noh, puhtalt selle võrgu ära viid sisse eripärad välja ja selle kala välja puhastad selle võrgusat tööks. Et väga hea oli turska vahepeal ja kõikaga, aga seal jääb ära see, see mõnus nagu vee peal viibides. Seal kaks aastat on võrguload olnud. Ma ei tea, kas me järgmine aasta heastame, käin ainult disspinninguõngega või vahelduseks ei viitsi või ei ole, mul ei ole vaja nii palju kala. Ja tegelikult ei käigi kala pärast. Ainult et käin, käin nagu puhkamas. Et ta üldse kala kalaturult ka kätte, kui vaja, on kogu kogu see komplekt, Sa oled siin vee ääres natuke väsitada ennast ja puhtad võrguga seal. Natuke lahjem see moment, kui sa tõmbad kala välja, Ohne kala võrgus 10 tükki. See on hea, aga see, see on üürike moment. Siis arutasime täna Soomega, ma arvan, et me ei saa palaga. Võib saada mingi väga luteri, umbes üks miljonist, alati on võimalus olemas, aga aga, aga, aga muutus ja ma ei ole, ma ei ole ammu nagu selle selles säramude meestega kalast ilma jäänud, et mul on päev, tekkis. Ei, ei, ei, et sa oled vihane olnudki. Kunagi ikka ma olen olnud löödud ja ma olen olnud. Kala läheb õnge otsast ära, siis ma olen olnud nagu nagu närvi praegu võtan seda asja kalakaelu sulanud ja see on see nagu võitlused. Kui tema nüüd peale jäi nagu sealsamas maailmatunde kätte saanud, et ta mul otsas ära andu vaja. Et ma nagu ei ole kurku, Klara läheb. Mul ei ole ka küsimus ka tagasi lasta. Näiteks kui mul on spinninguga, nagu saab juba mingi teatud ports hauge, ma võin nagu ülejäänud pool päeva püüda niimoodi, venelased ka tagasi, näiteks noh, mul ei ole kalamaja kunagi nagu rohkem, kui ma iseäralik ära tarbinud, võib-olla anname veel mõnele mõnele oma nagu naabrile teinekord kui, kui jääb rohkem, aga et. Aga kui mul on mingi neljal ajal, kui Olavi Ruitlane räägib tõmbunud jõhvi läbi õnge nende mingite roosade õmblatsi. Et. Landi välja ei pildistanud, siin on mingid lillasid Rohakaid, hõbedasi, sinkijaid, lante, lesin, külm vesi on väga külm praegu. Ja siin on nii külm, et tõesti mõelda mingisugust tooni peale. Kas kaladel on ka mingisugune maitse veel mõõta mingi kunstimaitse, mille järgi nad valivad, need lante? Kaladele on kindlasti mingisugune mingisugune maitse? Jah, et nad võtavad seal ikkagi selle selle järglase tagant, kuidas ta mängib kuidas võnkumine nende küljejoone peale nagu, nagu mõjub ja kuidas see värv on. Kuidas see värv on siis nagu talle parajasti selle veega selle temperatuuriga nagu sobivat näeb välja nagu praegu siin niimoodi siis ta vette ei satuta ei pruugi üldse noh, see, kuidas ta kalal nagu seal paistab midagi muud. Et siis on nagu külma ilmaga nagu teistsugused toonid, sooja ilmaga on teistsugused toolid. Sogase veegan jälle nagu mingisugused teistsugused toonid ja, ja lõppkokkuvõtteks on see, et alati kõik need teadmised ei kehti vahepeal võib-olla mingi kolmas müstiline variant, kuna meil midagi täiesti utoopilised, sellist, mis näed seda siin praegu, sa ei pannud tähelegi, põhjus on praegu väga uhke sõlmesi. Raadiokuulaja ei näoga, ta teab, et Olavi Ruitlane sidus väga uhke sõlme. Sa nimetad, on väga tähtsad asjad? Iga igalandi kaotus on nagu. See on nii kurb. Nii kurb, kui läheb ära mingi töötav link, millega sa oled? Mitu aastat saanud teadseedee flant töötab, see minema, ujumas käinud, ma olen käinud oktoobri lõpus või novembri alguses rõngaid lumesajuala läind Landile järgi lihtsalt, kuna jõe seal kuskil lant kinni, kuradi teises kaldusime nägimegi oksaga ülesanne. Võtsin ennast alasti, läksin, ujusin järge. Ja Thilsalandi ära, panin riided uuesti selga, rõlkisi natuke külma käes. Aga ei saanud isegi nohu, aga midagi sain veel mitu kala. Igal juhul ma nõus landil järgi minema siis. Selle tung või spinningu võlvised minu püüdnud. Nii see vaatepilt on päris hea Olavi Ruitlane ja midagi olema sil. Sadamas kivide peal ootel Ruitlane lennutas londi teele. Läks. Ja nüüd on see tunde vaikust, viskan, loobiti, viskan otsinud kohta loobitiskadwayks. Et kirjutan sedamoodi, siis kirjutamine on kaev, nõva, istusin ta arvuti süles, nagu istud, istud, istud päev nädal, kuu kaks, kolm, neli, ahnuka samamoodi enamasti midagi ei juhtu. Päike tuleb välja ja lant läigivad elult veel läheb. Saab võimalikult aeglaselt kerida. Sellepärast, et vesi on külm, balan aeglane. Selline näebki Olavi, Ruitlane kalapüük või töö välja, kuigi sa ütled, et see töö ei ole töö. Kirjutamine ei saa ka olla töö, päris töö. Aga sa teed ju selle, see ongi su peamine töö kirjutamine. Nojah, ma saan aru, et tegelikult kaugu veril näiteks oligi, oli kirjutamine, töö Volkstuttav, kes on, kes on nagu olnud eluajal kaugereiga nagu hea sõber. Ja ta rääkis Raimondi ütlesid, ta läks hästi kiiresti see raamatu kirjutamine. Et noh, maksimaalselt kuu see raamat sai nagu valmis, siis neil oli mingi jama, et nad, et nad ei saanud rohkem raamatut kirjutada vist üheaastase nagu umbes et see läks nagu üle mingisuguse piiride, nagu hakati nagu vaatama imelikult, kuna kuna honoraride lõikega Megad nagu on ja, ja noh, et palju sa aine kord haugeri õudselt maha juua nagu onju oma lähikondlastega, kes seal olid, ma arvan, see näitekirjanikke nabast teadma tonneta interannet, vaid see No ühesõnaga, need ka ei teeninud nagu halvasti, eks ole, et noh neid asju lavastanud üle liidu, nagu raamatut trükiti ka üle Nõukogude Liidu, nagu Raymond ühe raamatu valmis sai, siis tal aastaks jätkus joomise jaoks. Aga ta oleks ise võimeline kirjutama muidugi, kolm-neli raamatut nagu aasta jooksul muidugi tööd, aga on ju ka tuli kirjutada siis kuu aega oli nagu asi valmis käest ära antud käsikiri ja võis edasi elada. Mul ei käi nii kähku, asjad võivad. Et millegipärast kui kui saaks, nagu ma ei tea, vist ei ostetaks ka tänapäeval nagu nagu kuma kuusk, kirjutaksin raamatu, et siis ma arvan, see pealiskaudselt sealjuures nagu oleks lugeja noh siis ma jääkski kuus raamatut kirjutama iseenda jaoks, nagu et noh see ongi see, et Mul on mul on nagu lugeja hästi läinud lugeja lugeja hoidnud kohutavalt, võib-olla sellepärast, et ma ei ole, ma olen raha valinud, mida kirjutada ja, ja on kirjutatud ainult seda, mis on nagu endale korda läheb, on jopanud. Niimoodi on trehvanud niimoodi, et et see on ka lugejale korda läinud. Samas sind, ega siin mingit garantiid ei ole, et järgmise raamatu puhul näiteks jah, käsikiri mulle, et noh et ma olen siin seriaale, kirjutan selle puhul näidet. Inimese maitse, äraarvamine on nagu, nagu mingisugune kalapüük, see on muidugi veel keerulisem Diaalsed elusaid ja teinud seriaali, mis on Ove mustinguga, tegime kunagi väga kvaliteetsest seriaal tupiktänavamehi, no seal oli niisugune tublid tänavamehed. Et ta oli niisugune, mängis meil Avandi ja, ja kuri huumor, ta oli ka väga taga, must huumor ja siukene. Igalt poolt nagu, nagu millega me kokku ei hoidnud, aga mis juhtus see ainult ühe hooaja, siis ta nagu põhimõttelt kukkus edetabelitest välja ja ma sain aru, et me kirjutasime selle selle kvaliteetse sarja iseendi jaoks. Sellist sarja nagu me ise tahaksime näha. Aga meie mustingu meil on kaks tükki. Rahalist ütles selle kohta. Kui see nagu sari turietil, on temal ka midagi nagu õpp televiisorist vaadata, ma kuulsin kuskil sellist juttu. Aga kui sa tahad Kirta seriaali või raamatuid, siis sa pead kirjutama enamustele inimestest mitte, mõtled ikkagi inimeste peale, mõtled enda lugeja peale enne kirjutamist hakka kirjutama hakkamist, ütlen selle läbi ja kes on mu lugeja, et kes võiks olla selle asja luge, et kui võtame nagu nagu just veebel raamatu puhul, siis mõtlesin, mõtlesin hästi värvidesse, kalapüük, mis seal sees on? Enamusele inimestele väga võõras teema mis nagu nagu nagu ei ole püüdjat, et kuidas see nakkus sulatada sisse niimoodi, et oleks nagu tavalisele inimesele loetav. Kui ma kirjutama hakkan, siis annavad juba äge mul läbitud, miks, mida kirjutab seal kalkuleerijad autolt, paneme selle nüüd niimoodi sisse, see võiks meeldida nendele võid endale, ma mõtlen küll ära, kui palju asju ma suudan sellesse raamatusse ära siduda, omavahel koostööle panna. Ma arvan, et ma suudan, ega kuule ma mõtlen, ega ega ma ju ka ei tea. Aga sa kirjutamise ajal siis on otseselt juba tehtud, siis ma kirjutasin, saame võt. Kui kalale tulime, sõitsime, aga nüüd, kui mere ääres olevasse läks kirjanduse jutuks suhteliselt noh, millest me väga oskame rääkida, siis mis ma teinud olen. Viimased mitukümmend aastat kala püüdma kirjutanud tuleb sellest rääkida. Sellest rääkida, milles, nagu võib-olla oskad rääkida. Olavi Ruitlane endiselt luubid, lonti, mitte ühtegi kala lolli näoga lolli näoga ja ühtegi Kalave saanud ei ole ja tunne on selline, et ilmselt ei saagi. Enne kala Alamäe tarkasteni kulges kala, vana kalamees ütles, seda me ei saa, täna kala, näed ei saanudki. Aga palun sealt Olavi Ruitlane, et kas sul on mõni, kas kala luuletusi on? Need ei ole väga palju. Kunagi mu esimene kirjandusauhind oligi, tähendab, ma kirjutasin kalateemalised tsükli mille pealkirjad naisel on päevad, aga minul hooaeg. Ja hakkas pihta jaam jaanuar, veebruar, märts, aprill kuni detsembrini välja. Iga kuu rääkis mingist teatud kalapüügist ja ma loen ette selle viimase. Ei, ma olen septembrikuu omaette ilmun praegu kevadiselt september praegu sama jahe. Eile Elmar kukkus jõkke. Neid septembri ilmu täna kogu küla korjab tema küljest silmu. Enam ei virised, joodik, must ja ropp vaiku imelisse surma sureda. Tropp. See on ilus, lõps ootele. Usun, et sa viskad veel natuke lonti. Ikka pääses. Täna olin ma Olavi Ruitlane, töövari saate mängisid Kuku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni. Ooper on meriväljal leiva. Ma näen. Emajõkke. Enne Hiinani. Ta elas varem kannel ja juustu väljuba. Leeki torkab, suitseb Marlboro ootama korda, aga ükskord algava edasi saab ta saabraela ala haldava elava.