Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olema Reet Ausi töövari. Praegu sinu stuudio ees ja ja saladuste ustavama. Ja noh, meil on nii, et meil on pood allkorrusel ja stuudio või kontoripind üleval korrusellesse kaks sissepääsu hommikul mõistlik mõlemad lahti tehes saad vabalt liigelda. See stuudiasin Telliskivi tänaval balti jaama turu kõrval. Muidu me kolisime siia tegelikult juulikuus, olime pikalt vanalinnas ja siis me ütleme noh, ütleme siis nii, et see ei ole mitte esimese järgu koopese võti, vahest õnnestub, kohe vahest läheb sai. Ja siis noh, ütleme nii, publiku tungival soovil otsustasime poe teha, sest ala linna niisugune koht, kuhu inimestel ei ole väga lihtne pääseda. Aga see on huvitav, sest ma just mõtlesin, et vanalinnas ju just nimelt võiks olla see, see kontingent, kes ostab sinu tooteid. Et mina väga suure varaline austaja ise elan, seal ei ole seal oma stuudiot pidanud ju ma tea ikkagi väga palju aastaid oleksin seal rahulikult edasi olnud, aga tuleb aru saada sellest, et enamus kohalikke inimesi vanalinnas ei käi. Et kohalikke inimesi ikkagi armastavad liikuda piirkondades, kuhu saab üsna lihtsalt autoga, sest et eestlased on ikka väga autolembeline rahvas. Nojah, see on huvitav jah, et, et kohalikud ei käi vanalinnas. Võib-olla see tõesti? Suve ehk siis soojal perioodil on meie vanalinn nagu muuseumid on üldiselt üldiselt ikkagi täis inimesi, kes on tulnud vanalinna vaatama, mitte ei ole kohalikud, et seal tõepoolest liikumine vahest ongi raskendatud. Aga alates septembri keskpaigast kuni mai alguseni on vanalinn kõige mõnusam paik maailmas. Tühi, ilus, vaikne, sest seal on autovabast piirkonnad, enamus kõige mõnusam elu ja töötlemiskeskkond üldse. Minu arust. Aga kas seal mingi 10 aastat tagasi oleks osanud oodata või arvata, et sa hakkad siin selles ruumis tööle kui see balti jaam oli selline, et nagu ta oli Ei, ega vist mitte, aga noh, see on ikkagi rohkem kui 10 aastat tagasi, kui F-hoone tehti, on ju et selles mõttes, et ega sellest hetkest, kui F-hoone tehti ja see see piirkond elama hakkas, oli üsna selge, et sellega ühel hetkel vist ei pääse siia tulemisest. Pigem viibis. Aga aga ütle seda, et see, et seal on pood, see, et sa pead enda tooteid ise müüma, kas see on sinu jaoks nagu ainuvõimalik või sa tahad seda või, või on see nagu väljapääsmatu olukord? Sest see on nii ja naa väga pikalt Joy ei olnud veel oma poodi ja ei olnud sellepärast et see fookus oli hästi palju mujal, et noh, meie selle tegevuse põhifookus on ikkagi olnud sellisel nagu tööstuse muutmisele uurimusel ja see kollektsioon on olnud selline tore asi seal kõrval, mida teha, aga lihtsalt ühel hetkel see kollektsioon hakkas kasvama nii palju suureks. Et me saime aru, et kui me nüüd tahame ka ühe sammu, siis oma noh, nii-öelda nagu austajatele vastu tulla, et siis me peame tegelikult looma neile võimalikult mugavad tingimused, selleks, et nad saaksid tulla, näeksid kogu kollektsiooni kogukohas, et et see on tegelikult reaalne põhjus, miks me selle poega siia tegime ja, ja see on ennast igati õigustanud, et see on, see koht on väga õige sellejaoks ja, ja need inimesed, kes tahavad noh, kogu siis meie loomingut täies ulatuses näha, näevad siin. Ma arvan, et see lihtsalt see ühel hetkel see hetk jõuab nagu kätte, kus, kus tuleb teha ja see on tore, et kas siis poe pidamine ei ole ju midagi midagi keerulist või, või halba või vastupidi, mõnus, sa saad luua oma keskkonna, kus oma asju näitad selliselt, nagu sulle meilile No see kõlab ideaalis niimoodi, aga noh, ma isegi tean ju sinagi retaustajad, palju inimesi, kes on väga head kunstnikud, aga näiteks poe pidamine tundub nagu õudusunenäona. Poe pidamine ettevõtte ülesehitamise juures on kõige väiksem asi, aga noh, ma olen selles mõttes õnnelik, et mul on siin kolm aastat tagasi kohtasin Marko Kiisa, kes on meil ettevõtte tegevjuht ja kes on vaja ikkagi majandusharidusega, et ütleme siis nii, et ega ma ju kõike ise ei tee, et, et meil on ikkagi meeskond ja mina tegelen siis selle osaga, mis, millest mina olen kõige tugevam. Et igaüks tegema seda, mida kõige paremini oskab, et ma ei saaks öelda, et ettevõtte majanduslik juhtimine Kõik läks ja näoga ei põgene selle eest kära, kui keegi ütleb, et, et noh, et võiks või selle mõtte eest, et sa võiksid enda tooteid ise kuidagi turustada, reklaamida, müüa, neid välja pakkuda. No muidugi mitte, sest et disain on ikkagi mõeldud selleks, et meil sain ei ole, ei ole selline vaba looming, disain, disainile on alati teine pool ka olemas, ehk siis see, kes see inimene, kes seda võtab, ju kasutab. Et selles mõttes ei ole tegemist jah, sellise nagu ühe kunstniku egotripiga, vaid tegemist on ikkagi disain kaubamärgiga. Proovime ikkagi pakkuda alternatiivi sellisel raiskamisele suunatud tarbijakeskses kaubandusruumis, et see inimene, kes tahab natuke teadlikumalt tarbida see inimene tuleb siia meie juurde ja, ja see on nagu noh, mingis mõttes ka natuke meie missioon, et olemegi siis olema kättesaadavad, et mitte kuskil ei saa olla nagu kuskil nurga taga peidus, et noh, eks meie eesmärk ikkagi on ju see, et võimalikult paljud inimesed, kui nad hakkavad t-särki ostma, ostaksid keskkonnasäästlikku T-särgi, mitte. Keti T-särgi, et selleks, et seda võimaldada, noh on ju vaja seda poolt ehk siis seda kättesaadavuse poolt ka ehitada, et see on selle nagu disainimaailma täiesti loomulik osa. Tead, see on tore, et sa mainisid seda T-särki, sest ma hakkasin hommikul unise peaga hakkasin tulema ja siis ma mõtlesin särki valides, et mida ma selga panen. Ma ütlesin, et mul on ka sinu särk olemas, mu naine kinkis ühese laps, söödi ja mõtlesin, et see oleks eriti pugejalik see selga panna, et seda ma ei pannud. Ja mõtlesin, et, aga noh, et ja siis hakkasin vaatama, et, et ma siin nagu kuidagi ära ehmataks, siis vaatasin, et tegelikult mulle enamus riideid on kuskilt second handis ostetud, nii et ma väga ei pidanud nagu, nagu valimagi. Et aga sa vaatad inimesed, mis neil nagu seljas on või kui palju sa nagu noh, mingisuguseid järeldusi selle kohta teed, et mida keegi kannab. Noh, selline professionaalne vetinism ilmselt seda nimetatakse niimoodi, eks ma ikka vaatan muidugi, aga ma ei vaata kindlasti mitte hindavalt või vaata siis, kui Anuga oma sellisest igapäevaelus niimoodi inimesi kuhugi ei lahterda, aga kui mul on vaja kellegi kohta infot saada, siis riided räägivad inimese kohta oli väga palju ja tegelikult, et noh, olles nii kaua rõivaste rõivatööstuses Hollandi rõivastega töötanud see ikkagi väga selgelt eristatud kvaliteedi ära ja noh, nii-öelda hinnaklassi ja kas on tegemist ma ei tea, mingi vindić tootega või, või on tegemist uue tootega ja ütleme siis niimoodi. Rõivastus ikkagi räägib väga-väga palju inimese kohta, et kui sa tahad, kui soovi on, siis sa loed sellest üsna palju välja. Huvitav, kas, kui me praegu aknast vaatame, äkki näeme mõnda inimest, et kas nad on kõik kõnnivad natuke kaugele vihmas tumehallis ja selle kohta ei oska midagi öelda. Ja kui sa võtad selle jalgratturi, kes läheb. No tal on muidugi vihma katteks hoopis mingi täiesti suvaline asi seljas. No äkki pärast kunagine mingid inimesed. Aga tead, ma räägin selle selle mõtte ära, kust ma tulin sellele mõttele, et või miks ma tulin sinu juurde täna töövarjuks. Vaatasin paar aastat tagasi, kui tuli välja sinust film moest väljas, mille tegi Jaak Kilmi. Ja mulle väga meeldis see film, mul juba siis tekkis see küsimus, et huvitav, mis nagu edasi saab, mis saanud on. Ja siis ma nagu mõtlesingi, et see on ideaalne võimalus tulla töövarjuks, olla ja küsida, et mis siis peale selle filmi väljatulemist on muutunud või mis on nagu edasi läinud. Ja üks muidugi suur küsimus on see, et et kas seesama Bangladeshi firma või tööstus, kus sa siis käisid ja tegelikult mingi kollektsiooni tegid ja seal ka tootsid särke. Et kas sellega koostöö on jätkunud või mis sellest ajast muutunud. Ja peksimko on selle ettevõtte nimi, mis seal filmis oli, valame siiamaani nendega koos töötama ja nad on kõige suure tootja. Sertifitseerisime nad ära, Napmeid sertifitseeritud. Me teeme nendega mitut nagu huvitavat arendust. Praegu teeme ühe suure brändiga koostööd nendega, et hakata nende kollektsiooni sisse ka sedasama väärtustavad taaskasutust rakendama, et see on väga lahe koostöö olnud siiamaani ja nende poolt väga hästi toetatud ja meie poolt selle, see uurimus pool on nagu edasi elanud. Et võib-olla kõige suurem muutus ongi olnud see, et, et me lõime selle sertifikaadi, mille nimi on Apmeid, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimissüsteem, mis annab siis ettevõttele tootmisettevõtetele võimaluse oma ettevõtte siseselt jäätmed tagasi liinile tuua. Mis see tähendab, see tähendab seda, et kui siis üks õmblusettevõte, kellel tekib teatud hulk tootmisülejääke tekstiilijääkidest, räägime sertifitseerimissüsteemi käigus, luuakse selline kord, mis võimaldab neil siis kõik need ülejäägid läbi disaini tagasi tootmisliinile tuua, ehk siis nad vähendavad oma oma tootmisjärgset jäädet märgatavalt ja võimelised siis tootma ja rohkem rõivaid nendest ülejääkidest ja seda ja selle kinnituseks siis väljastatakse sertifikaat seda sertifikaadi väljastamiseks, siis käib selline nii-öelda sõltumatu kolmas osapool, kes käib auditeerimas ettevõtet iga kolme aasta tagant. Aga see on teie nagu ettevõtte töö, et see niimoodi toimuma. Jah, jah, jah, sest et me tahtsime enda liini ära sertifitseerida, too, ma ei tea, neli aastat tagasi või kolm aastat tagasi, see oligi see periood, kui see filmi tegemine lõppes. Aga tol hetkel ei olnud maailmas ühtegi sellist sertifitseerimissüsteemi, mis apsaidingut oleks sertifitseerinud ja eriti just nagu suurtootmises ja siis me jõudsimegi sellise hetke, nii et me saime aru, et me peame ise tegema ja siis koostöös Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna aruga alustasime seda protsessi. Ja nüüdseks on, Me oleme ära sertifitseerinud sele Bangladeshi ettevõte, siis meil on kaks tootjat Indias, mis on ära sertifitseeritud. Üks on Põhja-Indiast Lõuna-Indias, meie Lõuna-India partner, mandalad, selle ettevõtte nimi, nendega me nüüd alustame suurt sellist jätkusuutlikku projekti. Kuidas siis üks king ja selline keskmise suurusega tootja algusest lõpuni täiesti jätkusuutlikuks ja järgnevaks teha nad Orpherdi sertifitseeritud toodavad ainult orgaanilisest puuvillast. Et see saab olema üks niisugune ka paariaastane, huvitav projekt. Siin juba on üks Itaalia dokumentalist avaldanud soovi sellest dokumentaalfilmi teha. Filmi, kusjuures ta ei ole näinud, jagub filmima, mõtlesin midagi saatma talle jaagu filmi lingi, et ta läheks, mis me teinud oleme, mis on iseenesest ju väga tore. Et miks ka mitte. Aitäh, ja, ja no ma mõtlen, et ma olen ka enda saatega nagu natuke järje järjemees, et aga aga kas te pakute neile sellele India ettevõttele ja Bangladeshi ettevõttele ka enda disaini siis tööd vä? Me toodame oma kollektsiooni nende juures ja siis teeme nende kaubamärkidega, kes nende juures toodavad ka koostööd, et seal on nagu ka kaks sellist võimalust. Ja noh, kogu see kollektsioon, mis siin all poes on, seal on suurem osa on toodetud peksinkosesse peksimkol lihtsalt kongressi ettevõte on kõige suurem neist see, mis tuleb Indiast, on meil siis orgaanilisest, puuvillast, orgaanilisest ülejäägist refertrid sertifitseeritud pluss siis veel happeid sertifitseeritud, ehk siis kolmekordselt sertifitseeritud ülimalt eetiline toode. Mis on tõesti mingis mõttes ma arvan, et et nagu tipptekstiili valdkonnas enam eetilisemiseks tood olla, ühesõnaga. Ja võib-olla siis nii palju, et ei toodaks mitte seal, vaid siin. No vot, aga meil pole siis meil on meil Eestis kahjuks või Euroopas ei ole ju suurt tootmist ammu enam, et Eestis meil sangar, kes on üks suurimaid rõivatootjaid, sangar meil on sertifitseeritud sangari Tomi koostöös ka teeme sangari, teeme triiksärki, meeste, naiste triiksärk, mis on ka nende nende ülejääkidest tehtud. Aga noh, see ongi see põhjus ju, miks me seal tegutsema sellepärast et kogu rõivatööstus tekstiilitööstus on ammu ju Euroopast välja kolinud. Ega ta tagasi tule ka, et meil ei ole selleks ei ruumi ega, ega inimressurssi ja varsti pole enam tegelikult teadmisi ka. No see kõlab nagu päris ehmatavalt, et ruumi ja teadmisi ei ole. No aga kui üks teadusharu on nii pikalt väljaspool olnud ja ma arvan, et põhiprobleem on ka, aga inimesed ja noh, ega see selles mõttes, et tegemist on ju ikkagi sellise teises arvuga, mis ta vajab väga palju inimtööjõudu ja noh, kui sa võrdled palgavahet ma ei tea Kesk-Euroopas ja Bangladeshis, siis noh, see ei ole mitte mingisugune kümnekordne, vaid et see on ikkagi seal on väga suur vahe, onju ja, ega siis selles mõttes, et kui me tahame ta Euroopasse tagasi tuua, siis me peame arvestama sellega, et et meie tootlikkus on tunduvalt väiksem ja rõivad maksavad umbes 30 korda rohkem. Minu poolest kümmend, noh, ma arvan küll, umbes nii, jah, aga kui ma võrdlen noh, reaalselt lihtsalt ainult õmbluse hinda Eestis ja Bangladeshis, siis selle vahe on küll rohkem kui kümnekordne. No see on päris karm ja minu meelest see, see karmus tuli sealtsamast filmist moest väljas ka väga hästi nagu esile, et üks hästi huvitav hetk seal filmis oli see, et sa läksid sinna Bangladeshi firmasse ja nähes, et kuivõrd noh, odavat tööjõudu nad kasutavad keemiaid enda rõivaste tootmisel ja nii edasi ja siis, kui tehti ettepanek, et kasvav võiksid, et teha mõned kollektsioonid, siis olid nõus, et mulle see jubedalt meeldis, ma sain nagu aru, et, et see ongi jube õige tark käitumine. Mitte see, et ma hakkan seal mölisema, et vaadake, mis te teete, mis te teete, vaid et sa olid nõus koostööd tegema, et aga väga paljud inimesed on rääkinud, et kuidas siis niimoodi. Vaata, kas köögilaua taga ümber, nagu virisemine on maailma kõige mõttetum tegevus on ju, sellest ei muutu väljastatud mitte midagi, onju et ma olen ka selle faasi läbi teinud, et kõik on nõme ja, ja tehke teisiti. No aga kaugele sa sellega ei jõua, sa jõua sellega sellest kaugemale oma väikesest sõprade ringist ja naabrimees ka kuuleb, onju. Et noh, selles mõttes, et täiesti mõttetu tegevus. Et kui sul on mingisugune soov nagu midagi vähemalt proovida muuta, siis sa saad teha seda ainult seal, kus need asjad valesti olnud, mitte kuskil mujal ja et kui me võtame tekstiilitööstuse võtame ikkagi globaalselt, ma ei tea, kas suuruselt esimene või teine, kui vaatame inimeste arvu, mis seal töötab. Siin aeg-ajalt väidetakse, et on esimene, aeg-ajalt võideldakse, teine noh, tantsijad ja ütleme siis nii, et esikolmikus on ta igal juhul on ju. Kui ma sain aru, et mul on võimalus näha, kuidas see seestpoolt käib ja siis saada yldse aru, kas on midagi võimalik seal muuta siis oleksid puhta loll, kui ma seda ei prooviks teha, sest et mida ma siis disainerina muidu teha saab? Ma sain lihtsalt jätakisainimata jätta tegemata ja teha midagi muud, vali akadeemilist karjääri näiteks aga see on jälle täpselt samasugune targuta lõppkokkuvõttes teoreetiline targutamine. Et et ikkagi, kui sul see võimalus on, minul tekkis see võimalus proovida kõigepealt aru saada, kuidas tööstusharu siis seestpoolt välja näeb, siis seal sellist nagu jäätmekaardistustest analüüsi varemalt tehtud ei olnud ja, ja see on minu, minu huviala hästi pikalt olnud just nimelt jäätmete puhul ja keskkonnamõju pool noh siis loomulikult Masinaga sukeldusin ja proovisin aru saada ja kui sa saad aru, mis head seal on seda endale teadvustad ja ka siis natuke suuremale ringile teadvustad, siis on üldse võimalik hakata mingisuguseid muutuseid ju planeerima hakata tegema ettepanekuid, et ega see tegevus, mis meil seal ka praegu teeme või mis aga sinna natukene teinud, olemas on ikkagi imepisikene, aga ta ikkagi juba mingisugust mingisugustki mõju omab. Mingi on ikkagi mingi hulk, kui ettevõtjaid reaalselt, kes mõtlevad nende teemade peale, näevad selles võimalust ja tahavad muuta oma oma tootmist keskkonnasäästlikumaks, et ristmoodi see muutus ei tule. Aga ütle, kas seal filmis jällegi veel kord sellest filmist rohkem ei räägi ka, aga aga et, et kas seesama, kui see Bangladeshi ettevõtte juht siis ütles, et et noh, tulge ja tehke meile kollektsioon, vaatame edasi. Et kas see oli sulle ette teada või see kõik toimuski koha peal. See kõik toimus ka kohapeal, see ei olnud ette teada. Vaata, see oli see niisugune huvitav hetk, et olin just pool aastat tagasi olete kaitsnud oma doktorikraadi sellesama väärtustava taaskasutuse teemal ja ma olin seda siin Eestis rakendanud väikeettevõtetega ja jooksudega ummikusse mitmel põhjusel. Põhiline põhjus oli see, et ma sain aru, et selleks, et seda sama apsaidlikud tegelikult normaalselt rakendada, tuleks teha nagu ettevõtte sees, et muide, see protsess on nii pikk ja keeruline ja see toote hind tuleb nii kõrge, et noh, ta ei ole mitte ühegi nurga alt kuidagi konkurentsivõimeline. Mis mõttes ettevõtte sees? Noh, et seal, kus need jäätised tekivad, seal tuleb kõmmedalt selles mõttes ja ja, ja ma mäletan, et siis kui ma, sest ma toona oligi, ma olingi teinud sellise valikut, ma et ma lõpetasin oma õpingud, lõpetasin, ma kaitsesin töö ära ja ja ma ei olnud ju tegelikult poolteist aastat disainerina tegutsenud. Ma tegelikult olin just jõudnud sinnamaale, et ma just nimelt otsustasingi oma disainerikarjääri nii-öelda kõrvale panna. Ja kui ma ütlesin toona, ma mäletan väga hästi Kas seal olid mingid needsamad mingid eetilised küsimused ka sellega seoses? No põhiline küsimus oligi see, et, et ma ei tee seda enne, kui ma ei leia nagu võimalus teha seda nagu 100 protsenti eetiliselt, aga niimoodi, et inimene ka reaalselt saaks tarbida, sest et selle doktoritöö tegemise käigus kasvas nagu minust ikkagi disainer. Kui ma enne olin selline nagu kunstnik ja kostüümikunstnik väga tugevalt on ju siis noh, need on ikka kaks väga erinevat valdkonda. Ma ei ütle, et ma nüüd enam kostüümikunstnik ei oleks, kui vaja, siis ma olen ka seda, aga, aga erialaselt ikkagi selline nagu tehniline protsessikeskne disainmõtlemine ikkagi, ärkasin väga tugevalt ja kuna ma ikkagi ka leidsin ühel hetkel, et on valdkond, kus kompromisse ei saa endale lubada, et siis kui ma ei saa seda teha nii nagu noh, nagu minu arust siis õige ja eetiline on, ei tee ma seda üldse. Ja selles mõttes toona härrana veidi ettepanek hakata seal kaardistama seda jäätmehulka ja proovima sedasama apsaidlikud rakendada. Noh, oli mingis mõttes minu unistuste täitumine, et ma sain sellesama idee, mida ma olin siin Eestis väikestes ettevõtetes proovinud viia mass tasemele ja seda, see on asi, mida ei olnud varem kui maailmas tehtud ei olnud nagu lavastatud hetk, sugugi mitte, see tuli täpselt sellele Tihti on see, et lahkunud režissöör või keegi produtsent söödab ette ja siis kuidagi tegelane teeb, sest see tundus nagu niivõrd noh muidugi kuldaväärt nagu hetk või, või selline imeline. Ja noh, see, ma arvan, et see hetk päästis selle filmi lõppkokkuvõttes, et see niimoodi läks. Ja igas mõttes ja selle, selle hetke tulemus ongi see, mis me siin praegu näeme, on ju, et ega seda kõike ei oleks ilma selle vestlused või selle dokumentaalfilmid ilma sinna sattumiseta juhtunud. Et selles mõttes on nagu väga huvitav, miks sa mingeid asju teed ja kuidas mingid asjad juhtuvad nagu sündmuste ahel, vahest mingisugusest, nii juhuslikuna, tunduvast vestlusest või hetkest nagu veerema. Retos ütlema, milline su tööpäev täna välja nägema hakkab, et praegu olemegi sinu selles stuudios akna taga sajab vihma. Jube ilm on. Aga mida sina täna teed? Mina täna olen esimese poole päevast stuudios, põhiliselt istun arvutisse, teen tööd, natukene, vestlen oma kolleegidega ja siis kolmapäeviti ja mul päev Eesti kunstiakadeemias. Kuna ma töötan Eesti kunstiakadeemias ka poole kohaga, olen seal vanemteadur, siis meil on kella poole kolmest tudengitega praktika arutelu, me nimelt see aasta alustasime, siis kunstiakadeemias on selline labor nagu jätkusuutlikult, seenelabor alustas jätkusuutliku disainilabori. Ja me alustasime koostööd, et Eesti kaitsetööstuse Liiduga ja Tallinna ülikooliga selline suurepärane projekt, mille käigus me kaardistame siis ära kõikide kaitsetööstuse liitu kuuluvate organisatsioonide ülejäägi, kuhu kuuluvad siis kaitseliit, politsei ja piirivalveamet, erinevad tootjad ja siis hakkame otsima lahendusi, kuidas nüüd nende ülejäägid ja jäätmed siis läbi disaini tagasi elule. Tuua aga see puudutab siis mingi politsei või sõjaväevorme või. No kõike, mis neil üle jääb ja kui me räägime kaitseliidest, vabandust, kaitseväest, siis kaitse välja jääb üle mitte ainult vorme, vaid ka varustust, seal on seda kõike päris palju ja politsei ja piirivalve hakkab ka oma vorme see sügis välja vahetama, nii et seal tegi ka väga suur hulk ülejäänud kraami. Kuule, see kõlab ka võib-olla huvitav ja lahe projekt. Mul on väga hea meel, et see projekt projekti algatusest tegelikult tuli kaitsetööstuse liidu poolt. Organisatsiooniga meil siin on reaalselt hakanud mõtlema, et et kuidas oma tegevust ökonoomsemaks ja keskkonnasäästlikumaks muuta, sest siiani olnud praktika, kus ju nii-öelda saadetakse jäätmekäitlusesse ja noh, see on ka omamoodi üsna kallis ettevõtmine, millegist vabanemine, et mõistlik on ikkagi uuteks toodeteks pöörata, selle asemel, et uut materjali juurde toota kuskil maailma nurgas. Äkki saab isegi uued kollektsioonid neile nagu disainida sõjaväelastele politseile. Selleks oli väga tore, aga seal on nii, ma arvan, et seal on nagunii tugevad nõuded nendele rõivastele, kvaliteedi ja muud nõuded. Et no vaatame, ma ei tea, mingisugused aksessuaarid kindlasti mõeldavad, aga see ongi see töö, millega tegelema hakkame. Noh, ma arvan, et see on väga huvitav olema. Nagu kuuldu oleme jõudnud Eesti kunstiakadeemias ja nüüd räägib Reet Aus tudengitele, mis neid ees ootab, räägib kaardistamisest. Ehkki teadis poosi millal vahetada tagasi äkki ja kui me räägime Hoian teatud laiumistiaakiale, ma ei tea, 300 ühikut üle tükki lõikama või võtad selle jakiga täitsa teistsugune, tab sisendmaterjal. Kui me räägime organisatsioonidest, saadi ka politsei ja piirivalveamet igale Zahharova ärasused kõikjal kogu oma varustust või rõivastust välja vahetama. Mis tähendab seda, et üle kõik see mis praegu kasutusel on, siis tegelikult see tähendab seda võtab igast esemest ühe näidise, kirjutate koguse peale, öeldakse, et nii palju tehnilist infot terve aja hangetel osalevate inimene oskab öelda, et hoopis hiljem ja teiste meie helkur Austria disainiprotsessiga, siis teate esimene ettepanek materjalid laua peale hakata vaatama, mis meil olemas on. Kuidas need testimise mahud on ja siis me hakkame selle lahendusega töötavad. Et kuidas seal tavalised tööpäevad välja näevad, et kas nad on kõik nagu erinevad, mis ongi aga kindla rutiini ja päevakavaga. Kindel on see, et ma ärkan hommikul kell seitse, s viin lapsed kooli lasteaeda, tulen tööle, aga päevad suhteliselt erinevateks, tegelen mitme asjaga. Teine kindel asi, mis on see, et alati kella kuuest lõpeb tööpäev siiski oma lapselastega, võta kaks nagu sellist, aga ma arvan, tegelikult ongi, muidu võib-olla rohkem, kui loksu ei oleks. Siis ilmselt oleks üks pikk ja lõputu tööga jah, sest et kui töö on selline, mis pakub nagu huvi ja ja on, ütleme siis nii, et inspireeriv ja põnev, siis küll, paraku kahjuks on see kalduvused siis teedki kogu aeg neid asju, sest inimene ikka teeb neid asju, mis talle meeldib teha. Konkreetselt disainid, midagi mõõdukas tänu disainib muidugi täna ei Dünamole möll disainiprotsess on lõppenud, praegu on just näidiste tegemise periood külma õhtul joonistan natukene kavandeid teatri jaoks. Aga näidistööperiood, mis see tähendab lõigete tegemist, läbiõmblemist ja proovide tegemist nii-öelda siis tootearendust kui seal mingit riidu ja sealt siis kui palju sind inspireerib. Või see materjal jäägi enda tükk et kui seda abs sööti vaadata, mis ongi tükkidest kokku pandud, et siis mulle tundub, et et äkki olidki nagu sellised tükid ja need kuidagi sai niimoodi kokku või, või sul on endal mingisugune idee ja sisse nagu allutad need tükid selle järgi või noh? See noolesärk sai ka niimoodi tegelikult alguse, et kui me selle jäätmeanalüüsi seal lõpetasime, siis laias laastus on kolme tüüpi neid ülejääke, ühed on siis sellised nagu väikesed väljalõiketükid, mis jäävad, kui põhitooted välja lõigatakse, siis on selliseid umbes 30 sentimeetriseid juppe, mis on natukene suuremad, vis jäävad sealt ka kuskilt äärtest ja siis on juba noh, niuksed trulli lõpud, mis on, ma ei tea, võivad olla ka, kuni 50 meetrit on. Ja et siis toona sai nagu disainitud see särk selle mõttega, et et kõige väiksem tükk on niisugune ala 30 senti, onju. Kuna see nool on see lapp veidi logo on ju, siis see oli niisugune esimene sümbol. Kollektsioonis alguses olidki põhiliselt sellised erinevad sümbolid, ma ei tea, kas, kui palju sulle silma nüüd läheb, aga noh, seal oli see rahutuvi ankur ja nooliana olidki niuksed nagu siis. Sümbolit tegin väikesteks osadeks, kus siis sai need väiksemad jupid ka ära kasutada. Noh, loll küsimus, et kuidas, kuidas jääb nagu üle tõepoolest ka 50 meetrit jääb üle sellest oleks väga palju teha. Masstootmise siiski ikkagi üliväike nalja, et kui sul tellitakse seal mingisugune, ma ei tea, 45000 paari pükse ja tehakse väljalõikuskangas, jõuab rullide peal tehasesse, noh ütleme tuleb 200 rulli kangast yhesugust kangast ja tulid, tehakse nagunii-öelda, ladestus, ladestatakse selle väljalikus laua peale ja väljalikus laud näiteks on 25 meetrit pikk, paarsada 50 meetrit suures suures tootmise töötas siis kõik see, mis ühe rulli sees jääb nüüd vähemaks, kui see väljalõikuslaua pikkus on ülejääk, sellepärast et kunagi nagu ühte kihti ei panda kahe rulliga. Sellepärast, et laud on nii pikk Sellega ja siis on kõik on ju efektiivsuse tagamiseks, et vahest lõigatakse 200 kihti korraga välja. Noh, see kõik peab olema kiire, efektiivne, seal pead teatud sekunditega olema teatud arv tegevusi tehtud. Ja kõik 10 korda odavam on omada suurt ülejääki, kui hakata sellest 50-st ja 30-st 20-st meetrist siis käsitsi midagi välja hõikama. Selle toote hind läheks väga kalliks ja ja see inimene, kes ka võib-olla praegu meie saadet kuulame, tahaks osta neid toot Nitüksiselt poest, sest et maksaksid liiga palju liiga palju tema jaoks kogu seda tööstusharu ja neid valikuid suunab ometigi see meie tahame osta odavaid riideid ja me peame sellest aru saama, et see ei ole sellepärast, et tööstuses ei oleks teadmist, kuidas paremini teha. See ei ole see, kes on ideaalne teadmine, kuidas paremini teha, kuidas tahab kvaliteetseid rõivaid. See, et rõivad on halva kvaliteediga, see, et seal on nii palju ülejääke see. Me kasutame odavaid kemikaale, odavaid värve, mis rikuvad meie tervist, sellel ainult üks põhjus. Ja see põhjus on see, et see heaoluühiskonna inimene tahab osta 19 90-ga teksapükse. Ja siin ei ole mitte kuhugi mujale vaadata peeglisse. Kas see on see, see jutt, et vanasti oli muru rohelisem, seent, et teksapüksid kestsid kauem? Kiirmoodi ei olnud vanasti ka selles mõttes kiirmood, ega ta nüüd enam ei ole nii uus nähe, aga ta on mingisugune 20 25 aastat tegelikult ju nagu jõudu kogunud ja kiirmood on see või see, selline nagu majandusmudel on, on see, mis mis seal selle olukorra tekitanud, onju, et aga noh, toimetab kahelt poolt vaadata, et üks on see, et suurkorporatsioonid on leidnud mingisuguse nutika nutika lahenduse, kuidas hästi odavad meile siis nagu lahedaid rõivaid toota, aga teisest küljest me oleme selle ju suure hurraaga vastu võtnud, meie ju hääletame läbi ostu, aga selles mõttes, et kui ei ostaks neid tooteid, siis tehtaks teistmoodi, siis tehtaks kvaliteetseid rõivaid. Kui me me lahendaks kohe umbes pooled probleemid selles tööstusharus ära, kui me tahaks osta kalleid ja kvaliteetseid rõivaid. Me saaksime kohe toote poole vähem, keskkonnamõju oleks poole väiksem ja kui me toodaksime poole vähem, tahaksime rõivat, kestaksid 10 aastat, mitte üks hooaeg, mis tähendab seda, et nüüd õmmeldakse kvaliteetsed, õmmeldakse kvaliteetsetest tehastes ja nendele töötajatele maksaks ka maksta normaalsemat inglasest maksaksime selle toote eest rohkem. Et et see niukene nagu selle nagu kohale jõudmine siiani lääne ühiskonda, ma ei tea, ma ei saa aru, kuidas see nii kaua aega võtab, et see on nagu minu arust see on nagu selline, nagu. Ja inimesed ei taha seda endale kohale. Lasteaias on väga mugav ennast 19 euroseid teksaseid. No aga samas ise ei taha neid teha ja, ja kui me hakkame ise midagi õmblema, näiteks kui palju me üldse tänaval õmmelda oskavad, me saame aru, et me teeme neid teksapükse võib-olla kaks nädalat, onju ja siis mulle tundub, et pahane püksid peaksid maksma 10000 eurot, sest et ma olen siin kogu maja sisse pannud või noh, selles mõttes, et nagu see see inimese nägemine mine või, või selle keskkonnanägemine nende toodete taga on kuidagi nii olematu, seni natuke kummastav, mõtlen kas on infopuudus. Ühest küljest sa ütled, et see mugavus kindlasti see mugavus ka, aga aga teisest, teisest küljest on see lihtsalt ka harimatus ja laiskus, et me ei taha tegelikult vaadatagi kaugemale kui ainult see väikene oma mugavustsoon, kus me istume. Tegelikult võiks ju natuke laiemalt vaadata, et igal esemel, mis meie ellu tuleb, on ju ometigi ajalugu ja tal on ka tulevik, et kui meil nüüd enam ei kasuta, et mis siis saab, et, et ma ei tea, kui palju inimene siis selle peale mõtlema, et kui ta ostab selle 19 90 maksma teksapüksi, kus on elastani sisaldus 30 protsenti ja veel midagi puuvillasisaldus on võib-olla seal tänapäeval juba üsna väikene, et mis sellest tootest siis saavad, kas teda on võimalik ümber töödelda, vastus on, et ei ole, kuhu ta siis lähevad, kui ma viskan ta lihtsalt olmeprügisse, siis ta jõuab prügilasse või põletisse, aga mida see põletamine tähendab, palju selt energiat välja tuleb, sealt tuleb kordades kordades vähem energiat välja kui see, mis sinna tootesse pandud on, et see kõik on tasakaalus nii väljas. Et noh, siin on neid nagu küsimusi, hästi palju kohti, kus teha nagu teadlikumaid otsuseid on samamoodi nagu hästi palju igal etapil, et me saaksime lihtsalt nii palju arvukamalt oma elu elada ja läbi selle muuta keskkonna ja inimesed enda ümber õnnelikumaks. Kõik, ainult ainult teadlikkuse küsimus. Aga. No tegelikult mulle meeldiks küll, minu jaoks on üks kõige tüütumaid Asjon teksapükste ostmine. Sa pead minema poodi, aja need enda püksid ära jalast, siis sa pead proovima ja tihti nad ei sobi sulle ja nii edasi. Ja siis ma olen mõelnud, et tegelikult ma tahaks osta nagu ühe paari pükse või kaks paari pükse. Aga et, et ma ei peaks nagu tõesti 10 aastat võiks nad kesta. Et aga mis sa nagu soovitad mulle? Mina mõistan su muret väga hästi, sest minule ka ei meeldi käia üldsegi mitte nii väga poes asju ostmas endale. Väga tore, sest ma mõtlesin, et äkki disaineritele, noh, ma saan aru, et sulle ei meeldi see nagu kiirmood ja selline asi, aga põhimõtteliselt riiete proovimine või vaatamine või noh, et selline meeldib, et inimestel on, mõnedele meeldib. Ja ma arvan, et väga paljudele meeldib aga valesid seda oma elus nii palju teinud, et ma teen seda ainult siis, kui mul see töö pärast vaja teha, vaata isikliku isikliku sellise nagu vajaduse rahuldamiseks teema, seda võimalikult arv, aga mina lihtsalt lahendasin selle probleemi väga, lihtsalt. Disainisin kollektsiooni selliseid kaks paari selliseid teksapükse, mis istuvad ideaalselt ja mul on väga lihtne ma lihtsalt midagi pea proovima. Ma kannan, kannan, kannan, kannan oma, ma ei tea, kolm aastat ära neid pükse värv hakkab ära kuluma. Ma jahu siis ma lihtsalt võtan riiulist uued ja tegelikult, ega see taktika ongi kõige õigemad ja see oli selles mõttes nagu tuleb leida üks teksabränd, mille puhul sa tead, et see, kellel on alati nagu läbi hooaja, mingisuguseid kindlaid, üks nagunii nagunii vaid 501 on ja seal ma ei tea, kui palju, mitukümmend aastat see mudel nagu üks ja sama see on küll ja küll neid inimesi meeldinud, selliseid kliente, kes kes on tulevat, Nad täpselt teavad, mis neile üksilmise seelik istub neile, meil on seesama mudel juba kolmas, neljas aasta seal just sellel samal põhjusel. Et need inimesed, kes on leidnud endale sobiva toote, nad ei pea iga kord seda kogu proovimisprotseduuri alustama, eriti ma olen tähele pannud, et meesterahvad, sellised neljade, meeste, meeste tekst, samasugune, mille vaest meest tuleb uksest sisse, ta läheb, võtab oma püksi ja läheb välja tagasi. Mõni on veel selline, tuleb, vahetab ära, jätab vanad püksid siia, läheb uutele uksest välja. Aga mis meie teeme vanadega sellise asja, et me oleme alustanud koostööd sellise ettevõttega Saksa ettevõtteni vaid kollekt, kes kogub kokku kasutatud rõivad. Nemad viivad, suunavad need siis ümbertöötlusesse, kus puuviljapõhised kiud lähevad ümbertöötlusesse, tehakse lõngaks ja meil on nüüd tulemas sellest sügisest ka esimene selline nagu riis, saagitaate liin, ehk siis meie nagu saadame siis ettevõttesse, kes koguge sorteerib ja kes saadab sinna lõngatootjale ja meesilt lõnga tootjalt ostame selle lõnga ja teeme sellest. Pusad. Kuule, sa pakkusid mulle kohvitass, kohv on ka õiglase kaubanduse. Ma ei oska aastates Ma joon kohvi teiste käest küsima, kust nad seda kuhjastavad vaadata, mis kohvisele. Rütoosunikopi hiiena Kuipulaatonen pree n. Märki küll ei ole. Aga selle, see näeb seal, palun väga, on küll, see on väga orgaaniline. Mina küll seda väga hoolega jälginud, kõik on since ja meil meil orgaaniline. Et saada viimaks ometi õiglase kaubanduse kohvi oleme jõudnud kohvikusse. Aga kas sööb, et nii-öelda selline säästlik ja loodussõbralik tootmine, mida sina praegu teed et kas see saaks kunagi nagunii-öelda mainstream-is, kas see on nagu võimalik? Ei ole võimatu? Ma arvan, et see on reaalselt päriselt tulevik, sellepärast et mitte sellepärast et tänavu on lahe asi, mida teha vaid ennekõike need muudatused tulevad. Tänu sellele muutused meie keskkonnaga toimunud on vaba selle tööstuse laienemise ajajärgul toimunud on ja, ja seoses kliimamuutustega, et noh, ma ei tea, alustame kas või sellest, et magevee kättesaadavus on väga suures osas planeedil vähenenud. Puuvilja oma kasvuks vajab just nimelt sedasama magevett ja puuviljakasvatus samal ajal on kõige suurem mageveetarbija. Mida kallimaks läheb magevesi, seda vähem on võimalik puuvilja kasvatada, seda kõrgemaks kasvab puuvilja hinda rohkem. Me peame leidma nagu lahendusi puuvillale, mis on praegu kõige enim kasutatud kiud kogu tööstuses. Siin lihtsalt tuleb hakata rakendama jätkusuutlike jätkusuutlik lahendusi intril teemadel, nii palju millega spetsiifiliselt tegeleda. Kui me räägime konkreetselt keskkonnamõjust või me räägime põhjavees, mida see tööstuslikuks siis ühel hetkel lihtsalt inimeste suremust tänu selle tänu keskkonna Mõjutustele kasvab nii suureks, et peame tegema neid muudatusi seal tööstuse sees, et ma arvan, et nagu kas on üldse üks huvitav asi, et me siin räägime jätkusuutlikust ei saa nagu jätkusuutlikkus tootmisest või tegelikult me peaksime rääkima sellest, et see on normaalsus ja see, kuidas me praegu teeme asju, on ebanormaalsus. Et huvitaval kombel on see nagu teistpidi läinud. Et me räägime mingisugusest ökomoest. Mingi trendi asi ei ole, see on nagu tegelikult kaine talupojamõistus ütleb, et see on täpselt see, kuidas asju tuleks teha. Iga inimene, kes korraks süveneb ja mõtleb, saab aru, et seal tegelikult seal normaalsus seal see viis, kuidas me peaksime asju tegema, Peaksime tegema asju niimoodi, et me ei tee liiga teistele inimestele olenditele ja keskkonnale, miks ma peaks, kas tundub, täitsa nõme, tundub täitsa rumal, et miks me rikume sedasama kohta, kus me elame, miks meil on ja miks me säilitame omaenda kaevu ja miks me siduma oma tagaaeda ja noh, sõna otseses mõttes. Et ma arvan, et ühel hetkel normaalsus võidab, muud varianti polegi. Täna olin ma Reet Ausi töövari saata, mida te kuulsite, mängisid kokku Maristomba ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.