Keeleuuendaja Johannes Aaviku seltsi 20 viiendat aastapäeva tähistati keele konverentsiga ja üks teema oli eesti õiguskeel ja keelesaates räägime ka Eesti õiguskeeles sellest, kuidas ja kelle abil on saanud võimalikuks meil praegu, 21. sajandil kirjutada kaasaegseid seadusi eesti keeles, saada õigusharidust eesti keeles kohtukulli ees ajada asju eesti keeles. Saade on siis õiguskeele, loojatest ja uuendajatest alates on õigusteadlane, Tallinna Ülikooli dotsent Peeter Järvelaid. Tere. Tere. Kas vastab tõele? Põhimõtteliselt on ju nii, et me saame kaasajal seadusi, moodsaid kaasaegseid seadusi kirjutada eesti keeles saame õigusharidust eesti keeles anda ja võtta. Saame küll, aga samas need vaidlused praegu Eesti ühiskonnas näitavad siiski, et, et selle inglise keele survel kõlab jälle kuidagi nagu ausalt öeldes mulle naljakalt, sellepärast et eks me elasime 50 aastat niimoodi, et kogu aeg oli nagu vene keele surve ja siis me igasugustest pingutustega püüdsime seda, et ikka eestikeelne õpe ja eestikeelne eestikeelne õiguskeel jääks alles ja nii edasi. Ja nüüd me oleme nagu uues olukorras, me oleme täiesti vabad ja noh, aga tuleb tunnistada, see uus surve on päris suur. Ja ta ei ole mitte ainult juristidel, on selle probleem, ongi sellesse moodne teadus areneb niivõrd kiiresti ja noh, nii nagu tuleb tunnistada, et see diskussioon on nüüd ladina keele asemel paljudel erialadel läinud inglise keelseks juures ei saa öelda, et ta on ainult inglisekeelne maailmas tsensuuri, suuri keeli Suur-Jõerahvaid, kes seda juhivad, noh, On olemas prantsuskeelne diskussioon, olemas loomulikult saksakeelne diskussioon, loomulikult hispaaniakeelne diskussioon ja nii edasi kuni hiinakeelsena. Aga ütleme niimoodi, surve on olemas, sõrmen olemas ja surve on nüüd ka Euroopa Liidust. Või õigemini ka Eesti ühiskonnas on toimunud suur muutus. No ma ise võin öelda niimoodi, et kui 90.-te aastate alguses komplekteerisid, et Eesti vabariigi justiitsministeerium noorte ametnikega, siis üks selline tingimus tööle saamisel oli saksa keele oskus. Aga see ei tähendanud, et need noored inimesed saksa keelt oskasid, nad oskasid inglise keelt ja soome keelt ja vene keelt ja nii edasi. Aga millegipärast nüüd viimase kümnendi jooksul on, on need selle no kuidas nüüd juba imelikult kõlab, aga juba eelmise põlvkonna Need noored juristid on saanud juba väga kõrgetele positsioonidele, on lahkunud, justiitsministeeriumist uued asemele tulnud ja need paraku oskavad ainult inglise keelt või sageli ainult inglise keelt. Ja nüüd selle tulemusena, kui ühel perioodil näiteks uuritiga saksa keelt ja saksakeelset kirjandust ja nii edasi siis nüüd, kui me vaatame Euroopa Liidu dokumente, direktiive, tõlked on olemas kõikidesse keeltesse, aga meie justiitsministeerium sageli või ametnik kasutab, ega keegi töö ette võtab ingliskeelse ja tõlgib sealt eesti keelde või nii-öelda kohandab eesti keelde. Aga vana tõde, inglise keele saksa keel on küll nagu ühes rühmas, aga terminoloogia on teistsugune. Nii, ja nüüd ongi niimoodi, et mida teha Saksa Saksa nii-öelda sugemeid ega Eesti seadusega, kui talle ingliskeelne eestikeelne terminoloogia peale panna? No me oleme täna olukorras, kus järsku natuke targemad inimesed, kes oskavad rohkem keele, avastavad, et meil on tekkinud kaks mõistet tegelikult üks ja sama, ainult et noor inimene on tõlkinud inglise keeles, arvanud, et meil sellist mõistet ei ole hakanud arendama. Aga saamata aru, et saksa keeles on olemas. No ma toon ühe näite malati tudengitele, räägin seda, et miks on vaja keeli osata. Ka vene keeles on väga palju saksakeelseid sõnu ja ma kunagi Pihkva raud ja ma seisin ja naersin noh, vaene see müüa, kus tema pidi saksa keelt teadma, tema kirjutas, et puter, protsmaslam, võileib või ka noh, kuna vene keeles on lihtsalt võileib saksa keelest üle võetud. Aga tema ju ei teadnud, et seeder on saksakeelne sõna võileib, siis tema kirjutas, juurdevaene aeg oli, olid võileivad, võileivad või ka võileivad ilma võitavad, odavamad nõuad ja, ja õigusterminoloogia on samamoodi, et me mõiste on ikkagi väga oluline. Ei saa olla niimoodi, noh, et me räägime üht, ühest ja samast asjast kolme, nelja, me peame teadma, on meil võib-olla viis sõna, aga me täpselt teadma. Selge sõnum on tähtis igal pool, aga õigusteaduses. Ehk õiguse õigusteaduses tohutult sellepärast et kui me vaatame siin noh, esiteks esiteks jumal tänatud, meil nagu surmanuhtlust ei ole, see tähendab, et ei saa öelda nüüd et mingi sõna nii või teisiti siis mõistmine võib tähendada väga fataalseid tagajärgi, et inimene mõistaks surma. Aga inimene saab, võib väga ränga karistuse saada, see on punktid. Teine, kui me vaatame ühiskonnas on, no palun, meil on siin suur diskussioon on ja kust algab pornograafia, kus algab kirjandus ja nii edasi, kõik käib ümber, sõna on ju niimoodi, kas see on mõistetav nii või teisiti. Nii et ega, ega see ei ole sugugi, see ei ole nali, on ju nii, et juura. Ja teine asi on see, et juura, juuraterminoloogia on ajalik ajalooliselt olnud ka poliitika sõnavara. Vot vot selle selles keeles jaa. Täna ongi selles mõttes tulemused juristide protsent või, või nii-öelda juriidiliselt haritud inimeste protsent Parlamendis määrab ka diskussiooni. Noh, mitte ma ei taha öelda, et juristid ei oska inetult rääkida ja, ja noh, nii-öelda ennast väljendada oskavad küll. Aga noh, sageli siis, kui inimene ei saa kama korraliku diskussiooniga, ta laskub isiklikku solvamist peale, noh mida me väga pahaks paneme meie poliitikutele ja, ja vot siin ongi see, et riigi ega me asjata ei nimeta, riigikeeleks on võib-olla. Me alati peakski rääkima niimoodi, noh muidugi me armastame eesti keelt ja me kellele emakeelse on ja noh, sellepärast et see kõlab meie kõrvades me kõige kiiremini mõtlema selles. Aga riigil on riigikeel ja see riik, mis nüüd tähistab suurelt oma sadat aastat siin on kirjutatud, on põhiseadusesse selle loomisele öeldi, et nüüd on selle riigi keel riigikeel ja see ongi kokkulepp, et me kasutame seda keelt. Loomulikult on, on tohutu eelis nendel, kes on hällist peale seda keelt kuulnud, et lihtsalt seal tulles Aavikuid Aavikuid ütleb, et noh, Aavikum vist võib-olla kõige emotsionaalsemad kirjeldanud, kui oluline on emakeel on nagu sellepärast, et noh, sisuliselt ta ikka saab sama mõte. Et lihtsalt see on meie kõige tugevam instrument, need, kes on hällis Põnevusega ootan, kui me jõuame selleni, et missuguseid õigusalaseid sõnu Johannes Aavik on välja mõelnud, aga ma arvan, et me peame kõigepealt alustamegi sellest, mis õigused. Keel üldse on nojah, vot õigus, kellest tuleb alati tõesti vahet teha, sellepärast et kõigepealt on see, et noh, kui me hakkame üldse vaidlema või hakkame nagu noh, arutama, siis tõesti tuleb öelda niimoodi, et esiteks iidsetest aegadest peale on ju need inimesed, keda meie siis nii-öelda tagantjärgi nimetama siis meie esiisadeks nad nimetasid teatud asju, mis neil elus vaja on, seetõttu loomulikult olid teatud sõnad, mida meie täna kvalifitseerime õigussõnadena. Nii, ja nüüd see on üks asi nii-öelda noh, tavakõnes on, kuidas tavakõnes inimene kasutab teatud sõnu kõnes neid sõnu ei ole palju tavakõnes, nad ei ole nii täpsed. Aga see on nii-öelda rahva rahvakõnes, on üks, üks osa, teine osa algab siis, kui see suuline kõne tuleb kirja panna hakkab kirja panema. Nii, ja vot vot sellel sellel perioodil algab teistest keeltest nii-öelda eeskujude võtmine, sellepärast meie alal on erinevad keeled olnud nii-öelda ametikeelena kasutuses ja nüüd oli vaja tõlkida siis maarahvakeelde või siis põlisrahva keelt ja nii edasi. Nii edasi, trükiväljaanded. Nii et paralleelselt siis nii-öelda ametlikud väljaanded ja siin on päris vara. Tähendab On olemas asju, kus võim peab kasutama inimese emakeelt, üks väga huvitav, see valdkond on vanne. Margus Laidre ja Ilmar Ahrens ja mitmed Eesti Eesti nii-öelda ajaloolased on, on kirjutanud näiteks Rootsi sõjaväes, kus oli, et eestlased, soomlased, kõik olid suure Rootsi sõjaväes, siis Eesti päritoluga sõjaväkke astuv sõdur pidi andma vandemaja keeles, sellepärast et pärast ei oleks küsimust, et ta ei saanud aru või, ja nii edasi. Ma võin tuua näite, miks minu õpilane kümmekond aastat tagasi või natuke rohkem õppis siis Cambridge'i ja Oxfordi ülikoolis ja seal on tänase raamatukoguvanne tähendab et selleks, et sa saaksid vabalt võtme väga suured õigused nende kuulsate ülikoolide raamatukogusse pead andma vande ja vannetele pandaemakeeles ja seetõttu tema tuli sinna kantseleisse, otsiti ja keegi väliseestlane oli tõlkinud, ta ütles, et võib-olla natuke konarlik ikka oli ja tema luges raamatukogu töötajale ette vande ja kirjutas alla oma emakeeles, see tähendab, seal on põhjus see, et kui sa midagi rikud, siis sul võetakse võti ära. Ja sisuliselt sa ei saa ülikoolis õppida, nii et, et vanne peab olema, et ei ole kahtlus seal oli noh ühesõnaga rootsi ajast tuleb välja. Ja nüüd siis ka Vene keisrid samamoodi Vene keisrit samamoodi tahtsid nii-öelda olulisemad aktid ja noh, eriti nagu me oleme nagu uurinud või rääkinud nii-öelda talurahvast puudutavad Talurahva regulatsioonid avaldati ka eesti keeles ja nüüd on üks väga huvitav seik, see vajab veel eraldi noh, eraldi nii-öelda süvasüvauurimist, aga ma võin öelda niimoodi, et me meie lauluisa Kreutzwald teenis raha nende talurahvaregulatsioonide tõlkimisel. Jakob Hurt näiteks, on ju, Jakob Hurt on pikalt tanud, Jakob Hurt ütles nii, et see oli nii hea äri minu jaoks. Ma sain ühe seaduse tõlkimisest aasta noh, ühesõnaga katsin oma aasta õpingute kulud. Nii, aga siin ongi, et meil alguses tulevad luterlased, tõlgivad neid seadusi ja ühel hetkel vot kui me räägime nahke, nimetame seda venestamiseks riigi tsentraliseerimise vot siis tulevad õigeusklikud, on ju nii ja siis tuleb väga huvitavalt, kõigepealt on luterlased siis luterlaste käest võetakse see nii-öelda ära, öeldakse, et parem on, kui tõlgib õigeusklik on, ju siis tulevad õigeusu eestlastest pid tulevad sinna vahel aga papp ei noh, targa inimesena ikkagi ei võta enda peale, võtab juristi juurde. Ja siis kolmas faas on, kui ta läheb ainult juristidele, papid lähevad nagu ära, nii et alguses meil on, võiks öelda valgustajad või meie lauluisa isegi seal, ütleme alguses siis on nii-öelda õigeusu ka meiega kultuuris oluliselt õigeusklikud ja õigeusklikud juristid. Nii, ja vot siis läheb juba nii, et nii et see on kõik siis nii-öelda enne seitsmeteistkümnendat aastat. Ja nüüd tuleb paralleelselt, mida ma tahaks öelda, on ajakirjad. See tähendab loomulikult kõigepealt juba meie esimene nii-öelda pärisorjuseaegne ajaleht, no me võime sealt ka mingit juriidilist mõistet välja otsida ja nii edasi, aga muidu on 1000 909009 üheksa loetakse siis Mihkel Pung kuulus, ütleme, juristi ja, ja kuulus meie poliitik Konstantin Pätsi õemees tema siis Peterburis elades ja töötades temale kuulub au olla siis esimese eestikeelse juriidi juriidilise ajakirja noh, ütleme nii, vot sellise ajalehe vahel ilmuva ajakirja seadus ja kohus toimetab. Millal Peterburi mängudele ja Peterburi, noh ei saa, ei saa üle ümber, noh väga lihtsalt on ju raha liikus seal eestlasi oli palju, riigipealinn oli seal ja see tõttu noh, ütleme niimoodi, kui ikkagi kõrgemalt mingeid asju alustades kaebekirjadest ja lõpetades kõrgemas kohtus käimisega siis noh, ütleme seal oli see aktuaalsel ja edasi loomulikult Peterburist pung tuleb ise Tallinnasse, aga kandub see Tallinnasse. Ja Tallinnas on nüüd noh, kui üks oli siis seadus ja kohus sinu veel erinevaid nimesid, aga vast ärme täna kõike neid niimoodi läbi võtta, aga ütleme, märgilise tähendusega nüüd Jüri Vilmsi tegevus Tallinnas pärast 1009 üheteistkümnendat aastat. 1912 13 Vils on siis võiks öelda, võtab enda peale ajakirja nüüd õigus ja kohus väljaandmise, mis on jällegi Eesti Päevalehe ja teatud ajalehtede vahel, saab tellija, saab lisaks maksab ära jätta, saab koos ajalehega koos. Mina ütleks niimoodi, et Jüri Vilms-il on ka see õnneks Ilmamaa sarjas noh, raamat ilmunud ja niimoodi, aga kui vaadata neid Vilmsi õigus ja kohus siis selle, need ajakirju siis tema on suur eestikeelse nii-öelda õigusterminoloogia ja eestikeelse juura. Väike nüanss, et ta lõpetab 1911 Tartu Ülikooli Tammsaare kursusekaaslane. Noh mitte see tamm sara nüüd vintsi mõjutas või vastupidi, aga aga noh, ütleme nad on, nad on ühe pingi tagant tulnud ja, ja selle õhu sees kasvamise uuenenud jah, absoluutselt ja ja noh, mis on veel oluline, Vils on Tallinnas noh, äärmiselt selline aktiivne aktiivne mees alguses peale. Ta tuleb Tallinnasse loomulikult, ega keegi midagi ei oota, ega ei paku talle. Ja loomulikult Jaan Poskast ei saa ta kliente üle lüüa või noh, ei lähe ka seda teed on ju siis ta otsib oma teed, on ju tema teeb sulle Üürnike ühenduse, hakkab selle etteotsa, hakkab neid seal esindama ja üks tegevus oli nii-öelda ajakirja väljaandmine. Ja teine asi oli see, et noh, kes Tallinnas nagu käinud on, Jüri Vilms oli selles mõttes õnnelik mees mõnes mõttes, et ta muretses endale korteri kohe ringkonnakohtu vastu, nii-öelda noh, draamateatri vastas kõige kallim, kõige moodsam äi Sangaste mõisavalitsejana aitas tal üüri maksta, ega ta rikas mees kunagi ei olnud, aga ta ei hakka, muidu, tahab positsioneerida ennast sinna võttis kõik sõbrada, mis sellepärast, et noh, ma ütlen, et vintsi puhul me võiksime terve rida mälestusi vaadata, kuidas ka teised olid natuke noh, kuidas öelda, kadedad, natuke mossis, mõnikord ütlesid, et vints on natuke ka selline nahaalne. Et kui tal mõistus otsa saab, siis tuleb kõrval seal Strandmani juurde, küsib, aga mitte kunagi märgi ära, et, et see on nagu kolleegi käest saadud see teadmine. Aga noh, see sõnum oli nagu kirja pandud. Ta on meil tänase päevani võimalik nagu üle lugeda. Ja mis oli Filmsi sõnum, sõnum oli ikkagi see, et noh, tema võitles on ju õigusteaduse eest ja, ja noh, selles mõttes, see on nagu loogiline. Vils salatiga rõhutas, et vaadake, teised teadused on kaugelt ette läinud, on ju, nemad on rohkem teinud, et juura on maha jäänud, meie peame nüüd pingutama ja vot see ajakiri on ka see. Aga, mis oli oluline, oli see. Vilms oli selles mõttes nagu postipapa vimpsoli oma võiks öelda oma ajastu, õigus, popp, postipapa, tema pöörduski oma lugeja poole, onju kui sul on mure, on ju kirjutatud, Nad on mulle, ma kirjutan sellest, on ju, mina olen sama samast soost ja ma räägin eesti keelt ja me peame hakkama saama ja me peame õppima seda ja nii et ja pakkus uusi termineid ja nii edasi, nii et kogu aeg nagu tema kohta võib küll öelda, nagu põles, on ju niimoodi, kutsus kogu aeg üles ja mitte niisama. Tema ajakiri siis oli laiale lugejale Ja ja ütle ja vot see on pikk jutt, et, et tahaks öelda seda, et vat viltsi nii-öelda ajakiri pani sellele mina ütleks niimoodi, et rahvarahvaliku õiguskeele arengule väga laiadele massidele, nii et sest alati, kui me vaatame allakirjutajaid, vaatame seal igas vallas on, vaatame näiteks meie tuntud poliitikute elulugusid, siis tuleb välja, et isa oli kirjutaja või, või näiteks ta ei olnud mitte kirjuta. Aga ta oli selline tark mees kuskil külas, kelle juures kõik käisid nõu küsimas, kui oli mõistikuga tüli või oli seal naabrimehega tüli, tema kirjutas kirju nagu haridust ei olnud, aga uuris vot sellise selliseid mehi oli hästi palju. Ja kui võiks öelda niimoodi, et kui Hurt kogus kirikuõpetajaid ja kogu seda vanavara on ju siis võiks öelda niimoodi, et Jüri Vilmsi oli enne Eesti riigi sündi või sündiva Eesti riigi ajal oli oma võrgustik. Vot just sellised need mehed, kes ilmselt kõik lugesid läbi, on ju nii-öelda kes olid tõesti nii-öelda vimpsiga kirjavahetuses ja, ja selles mõttes öelda, kui me hakkame rääkima, noh, et näiteks kas päts või Viils või kes need esimese või teemant seal esimese põlve eesti poliitik noortest juristidest suuremat olid siis vot Williamsil oli eriline oskus rahva sekka minna. Nii, aga see terminoloogia ei ole see tippterminoloogia ja sellepärast ta tema tahtis rääkida selle nupuka talumehega või linnakodanikuga, kes noh, nii, aga ta ei teinud seda ajakirja 100 Eesti juristi jaoks, keda, kes tol ajal 1913 arvatakse 100 125 juristi oli eesti rahval üldse olemas. Sellist mõtet ei olnud viltsile, ta lihtsalt kutsus oma haritud kolleege kaasarääk aga ta rääkis ikkagi eesti rahvaga. Aga nüüd siis ka, kui tulla nüüd korraks Aaviku juurde tulla selle Aaviku seltsi 25. sünnipäeva juurde siis vot selle seltsiga 25. aastapäeval meenutati muidugi hästi palju Aavikut. Aga jutt oli selles, et üks keel on Kristian Jaak Petersoni mõistes. Et kui teiste nii öelda suurte rahvaste keelte hulgas olla, siis tähendab, peab olema kõrgkultuur. See tähendab, peab olema mitte see, kuidas me lihtsalt räägime, umbes et me saame aru, millest vaid, et me suudame kõige keerukam kamaid, õigus filosoofilise õigusteoreetilisi seisukohti panna kirja samaväärselt nagu šveik spiri keeles, seal panevad inglased või inglisekeelsed või prantslased või sakslased. Et kõiki neid peene nüansse kirjeldada nii, ja see on see, et see saab tulla siis, kui on esiteks küllaldane arv juriste ühel rahval. Aga veelgi olulisem on see, et mis keeles 1913 meil olid ju vene keelt, noh, vana põlvkond veel oli näiteks mida sageli nagu unustatakse. Jaan Poska ei olnud vene keeles juurat õppinud, aga ta tegutses venekeelse juure ajal seal, huvitav, ta lõpetas täpselt sellel hetkel kui vahetuskeel, nii et temal sai veel saksa keeles. Nii et 1000 917918 20 olid, olid olemas juristid, kes nad oskasid, kuidas keegi on, Poska oskas väga hästi vene keelt, aga saksa keelt õppinud ja teine seltskond oli, kus oli juba Vils, kes olid vene keeles vennad. Nii, ja vot nüüd ole sa lahke, kui sa pole ühtegi päeva õppinud seda kõrget juurat siis proovi proovi niimoodi. Ja, ja siin ongi materjalid. Kui esimesel detsembril 1919 või noh, nüüd siis kahe aasta pärast hakkame tähistama rahvusülikooli sünnipäeva, siis juurateaduskond ei sündinud esimesel detsembril, ta sündis niimoodi, et üks dekaan oli ainult olemas, oli Nikolai Mike ja vot Nikolai maim on üks suurepärane näide sellest. Vot sellest põlvkonnast Nikolai Main 1894 sündinud ema poolt hoopis sakslane, nii-öelda need ja tema on väga toredasti, tõesti, Nikolai maim on seni ainuke eesti juristid, kes on pannud kirja ka oma vaimse arengu eluloo mitte lihttalun, lihtsalt elulugu, kirja pandud, aga imeline elulugu, kus ta räägib, kuidas tema areng toimus, et siis paralleelselt ja ta elas pika elu, sõitsin kuus Ameerika sellest surinat oli vanadekodus lõpuks. Ja siis, kui talle abikaasa suri, siis ta jäi väga üksikuks ja siis ta pühendus vot selliste asjade kirjapanemisele. Ja vot neid asju lugedes on tõesti noh, ja seal on ka keeleküsimus ja siis ta kogu aeg kurdab, ütleb, et et ega väga raske oli, et mind määrati esimeseks dekaadiks. Ta oli asutava kogu liige, siis tuli siis ta oli siin välisministeeriumist siseministeeriumisse oli ju nagu meie mõistes kantsler ja siis tapeti just selles või leidis, et tema koht on ikka ülikoolist tuli ülikooli siis hakkas seda nii-öelda eestikeelset ülikooli tohutu raskusega rajama ja ta ütleb niimoodi, aga mul endal oli tohutult raske ja ta ütles, et ma rääkisin emaga saksa keelt. Ja nii palju kui isaga nii ajasin, siis rääkisin eesti keelt, aga kooli pandi mind vene kooli, et, et seetõttu te võite mind nimetada professoriks. Aga minu eesti keel on suuresti see, mida ma tartust tänaval lastega mängisin. Et see, need eri keeled on ju nii, aga mu isa tahtis mulle parimat, tol korral, aga teadmata, et see impeerium kokku kukub, ütles, et pani isegi Peterburis viimased klassid, käis ta Peterburis ka gümnaasiumi, sest noh, et kogu kogu see ümbritsev keskkond oli tal vene. Siis ta õppis Peterburi ülikoolis Moskva ülikoolis. Nii, ja loomulikult nendes noh, heades nii-öelda koolides oskas ta rääkida prantsuse keelt, nii et ta töötas hiljem kaua Prantsusmaal oskas seda suurepärast inglise keelt, mida tol korral üldsegi kõik juristid ei osanud, onju, nii et. Ja nüüd, kui ta pühendub siis oma teadustööle siis on huvitav see, et maim on tegelikult siis esimene eestlane, kes Tartu Ülikoolis kaitseb magistritöö vene keeles. Kuigi juhendaja oli pool prantslane või šveitslane hoopis niimoodi. Ja teiseks ta kaitseb ka siis Eesti vabariigis esimeses oma doktoritöö. Aga seal täpselt suurepärane, nagu keelesaate jaoks, nagu selgitustöö ise on vene keeles, see on siis parlamentarismi ajaloost parlamentaarse riigi arengust, on tema doktoritöö väite kriisi vene keeles, sest noh, kogu haridus oli selles. Kuigi enamik materjali oli Prantsusmaalt kogutud ja Inglismaalt kogutud. Aga ta paneb kirja selle vene keeles. Aga eessõna on ainult pool lehekülge, see on eesti keeles allkirjastatud Pariisis. Nii et ta lõpetas oma väitekari, olles Pariisis, pani kirja ise. Nii palju ta oskas eesti keeles kirjutada küll ja küll. Nii, aga mis ta seal kirjutab? Tal on mure eesti keele pärast, ta ütleb, et ta aru ütleb selles oma doktoritöö sissejuhatus, ütleme niimoodi. Mis on Eesti kultuurikuuluv töö ja mis ei ole. Ja siis palun tal venekeelne töö. Ta kaitseb Eesti vabariigis Eesti vabariigi Tartu Ülikoolis. Peaks eestikeelne olema, ta ise on pandud ametisse selleks, et õpetada eesti keeles Annani ja ta peab neid loenguid ja väitekirjad vene keeles, nüüd ta seletab, ütleb, et oluline on sisu. Et ei saa niimoodi öelda, et kui eesti keeles ei ole, siis see ei kuulu Eesti kultuur, et kuulub ka see, kui sisu järgi on sellele rahvale oluline ja kirjutatud selle rahva jaoks. Nii, aga loomulikult see on ülestunnistust, et ta tahab doktoritööd kirjutada selliselt, parimal viisil, et näidata, ma olen teadusmees ka, see, see oli nagu selline väljakutse ja ta teeb seda nii. Nii et, et see väitekiri, kus on eestikeelse juura väitekirjas, on pool lehekülge eestikeelset teksti ainult palutud 927 olemas. Nii, jaa, aga nüüd tema käivitas selle süsteemi noored eestlased, juuradoktor, vabadussõjast tuli terve põlvkond oluline muuseas ka seda, et mulle on Kalle kasemaa väga vahvalt kunagine rääkinud, et noh, 90. aasta alguses me töötasime nagu koos mina juurateaduskonnas, tema rajas siis teoloogiateaduskonda. Ja tema siis ütles, et ükskord me saime kokku uuesti ja siis rääkisime pikalt ja ta ütles, et noh, ma õnnitasin teda, et noh, et ta on pensionil, aga et Tal on nii suured teened teoloogiateaduskonna taastamisele, siis ta ütles niimoodi. Et seal see esimese põlvkonna õnn on ju, et esimene põlvkond see nagu lastega armastus on olulisem, see annab nii palju energiat, mis tasandab ära vead. Et noh, kui meil on esimene laps või esimesed lapsed ei oska olla veel vanemad. Aga meil on seda energiat, armastust ja seda, et laps pärast ütleb, et aga ma olin õnnelik. Nii on see esimene põlvkond nii juuras, kus tuli mainima, on ju kui see noh, mida siis Kasema seal hiljem selle uue põlvkonna ja need vabanust sõjast tulnud talupoisid ja erineva haridusega erineva ettevalmistusega nendest pidi saama esimene põlvkond, Eesti eestikeelseid jurist, aga kus need koolitati, need koolid Euroopas? Nii et see ei ole vastandeid, Leesment oli seal kolm aastat Pariisis elas ja igal pool austria sugu seganud, teised elasid Pariisis või Londonis või Roomas niimoodi. Aga neid õpetati mõttega, et mehed peavad saama Eesti juristid. Ja siis nüüd 1932 on, on nii-öelda uus standard. Me räägime veel loomisest, õigusterminoloogia ütleme uuendada noh, alati võib öelda, et keegi on seal uuendajad, aga enne pidi nii-öelda Eesti õigusterminoloogia kõrgtasemel, kõrgtaseme on ülikool. Ja siin oli niimoodi, et esimest kolm õppejõudu, kes hakkasid eesti keeles õpetama Nikolai maim, Ants Piip ja Jüri Uluots siis seenerit tõlgitakse, tudengid tõlgivad nii-öelda eesti keelde, sellel oli baltisakslane osa, nad, aga nad lihtsalt tahtsid kõrgtaset hoida. Ja siis nad läksid emakeeles, kes saksa keeles, kes rääkis, õpetas vene keeles. Nii, ja need kolm eestlast ja, ja siis on ka uluotsal, on sageli ja piibul käib selline mõte läbi. Et kui palju öid enne loengut sai olla magamata. Sest rohkem aega ei olnud, onju, aga hommikul tuli hakata rääkima sisuliselt õigustelemioloogemates keeles, mida sa ei tunne. See tähendab, et õigusterminoloogia järgmiseks loenguks sündis üks öö enne järgmise päeva loengut. Need. Kuidas see siis sündis, kas nad istusid koos, kas, kas Johannes Aavik istus ka nendega koos või mõtlesid nad ise välja? Nad pidid, nad mõtlesid ise ja vot see oleks huvitav periood, ma arvan, et kuni 30.-te aastateni ütleme niimoodi, professor tuli oma konspektiga, konspekt oli ilmselt sageli selline päris toores. Mõned sõnad räägiti nii-öelda käte-jalgadega ja, ja, ja lihtsalt kuna tudeng, tudeng oskas ka erinevaid keeli, on ju siis ühesõnaga mõtet anti nii-öelda kobamisi leidmata seda õiget õiget sõna Wen. Ja siis tudengid panid kirja ja tol hetkel noh, miks me seda praegu teame või suudaksime nagu rekonstrueerida. Sellepärast juurateaduskonnas oli väga palju tudengeid kohal, kõik ei käinud ja siis tekkis üks seltskond, kes teenis raha sellega, et koostas konspekte teistele, kellel ei olnud aega või võimalust kohal käia. Ja vot need nii-öelda tude aktiivse sageli said nendest väga hea turistide kuulsad juristid, kes need professorite või protsentide loengut nagu kirja panid. Nad on sageli, ütleme niimoodi, nad on tehniliselt noh, raske on neid lugeda, need hallid ja niimoodi noh, ega tudeng alati võib-olla kõike kõik kuulmise järgi õigesti kirja ei pannud. Aga ütleme, terminoloogiliselt nano toimetama. Ta nad on noh, ütleme sellised. Noh, selline oli Eesti, Eesti, Eesti nii-öelda seda sündiva kõrg tasemega õigusterminoloogia tase. Aga nüüd tulles nüüd korraks veel tagasi 20.-sse aastasse, ütleks niimoodi, 20. aasta esiteks hakkab siis õigusteaduskond tööle, hakatakse loenguid pidama, tekivad need konspektid, tekivad siis nii-öelda esimesed tõlked, väikesed raamatukesed juba. Aga oluline on siis Eesti tõeliselt nii-öelda professionaalse ajakirja õigus, sünd sünnib Tartus. Nii et kui Vils nii-öelda Vils ei saanudki osaleda, sest Films oli selleks ajaks surnud juba. Aga oluline on see, et 20. aastal pannakse alus siis ajakirjale õigus. See sõna on muidugi erinevate väljaannetel juba varem läbi käinud, aga see on nüüd siis 20 kuni 40 ilmus siis nii-öelda kõige olulisem Eesti juriidiline ajakiri. Ja rääkides nüüd sellest juriidilisest ajakirjast siin on samuti alguses oli toimetus kolleeger, oli, oli siis loo maim ja Rägo Need mehed olid samuti olnud seotud nii-öelda juba varem ajakirja väljaandmisega vot nende nii-öelda ajalehe vahele pandavates ajakirjades. Aga veel üks oluline nimi Ferdinand Karlsson. Ferdinand Karlson, on see nii-öelda tuljaku sõnade autor Lõuna-Eestis ja üldse Eesti tolle põlvkonna oluline advokaat, jurist, ma ütleks, et tänaseks võib olla. Temast võiksime rohkemisega rääkida. Noh, kahtlemata andekas mees on olnud nii luuletaja kui tegus advokaat sai oma asjadega hakkama. Mis jääb tema ülesandeks? 20. aastal hakkab ajakiri ilmuma. Mis on oluline, vaata, oluline on see, et kui me, ma ütlesin juba korra 1913. aastal Ernits on avaldanud eesti haritlaste nimekirju, sealt käib see arv kogu aeg, et noh, 100 125 ja 125 juuratudengid eesti rahval miljonilise rahval, vot selline hulk. Aga oluline oli see, et need rahvad, et olid kuni Eesti vabariigi sünnini laiali, kes oli seal kuskil Vladivostokis päras ametisse, kes oli kuskil, kes oli Peterburis, see tähendab Eesti Eestimaal ei olnud kohti, sellepärast baltisakslased Vene juudid olid, olid ees lihtsalt niimoodi. Ja nüüd Eesti vabariik andis uue võimaluse, aga see tähendab, kuna nad olid laiali olnud, siis oli vaja veel koondada, et nii-öelda nagu koorilaulus kokku laulda ja kokku laulda selles mõttes terminoloogiliselt, et me ühtemoodi midagi tõelgikson ja nüüd selles mõttes geniaalne idee hakkas ilmuma jura ajakiri, mida siis loomulikult vot nüüd nüüd oli juba sihtajakiri õigus, ei olnud ainult talupojale või, või seal linnakodanikule vaid see oli eelkõige juura, õppijatele ja juristidele sest oli vaja Eesti riigikeel ühtlustada. Nii ja selleks oli vaja see, et kaasa räägiksid, räägiksid need, kes on koolitatud või spetsialist või, või õppimas parajasti kes lähevad poliitikasse ja kuhu iganes, on ju nii. Ja selleks siis nüüd kohe esimesest numbrist peale ilmub kohe Karlssoni selline sissejuhatav pöördumine, õigusteaduse oskussõnad, kus ta loeb sõnad peale kõik kui oluline ja niimoodi ja oli otsustatud, no vot alati on ju küsimus, oleks võinud ju põhiseadusega, et noh, mis 20. aastal just oli tehtud, oleks võinud, noh, ma ei tea mida iganes. Täna võib-olla paljud oleks öeldud, et eraõigus, äri ja see on ju meil niiolule ei võeti nuhtlus seadustik ehk karistusseadustik või nagu me vahepeal nimetasime kriminaalseadustik läks A, B C ja läkski sõnade kirjutamine. Horis nuhtlus seadustik oli siis esimene seadus, mis eesti keeles kirjutatud. Et eesti keeles vaid mille terminoloogia hakati ajakirja sabas igas numbris avaldama ja kusjuures kutsuti ülesse, kui te ei ole nõus, andke parem variant. See tähendab sisuliselt võib öelda, et nagu kollektiivne Eesti, Eesti, vene, aga pärast kohe saadi aru, et ilma saksa keeleta ka isa võeti saksa keel juurde. Seal on kollektiivne Eesti õigusterminoloogia loomine, läks lahti Pespariaadakam korrates ja pessinstva ulakusi. Ja siin võime kohe öelda, näete, mis sõnades nagu see pihta hakkab. Aga see oli õli, mina ütlen, et tark oluline samm ja just seed mehed ma ei võta, tähendab, tööd oli kõigil nii palju, kõigi, igal advokaadil oli vaja oma pere, toit on niimoodi kõikkalise. Aga riiki oli ka vaja teha, oli seda ja, ja tema võttis oma südameasjaks ja just need mitte eraldada, et seal nagu meil sageli juhtub seltskond, Maida, Tallinna seltskond ja mingi ma ei tea, korporatsioon üks või korporatsioon, teine ei, mehed kõik, nojah, tol korral naised alles meelde tulid juristideks, aga, aga noh, ütleme niimoodi, kõigi poole pöörduti. Ja selle tulemusena vot see seda võib nimetada nüüd nagu kaks tasandit see on, jätkuks nii-öelda, aga uuel tasemel jätkuks tähendab seadusandluse keele korrastamine. Sellepärast et noh, võib-olla siin etteruttavalt võiks öelda sellise asja see, mida Karlsson tegi, see oli tegelikult üks väga huvitav situatsioon. Aga ühel hetkel Eesti riik poliitilised, juristide vahelised nääklemised võiks öelda niimoodi, et hoolitsus Eesti õiguskeele eest jäi natuke või Eesti seadustest. Eesti riigi väljakuulutamisega oli öeldud ja muidugi põhiseaduse vastuvõtmise kaheksanda oli öeldud, et Eesti riigikeel peab olema eesti keel ja madalamal seisvate seadustega oli öeldud, et kõik seadused peavad Eesti riigis olema eesti keeles, kohtupidamine peab olema eesti keeles ja nii edasi. Kohtupidamine eesti keeles eeldab, et seadused on ka eesti keeles anneni. Nii, ja nüüd oli niimoodi, et. Ma tulen varsti tagasi ka Eenpalu juurde, aga kui 38. aastal Eesti riik sai 20 aastaseks, Eenpalu oli siis riigivanem. Ja loomulikult riigivanem pidi siis Eesti riigi sünnipäeval kõne pidama tema jurist, mees, kes 18. aastal andis välja raamatukese õiguslik riik. Vot, see on üks, noh, kui me räägime Eenpalu sellist rolli meie poliitika saime niimoodi siis alati on küsimus, et noh, et kas Eenpalu riigi juhtimine, nahk, kuidas ütelda, oli väga demokraatlik või ei ole, on ju, ajaloolased ikka vaidlevad. Aga vaatame tema raamatu antud siis, kui ta oli noormees, õiguslik riik on ju õigusriik. Meil on seal esimene tekst. Jah, see oli tema keeletase, mis ta siis kirjutas riimudega brošüür on olemast niisama mees on nüüd. 20.-ks sünnipäevaks ja ta ei saanud mööda minna ühest, ühest valusast küsimusest sellepärast et nüüd 20 aastat ja peame riigi valitsuse juht peab ütlema niimoodi, et kahjuks see lubadus, mis oli antud 20 aastat tagasi eesti riigi sünnil ja Eesti riigi põhiseadusse kirjutatud, et kõik eesti riigi seadused on eesti keeles aastal 38, pole veel realiseerunud. Ja kõige noh, kuidas ütelda kõige olulisemas osas, mis on eraõigus, Balti eraseadus oli ikkagi veel saksa ja vene keeles. See tähendab, ühed seltskonnad vaidlesid, ühel ei olnud noh ühesõnaga põhjusid, sadu on, kes paneb rõhku sellele konfliktile, kes paneb rõhku, et noh, lihtsalt, kellel ei olnud tervist, kellel oli võib-olla noh, organiseerimisvead põhjuse leidub alati. Aga Eenpalu Eenpalu oli fakti ees, kuidas raporteerida suurtest Eesti riigi nii-öelda edusammudest. Kuid sisuliselt on üks ülioluline asi tegemata. Nii 20 aastat, 20 aastat möödus ja muuseas, mul on kodus noh, ma seda hoiangu aaret või kui väga suurt usaldust minul on olemas, noh kui keegi küsib, et milline raamat on sul kallim ja see, kui mul on võib-olla mitu 1000 raamatut, siis kõik raamatud on kallid. Aga aga Leo Leesment kunagi kinkis mulle noh, ikkagi väga suure usalduse märgiks. Ta kinkis mulle kaks balti eraseaduse raamatud suurevalinendi ja väikese variandi. Ja miks ma neid väga hoian tudengitele, noh, niimoodi toon näidata. Esiteks, sinna sisse kirjutanud Jaan Leesment, tema isa, Pärnu esimene eestlasest vandeadvokaat Tarmo, esimene eestlasest Pärnu linnapea ja üks Eesti advokatuuri rajajaid, Eesti vabariigi advokatuuri rajad ja nii edasi. Ja Leesment mulle seletas, et suur raamat oli laua peal papal eesmärgil. Sest see oli nii kallis, on, seda ei lörtsitud ja, ja ta oli raske ja ta oli laua peal kogu aeg seal, advokaadil oma kontoris. Väike variant advokaadile on alati kindla suurusega tasku. Rätsep teadis õmmelda teatud tasku, sest väike Balti eraseadus pidi taskus olema. No ei lähe ju kohtusse ja, ja selles mõttes ma alati selle loo räägin. Et aga palun seda seadust on eesti keeles olemas, see tuleb uued 100 90 aastatel me hakkasime uuesti sellega tegelema, et mida me siis teeme Eesti, et uuesti ei korduks nii. Ja nüüd siis mis, ütles Eenpalu, Eenpalu loomulikult poliitikuna ütles, et viie aasta pärast mitte järgmine aasta aega, teine, aga viie aasta pärast. Eesti riik on kindlasti nii tugev, et ka Balti eraseadus on eesti keeles ja tsiviilseadustik on korras, meile kõike. Viie aasta pärast oli 43. aasta sõda käis ja niimoodi mingit. Eenpalu oli juba surnud. Mis juhtus Nõukogude okupatsiooni ajal, kuuleme nädala pärast. Õigusteadlane Peeter Järvelaid räägib siis veel õigusteadlastest, kes kõiki üles ehitades jõudsid ka eesti keele arendamisega tegeleda. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Ja lõpetuseks mõned Johannes Aaviku väljamõeldud sõnad, õigusteaduse terminid. Roim, süüme tarnima mõrvama meede kõike head Kuulmiseni nädala pärast.