Tere eesti õiguskeel sündis ja kasvas koos iseseisva Eesti riigiga õiguskeele arendamisest ja ladina keele tähtsusest õiguskeele arendamisel. Õiguskeele uuendamisest ja uuendajatest jätkab juttu dotsent Peeter Järvelaid, saate toimetaja Piret Kriivan. Keelesaade. Asi oli selles, et juhtus õnnetus, 40.-ks aastaks oli tegelikult tsiviilseadustik valmis, aga jõuti kolme korra asemel kaks korda Parlamendis lugeda ja ükskordi puudu. Vot see on see ajaloo karmus, miks peab väga aus olema poliitik, sellepärast et me kõik arvame, et mina natuke noh, kuidas tahes, igatsen natuke, töötan vastu, on ju niimoodi, ega sellest midagi ei juhtu. Võib-olla meile on antud teatud tunnid ja vot just sinu see vahepealne käitumine, mis takistas nii-öelda meie riigi normaalset arengut võib-olla saatuslikuks ja oligi üks ükspäev tuli puudu ja oligi kõik targad võivad alati öelda, et noh, ega siis okupatsioon ei oleks jäänud tulemata ja oleks peatatud nagunii. Aga ikkagi see tähendab, et, et need mehed, kes seda riski ehitasid ja noh, nii-öelda väga suure hingega tegid nemad siis loomulikul, et noh, on on väärt nagu rohkemate. Me alustaksime ja püüaksime teha sellepärast et meil samad asjad ei korduks. Vot, aga tulles nüüd Aaviku juurde korraks veel tagasi, siis Aavikute eema toob tegelikult nii juurasse kui meie õigusesse ühe väga-väga ja väga suure teema. Tähendab, Aavik võiks öelda niimoodi, et loomulikult see põlvkond ma ise ütlen veel niimoodi ka, et näiteks minu jaoks oli ikkagi väga suur õnn nõukogude aegses tudengiajas kohata nii-öelda eestiaegseid mehi, nagu me neid nimetasime, see tähendab, kes olid oma hariduse saanud enne neljakümnendat aastat ja kes, kes tegelikult olid veel meie ümber Tartus olemas ja üks loomulik minu jaoks, nagu kõige olulisem oli Leo Leesment kellega mul oli võib-olla kõige tihedam side, aga mul oli võimalus Elmar ilusat näha. Kes noh, teatud põhjustel nagu Tartu ülikooli õigusteaduskonda ei olnud nõus enam tol korral tulema ja, ja mitmeid teisi. Aga siis noh, mis eristas siis seda eestiaegset põlvkonda, see tähendab rooma õiguse hea tundmine, ladina keele tundmine, see tähendab nemad olid saanud gümnaasiumis, õigemini oli niimoodi, et Tartu Ülikooli juurateaduskonda ei võetud vastu inimest, kellel ei olnud ette näidata eraldi ladina keeleeksamit, näiteks Leesment läks kuueteistkümneaastaselt vabadussõtta, kool jäi pooleli. Nii, pärast tegi nii-öelda seda järeleeksamid ja üks aasta anti talle ladina keele eksami tegemiseks. Nii et nii et need, paljud vabadussõjas, mehed olid nagu, noh, võtsid nii-öelda neid tunde järele. Akval ladina keel oli ülioluline ja siis Aavik on nii-öelda see ladina keele propageerija. Aavik ise oli õigus teada, sest ei teadnud ta midagi. Ei, tema ei olnud kindlasti mitte õigus, tähendab aga aga mis, nagu Aaviku oluliseks teeb või paljude vaadete puhul on see, et erialakeelena kuulub siis vanad keeled kuuluvad, ükski teoloog, väga haritud teoloog ei saa olla kude, vanu keeli ei oska öelda. Ei saa arst olla siiamaani Eestis, sellepärast kogu terminoloogia baseerub. Mul on abikaasa, on arst ja ja sellepärast tema ikka me vahepeal räägime. Noh, ta on erinevates riikides olnud ka nagu suhelnud ja see ütleb, et Leedus näiteks on loobutud ladina keelest, Leedu arstidega on keeruline suhelda, sest Eesti arst saab alati häda korral ladina keeles öelda, mida ta tahab, on ju või millest jutt käib, on ju kuidagi, tekib keele konflikt ja sama on Saksamaal ka niimoodi, kus enam ei ole, seda klassikalist on ju, meie oleme veel väga selles klassikalises meditsiinihariduse, aga sellel baseerub nii juura baseerub ka see kõrg teaduslik juura baseerub ladina alusel. Ja, ja selles mõttes on oluline, et kui Aavik propageerib või nafta, oli see väga uhke ja seal päevikutes igal pool kirjutas, kui hästi ta ikkagi ladina keelt oskas ja ja isegi ropp roppused oskas ta eestikeelsed roppused ladina keelde tõlkida ja igast asju ta tegi. Aga noh, oluline oli see propageerida teatud noh, ütleme Aavik on väga oluline. Esiteks kahel põhjusel ühelt poolseta propageeris seda ladinaalust ilma milleta ma ütlen, et me põeme seda kogu Euroopa põeb täna, kes on nagu selles gümnaasiumihariduses sellest lahti öelnud ja ülikoolis ei suuda selle lühikese ajaga järele teha. Ja teine asi, Aavik oli muidugi innovatiivne selles mõttes ütles, et et mõnes mõttes on see nagu piiblitõlkega sellel aastal on see ju reformatsiooni suur nii-öelda juubel ja, ja kõik siis räägitakse palju piiblitõlkest, aga piiblitõlkes on ka nagu huvitav. Konstantin Päts ütles kunagi niimoodi, et ka palvetades ei tohi nii hoogu sattuda, et sa muhu otsa ette lööd. See tähendab, et teatud hetkedel inimesed noh kas hariduse puudusest või siis noh võib-olla väga kirglikud mingil mingis vaadetes. Nad unustavad ära, et, et igasse erialasse noh, võib, võib öelda, tuleb suhtuda huumoriga, aga veelgi olulisem tuleb suhtuda rahulikult ja teaduslik. Ja see tähendab seda, et seal ei ole sellist mõistet olemas, nagu ma armastan, on ei saa olla. Ma armastan seda terminit ja ma või suren, vaid me peame arutama, kas see termin on täpne või ta ei ole täpne, milline on tema ajalugu, on ju, kust ta tuleb ja miks ja, ja kogu aeg püüda võimalikult täpsemalt sõnastada, sellepärast et siis arenebki. Ja siin peab olema nagu avad innovaatiline ei saa olla niimoodi. Aga noh, alati on lihtsam nii-öelda täht-tähelt. Pukvalismist nimetatakse seda ka, et võetakse ühelt poolt on, on nii palju, kui mina seda olen lugenud nagu kõrvalt. Et ka piiblitõlge oli sageli oli ju suur küsimusena luterite, et luteri ju tegi revolutsiooni, et ütles, et piibel tuleb tõlkida keelde, mida räägib, rahvas on ju noh, tegelikult me peame ütlema ka niimoodi, jah. Me peame andma kogusel Rooma traditsiooni ja Euroopa traditsiooni ja ma palju keel. Aga me peame rääkima. Me peame rääkima täpselt, me peame ise väga palju vaeva nägema, aga me peame õigust rääkima võimalikult rahvapäraselt. Noh, aga see on väga raske on ju selles mõttes, et leida sellele rahvale niivõrd spetsiifiline selgitus. Et ta on, meie rahvakeelde kuulub, aga samas me ei eksi. Noh, me võime lihtsalt kohandada, võtame lihtsalt üle ja, ja nii-öelda võõraid võõrad terminid toome sisse. Noh, ja siis on üks mulgipuder või, või mingi suur segu. Aga Johannes Aavik, Aavik oli see, kes ütles, on vaja julgust mõelda, omad sõnad ei tohi olla krampis. Aga saksa keeles on niimoodi, selles keeles on niimoodi. Võtame liitsõna, tõlgime mõlemad osad selles sära, ükstapuha kui lohisev see termin on ja raiumegi niimoodi või siis ütleme niimoodi, et täname ida poolt. No ütleme otse slaavi keeltest näiteks meid terminid ei võta. Nii, võtame siis sealt on ju nii käibki, praegu on ju nii ei saa, me peame olema avatud, on ju nii. Ja, ja nüüd on küsimus selles, et huumor selles mõttes, et slaavi või noh, ütleme Vene Vene terminoloogia on absoluutselt minimaalne oma keel, see on selles mõttes mõnes. Mul on isegi kahju natuke kui õpetan, noh, ta on praegu domeeni ülikoolis ja siis Siberis neid toredaid tudengeid on ju, kes on tegelikult vere poolest noh, mitte keegi ei teagi, kelle rahvaste hulka nad kuuluvad, on seal suur, suur tegelikult geneetiline paabel, mis seal valitseb ja tegelikult on väga-väga andekaid tudengid, nemad istuvad, kuulavad ja mina näiteks püüan neile räägin neile ka vene keeles. Aga ma kogu aeg rõhunud, võtan nendele, et vaadake, kõik nad ei oska, niipalju kui võib-olla keel siis ma ütlen, et vaadake, et vot selles keeles on see niimoodi ja see ja see ja see, mida teie arvate, et see venekeelne, see ei ole vene keeles seesama see võileiva näide või niimoodi, et toon neile juurasse. Vot oli selline keiser on ju, nagu teil seal Peeter esimene niide või meie ühine keiser ütleme ajaloos tema mõtis lihtsalt. Ta ütles, et tema võtab Taanist, aga tegelikult võttis balti noh, meie, meie need seadused püüan neile seletada, et nad aru saaksid. Ja sama peaks olema siin ja, ja just julgus, vot uuendust algab julgusest. Aga mitte rumalast julgusest. Selles mõttes peab ikka haritud olema. Ja, ja selles mõttes nüüd Aavik oleks olnud kindlasti väga-väga suureks abiks meile, noh kui oleks nagu Aaviku roll suurem olnud. Aga juuras kujunes niimoodi, et sellest nii-öelda ajakirja õigussõnaraamatu noh, kuidas ütelda. Viimastel leheküljel ilmunud sellest sõnaraamatust tekkis ühel hetkel olukord. Et aeg on anda välja sõnaraamat, noh, nii-öelda sõnaraamatu vajadus tekkis ütleme puhtpraktiliselt. Et noh, nad, kuidas ütelda ajakirja õigus, formaat muutus alguses ta oli noh just selline Tal oli ka hea ajalehe vahele oleks olnud hea torgata on ju siis ta läheb väiksemaks, paksemaks. Aga kokkuvõttes ajakirja paksus kasvas loomulikult, igal dolla juristile olid nad oma riiulil, aga jurist vajas, sõnaraamatut Elmar Ilusa ka seostatakse või noh, tegelikult siis selle ülesande saab Johann Voldemar Veski. Nii et Veski on tegelikult meie õigusterminoloogias ka noh, ülioluline paljudel erialadel. Nii et need juristid siis ja veski on siis nagu selles mõttes nagu keelemehena noh, kes püüdis nagu siis seda terminoloogiat juristid pidid ise nagu maksimaalselt kaasa aitama. Aga see vajadus on meil täpselt samamoodi täna, et see ongi koostöö. Ühelt poolt peab olema keeleteadlane ja poolt peaks olema eriala inimene, kui teeb seda ainult üks siis, siis, siis sageli ei tule väga head kvaliteeti. Ja see Eesti esimene siis juriidiline sõnaraamat siis ilmubki 30-lt aastatel. Ja, ja see on nagu siis ütleme, selline alus ja noh, ta on täpselt see nagu Leesment mulle kunagi ütles, et tema nagu ei jätnud paljusid asju seletamata. Sest noh, ta teadis, et võtnud, kui me oleme pärast seda suurt sõda sündinud siis me võib-olla paljusid asju ei tea, siis ta mõnikord kordas nagu asju üles, ta ütles niimoodi, et vaadake, et see, et kui enne 40. aastat minu käest keegi küsis, et mitut võõrkeelt Sa oskad siis mina kunagi ei lugenud võõrkeelte alla eesti keelt, vene keelt ja saksa keelt. Ja seetõttu Eesti juriidiline sõnana Raamat ilmub siis kohalikes keeltes, nii et nii et taan, siis sa võisid kolm varianti, ütleme, seal sõnaraamat on kolm terminit, koos, aga on võimalik siseneda kas saksa keele kaudu vene keele kaudu eesti keele kaudu selle väga tore sõnaraamat nii-öelda eesti, saksa, vene Vene-Saksa risti ja selline sõda. Aga selles sõnaraamatus kuna osales nii-öelda juba uus põlvkond juriste ka siis ütleme niimoodi, et see Aaviku vaim oli täitsa olemas, sellepärast et kolmekümnendatel aastatel Aaviku külvata, tud see seeme ei jäänud nagu idanemata juristide hulgas või juristi südames. Ja oligi nüüd niimoodi, olid sellised traditsionalistid on ju, kes ütlesid, et ainult saksa keelest või ainult vene keeles kääname samamoodi ja püüame võimalikult, et meie õigustermin oleks võimalikult sarnane nii-öelda kaugelt on näha, et sealt on ta võetud üks Haiust siis vene keele teine, sest seal saksa keele kõik oskasid mingil määral ladina keelt, onju, kes paremini. Meil oli selline päris hea tase tol hetkel novot, aga see noor põlvkond on ju alati juba oma natuuri poolest ju revolutsiooniline või, või kuidas ütelda ärgas ja nemad siis vaatasid kõrvalt ja ütlesid, et ei, ei, mõtleme oma sõnu välja nii et, et see tekkis isegi seetõttu, et keegi ei ole tänaseni sellist tööd teinud. Oleks vaja praegu läbi vaadata see sõnaraamat, see nii-öelda veskid nii-öelda tehtud, mis sealt veel võtta, läks esiteks, võtta just ja arutada, kas kõik ettepanekud, mis ei läinud käibesse, kas nad olid rumalad, võib-olla täiesti ebaõiglaselt, kuidas unustusse jäänud juristil on nii palju leivatööd iga päev, et kellelgi palun vaba aega, kas pensionil või noorena või niimoodi, et mina ütleks, et osa termineid võiks täitsa arutada. Ja tõesti, niimoodi vabalt uuesti võtta see teema üles sellepärast et see käib lainetena. Aga mis on oluline nii-öelda selle sõnaraamatu puhul, et Ta on nii vajalik asi, et ma ütleks, et võib-olla mõnes mõnes mõttes nagu naljakalt vot miks on vaja selliseid nagu Aavik, et, et nemad on, on nagu uue taseme leiuta tahad, või, või noh, uue, mingi mõõdupanevat seina peale, muidu kõik jooksevad, on ju, panevad mingi latti ja ütlevad, et oi, meil on kõik korras, on ju niimoodi, ja nüüd tuleb, keegi ütleb, et nüüd nüüd latt peaks olema kõrgemale pandud õnneni. Tähendab, asi on selles, et kui me võtame selle veski siis ja nüüd vaatame viimast 25 aastat, Barack, meil on juba noh, ütleme üle 25 aasta, läinud 91.-st aastast 26. jookseb, et mis, mis me siis oleme nagu teinud siis väga palju asju eesti juuras ja Eesti õigusterminoloogias on tehtud täpselt selle ennesõjaaegse lati järgi mitte rohkem. Et me nagu taastame nõukogude ajal loomulikult keegi ei viidanud sinnad, et kuulge, vaadake seal võib-olla kuskil keskkomitees mõni ütleski, et vaadake muidu järsku nad paganad poliitiliselt pimedad on ju kasutavad vale sõnaraamatut ja me peame nõukogudesõnaraamatu nagu välja jah, antigi. Ja see oli väga oluline, on see ei olnud enam saksa keel, oli sealt ära kadunud, oli vene vene-eesti ja eesti-vene läheb praegu Tartu Ülikooli, vaatate, noh, selles mõttes väga tore abielupaar. Naine oli vene keeleõppejõud ja mees on prokurör eluaeg olnud. Nemad on andnud eesti-vene vene-eesti, sõnaraamat on täna ka olemas. Nii saksakeelseid veel koostatakse, saksa, eesti teine tore paar naine, saksa keeleõppejõud, mees, jurist ja nüüd lihtsalt mees, noh ütleme kirjastaja selline temaatiliselt. Pagan, miks Eestis on siis ainult see vene, see nüüd kuulsaks, kui seega ilmub, siis me oleme, kuidas suuremas kaasaegses variandis jälle veski juures väljas on ju niimoodi. Nii et, et näete, mõnikord on, on, on see terminoloogia. Aga kahjuks vot see vorm, et me oleme nii ülekoormatud juristid enamikus noh, ütleme ega, ega kohtunik, kui ta veel õpetab ka, kus tal see vaba vaba aeg pere on ka kuskil ja niimoodi advokaatidel sama moodi. Et tegelikult me kurdame, et meil on täna nagu liiga palju juriste, aga, aga samas on ju selliseid juriste, kes suudaks nagu keelt uuendada, neid, neid meil kindlasti palju ei ole. Niisugust terminoloogia komisjoni ei noh, kõik on, kõik on nagu olemas, aga aga ma ütlen, et meil oleks vaja, selles mõttes võib-olla see, kui palju see saade nüüd aga, aga et noh, nagu Aavik kud reklaamides ja ja, ja seda, seda nii-öelda Eesti tõesti keele uuendajatest rääkides siis tasub. Kas tasuks, ma arvan, võib-olla natuke teistmoodi vaadata, teha üks ilmetu NASA käru, juura on väga pragmaatiline, nii, ta on igas mõttes pragmaatiline, selles mõttes riik on seljas, meil on riik ütleb niimoodi, et kuulge, me võime kõiki asju kuidas nagu lükatakse ära sellised ideed. Enamik riigi asju lahendatakse niimoodi, neid asju oleks pidanud, lahendab ta üleeile eile jäi tegemata, aga täna tuleb ära teha, sest homsesse lükata enam ei saa. Nii ja, ja seetõttu ütleme laua taga ei taha, et ta selliseid innovaatilisi tüüpe sellepärast nad ütlevad, et kas ainult üldse ei lasta laua taha või öeldakse, et kuulge teeme täna ära, et meil on täna kaks tundi veel aega ja me peame selle ära tegema, kahe tunniga sa keelt nagu pea peale ei pööra, on ju nii, nii, ja kui hakata näiteks rääkima õigus terminoloogiast kuidas siis kõikvõimalikud väga sellised kõrge lennulised või, või võib-olla ütleme nii jutumärkides väga uuenduslikud sõnad siis arvestage sellega, et iga sõna asendamine tekitab juures päris suurele segaduseni. Täna on teoreetiliselt võimalik masinad, teevad arvutusi kõigepealt me võime ka mõelda kohtulahendites seal kõik tehniliselt selle ära teha see on palju kergem kui varem. Aga ikkagi, see võib jällegi tekitada segaduse, sellepärast et noh, siis keegi hakkab mängima, mängima mingi selle sõna, aga no ma toon lihtsalt sellise nalja, nalja, näite siia vahele. Ma töötasin, tulin Ülikooli 76. aastal, tulin tudengiks ja kuni 97, siis töötasin Tartu Ülikoolis professorina. See tähendab, mul oli pikk periood ja seetõttu noh, kuna ma olen ema poolt nagu Lõuna-Eestisse isa poolt Põhja-Eestist, siis ma nagu kuidas ütelda, olen nagu selles kahes kahes skulptuuris mõlemas aga kõik ei ole, on ju niimoodi, tol hetkel tuli sõna uutmine näit näiteks on ju niimoodi nii uutmine ja meil oli õigusteaduskonnas noh, ma ei tea, kas pool õppejõudude koosseisus Lõuna-Eestist pärit, need ei jõudnud ära naerda, uutmine, ootamine ja, ja Põhja-Eestist tulid kõik ajalehed ja kõik, kõik. Kõik uudised on ju niimoodi, noh lõunaeestlased sügasid kõhtu, ütlesid, no ootame ära, siis vaatame, mis saab seal lihtsalt ütleme, see oli poliitiline termin või nii edasi, aga aga nii ta käibki. Nii et meil on nagu isegi murdealad on, on samuti väga olulised. Kuime veel kord, siis tuleks selle nagu ladinabaasile, siis on küsimus selles, et täna on päris nagu keeruline. Ühelt poolt on meil väga nagu tore, et meil on olemas head koolid või noh, sellised nimetamast neid eliitkoolideks. Noh, seal Tartus Treffner ja siin, Tallinnas, kus isegi koolilaps on võim, saab valida ladina keelt, on ju, tähendab noh, jällegi on ju noh, meil mingit massilist ladina keele õpetamist ei ole, aga, aga põhimõtteliselt midagi nagu on olemas, see on väga positiivne. See, et Tartu ülikool praegu ei saa ladina keele õpetamisega hakkama ja seal toimub õppejõudude vahetusõpilane, on surve all, neile tahetakse peale suruda, et ladina keelt tohib õpetada ainult inglise keeles. Kuidas palun ja nii ongi, jah, nii ongi, see on nagu viimane idee selles mõttes, et lahti saada nendest õppejõududest, keda 25 aastat on koolitatud. See on päris masendav, on ju nii sellel foonil vaadata, mis on juura tulevik, aga me vajame seda niimoodi. Asi on selles, et juristid ei suuda ladina keele õpetamist enda peale võtta. Ma ei oleks tarbija, me oleks hea hea meelega nende tarkade inimeste juures, kes saaks meid õpetada. Ja üleüldse oleks vaja veel rohkem õppejõudusid, kes on ka väga andekad sellel alal, sellepärast et ega ladina keel nii arstidele kui juristidele tuleb väga raskelt. Enamikus keeleõppe juristidele ei tule sugugi kergelt, kui nad ülikoolis õppivate, nii ja nüüd kui see traditsioon on nagu, ära katkestatud. Pean tulemusena 20. aasta, et meil tegelikult 20. aastal tohutult vedas. Ja vedas meil sellepärast, et et 20. aastal kui eestlasi, noh, me ei suutnud komplekteerida kohe eestlastega juurateaduskonda. Sellepärast, et noh, oleks võinud, Tõnisson oleks võinud päts tul Eenpalu tulla, noh, igasuguseid asju, aga siis ei oleks valitsusest neid andnud, et meil oli nagu, see oli nagu tekk oli liiga väike onu, ükstapuha, kuhu me tõmbasime, kogu aeg oli juriste, puudus on aga see, et eraldada õigusteaduskond täielikult varustada, juuraõppejõududega ei olnud tekki, ei olnud sel hetkel. Nii, aga mis meid aitas, aitas see, et need esimesed kolm juura nagu olulisemad tegijad piip, maim ja uluvad, nemad olid Peterburis, noh, ma ei, ma olin natuke Moskvas ka õppinud. Nii, aga põhiline oli Peterburi ülikool, kes kinkis meile oma vere. See tähendab, bolševikud tapsid ja ajasid minema ja võiks öelda vene impeeriumi pealinna eliitülikooli juurateaduskond, kas nii-öelda tapeti ära või aeti pagendusse nii, ja need olid, meil oli selles mõttes üks võimalus, tänu nendele nad tundsid ja nii edasi pakkuda leiba, pakkuda leiba ja varju. Puhtas mõttes põgenikud, aga põgenikud absoluutselt tipptasemel nii, ja nüüd tuleks lihtsalt keele saatamates, nagu neist võiks kõikides pikalt rääkida. Mõni õppis isegi eesti keele ära, nii et isegi õpetas, aga, aga ütleme, enamik ei õppinud ära, aga ilmselt noh, mingil tasandil kohanesid. Ja nad täitsid oma ülesanded ja üks suurimaid nende hulgas oli ta viit Krimm. Noh, teda kutsutakse ta viita, viidi poeg Krimmi ja nii edasi ja tänasele nii-öelda isegi nooremale põlvele juristidele see nimi nagu midagi ei ütle. Aga ilma ta võib öelda niimoodi, et. Ei, uluvad maimega. Piip ei omanud sellist autoriteeti, noh, nad olid noored, neil ei olnud teaduslikku kaalu sellist. Krimm tuli Tartu ülikooli, kellega siis oli tegemist, tegemist oli endise Peterburi Ülikooli rektoriga. Aga see oli veel pool. Tegemist oli vene impeeriumi haridusministri asetäitjaga riiginõukogu liikmega väga olulise poliitikuga. Mehega, kes oli absoluutselt eliit perekonnast, Peterburis, tähendab tema isa, oli nii-öelda suure arhitektide koolkonna üks esindaja või nii-öelda sellest perest olid kuulsad kiiksud arhitektid nii-öelda tema isa oli rektor selle arhitektuurikoolis, tema kui 12. aastal Tartu ülikoolist ministriks saanud tra lasi tema siis ta Peterburi Ülikooli rektoriametist lahti poliitilistel põhjustel, siis järgmiseks rektoriks sai tema vend, kes oli ajaloo professor, absoluutne segaselt kuulus perekonnanale geniaalne mees ise. Aga tema onu ehk ema vend oli Tartu Ülikooli Kahekordne rektor Ottomar meikov, kes oli rooma õiguse professor, nagu temagi. Nii, ja kus tema oli selle nii-öelda lihvi oma haridusele saanud Berliinis, see tähendab Vene impeerium. 19. teisel poolel oli ladina keel usku. Aga täpselt selle vene moodi, see tähendab, võeti eeskuju, aga jälgimata tendentsi, kui Lääne-Euroopas ladina keele õpetamine gümnaasiumis vähenes siis Venemaa panin täisrauaga. Tähendab, Venemaal toimub täiesti vastandlik, noh, nad olid hiljaks jäänud ja püüdsid nii-öelda järele ja mööda jõuda. Ja see tähendab koolides lapsi hommikust õhtuni neile tauti ladina keelt. Nii mis eeldus oli, kui, kui koolis oli korralik põhi, siis oli juurasse ju väga hea võtta. Aga kui juurasse tuli juba ladina keelt oskav noh, ütleme enam-vähem oskav inimene, siis oli väga lihtne rooma õigus talle õpetada, sest temale jaoks ei olnud see mingi võõras asi, vaid ta sai aru, temaga sai nagu tegeleda juba hoopis teisel tasand näod, aga selleks valmistati ette Berliini ülikoolist tehti eraldi instituut, kus valmistati professoreid vene impeeriumi jaoks rooma õiguse alal. Ja Krimm oli üks nendest. Ja nüüd Nad käisid kõik läbi Tartu see tähendab, et Venemaal kardeti, et võib-olla Venemaa nagu sisekubermangude tulnud noored mehed ei ole nii-öelda Lääne-Euroopa jaoks sobivat ja siis nende nii-öelda seda Lääne-Euroopa Lifi antinele Tartus. Siis saadeti nad viieks aastaks kuni doktorikraadi kaitsmiseni sinna uuesti, neil oli juba kõrgem haridus, Nad läksid teiste haridust saama ja tema, noh nii, aga tema käis oma onu juures nii-öelda siin meikovi juures. Ja tagasi tulles nad ei mahtunud kõik, sest jällegi kuidagi liiga kiiresti oli, olid nad hariduse kätte saanud, aga õppetool ei olnud veel vaba ja neid eelmisi ei ole, ei olnud saadud pensile saata. Ja sellepärast siis David Grimm oli eradotsent lühikest aega ka Tartus ja siis ta teeb superkarjääri Peterburis tõuseb, nii loomulikult teda bolševikud ei olnud nõus võtma enda poole peal ja ta ei olnud ka nõus sellega kokku, tähendab, Tartusse ja kuningta sulle pärast 41, tema on selle põlvkonna nii suure autoriteediga TEMA õpikute järgi õppis kogu Vene impeeriumisse rooma õiguse õpikute. Ja tema siis õpetab, esiteks, ja teiseks uluots paluuted, uluots oli rooma õiguse õppejõud, algusesse uluvad palub teda, et tema oleks Põhi eksaminaator kellel on vana kooli mehena julgust öelda. Meie juurateaduskond oli noori mehi täis ja naistase oli väga keeruline. Ja häda oli selles, et juristitase läheb nii kolksuga alla, et enam noh ja need noored õppejõud ei osanud nagu hinnata. Ja, ja David Grimm oli see, kes ütles, et juristide tase oleks nagu noh, ei püüdnudki, noh öeldi selgelt seda varasemat taset enne neljateistkümnendat aastat ei ole võimalik siin selles segases olukorras saavutada, aga me peame sinnapoole liikuma, nii et see oli üks asi. Ja nüüd siis David Grimm seeler oli ka Berliini professor ja Harkovi ja nii edasi, nii et need mehed olid sellise taseme, kõik olid võimelised Rooma õigust õpetama. Uluvad siis sellest hetkest hakkas Eesti õigusajalooga tegelema, sest rooma õiguse mehi oli lademes ja tase oli selline, millel üldse ei küüni. Aga kuna Krimm noh, ilmsed oli, uluvad seal selgelt öelnud, et et ma olen liiga vana või ärge minuga arvestage, on ju niimoodi, et noh, minul ei ole tulevikku, ma võin praegu aidata, aga mina ei ole see Eesti riigi tuleviku peale Rae. Ja seetõttu talle anti üles annaks eesti järglane õpetada eestlasest järglane, kes on eestlane, kes oskab vabalt eesti keelt, aga kes peaks olema nüüd samasuguse tasemega, nagu oli Krimm. Ja see mees, otsitakse üles vabadussõjast tulnud n Stein, noore noor poiss hästi vaesest perest. Ja David Grimm seeler ütlevad niimoodi, et talle anti eraldi õpet, valmistati ette ja vahepeal räägiti läbi Itaaliaga tuleb Itaaliasse saata. Mehed ei, ei mänginud varem Saksamaale, nad ei leidnud mõtet, et las läheb kohe. Tulevane Eesti eestlasest rooma õiguse professor peab minema Itaalias Rooma ülikoolis. Sinna saadeti, käin ja ein elas seal hästi pikka aega. Õpiska itaalia keele ära, kirjutas oma doktoritöid, itaalia keeles tegid suurepärase väitekirja need 90 aastatel. Ma sain kokku Rooma ülikooli dekaaniga õigusteaduskonna dekaaniga ja ta oli rooma õiguse professor ja siis ta rääkisime Emmdeenist tema kurvast saatusest. Ja tema ütles, et 90.-te aastate alguses oli Heini doktoritöö veel Itaalias täiesti aktsepteeritav. Nii et meie nagu lihtsalt ei osanud sellepärast et tal ei olnud, tal ei jäänud elus aeg-ajalt seda eesti keelde tõlkida. See on itaalia keeles nii, aga ein tuleb tagasi, kusjuures ein sai seal hästi, ütleme tema tohutu vaesusele. Ja Itaalias sai ta nii head stippi, et ta ostis endale erialaraamatukogu, milleks Eesti saatkonna kaudu paluti eraldi vagunit. Nii ta saabub Tartusse, onu, noh, ta selle vaguniga ja, ja raamatutega ja tema õpetaja on Euroopa dolla üks suurimaid romaniste Pietro Morphante. Nii et kõik nii-öelda see juhendamine oli niivõrd tark, et kõik oli arvestatud sellepärast, et alati küsitakse, kes on sinu isa. See väitekirjas öeldakse, kes on sinu doktoriväitekiri isa või ema või doktor father, saksa keeles mõiste. No vot siis ka see oli arvestatud, et kui Ein peab kunagi maailmas ütlemast Polfant olen Bon fanta õpilane. Nii, ja, ja nüüd miks Ein ja miks ma räägin Einist? Kaas juba mainisin, et tema kurb saatus, tema kurb saatus oli see, et et sellel andel ja ka väga suur töö oli see mees, kes oli võimeline, ei andnud saatus võimalust realiseerida niimoodi, sest aeg liiga lühikeseks tuleb 30. aastat tagasi. Esimese asjana selles mõttes müts maha selle mehe ees. Ta tõlgib eesti keelde oma õpetaja, Petroponfante standard, raamatu, Rooma õiguse ajalugu. Noh, ta leiab, et, et tal on liiga suur koormus õpetada Rooma õiguse ajalugu. Juristidel on rooma õigus, kaalseid, terminoloogia alus, aga Rooma õiguse ajalugu seda mõista. Ja ta otsustab, et ta tõlgib Polphante raamatu ära. Et seda loetakse. Aga tema hakkab tegelema selle terminoloogiaga tähendaks et seletada, miks see kaasaegne terminoloogia, kust tuleb nii ja mina ütlen, et see Pietro Polphante raamatut 930, vot see on, see on nüüd uus latt üldse Eesti õigusterminoloogias selle pärast. Esiteks, see raamat on ilusas eesti keeles, Ein valdas eesti keelt. See oli tõesti väga hea Einoskas paljusid keeli, sellepärast et, et ja ladina keelt ja nii edasi. Nii see oli tehniliselt toimetatud, see, see on juba noh, see ei ole mitte tudengi ümber kirjutatud konspekti ja ja mingil odaval sellel trükipressil seal tehtud raamat, see on korralik raamat. Kolmandaks reaktsioon, kohe-kohe tuleb see nii-öelda see noorem põlvkond. Häda oli selles, et noorem põlvkond oli väga suhteline Eestis. Kui 19 20 pandi ametisse inimesed, siis Need, kes tulid vabadussõjas ja viie aasta pärast astusid juba õppejõududeks. Nende vanusevahe oli mõnikord ainult 10 aastat ja, ja selles mõttes enne 40 aastat tekkis Eestis suur probleemkohad olid täis. Ega tulp perspektiiv ei olnud, kui sinu sinu eelkäija sinus ainult 10 aastat noorem siis saada 10 aastat enne pensionit see amet, esiteks sind ei valita, targem noorem võtta, et noh, nagu hapuks hakkas minema, aga see on alati selliste murrangut tabu. Tulles tagasi siis, ühesõnaga ein annab selle välja. Leesment, uluots ise kõik, kõik ütlevad, et vot see on nüüd eesti keel. Nad, kõik teavad, et nende eesti keel nii hea ei ole, onju, et sellega hakkama mõõtma. Teine raamat, mis noh, ütleme, et täna ma ei tea, kui palju Tartus tuletatakse meelde. 32 Eini hea noh, nii-öelda kaaslane. Artur-Tõeleid kliima on 32, julges kirjutada esimese eestikeelse juuraväitekirja. Kui madise maim ainult pool lehekülge eesti keeles. Leesment 32 saksa keelde väitekiri. Ja Leesment, ema oli ka rootslanna, ta rääkis saksa keelt, temaga isa oli eestlane. Vanaisa, rootslane, sadamakapten ja nii edasi. Niisiis artuldajaid, kliiman eesti keeles administratiivakti teooria ja 39 paneb ta tegelikult selle Eesti Eesti õiguskeele ausamba. Ta saab 40 aastaseks alles. Ta on õppinud Euroopa ühe kuulsama riigiõiguse mehe Anskelseni juures Viinis. Kolm aastat oli seal järgesteni mad. Ta tahtis nüüd, kui 32 tahtis ta noore mehena ta noh, väga ambitsioonikas mees. Aga ütleme niimoodi, et Ein kasutas nagu sellist lihtsam ta püüdis, vot seda, mida ma olen rääkinud, mina nagu pooldan. Et sa ikkagi pead püüdma võimalikult rahvalikult. Jah, seal kuskil on, see on väga habras piir on ja kus rahvalikus ei lähe keele lihtsustamiseks ega labastamiseks. Terminoloogia peab olema. Aga kui ta läheb liiga peeneks, nii liiga, mina nimetan Saksikuks, siis on, minu arvates on see ülepingutus, et sa pead ise tohutult vaeva nägema, energiat sinna sisse panema, aga seleta ära, et inimene saab aru, kes pole jurist ega pole sinu kitsa eriala inimene. Vot ein oli rohkem selles mõttes. See oli natuke härrasmehe moodi, kuigi mitte ütleme sinna Setumaa poolt pärit opi Värska kandist pärit on ju, kliima on ka vabadussõjast tulnud nii-öelda mees tema natuke minu mõttest peenutuses, aga tal oli ka hea eesti keel talle väga hästi ja ta võttis väga suure tüki, et sellepärast Celsel tal oli õnn. Vot kui konfante oli juba väga kuulus siis kliima piss Viinis Celseni juurest, täpselt ajal, kuidas sõnastas oma uut teooriat, nii et noh, kuidas ütelda, tema nagu nägi, kuidas see pott kees seal, kust see tuli ja kuna Celsenali juut, siis ta põgenes Šveitsi. Noh, selles mõttes ta päästis elu niimoodi. Ja, ja siis ta läks hüppus Ameerikasse ja sealt läbi inglise keele sai ta nagu maailmanimeks üldse. Aga see, Ta oli keenud Viinis kunagi ja selle poti juures sai meie mees ka nagu vaadata ja nüüd ta ta võttis selle väga keerulise saksa-juudi, sellised terminoloogia tõi eesti keelde ja see oli täiesti uus tase, selles mõttes, et et nii keeruliselt nagu juurat polnudki ükski veel käsud. Nii, ja nüüd selles kliimann tapetakse 41 ära muuseas ajaloo raamatut nagu siiamaani ei ole avanud. Ta tapetakse, tegeleb väga inetult parantide poolt ja hoopis naiste pärast ja, ja väga segastel asjaolu. Aga sageli öeldakse, et kas üks, üks okupant või teine tama. Aga noh, see oli katastroof, oli katastroofi inimene, loomulikult oli väga vastuoluline, aga muuseas Eesti üliõpilasseltsi liige nii nagu Hanskruuski nad olid mõlemad projekt, üks rektor, teine prorektor. Nii et ta oli sellise karjääri teinud. Aga oluline oli sellesse, et vot see 39 oli sündimas, esimene raamat, mis oleks pidanud kritiseerima Hanskelseni teooriat, see tähendab, Kriimani mõte oli selles, et kõigepealt kirjutada raamat oma emakeeles, eestlaste jaoks andis raamatu välja 39. Ja nüüd, kuna ta oli võimeline ise saksa keeles ja see olevat olnud valmis käsi kriga saksa keeles, aga ta on 41 juba, tapetakse ära, nii et noh, selles ei jõutud ilmuda. Aga tema mõte oli panna see Celseni töö kõrvale nüüd saksakeelsena, et astuda temaga diskussiooni. Kuna kell seal oli väga auahne ja selline keeruline isiksus, siis tema ütleme täna võiks öelda niimoodi, et tekkis tüli sellepärast et Gelson enda kõrval mitte kedagi peale kahe kolme sõbra ei sallinud. Nii et aga Meie võime küll hinnata on ju meie suudame, sellepärast et noh, kliimani puhul on see, et see raamat jäigi saksa keelde tõlkimata, seetõttu isegi need saksa uurijad ei oska midagi selle kohta öelda. Nemad raiuvad ikka oma, et keelsena on üks ja ainuke, onju ja eksimatu loomulikult, nii nagu nende suurte armastustega on. Aga kliimann, mis ta siis on? Tänase saate jaoks on oluline öelda Ta viiskend terminoloogia. Ta võis terminoloogia teoreetiliselt eesti keeles nii kõrgele tasemele. Et seda oleks võinud nüüd saksa keelde tagasi tõlkida või saksa keelde tõlkida ja proovida tõsiselt diskuteerida, vastu hakata mitte ainult kõike, on selline sõna nagu retseptsioon või ülevõtmine siis ülevõtmine, tähendab noh nagu alati, kuskil on päike ja mina võtan ja ma olen ka natuke pruun, on ju, niimoodi te näete, ma olen ka nüüd retseptsioon siin, aga teine asi on, kui sa oled asetad ennast võrdseks. Sa räägid, et sõbrad. Ma olen nõus teiega sel teemal vaidlema, aga kõik see, millest teie räägite, ei ole 100 protsenti, ei pruugi üldse tõsi olla. Ja vot sellise tasemega teadlasi juristide hulgas, ega meil palju ei ole olnud, on ju meil oli rahvusvahelises õigus kunagi Martens ja ütleme nüüd siin, kui Me räägime kliimanist, siis nüüd võikski rääkida päriselt ka väga tõsiselt keeleuuendusest, sellepärast et me saame Eini puhul rääkida nii keele loomisest kui uuendusest kliimani puhul kindlasti juba keeleuuendusest ka, aga ka nii-öelda Ta lõpetab selle noh, nii-öelda Johan Vaabel ka hilisem akadeemik ja hea sõber, kliimanil kirjutased umbes ajakirjas õigus, õnnitles Eesti jurist, Eesti rahvast, et vot nüüd on sündinud ka teoreetiline mõte Eestis kõik see, mis enne see noh, see on nii, nagu ta on, et et see oli 39, on ju kliima sai neljakümneaastaseks ja see raamat ilmus nii, nii et see oli, aga samal ajal oli sündinud veel üks õigusteadlane Õigusteadlane dotsent Peeter Järvelaid rääkis õiguskeele arendamisest ja eestikeelse õigusteaduse võimalikkusest. Saatejuht oli Piret Kriivan, kõike head kuulmiseni.