Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma setomaal Obinitsas olen Kauksi Ülle, sinu töövari. Tere, Ülle. Tere tere, et see seemned tollest juhtumist, et kus tänapäeval melu saned, vannu sõpruga, saad kokku, kui ainult mingi ühine tööasi on. Nüüd mina elasin Obinitsa vanast Tartul Mioliminakin ja ja tegelesime kirjandusega kõvaste ja mul mida tahes miil, et et ega ma ei tea, kas ma päris võõra inimese oleksin talle varjus võtnu, aga vana tutvuse poolest olen nõus. Tead, kui ma siia sinu juurde sõitsin, täna hommikul, siis hakkasin mõtlema, et ma selline tunne tekkis nagu, nagu sõidaks nagu tagurpidi Antslasse. Et need kohanimed on siin jube kentsakad, et kõigepealt tuli Vastseliina ja mis ei ole ju, eks ju. Vastseliina, see tähendab kuus linn. New York. Uusi kaupu? Aga ta ei ole ju linn ja ei ole ta ka uus ja siis sõidad natukene edasi, siis tuleb Vana-Vastseliina, mis veel jaburam, et nagu vana uus linn ja siis sõidad veel edasi. Tuleb Meremäe. Aga mägi on, aga merd ei ole küll mitte kusagil. Üts tüükene, mida ma seto maalsesse kogemata tegema nakassisest käbenikud tolle ajalooliste näidendite ega ka saan, et kuna ajalooliste näidendite pärast ma siin ajaluulukku veidikeseks uuri hinda meelest küünemiste käest ja kulle, kui kõnelda asja loe, noh ja siis tekkis jäätnaxiga giiditööd tegema ja tuua tum Meremäe, aga merd ei ole tuum tõesti veidi kummaline ja too měsíci nende ürgai kuuluvate teadlaste jaos kummaline pärast, et üürikinemisem enamuste elanikust sum, meri või järv, et värskannama 6000 aastat, et inimasustus, Molnutum loogiline, seal on Värska suur lahtub kalast nällija kala püüdmine on neile väga oluline. Aga Meremäel tõepoolest merd ei ole, küll aga oma ütelda siis need ajaloo uurija, et seal on olnud Merja küla etu mereküla on tegelikult olnu Merjalaste astutud tõttu küla, et mis lihtsalt sissetostunu, et noh, soome-ugri rahva Osaumana tärka onu, aga vahelne siis rännassiivani mudu kohegi külade kaupa ei olnud niisugust segaasutust mitte ainult venelastega segaasustust Setumaa territooriumil, vaid ka mingite soome-ugri hõimuosadega asustust. Tuvi olla hoopis tollest. Aga nalja saab tol ajal ka palju ja ja Meremäemägi on kindlale vägasane. Huvitav kodus muidugi mitte kõige huvitavam, et Meremäe pealt sa Kaia näitas ka päeva pöördmise mäe poole ehk Hinny ala kanjon ja mägi, etum, niisugune nagu keskpaik. Või tähendas Vikingi vara, viikingiaegne asustuskatsetest 13 sajand Homsis olnus seal hobuse seljamäe pääl ehk päevapüüdmise mäe peal ja seal on Detjuga kaevamisi ja ja sinna käveva Uma Laul kokku kõik nagu sihukese jaanipäeva pidama või noh, mitte noh, mis Peral muutu jaanipäevas, aga mis seal see suvine pööripäi tegelikult. Ja siis käiti sinna ja Käutini setomaa kui Võrumaa poole pealt ja säilinud Vastseliina kirikuõpetaja omaaegne pahandamine, et kus, et ülesloetu kõik, kui palju õlut ja kui palju sõira ja, ja kõiksugu leiba ja piirakid nõstatises sinna noh, kokku ja siis peeti kolm päive pittu ja kirikule tuua ja kirikuna skevdaja niiviisi, et ühesõnaga jah, et või vähemalt käeväe kirikuna, aga, aga, aga nagu siin kombes, ei ole ka muu tunnetatud, et siin oma usu asi küll Tarraste. Ma mõtlen, mis tööd sa praegu siin teed, et me, see koht, kus me praegu siin oleme, on haljas kunn, testis roheline konn on selline galerii ateljee. Aga ütle, mida sa siin teed. Tähendas, et meil on väga huvitavalt kujunenud, et et kui kuskil Kate 1000. aasta paiku võiduvad, ütles ta, ütles agent ütles evaliga lähemalt tutvust, saia ja siis noh, naksimises lõka ritta, ansamblit tegema ja käe või soome-ugri maadel külanya. Ja siis Evar oli just nagu oma kodukülla tagasi tulema pärast pikka Tallinn on elamist. Ja siis ühel päeval ta helistas, et kuule, mõtleme nejanted, Obinitsa pakutas ütte kroonist, endist sovhoosi Need olid pruunid. Ja mina selles küsse männetu ses konto rumm, noh ma olin siin küll mõned korrad käinud, kas sa oled tähele pannud mõnede kontoluses siinkandi ilma käehaare ja rikka hõlma man juba eksperdi sammu küla jäänud, et ma tundsin näiteks juba katesse käinud ütelda ja sealtkandist. Ja siis siis ta ütles, et nohtum, saame kolmekümnendad stiilin, kate, korruseline puuelamu ja siis mina nagu ütles kuule, ei tea, milleni antud kolhoosi kontori ses 30.-te stiilina ehiti või aga 30.-te stiil on alati mulle väga meeldib ja sest ma ütlen, et tuleks osta haaret. Ja siis saigi niiviisi, et et me olime küll esiudmurdimaal parajale, aga saatsemises Elmari kaupmehest isa seda siia ostma. Ja hind küll kergitati yks üles päris ühele kroonile 26-le 1000-le kroonile, siis aga aga põhimõtet Ta lihtsalt ei osta, mis selle ära ja ausalt ütelda, jääkide taasta tal tarvest üts pakkial Haapsalust, kes siis tahtis talle mere viirter viia, kuigi ta ilmselt saanud seda mere, mere merevirde haapsalu, viies sellepärast, et üks osa sellest majastum, savihoone seal kauplus ja ühesõnaga, et siis kummi ostsem Joosse hindame last kolhoosi kontori aga siis, kui minnakse, mis siinses seen remonti tegema, õigele kõgepealt koristama. Sest põrmanud olid suhtluses niiviisi umbes 30 sentimeetri paksuselt Nõukogude haiks bürokraatlik blankettidega osal täidet osal täitmata ja sest sant see tõuaretus ja kommunismi aretusraamat. Ja siis Kaimitada plankettide mered ja mõned kontoriraamat, vot see, mis siin nagu külaliste registreerimisest ja mõned tõutunnistused panime ka kõrvale, kust siga põlvneb, kellest ja ka mõnes Sand seal parem Pamid, suurindlikud teosel kõgepealt, nii võrdsamit, tolle Nõukogude kihistuse Ruuksamisid korralikult välja, sellepärast et noh, mina ole lapsest peale olema istnu vanaema, ma olen sansson, lauan kosses endise metsavenna või näide toitma, jah, omaga siis valgustan omale Eesti ajalukku. Aga ka mitte nii mustvalgelt, vaid sõskini, mudu üts, vanaonu oli nõukogude sõjaveteran ja luts tina sõsar, mis seal siis eestiaegne vabadussõja veteran ja siis lihtsalt arutiva asja ilma suurema tülita need minale kasunuix, niimodi kinemis, arutasin noid asju ja ei. Kui niimoodi suurepärane komplekt õpetajaid selle ajaloo vallase Nojah, ja ajalugu on senimaani jäänud mulle Sances paeluvasse paeluvad nagu noh, et põhi, põhinäidendites ja nii mudu siis juhtubki, et et Teimika sellest ajast näidendi kunagise Jaan Krossi kirjaniku oskus, sum meistriklassi, kus sa mõtled valla mõne tegelase, keda Sasti tollega Perand tuldasse üteldes, et kuule tolmi vanaisa ja selle näidendiga, mul oli ka üks selline vahva lugu, et et siin Edivalise tütre missal Aleksander roob, kes on Võrumaalt pärit ja Venemaal Opnu siis seda fotograafiat ja siinses abielu neid imelise tütrega. Aga ütleme niiviisi, Aleksander roll talle väga meeldiva. Ja siit ta siis just selle pere tütremontite Tõsa samasuguses suure majaga peretütre manu, kellel on ka natuke igav ja kohtun talu tööteta ja veidruses Tallinnale. Algul olete fotoabiline lätsiva Tallinnale ja ses asuta Aleksander roog seal niiviisi kino, piiba puu. Mis kilud piibu? Jah oli, ütles talle omanik, mingisugune multika pealgi, aga toel siis omaaegne Eesti haigus, suur kino, tal seal mitu majja, aga siis tul sõda, noh, ta sai, seal sai veel neli last. Ja ja tuli sõda, aga vahepeal olnud mingi baleriini iluuisutaja aega saanud poja ja siis üteldi summadele naasele, kellel neli last, toll ütel, et kuule, et baleriinid on praegu väga raske, et sa võtad Duboikanud hindale, kasvata tuleb valetunane nagu ütleb, et talle ei sobi tal ju neli väikest last haigu toita ja siis Aleksander roopisilaks koegi Brasiiliale ja sest ta sai Vilsal neid mitu perekonda asut ja ja siis minul näidendi perekond, perekonna asutamise osa ja ühesõnaga siis sisse, aga mis mina, et mille pärast ma sinna elu lukuni pikemalt laskusid, tegelikult uued Mulasin näidendi nüts seened, kuis ta Obinitsa näidendid, et kus ta tule ja ütles tollele peretütrele, ütles, et kuule, et Lämmijärv välismaale, et võtalazz käekõrvale ja pakendi välismaale. Ja ja siis kosmi latsega lähavaigozmi oma kotust lähevai kosmi siit näha või niiviisi niisugune stseen mängiti mina Teida tolle pärast, et, et lavale tuua, et kuist äärne nii mudu ja kujutida ta tavaliselt elavalt, et kus ta tule kustu, asjalik noormees ütles, et kuule, kosmi lahas nahlazz käekõrval ja nii muutub, noh, ja siis, kui näidend juba lavastusi sõstull selle noh, tulivases võtlevamuka ühendus sisse roobidule Tõsa perekonna järeltulija, tohutult toreda Inemise ja ka niimoodi fotograafiahuvilisi ja ja kelleni veinis siis kokku Kadima tolla eelmise perekonnaga ja saiva sõbras ja saime omavahel sõbrasse. Ja siis tutvus salaski tollest, et see Sütnud perekonna esindaja ütles, et kuule, see, keda ta kaasa kutsused, tuss ole mitte selle talu peretütar, vaid hoopis meie, vanaema. Ja siis ma tahtsin ütelda küll, et noh, et, et näidendi puhul, et noh, et dub nagu tinglik, aga põhimõtteliselt mul oli õigus, et mallid n šansse stseeni, mis tegelikult juhtusid. Kauksi Ülle, ma just mõtlesin, et kui sa nüüd sellest mehest ja naisest rääkisid, siis mulle tundub, et tegelikult sinu näidendites ja tegelikult ka sinu raamatutes kuidagi mehed ongi miskised, kipakad ja naised on sellised suured Nathan kesksed kujud. Kui ma mõtlen näiteks preili von Kredeneri peale sinu näidendist või Taarka peale või, või siis ka sinu romaani peale paat, et siis need naised on kuidagi seal kumab läbi mingi selline matriarhi. Kas siin setomaal on ka matriarhi? Ma ei julge ütelda tegelikult Umm, aga matriarhaat tollel mõttel nagu nagu päris ürgaegne, mis seal koriluse haigu, et keskne kuju ema, vanavanaaegne elukorraldus seal sääne, et pere on suur, aga abielluda sai tegelikult ainult paar poiga ja ja paar tütart olenes, kui palju nagu kaasavara sai anda ja kui palju jõudsid sinna tarele toda otsa ehitada hoone ent maja oma tihti katel poolega, seal siis emal ja isal ja sest Tõne pool, kui jõukus, tolli, ehitati talle lihtsalt külge sinna ja üten poolsestumis Esa ema oma lisajutte pojale ja võib-olla kui puhul jõutu ehitad Saisestusele Welle'le viletsaid ase kodu tuua ka ülejäänu jäiva, siis teenija tas ja sulastes oma isa ja Peranses oma venna tallu ja Sestu ema positsioon nagu noh, ema jäi Humma tallu ja poigolhariinuda sõna küll ema ja ja siis tuli Dima talu mini ja tulnud sinna, noh ühesõnaga tunne niukene suht emasse, järgne kuigi maa pärimine, käive Vene tsaaririigi järgi ja hingedelugemine ainult meeste järgi. Et maakera nagu meeste järgi ja kadu, perekonna valitsemine ja kaasade otsustamine ja kokku mängimine ja intrigeerimine tugev, eks nagu noh, naiste selle, sest mehe oli ja tihti ka kauplema töid tegema on ja ja naasessepitsis sepitisest senimaani. Aga ma ikka urgitsema jälle edasi, et aga see, et, et see naise positsioon on selline su tekstides või et see naine on selline noh, nagu keskne ja ja tihti ta on ka nagu kannataja pool või noh, seal on väga selge see feministlik nagu osa, et, et see on nagu väga teadlikud sisse kirjutatud igast tekstis Feminismi iga on niiviisi, et mina ei oletada asja üldse mingisugusegi loengustega raamatustega teadusest saanu, et mina lihtsalt mõtlinu asja noorest peast, terve mõistusega veel mingid sellised juhtumid oma elust, et mida ma ei saa kasusse avaldada, minema said kõik, elas aga, aga ühesõnaga nagu tarvestada. Kes vaheta nimed ära nagu raamatutesse vahetada? Jajah, aga aga mõtlen lihtsalt, et tuumamingi situatsiooni, et kus mul on tekkinud küsimus, et noh, et vanaema ütles niiviisi. No seal mul natuke depressiivseid mees, sugulasi, kes praegu ma Tiiassettle kannatasid depressiooni all, aga Dukerdadas Nivicias määratleda ja ülimaks vajama depressiooni alati lasteaia naiste peale välja valada said olles nagu haru ja Mali lihtsalt nii palju ilukirjandust lugenud, ma Kuigina sai tulest vaistlikult aru, et on jama ja mingi hetke noh, vanaema, ütled meeste sõna pealt kulla märksa hinnas pessa küll lasku mina siis nagu ei kurna. Ja mina sest nagu ütli, et aga mille ja vanaemast mõista mulle mitte midagi ütelda. Mõtlesin taga, mille malli seal ema ja vanaemaga oli sealt juhukülalise vahel vanaonu Chica tapman vaid põldu kündmann ja ja vahel ka Veses nagu viil, nagu onu ja tädi, mis igavest seal veel, aga ainult õiendiva ja tal väga tülikas, kurat, tulivenesse käsi või mul seal rahulikult olemast ja raamatut lugemast ja noh, ühesõnaga alati aiva mingit tüli üles ja teat ja mulle nagu üldse Smildus tervitia terve mõistusega ja ja viisaka käitumisega meeste rahvitma kohas palju Hildampa aga, aga ütleme niiviisi, et et noh, minu näidenditega nagu ka asi, et näites neer ütles Merka ja Ain Mäeots ja ütles, et noh, tunni vahvad mullum naistegelasi, et naistegelastel ei ole üldse rull, naistel ei ole midagi mängi aga no mis kirutaseks nagu nagu mehe nad. Kas sul mõni naispeategelane? Kusjuures ma hiljuti kirjutasin, näidendi head tüdrukud lähevad taevasse, seal on ainult naised. Kusjuures sellesama põhjusega naised on kuidagi nagu vaes osas kirjanduses, näitlejad samamoodi tänu sellele et muidu on ikka selline keskealine mees, kes nagu targa näoga räägib teise keskealise mehega ees laual ja naised on siis kuskil tagalaval. Naase kriiskas, kuigi, et ma mäletan, et vanaema tahtis nagu meil televiisor osteti, sest ma olin vist kuskil, ma ei tea, kas kolmandal või viiendal klassin ja ja minu enim arroses vanaema pann, see kindlasti ilusti rõivile riideti jalakas seal teatriõhtut kaema ja selles, kas mul ka seal hästi ilusti istu, arvas nägevat ja hästi ilusti istub. Ja minule kui Eesti teatri üldse meeldis kõik rüük skandaale ja mis vastamisi kõikaid. Ja mul ei ole üldse mingit sellest armastust nende nõukogude aegsete näitlejate vasta nagu osade Lumsale nostalgikum. Et muudkui rüüksevas seal kõik haiged, mul on mingi paar näidendit, millest mul mingi väikene kus mul nagu meelde, aga muidu see on ebaloomulik rüütmine või et olen, mõtlen, et tuuet, ma olen hakanud mingiks anest luuletusi kirjutama, näidendit kirjutama ja kõikuma tulnud ole pärast, et mulle tõesti ei meeldi ja siis ma taha esitleda. Praegu räägib Kauksi Ülle telefoniga või õigemini räägib üks mees juba pikemat aega ja kuulame, mis ta räägib. Ja, ja sealhulgas ka lastelaste puhul lugeda ja tähtsusest ja, ja ka äkki ka sellisel teemal nagu seda uuema eesti kirjanduse soetamisest nendele raamatukogudele ja, ja võib-olla ka sellest, et et kuidas, kuidas ka maal on, on noh, raamatukogudele ka teisi neid, selliseid, selliseid tähendusi, et ka ütleme, nende tyhi oskus ta levitamisel. Aga samas ja teised teistest funktsioonidest, mis ka seal sinna nüüd hakkavad kuhjuma, ütleme, postipunkti ja igasugused teised sellised asjad. Et ka see haldusreformi selle elluviimisel ei arendataks külades lugemisvõimalusi ja, ja, ja ka ka võib-olla ka sellisest ühesõnaga mainida, et et ka selle ütleme selle riikliku digitaalsus ame suunitluse või, või selle välja digipropaganda vaimustusega sõnaga ei hakatakse neid neid kogu seda seda ütlema ütleme, uuema eesti kirjanduse ja kes ei ole üldse kirjanduse trükitud seda sõnaga vähendama samm, ma näen, et see on ka üks selline ohukene praegusest Ma olen kõigega täiesti nõus, aga kas ma saaks mingi näiteks oma emaili pääle, et selle nagu ka sisukorra tähemärkide arvu ja teemad jäid mulle meelde, et mul on see meil on need Kauksi Ülle Igrekuga ät, Gmail, komm. Ja seda ma, seda ma just ka vaatas, seda, selle, selle ma leidsin mulle vanun sellist asja, mis arvad, kui sa näiteks saaksid, ütleme, järgmise nädala kolmapäevaks ja neljapäeval. Oi, kindlasti kindlasti see on jah. Maaleht tahab ikka tavaliselt järgmiseks päevaks suure lehekülje. Kõike head aitäh. Nonii, Ülle jah, see oli küll vahepeal proovisin ise nagu mõelda, et, et kui keegi annaks mulle sellised lähteülesanded, et siis peaks terve maailma ära kirjutama. Ma tahtsingi ütelda, et kas keelses muud ka sinna ajakiri ajakirja vil mahussik. Mis ajakiri see on, kes rääkis? Mihkel Wolt on ta, mis ta Eesti suur raamatukogu Tallinnas on niisugune suur kivist hoolena Rahvusraamatukogu, raamatukogu, ajakiri vist või raamatute tutvustamise, aga ma arvan, et kui ta saadab mulle selle meili peale. Ma lasen asjad meili peale saata, siis on kirjas ja siis sa ei lähe segi ja, ja teine asi on toote, kas siis vahepeal helistatas siis kaduma pidi, kus podin oletavad, et ei, ja kõik meelde ei saa kõike kirja panna. Aga noh, teema on kõik täpselt toomida, raamatukogus on ja mida ma näen seal endal meil väga toredas raamatukogus? Meil on täpselt noh, väga vajalik, aga Marvad praegu setomaa suurel ühisvallan raamatukogu esialgu löögi alla sattus, sellepärast et siin nagu tähtsustada seda draamat, koguma äärmiselt olulised. Kedagi Nadali närnake kohaliku kokku midagi rämbratootnud taevani, ümber metsa. Kauksi Üllega Obinitsa peamagistraalid või peatänavat. Õige no Obinitsa on põhimõtteliselt sump küla etum, siis üts külahoone asuses ringikujuliselt. Oleks seda, et teisipäeval kunstlike kohvikutega Osamine jaht Sigrelekkesse uhku, et sinu juures siis koleris A malli Erunetanud Väätsa meeldetuletus teemialateni mõtlesime igaks juhuks jah, õige õige Demieriks Mihkeldi alustad. Aa no raske. Ja, ja häste. Kuule, Ülle nüüd, kus see kõne lõppes, aga üks kõne oli selline, kus kus sa rääkisid ka ühesõnaga inimesega, kes rääkis eesti keelt ja siis sa vastasid vahepeal tule eesti keeles ka minu meelest. Et kuidas keelte ümberlülitamine seal käib. Automaatselt juba aga ütleme niiviisi, et ma ei ole väga automaatne, kumuliks vähegi võimalikum jagu Tuinemine aru saa, et siis ma yks noh, proovi nagu uma kiilt propageeri. Et olen, mõtlen, et et noh, näiteks see, et siin omava sihukese inimese, kes summa setomaale kolinud noh kas mingi suhte pärast või, või tagasitulnu kuskilt või või noh, et kes, kellest ma Tiiad tahtva seda keelt aru. Ja muide, kama prooviks kõnelda tolle, et avitada näit läherotmisel või niiviisi ja mingitel koosolekutel tabel ja maksta ja lastega kõnelema ka nagu segamini, et vahepeal mõne asja kõnel eesti keelel mõne asja kõnele nagu, nagu oma keeli tuuga olenes teemast ja niisugusest või noh, sihukestest asjadest. Me oleme praegu Obinitsas, mis on nagu Setumaa, see tegelikult ei ole ju ise setu päritolult, aga kas praegu, kuidas see identiteet on, et et tegelikult. Sanes definitsiooni, et kes Umm ja kes ei ole, ei ole Setumaal vällja mõteldu ameti millalgi. Et ütleme niiviisi, et üts asi, et noh, tegelikult oli setude ja võrukeste Eeellase oli vaja tegelikult geneetiliselt ja noh, rauaaegsete matustel jumala üts rahasna. Aga siis tuli juba 13 14 10. sajandil tuline ristisõjaida ja lääne vahel ja ida ja läänepiir tõmmata kõigepealt ses läbi, kuidas teie setode vahele tähendas, tõmmati rahva eellaste vahele, kellesse tuubull, mis jäisesse Euroopa usuvallutajad talla Nossaivasse võrukese ja nukkes jäivastesse Venemaa suurvürstide ja tsaaririigi alla, noist arenesisse seto kiilum ja tavaliste ütesugune, aga eristumine, käve ja niimoodi, et, et usu põhjal, kes oliivases katoliiklik Lasteaia, Peran luterlased ja ses vennastekoguduse, mis kõik Võrumaalt ülem oli noolisse setode ja seto tsiuh naa. No no ühesõnaga nagu Juhkla noh, et ühesõnaga võõra, kes ei usu nagu näide usku. Et võõra, usulise ja setomaal vanastest abielluda kellegagi peale õigeusulise, nii et olen, mõtlen seto võrukese enne Eesti vabariiki tegelikult, sest abielluda, kuigi hütsikid juhtumit, toll. Aga sina, kuidas sa praegu ütled, kes sa siis oled? Tähendas, et mina, mina, mina olen täitsa identiteediga isik sellele mõttele, et, et ma, ma, ega päiv ei tegele tollega, teadvustada üldse, kes ma ole aga ütleme niiviisi, et, et kuna mina ei ole siiski nagu ristiusuline ristiti minemine ja minu sugu võsama usu suguvõsa. Sest tegelikult mina ei saa ju ütelda mingite nende võõrvallutajate suva järgi, kes piirid ei või, ja jagasivasse snii mudu ma ära minu esivanemate maa ja ütles poolest võrukesetusest poolest seto. Noh, minul on Jõks, utz, veri ja tuuet, mingi vallutaja, ma siin uma uskudega lehvitan, sest noh, mina oma selle maousulise platvormi pealt või olla noh, tolle rahva esindaja, kes nagu võro seto rahvas, aga praegu ka turistisõda, kes tegelikult ei teesi sellepärast et, et setukas tal rõhutada praegu väga ristiusku. Et, et metropoliit ja, ja siis noh, kohaliku kirikuõpetaja võtmes vähem asjasse, et, et noh, et Pekostimaalsust ei kõneldasi. Kui veel mõni aasta tagasi oli meil ka kuningriigi päevil siis Peko kuju ja palavite küülitamananti ütelt soodiscalt võim ülesest nukest Järvuta ja mina nagu tahad tollele alludaat. Et, et, et võõrvõimu ja näide järglase Uma otsustanud, sest rahva nagunii mudu kates lõhestada ja Mobjazzi toda vil nagu edesi kandma. Mida? Praegu ma lätsi nagu küla pääle. Aga noh, saame kokku ära noh. Küla tore memm. Nendele. Ma tulema tule. Hüppasid kruusa, tere, tere. Ruumi taati kallale, mis antivana Jan Toole daamile vigaami ruumi läbi ja läbi mul lasema seal kodune, et me näeme, et meil on, et Urmas tõmme, kirjanik, kes on töövari ja mitteemiraadid, ole säänest saade. Küsida teie käest, et kas te Kauksile luuletusi loete, loen? Viljelevad meelega ette väga ilusti jama luuletusi kuid tal on ilmunud, siis tuleb meile külla, ei ela, et meile, millest ta kirjutab. Tiks setomaast. Mas inimestevahelisest suhkrutest lastest mis tal oli ilusast sügisest, oli viimane kord ja ilusad luuletused, sellised. Vanainimestele sobivad. Mulle sobivad. No näete, ise oleme ühtemoodi. Ei ta. Kallimale ilmale. Lamp seal. Matma. Ja ega? Ta neid varem poleks, parem oleks, kui ma läheks. Parem oleks, parem oleks, kui oleks. Parem oleks kui karmas trantega suudega. Täna olen ma Kauksi ülla ori tööle nüüd, kus me oleme käinud, toonud linikuid ja, ja juttu ajanud ja nüüd läheb tööks, et et sa hakkad tegema pühase linikuid, et mis asi see on, kuidas teedeid. Niisiis vaatame, siin majas on meil olemas nagu setu majades ikooninurk, pühase null. Kas teie kindlasti eksite, uksest tulles olema paremal? Diagonaalis diagnoosis ja hääd kätt ja diagonaalid ja see on küll nüüd setu kaupmehel kolmekümnendatel ehitatud maja, mis on natukene teistmoodi, aga ka siin oma Ahunulk umb kua Ahunulk ahju nurk, tahu nurk, et kus oli põhimõtteliselt köök, aga noh, ahi oli, ahi pidi olema usele tolle pärast lähkule, kus statuut puid sai, traavi ületare vaid ekva tootja paneb sinna ja kuna Ahu nukan oli köök, siis ka vesi oli nii, et sa akva tõike panid sinna. Aga pühazenulk oli sisse süloni Ettepuhas, nurk, õigeusu haigupidi, setu talum pühas olema ja praegu niimoodi, et kes seto kultuuriga seotu talu nuumasest talle jälle pööningult aidast või keldriruumist toonuses jälle oma pühasse nurga ikoonium nukan ja siis pääle tolle ikooni Homsis niisugune nagu ilu, Rätte kangastelgedel kootud tavaliselt vana laul või heegeldatud tühje vaatsemba laulge kas maalitu või pakku trükkinud etu umbsist nagu perekonna esindus, tekstiil, et koos siis ei ole usule omast tagasihoidlikust, vaid just et mida ilusam ja keerulisem Umm oma teostuselt etikooniasestuv pühase nurgalinik, mis on sest talu esindus, see, et tolle järgi saiaszekv aru, et kui käsitöö, oskuslik umbsiin, pere nagu liiga sulle külvamise Milo võim ja tolle pärast just nimelt sellepärast, et nagu vanasti oli nendel vanaaegsetel keskaegsetel rüü, tal oli väga pikalt käes, et näidata, et ma suuda ülearust kangast kududa ja siin on siis niimoodi, et pääle nonde tarbeesemete, mis kõikkuma valmistatu linastus tihti on siin siis pühasse linikossum, loe tohlankadega kiri, et ta ütles küll ainult käsu langadega lõngadega loetud lõngadega, et on niiviisi, et nagu eelpiste tikandis, et loetas langa ära, et tuu osa, mis punane homsalu Nõgeljat nonde langade päält punase niidiga ja see stuumisson valge sätlate Al. Nii et ja sääne kiri beat olevat nagu peegelpildil. Et Tõne puulum ka sama illus. Et seal on nagu raske geomeetriline ülesanne, luuessaane kiri ja siis niimodi Salakat Ühest otsast Kudama rullid tolle ja sinna valmis kangakangastelgede alla. Aga sa pead, Kuiginatiitmad, kus sul Tõne pool, sa täpselt samasugune, et nad kõrvuti saad, riputa nii, et olen mõttel ilma klassikalise hariduse Ta ilma kirja- ja arvutamis Topmalda suutseva setu Inemise detas satsid pühaselinikit. Ku kate, kõrgharidusega omanaide kallalik Lohja, mina tei. Kuskil katsienti meetritaalandada lillega osa, aga see siin ei ole praegu minutit pühase linik seeemm. Mulle niiviisi kingitus, aga see, mis on siin need pakku trükkinud ette, mis seal ka üts, kaunistus. Mis on nagu kanga peale trükitud? Trükipakkudega ja see vana setokunst, mis seal väga kaua unaruses pakkuv trükkidega sessongaa trükiti, pühase linikut ja mis Sevariga ennistimid tolle vana käsid, valan devarium, tenn trükipakku ja mina, sest trüki ja mina naksi siis uuesti need ühesse linikid, trükkme selle pakkudega tõttu. Aga see pühase lenic, ta asetub siis selle ikooni nurga peale. Jah, et ikooni nurga on, meil on praeguses kipot ehk ikooniga aga muidu või olles seal ka lihtsalt Kolmnurkse lauakene ja ikoon või olla sane suurem ja sest olla ikooni, servade palumisest linik. Aga muidugi kõneldas ka säänest, et et kunagi on kõigil talud, on olnud maarahvas niisugune nagu noh, oma pühade säilmete. Vigala Sassi on ka ütel need, kus on siis mingi perekonna püha reliikvia ja tõstu pühasse limikal hääl, millega, sest no vana asja kinnikata küll hakati nõudma, ikoon peate olema. Ikooni nukan umbloomulikult siis ka Peko kuju. Just tahtsin küsida, et siin all nurgas on suur selline jändrik Peko ja küünal on peas. Ja tammepuust Peko ja seda siin panemises väga pidulikel juhtudel ka küünla Palamadelemusesse viis seitse või ütles mulku pääl lae peal, kuhu pandas siis tavaliselt noh, kiriku küünla siin on väga põimunud asja. Ma tahtsin küsida seda ka, et, et ühesõnaga see Peko ja see ikoon siin nurgas, nad nagu suhtlevad omavahel. Ja tähendas, et põhimõtteliselt suhtles äkki pärast, et, et noh, õige uskum ta ei ole tunginud kunagi nii üdini nagu, nagu luterlusse etum või, või see vennastekogudus, setum tõstepühapaiku mind hävitama, et on küll üksikuid juhtumeid, Tiidaku Speco kivisid. Aga kirikuõpetajatel on siiski tähtis vanastetna omamaksuga pesas. Ja kui numas oli kättesaadavuses ütelda patuülejäänud vaba haiget seal vaikselt kuskil oma Peko püha pideva ja, ja kivima kokku tuleva ja, ja, ja pandvases kohekina, põllu, viirdeway salve Pekot või sest too jäi nagu Sances tuul avalikus saladuses, et et näiteks mingi viimane, see, selle kandi Peko papp, olles olnud ka kirikukoorilaulja ja ta ütles, et need kirikuteenri üles Andid ja papp kahtlematult kiitse, toda aga umbes andsid teistsuguseid juhtumite, et kus on tõesti nagu seal Misso pool kivi ära tädi, milles tõuses Leimaarnedeni filmi. Aga kui palju seda Peko kummardamist või seda usku praegu on või kui palju sellega tegeletakse, noh muidugi see nagu salajane asi. Salajane asi ja ma ei tohes sinust midagi, Tiidas, sest sügisese braskikuma täiesti meeste ala. Aga ma julge ütelda, et see asi ei ole siiski 100 protsenti välja surnu ja sellest ei pea nagu väga minevik on kõnelema. Et ma kiruti esika, Peko etendust, etenduse teksti ja Peko lihtsalt olnud, tal on olnud kolm olekut Edimane olekumises Peko kui vilja, kus haldjas ja kujumis külvamise haiguall põllu veeren ja perambant ja aitaja siis lõikamise haigu austasid teda uute vilja viskudega ja säne moleman ka komimaal, kus on siis põlluema. Nii et komimaal oli väga huvitav kummi kümmekond aastat tagasi levitsemis salt sihukese kultuse, et kus langes kohe küla, naase lõigassiva põldu ja panivases ütele vilja, vihkude kobara paniva vöö ümber ja kõik lauseva ja kummargivatele viljavihu hine Tolgisest nagu algne Peko Peral, siis nakati teda siin kantiinses tegema nagu puust, et olles parem nüüd küülik, siin panda ja too vaha läks nagu tollele vilja Vihule ümbrajases teki tumisele nagu viljakushaldjas, mis on soome-ugri rahvastele karjalastele noh, igal pool hundu, viljakuse jumal või põllujumal aga seto maalses olivane šansse nagu ka puust nagune kosmoses kultuskmann, et kelle vahel jagati, et tal mingi külade grupi peale ja siin kandinoldu nagu tugevate rohkebeesti haigu Vildeti tegi aga siis järgmine tuledkollet, kui seto liikumine alas Eesti vabariigi haigu. Ja siis Paulo Priit voolaine, kes muide Peep Petersoni vanaonu seal alguses sain, Friedrich petmanson oli Stooges tahtlused etas seto eepose Ta asjateist vida ja üliõpilasena ja tas mõist esieposter kirutada ja pöördusi siis Jalmar Vabarna vaarema Anne Vabarna poole, kes dime stsenaariumi järgi laulsed osa valmis, aga kuna tas mõista, esikirja kirjutada, sest imepoid kirud talle üles. Et niimoodi tehti sesse projekti kõrval kunagi setu eepos Peko. Üllar sa ütlesid, et, et sina ei tohiks sellest Peko asjast midagi teada, et see on ikkagi väga selgelt meestemehed, olid need, kes hoidsid seda Pekute siis kaklesid kuni esimese vereni. Jaa jaa, aga does pruugi olla esimene veri tupidi olema märk, et too pere, mis on nõrk ja vajas tuge, on niipidi. Tugevam ei, nõrgem say to kellel veri välja tulla, et otsiti toleriituse käigun, kes vaja, Speco kõge, kõge rutem, pale Peko abi ja sest mina Tiia, ütte juhtumit kaasajast, et kus kaklus ja ei ole mada ja tundu juba triitusse natukene ebaõnnestunud Sütmis sate taluõuetiival kõtuuli. Ta ja sest seal selge, kellele Pekobiat minema. Kauksi Ülle on välja otsinud pokud, millega ta trükib lina peale mustreid. Mina vaatan kõrvalt ja ütlen, et täna oli mu Kauksile töövari. Saate mängivad kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.