Tere Eesti õiguskeele uuendajast õigusteadlasest Ilmar Tammel ost on tänane keelesaade Ilmar Tammela sõjajärgne tegevus kaugel Eestist tõi talle maailmakuulsuse. Samas sellist taset eestikeelsete õigusmõistete täpsustamisel. Kõrk keelekasutusele sobivaks tegemisel polnud varem veel sellisel kõrgel teaduslikul tasemel tehtud. Nii kinnitab õigusteadlane dotsent Peeter Järvelaid, saate toimetaja Piret Kriivan. 37. aastal astus üks väikest kasvu hästi kõhnake võib-olla nii-öelda väliselt suhteliselt nähtamatu noorhärra, kelle nimi oli Ilmar Tammela, astus õigusteaduskonda. Ja 85. või 86. aastal enne oma surma. Meil oli võimalus Leo Leesmendiga päris paljudes asjadest rääkima ta ja, ja see oli aasta, kui ma esmakordselt üldse Ilmar Tammel avastasin. Ilmar Tammelast, minu põlvkond väga vähe teadis. Meie stuudiumi ajal mitte ükski meie dotsent või professor meile temast ei rääkinud. Ja põhjus oli see, et ta oli väliseestlane, ta oli Rotalia korporatsiooni liige. Ja ta oli üks kuulsamaid eesti juriste tol hetkel. Kui ma 81 lõpetasin, siis kui oleks mul nagu normaalselt või nii-öelda noh, õppejõud olnud või kui ma olin noor õppejõud, siis ma arvan, et oleks normaalne olnud, et õigusteaduskonnas oleks leinaaktus olnud 82. aastal, kui ta Sydneys suri. Aga midagi sellist ei olnud. Ja alles 85, kui Tartu ülikool mingi vahetuse kaudu. Tol korral ma igal esmaspäeval istusin Tartu Ülikooli raamatukogus, iga päev istusin aga iga esmastama, ootasin raamatunäitust ja siis järsku ühel päeval ilmusid sinna selliseid raamatut, kus olid Rootsi raamatukogust või Soomest. Tublikaadid olid meile nagu piiridaks tavanema, järsku olid seal mingid kingiks saadud raamatud ja loen mingit raamatut ja siis seal on mingid autorid ja vaatan Ilmar Tammelu. See päris sakslane ei saa olla ju niimoodi ja siis vaatan taga, oli autoritest natuk, kirjutad, vaatad Narvas sündinud ja Tartu Ülikoolis õppinud, siis tekkis selline kurb tunne, et no aga miks mina midagi ei tea. Ja siis ma hakkasin juba nagu teadlikult seda nime otsima ja niimoodi ja siis hakkasin ka küsima. Õnneks oli veel Leesment elust, oli 80 kuuselt suri ja Leesment ütles niimoodi, et jah, ma tean küll. Leesment oli nii suur autoriteet, minule ei julgenud küsida, ei, ei räägi ja ma ei julgenud talle öelda, miks materjal, minul on mitu korda elus olnud selline. Tänasele põlvkonnale ma ütelda Tarkovski või öelda siis Andrei rubleoff, tema film. Noh, see ei ole nagu võib-olla selle uue põlvkonna asi, aga meid või mind nagu see väga puudutas ja seal on üks stseen, nii-öelda väikse kellavalaja stseen on olemas, Andrei rubleow oli siis kuulus ikoonimaali, see kellavalaja oli siis väike poisike. Aga see stseen on niivõrd hästi ehitatud, et seletad ära see tunne ja see tunne on järgmine. Seal filmis on, et ehitatakse kirikud ja vürst, siis tellib seal ja kõik tema kasakad seal ümberringi ja ja tellitakse ka kirikukellad, onju, aga seal on üks küla, kus elavad kellameistrit, terve küla tegeleb kellade valamisega, aga seal oli mingi katk. Ja terve küla sureb tühjaks. Nii sel hetkel, kui vürsti kasakad tulevad siis kellavalajad otsima meistrit, kelle kõige kuulsam meister oli siis parajasti suremas või surnud just, ja poeg oli just isa isa veel selle nii-öelda juures võetakse siis kratist kinni see poiss ja tuuakse vürsti juurde siis kedagi pole tuur, käsk, vürsti käske niimoodi. Ja siis ühesõnaga poisikest öeldakse, et kui isa on surnud, siis pead sina valama kella ja poiss ütleb jah. No ühesõnaga, pikk lugu, aga ta lõpuks valab need kellad ära ja kellad hakkavad helisema. Aga vürst oli öelnud, pea meeles, et kui kell helisema ei hakka ja ei hakka helisema nii nagu sinu isa kuulsad kellad on helisenud siis ma lasen kasakatele piitsaga sind surnuks peks. Et paraku meil on selline saatus mõnikord, et meie õpetajad lükkavad mingit tähtsa asja noh, kas nad ei saa aru või, või nad ei saa millegipärast meile edasi anda seda, mida tegelikult oleks meil ka vaja. Ja siis sa saad selle tagantjärgi kogu sinu õpetaja on surnud või, või noh, ma ütlen, Juri Lotman kunagi kirjutas sellist asja, et et oleks ma 20 aastaselt saanud Pariisi, minust oleks meil haritud inimene võinud saada. Aga nüüd siis tulles selle kellavalaja juurde, et kellavalaja, siis noh, ka Tarkovski on filminud seda väga nii-öelda mõjusalt. Et see väike poiss, kui need kellad siis hakkasid helisema ja kõik oli nagu korras, siis ta viskub, parajasti saad vihma viskama. Ta nutab. Ja siis rublow, kes pidi sellele kirikule silikoonid maalima, tõstapsid poisi seal mudast üles ja ja pühib tal näomudast puhtaks. Sa pead ju rõõmustama, et sa oled suurmeister. Ja siis nuttev poiss ütleb, et aga tegelikult minu isa seda kella saladust ei jõudnudki mulle edasi anda. Kella valame, seal on vaja teada hõbeda ja selle proportsioon ja see on kõige suurem saladus, mida hoiab meist. Ja meister andis ainult oma pojale seda edasi või oma järglasele. Loomulikult minu elus ei ole midagi nii dramaatilist olnud. Aga noh, lihtsalt, et paremini kui Tarkovski oma filmis seda on kujutanud. Ma ei ole näinud, lihtsalt, sellepärast ma seletan seda näidata. Aga sama valus on see, et kui kõik need teadmised on ju, et ka see on oluline vahe, loomulikult elu elu on kellel on pikem, kellel lühem, aga on asju, mida, kui sulle antakse 20 aastaselt, see on ühe tähendusega ja kui sulle antakse kolmekümneselt või 40 seal, siis on, on see hoopis teistmoodi. Aga igal juhul siis tulles tagasi selle Ilmar Tammela juurde mind hakkas see mees mitte ainult nii-öelda huvitama, vaid lausa kummitama. Ja ma olen noh, võib-olla nii mõndagi teinud, ka tema nime tutvustamiseks uurinud ja isegi tema nii-öelda jälgedel käinud mõni aasta tagasi või noh, eelmine aasta sai käidud ka Austraalias. Aga kuidas siis selle nagu keeleuuendusega kellega siis oli tegemist. Tegemist oli siis ühe eesti juristiga, kelle kohta siis Leo Leesment, kui mina, siis nii-öelda läksin noore mehena ettevaatlikult tema juurde ja küsisin, et kes siis ikkagi oli Ilmar Tammelo, jätmata selle siis terava küsimuse küsima, et miks sa kallis vanem kolleeg mulle ei öelnud temast. Ta ütles niimoodi, et teate, noor kolleeg. Ma olen elanud pika elu, noh, ta oli 1902 sündinud ütleme, 85. aastal oli Leesment 83 aastane aga siis ta ütles, et ma ei ole andekamat juristilt elus näinud. Noh, mis oli mulle veelgi valusam, sellepärast et kui tema, et tema ei olnud näinud, miks ta siis temast ei rääkinud, Anna niimoodi tammel on, on selles mõttes nagu ääretult sümboolne. Miks ma olen erinevates ametites ka rektori ametit kandes. Olen alati olnud seda meelt, et me oleme nii väike rahvas. Et meil ei ole õigust teha süsteeme, kus andekad ei, ei satu kooli. Sest Tammela puhul ütleme niimoodi, ta tervis oli selline. Et mõnikord oleks võinud küsida, et kas nii hapra tervisega oleks võinud ju soovitada, et noh ole invaliid või ole, püüa oma, nagu tervisega hakkama saab. Asi oli selles, et ta sündis Narvas, sündis õpetajate peres. Aga isa oli nii-öelda selline aktiivne. Küll ta tegeles fotograafiaga, küll ta tegeles äriga. Ega temast veel päris nagu lõpliku elulugu ei teagi. Sest segastel aegadel, kas ta nüüd veel ajutise valitsuse ajal isegi mingit Narva linnapea või Narva miilitsaülem ei olnud. Aga samas õpetas ta Narva, selles luteri kirikukoolis olid õpetaja. Ja ema oli koolmeistrite suguvõsast, need emaroll ongi väga oluline. Ja nüüd siis Tammelom sünnib siis teise pojana. Aga seda isa rõõmu oli talle lühikeseks ajaks sisa jäigi vabadusse, et kas ta siis juhuslikult sai kuuli või, aga igal juhul ta surma sai. Ja nüüd oli siis ema kahe pojaga oli nii-öelda ilma peale jäänud ja Narvas nagu põhjus, et olla edasi Narvas kadus ära. Ta tuli hoopis Tartumaale, kus olid sugulased. Aga tammel oli vedanud, et tema onu oli tuntud eesti Eesti jurist, advokaat, kirjastaja ja tema oli sundseisus. Ema oli Kaagvere koolis ka õpetaja. Nii nagu on. Aadu Must on ka rääkinud, et kuidas õpetaja lapse koolitöö algab ju siis, kui ema sabas on ju niimoodi ja kõige rohkem õpib siis, kui ei tea, Ta õpib ühe sõnana, Tammela varased pildid on täiesti naljakad seal mingi Kaagvere kooli juures, sellised külapoisid, suured, kohmakad, ja siis pisike kõhn see poisike ja kõik on ühes klassis, sest noh, emale öeldi, et no jätke, jätke nali. Kui poiss kõike oskab, mida ta seal esimeses klassis hoida, ühesõnaga ta läks hästi, kiiresti sai kool alguses. Aga siis tuli tuberkuloos peale. Selles mõttes oli see nagu õigesti, et et see haridus, mis oli nagu nüüd ette jõutud, nüüd oli võimalik ravida aastaid tuberkuloosi. Nii et ta jäänud nagu oma hariduskäigus maha oma aastakäigust hakkas tuberkuloos kristalle pidevalt nagu kallal. Nii et ta lõpetas hoopis õhtukooli. Ja mis siis juhtus, juhtus see, et tema vend kunagi rääkis, et emal oli päris raske valik. Et see suguvõsa ei olnud ka nii rikas, oli küll apteeker tädimees ja need, kes teda nagu aitasid. Aga seis oli selline, et ema pani siis kaks poissi laua taha ja ütles niimoodi, et et nüüd on kõik onudega tädidega ja kõikidega räägitud, aga. Meil on selline seis, et gümnaasiumisse vist saab ainult üks poiss minna. Nii et teine läks kaubanduskooli sellepärast, et ei olnud raha perel. Siis haige pandigi gümnaasiumisse, sest tundus, et kui tema haridust ei saa, siis noh, ta jõuga rasket tööd teha. Ja, ja nüüd siis tänuna sellele kõikidele asjadele 37. aastal jõuab ta siis Tartu ülikooli. Võiks öelda, et 37 37 39, absoluutne tippaeg, kõik, kes need eestlased seal olid, siis nüüd kahekümnendat aastat kasvatatud, olid need valmis saanud, seal. Ilus sai veel 39 professoriks ja noh, ühesõnaga täis galerii on ja, ja seesama kliima seal. Aga nüüd olulist rolli mängis siis Treufeldt, Treufeldt oli korporatsioon Rotalia liige, korporatsioon Rotalia juhid olid siis Otto Tief ja Jüri Uluots, nii et noh, uluotsa kohta visati nalja. Et nagu Mussolini Itaalias, nii uluots Rotalia sõnana, nii, aga uluvad, seal oli üks väga, noh, ta oli hea pedagoog, kuuluvad seal ise haigele. Uluots oli nõrga tervisega. Need uluvad, sai Tammelast väga hästi aru aga uluots suitsetas ennast surnuks nii-öelda või suri vähki. Aga ühesõnaga ilmub Treufeldt koos oma õepoega ja toob ta grotaaliasse. Ja võib öelda niimoodi, et noh, kuidas öelda, mingil määral võib öelda, et tammel oli see isa puudus, on, oli, oli ikka päris suur. Et mõnes mõttes võib öelda niimoodi tänu Rataaliale. Ja tänu sellele, et uluots väga kiiresti tabas ära, kellega tegemist on mitte ainult see, et atroyfeldi noh, hea sõber tõi oma sugulase sinna. Selliseid oli uluvad seal ilmselt väga palju on ju nii, aga ta tabas ära, nii et võib öelda niimoodi, et akadeemiliseks isaks igal juhul. Aga võib-olla võib öelda ka isegi natuke rohkem, et uluvad, suhtus isalikult Tammelasse. Ja Tammelo käitus ka võiks ütleme, et teatud hetkeni kindlasti nahka väga väärikalt ja väga hästi ja elu lõpuni niimoodi. Aga milles, milles oli probleem? Tammelo ja kliiman on kaks head näidet, et kui raske on andekat õpilast omada? Nad isepäised, nad on väga isekad. Nad on väga kõrge enesehinnanguga, nii, nad on väga kergelt konflikti minevad nad mängivad piiri peal ja, ja nüüd siis et aru saada, kuidas eesti keeleuuendus hakkas, noh, asi oli selles, et et tol korral Tartu koolides alguse ema aga siis Tartu nii-öelda gümnaasiumi ja õhtukooli õpilastele noh, 37 on ju 37, võib öelda niimoodi, et mingi kokkupuude oli muuseas Jaan Krossiga Kross meenutas, et väike kokkupuude oli olemas, ta teadis, kes on kes. Aga ma ütleks, et, et võib-olla ütleme selline loovuse mõttes oli Tammelo Tammelooli teravam, Tammela oli kindlasti töökam. Tammel oli, oli võib-olla noh, see keelesaates ei ole see teema, aga võib-olla Tammela tervis tegi tast natuke väiksema naistemehe kui Jaan Krossi, noh, ütleme niimoodi, see, kuidas energiat noormees on ju Tartu linnas seal jaga võib-olla see, sest Jaan Kross on mulle rääkinud, et Tammela ja tammel ise on kirjutanud, et ühel hetkel ta kiiresti avastas, et et pole mõtet kõikides loengutes istuda, sellepärast et kuna tal on nõrk füüsis, ta väsib. Ja lihtsam on ta luges ka mitte raamatukogusse, ega ta ei lugenud laua taga, vaid ta luges lamades. Sest füüsis oli nõrk. Nii et Tammelo oli põhiliselt voodis, raamat nina ees ja, ja luges, on ja niimoodi ja ta ütles, et tema jõuab rohkem läbida, kui seal aega kulutades on ju noh, kuulates seda enam, et konspektid on kõik olemas. Aga nüüd, mis ta tõi kaasa? Tammelo oli nakatatud, vot see on nagu põlvkonna küsimus, nagu kross on kogu aeg rääkinud krosseli luuletaja loomulikult algus täitsa loomulikult tammel oli ka luuletaja. Nii, kõik luuletasid mingil hetkel ja Tammelu päris tõsiselt, paar luuletust on ilmunud. Aga tema ütles, et ühel hetkel ma avastasin, et mind huvitab sõna. Mind huvitab see, kuidas rohkem kui mis. Aga luuletaja ei saa niimoodi, et ta ütles, et ma unustasin ära, et minul läks see grammatika, sõnaseadmine, luulevormid ja see muutus olulisemaks, struktuur muutus olulisemaks kui see. Ja järsku noh, ütleme, et struktuurilt oli kõik hästi. Aga kõla nagu ei, ei Juhan Liiv ega, ega ega ma tea, August Alle ega ei olnud, on ju nii, et ma pettusin endas. Ja mind jahmatas see, et luule võib ise ära tappa. Nii et teda huvitas sõna, teda huvitas luule, mitte juura üldse. Nii ja nüüd, tulles siis nii-öelda juurateaduskonda olid, on nagu väike moraalne kohustus. Ja ilmselt ta ei saanud puududa uluotsa loengutest sellepärast kuuluvad, võttis ta nagu oma oma selle kaitse alla. Ja mis ta tegi siis, uluots luges õigusteooriat meie mõistes. Aga see on nagu aabits. Ja see näitab, kui hea pedagoog oli uluots, juba. Uluots oli loengud ära lugenud. Ja natukese aja pärast, kuna tammel oli ka raha vaja, ilmus tema. Aga ta jagas seda ka tudengitele. Ja uluots märkas, et see konspekt ei lähe kokku. Suuresti ei lähe kokku tema poolt loengus räägituga. See on palju rikkam, palju huvitavama sõnakasutusega. Kirjandust on hästi palju. Ühesõnaga tekkis tekst, mida kaasüliõpilased hakkasid kasutama järgnevatel eksamitel uluotsa juures ja mis ka uutes väljaannetes on, kui uluotsa Tammeladext. Seda tegi esimese kursuse tudeng. Meie oleme ju näinud, on ju, noh, see on delikaatne on ju väga noh, et keegi on juba professor prorektor ja mida iganes. Ja nüüd esimese kursuse tudeng suudab luua teksti sinu tekstist mis on kordades parem kui sinu oma eesti keelelt mõõta delt analüüsilt sügavuselt. Tegelikult on noh, see oli juba pigem, oli see Tammelo tekst. Nonii, sellega oli määratletud üks mees, aga ta esimese kursuse tudeng. Ja nüüd siis uluvad kes oli muidu äärmiselt range kõigi oma tudengite suhtes ütles kohe, et vaata, noormees, et meil on hädasti vaja tsiviilprotsessi õppejõudu. Arvesta, et praegu hakka tegelema sellega, et valmistuma, selleks. Aga uluvad, küsinud, pida, sina ise tahad. Tegelikult tema tahtis õigusfilosoof olla või filosoof isegi mitte õigus, vaid üldse nii, ja nüüd siis satub Tammela kliimani juurde. Ühesõnaga, see mees, kes 39 just valmistub oma 40.-ks sünnipäevaks tahab panna sellist purakat, on ju õiguskorda, sealt tegeleb sellega tõlgib paralleelselt saksa keelde kõige populaarsem nii daamide hulgas kui ka selles seltskonnas ühe sõnana tõusev täht või noh, mis seal tõuseb juba suur täht, ütleme niimoodi. Ja kes oli ka nagu rahvamees ja kes tahtis hoolitseda selle eest, et teda nagu paremini teataks. Ja nüüd ta annab seminaritöö ka Tammelale. Ta andis ülesandeks era- ja avaliku õiguse vahedeku professor kliimanni raamatus õiguskord, tudeng, nagu refereeriks tema tekste, see oli nagu eesmärk. Nii õppeülesanne, nii Tammelo kohal tekstiga, kliiman kuulab, kogu aeg käib ikka tekstis hakkab kohe algusest peale, kliiman väidab seda, mina väidan seda, kliiman väidab seda, mina väidan seda, kliiman eksib siin ja kliiman eksib seal. Ja siis tuleb lõppjäreldus. Professor kliima, nii, tööõiguskord on suurepärane õigusteoreetiline töö. Ainult analüüsides seda ainult ühel teemal, on ju vahetegu era- ja avaliku õiguse. Ehk räägime. Teeb tudeng Tammela järelduse, et professor kliimann ei oska teha vahet era- ja avaliku õiguse vahel ütleme nii, keskmine õppejõud oleks sellisel juhul, kui avalikult on talle öeldud, võib öelda tolle hetke elutöö kohta, et sa ei oska teha era- ja avalikul õigusel vahet kahel elementaarselt terminit ja siis kahte meest ülikoolis ei ole. Need mehed ei oleks mahtunud sinna ülikooli tavaline kahjuks niimoodi. Mis järgnes, selgub, et kliiman kes üldse midagi eriti ei arvanud oma kolleegidest. Aga õppejõuna paistab poli, ta suutis üle olla ja ta neelas selle alla. Ja kirjutas seal säilinud, kirjutas selle töö peale. Maksimumhinde hindas maksimumhindega tammel analüüsi, aga kirjutas juurde. Tegelikult Ilmar Tammela ei oska teha vahet eraavalikul õigusel. Nii. Kõik said aru, no ütleme, see tuli, see oreool, tammel on midagi erakordset, Tammela taga uluots. Aga ütleme nii, kindlasti oleks Tammelol läinud tavalamanni, kui ei oleks seda akadeemilist isa seal taga olnud, ma arvan, et kindlasti oleks niimoodi, aga öeldi, et seda meest tuleb taluda. Aga ta on tark. Noh, ta on küüniline, aga tark novot kliimale oli ka, aga nüüd ta konkureerisse patriimaniga. Ja nüüd siis juhtus selline lugu. Kliimann tapetakse 41 ja Tammelojab üksinda sõda. Taan, tuberkuloosihaige teda sõtta ei võeta, ta saab oma tädimehe juures olla Tartu. Ja siis ta püüab. Kuna tädi annab süüa, siis ta tegeleb vaimse tööga edasi kirjutab uue variandi, sellest diskussioonist kliimaniga. Ja ta alustabki sellest, et ta on väga kurb, et tema õpetaja on, sai surma ja niimoodi ja et ta väga oleks tahtnud temaga edasi rääkida, aga tal ei ole kellegiga rääkida ja nüüd ta teeb uue analüüsi ja nii edasi, aga see lõpeb täpselt samasuguse analüüsiga. Kahjuks. Ta peab uuesti kordama, professor kliiman siiski eksis ja ta ei oska vahet teha avalikul ja eraõigusel. No vaat selle me oleme nüüd aastaid hiljem avaldanud selle raamatus. Aga nüüd on siis lugu selles, et selles töös oli näha, kuhu võib Eesti õigustelmioloogia tõusta. Et kui juba nii peenelt toimub, vaidlus on ju üldse nii, et Tammelo viib Eesti õigusterminoloogia täiesti uuele tasemele. Aga lisa, kas kuna tema kukkus luuletajana läbi, kui ta püüdis kogu aeg uusi sõnu luua ja nii edasi, siis see vaim läheb nüüd jurist Tammelal üle. Ta püüab mitte lihtsalt niidikesed, vaid mõelda igasuguseid, kusjuures Tammelot loetaks polgulateks, ta oli esperanto keele õpetaja, kuna see oli moeasi. Loomulikult ta oskas ladina keelt, nii loomulikult ta oskas inglise keelt, mida tol korral kõik juristid ei osanud, tema hakkas juba Eestis olles nii-öelda Ameerika ja neid õppima ja nende keelte foonil väga analüütilise sellise ajuga. Mis siis juhtub, 42, püütakse taastada uuesti õigusteaduskond ja nüüd uluvad, kutsub siis Tammela enda juurde ja kogu siis selle seltskonna ütleb niimoodi. Kirjutage magistritööd, sõda on, noh, me ei tea, millega see lõpeb. Aga äkki äkki on ainuke asi, mis seal, noh, et teil oleks diplom. Tammela istub maha, hakkab kirjutama magistritööd, kirjutab oma suure eestikeelse magistritöö, seal 300 lehekülge, õigusnormi struktuur, jälle õigusnorm, struktuurse peenterminoloogia seal kõik vaheteod ja nii edasi, kirjutab valmis, 43, kaitseb ära. Tartu Ülikooli raamatukogus on see tema originaalväitekiri olemas ja seal on üks huvitav asi, see on nii-öelda tüüpiline Tammelo. Ta oli ise nii innovatiivne ja kogu aeg talle heideti ette, et kuule, mees kui sa kaitsed väitekirja, siis kasuta neid termineid, mida me kasutame, ära tee veel asja segasemaks, kui sa nii-öelda mängu keskel tood uued mõisted sisse Tammelo on püsimatud ja siis mis ta tegi selleks, et pääseda, et retsenseerinud kogu aeg tõmbab juti alla, ütleb, et ta pole sellist mõistet kunagi näinud ega kuulnud, sest Tammela on selle kirjutamisega, kus välja mõelnud. Siis ta tegi niimoodi, et panin nööri sinna väitekirja vahele ja nööri otsa pani sellise papitüki kuhu ta kirjutas kõik oma uued mõisted. Aaviku mõistes selles mõttes, et lugeja ei unustaks ära, kui ta jälle mingi leheküljel on, siis vaataks ära, et see on nüüd jälle Tammelal välja mõeldud. Et siis mitte ei visatakse väitekirja tagasi, vaid vaieldaks, noh, ütleme ära, kas see mõiste nüüd õnnestus või mitte, et aga noh, äärmiselt riskantne variant, sellepärast väitekiri on ju sinu kvalifikatsiooni töö. Aga tema veel kvalifikatsiooni töö raames mõtles täielikult Aavikulike termineid, mis ei olnud sõnasõnalised tõlked mõnest keelest, kas vene, saksa või ma ei tea prantsuse või inglise keel, vaid tema tuli mingite täiesti uut asja. Vot see on see, kui ei oleks seda 40-lt kolmandat aastat juba on ju niimoodi, siis me ei tea, mida noh, arvestama sellega, et ammendas tuleb 81, mida ta oleks võinud Eesti õigusteaduses, muidugi. Nendes tingimustes, mis oli 45 82, ei oleks ta kindlasti realiseerinud seda, mida ta realiseeris välismaal olles nii, aga ühesõnaga 43 uluvad saab niivõrd aru. Ja selles mõttes uluots teeb ühe asja, mida tänaval üldse raske seletada. Kuidagi ta saab sakslasega kokkuleppele, et ulu, sellele tammel ole, antakse dokumendid, ma ei tea, kas tegelikult oli, aga ju midagi, võib-olla oli. Ühesõnaga, ta saab 43. aastal Saksamaale stipendiaat tiks. 43. aastal, nii ta 43. aastal tüübinganist sealt vist midagi kukkunud välja läheb Marburgi ja Marburgis. Ta püüab kaitsta nüüd kraadi uuesti, saksad ütlevad, et mingeid Tartu Ülikool üldse ei huvita neid, tema on valmis kõik saksa keelde tõlkima, väid tegeleda oskab eri. Siis öeldakse, et see õigusnorm Eda struktuur üldse ei huvita meid, minge teeta kuuse ja siis ta näitab oma töid, mis tal on kirjutatud ja ainuke töö, mis Saksamaal huvi, kus on see diskussioon kliimaniga avaliku ja eraõiguse vahediku. Sakslased vaimustavad, ütlevad nii, kirjutage saksa keelde, te saate doktori saigi. Kujutage ette tudengiharjutustöö, mille ta kirjutab ümber mõeldes oma õpetajale doktoritöö Saksamaal. No võib ju muheda selle peale, et mis tase seal all või teisipidi öelda, kui hea tase oli tegelikult Tammelal. Nii et ta saab seal Marburgi doktoriks. Ja siis ta satub siis Saksamaa suurima õigus, filosoofid, noh, võib öelda vanema põlvkonna seal siis professor Atruhi juurde habiliteerub, nii et ta saab dotsendiks Heidelbergi ülikoolis. Nii et see on siis see tase, mis tõestab, et kuhu see meie õigusterminoloogia nii-öelda Eestis. Me kaotasime Tammelases tammel, mitte kunagi enam Eestisse tagasi ei jõudnud. Aga võitis, maailm on ju sellepärast Tammeloki. Kas kirjutama oma õigusnormist alguses saksa keeles, niisiis ta läheb Austraaliasse, teeb kõik raadid uuesti kirjutabki inglise keeles. Uued TÖÖD tõuseb seal dotsendiks nii ja siis tuleb Salzburgi saab õigusfilosoofia inside direktoriks, professoriks jäine surma, siis vahetult mõni nädalane surma viib oma abikaasa Austraaliasse tagasi, sureb Austraalias. Aga tegelikult elutöö tegi ta siis noh, nii põhiliselt tegi siis ütleme Austrias. Aga Tammelonala, kuna ta on nii-öelda Austraalia eestlaste seltskonnas, noorte vihaste eestlaste seltskonnas ukse krabi ja kogu see seltskond kuulusid, tema kirjutab eesti keeles ka. Ta ei ütle niimoodi, et ma olen nii suur jurist, ma nii mingeid seda kehtiga e. Ja praegu on isegi noh, ütleme, see ei ole veel kõik, aga see Runnel andis uuesti see pagulaspäevik, seal on tema artik eestikeelsed artiklid. Mis on oluline. Tammelo kirjutab lihtsas keeles, nüüd mitte juristidest, mitte õigus filosoofidest eestlaste jaoks, kes olid paguluses, kirjutab lihtsalt oma asjadest. Ja see on fantastiline, kuidas vot seal seesama lihtsustamine mitte primitiivseks tegemine ega labaseks tegemine, vaid Ta suudab kirjutada kolmel leheküljel viiel leheküljel 10-l leheküljel kõigil nende filosoofilist teema, milleks tal tervet raamatut ka inglise keeles või teda tõlgiti pärast kuni jaapani keelde, nii et ta oli tõesti täna ainuke, ma ütleks täna maailmatasemel eestlasest õigusfilosoof, kes meil üldse olnud on. Nii et noh, 80 200 lahkus meie hulgast. Aga tema oli ka keeleuuendaja võt Stahlis sündinud keeleuuendaja. Jah, tema periood kujunes neil, sest ei olnud, ei olnud tarvet, see olnud Tarvad pärast 40 kolmandat aastat ta tegi nii palju, aga teisel tasemel on, tal ei olnud vajaduse eesti keeles ülikooli loengut pidada, tal ei olnud võimalust kirjutada ühtegi raamatut eesti keeles. Ta kirjutas eestlastele tavalisele lugejale uuesti, noh, võib-olla võimelda nagu nagu Jüri Vilms ütleme, kirjutas ka rahvale, ütleme nii. Aga see tase, noh, ütleme see tase on Tammela puhul täiesti tuntav. Nagu noh, kuidas hardusega natuke loen, loen neid tekste sellepärast et. Ta oli alati ka filosoof. Selles mõttes ongi nagu segame, juristid võib olla osaliselt nagu kõik ütlevad ja juhataja oli jurist, onju, aga kõiki tema töid juristid ütlevad sepale ikka päris juura, see on hoopis midagi muud. Dahliga selline usklik, ta oli ka vabamüürlaste hulka kuuluv tegelane ja noh, väga värvikas kuju. Ja temal on näiteks üks, üks mõiste nagu vaimne ekstaas Annani. Vot selles mõttes võib-olla keelesaatesse sobib see ka. Ta ütles niimoodi, et et vaadake, kuidas võrrelda erinevaid andekaid inimesi ja, ja siis ta ütles, et paradoks on selles sageli. Me oleme konfliktis või me ei saa üksteisest aru oma eriala inimestega, kellega me peaksime ju nii ühtemoodi aru saama. Ja samas. Me saame täiesti, vot tuleb keegi inimene täiesti teise koolitusega ainult teise eriala ja me saame imepärast asja ja ta seletas ära, miks saab aru. Ja ta ütleb, et sest otsustab andekate puhul, kas sa oled oma huvi või eriala arendades tundnud vaimset ekstaasi. Ja see tunne, kas sa oled jõudnud ekstaažini või sa ei ole oma eriala. Me teame lihalike inimestena, ekstaas on nagu päris ütleme kehaliselt noh, midagi väga kõrged. Aga tammele räägib, et nii palvetab munk, võib palvet jõuda ekstaažini, filosoof võib mõteldes jõuda ekstaažini, luuletaja võib luuletades helilooja võib, see kunstnik võis, võib oma loominguga see ja vot seda tunnet südames kandes. Me saame teisest aru. Ühesõnaga, kui me räägime Tammelost ja räägime eesti õigusterminoloogiast ja eesti õiguskeelest, siis noh, selles mõttes on nagu kahju, et meil oli olemas niivõrd andekas keeleuuendaja kelle, vot seda potentsiaali lihtsalt ajalugu ei lasknud realiseeruda, sellepärast 43 ta lahkus Eestist. Samas ta kinkis maailmale nii õigust normativistina, ta oli noh, eriti inglise keeles on ta tun. Ja pärast siis nii-öelda saksakeelses perioodis tan õigluse teooriaga nii-öelda. Et täiesti ta on, ta on maailmas arvestatav nimi, tähendab, ta on oma nime jätnud maailma õigusfilosoofiasse. Nüüd, mis meil on õnn, meil on õnn omada Eesti TEMA eestikeelseid töid, mis näitavad, kui andekas ta oli juba tudengina seda lõppu meil ei ole, nüüd me peame siis kas tõlkima. Ma siis Tammelod võiks rohkem tõlkida uuesti tagasi eesti keelde. Aga kindlasti see ei ole, see ei ole see tase, mida ta oleks ise teinud, sellepärast et see inimene oli erakordne ja ma veel kord kordan seda, et ega ma väga nagu, nagu seda jõudu ja nagu sellist elukogenud inimest nagu Leo Leesmenti tõesti elu on mulle õpetanud, et ta oli tark mees, tark vanamees. Kui ta ütles, et mitte kunagi tema tema elus kuni 86. aastani 20.-st aastast peale tema ei olnud näinud ühtegi eesti suust nii andekat juristi üldse on ju nii, et noh, mis õppejõuna ma saan öelda, ma saan öelda seda olles üle 35 aasta, nüüd juba õppejõud, mina ootan ka või ma olen näinud andekaid eesti juriste, aga, aga alati kõige kõige andekamat tahaks ju oma, see on suur õnn igale õppejõule ja ja mis, rääkides keeleuuendusest keeleuuendusest me vajama keeleuuendaja. Tõesti, need julged inimesed on haritud inimesed, on ju, need on selles mõttes sellised avatud inimesed. Neid ei ole palju, antud on ju sellepärast, et noh, paraku on oma praktilises elus või, või noh, selline on, reaalsus on ju tavalist juuratööd ei pea kõik geeniused olema, see on selline teatud mõttes käsitöö, on ju, tahan küll ülikoolis õpetavad käsitöö, mida sa pead teadma, on ju. Aga et seda kõrgpilotaaži on ju, mida see käsitööline saab kasutada, seda, seda saavad luua väga andekad. Seetõttu Ülikool peab olema avatud nagu kahes suunas, ühele, kes teevad igapäevast tööd. Ja teiseks, kes on kõige-kõige andekamad meie hulgas, sellepärast et see, see on väga ränk töö ja nemad võiksid olla natuke vabamad sellepärast et et seda, seda tööd ei saanud ei tundide kilomeetritega ega lehekülgedega mõõta. Kui keegi suudab ka ühe ühe väga hea sõna välja mõelda, tõeline õigusterminoloogia või üldse sellel õigusel keele või sõnavara loomine. See on väga Õigusteadlane Peeter Järvelaid rääkis õigus filosoofist Ilmar Tammelast, kes selleks, et eesti keeles saaks õiguse asjadest maailmatasemel rääkida. Ülipalju Ilmar Tammel võttis kasutusse Johannes Aaviku uudissõnu ja mõtles ise uusi välja nii spetsiifilisi juriidilisi termineid kui ka üldisesse keelekasutusse jõudnud. Mõni näide meerima peanduma ut ja aduma, hoomama ja tuvastama. Ja seik kõike head kuulmiseni.