Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Olga ja Priit Pärna töövari. Tere hommikust. Tere hommikust. Tere hommikust. Praegu me alustasime nii-öelda tööpäeva ja mina olen teie vory, aga aga tööpäeva alguses viibis sellepärast, et naaber ehitab alla keldrisse kino. Just saime teada seda, et see tohutu lärm ja puurimine on sellega seotud. Mind see küll natukene segab, kui nad puurivad, aga kuidas teil on? Ei, meil ei sega mitte midagi, me lihtsalt teeme oma tööd väikselt ja kuuleme ilusat muusikat. Ehk tavaliselt, kui noh, oleneb, mis tööd te vedama, kui niisugune nii-öelda tuim töö, kas mingi asja valmis tegemist, tavaliselt mängib muusika ja kui naabrid puurivad, nad puurisid, tehti siis see oluliselt ei häirinud juhtumiks, naabrid, niimodi puurivad kogu aeg. No eks igaühel on oma havi, kes kino, kes puurib. Aga nad hakkavad vaatama teie pilve seal kinos. Nii ütleski, et äkki siis hakkavad kata Helmega. Ja me teame, et Raineri meeldib Hodeli. Täitsa võimalik, et need seal seda vaatavad, aga praegu me olemegi kodused. Sest nii-öelda stuudio ateljee on siin teil kodus, et, et see, et kodus töötada, see on see paratamatu või, või on seal väga, iseenesest mõistetav või selline ainuvõimalik keskkond. Meil on kaks varianti, kui meil on nagu suuremad filmiprojektid olnud, nagu siis vastavat elu ilma Gabriella Ferritavaid, tuukrid vihmas, siis neid me oleme teinud oma stuudio olevat siis hästi joonisfilmiga. See tähendab, et, et siis käib töö, nii et selline põhitöö on kodust ettevalmistust, siis me läheme stuudiosse, anname animaatoritelt käte realistatele. Noh, paar korda nädalas lähen stuudiosse linna. Aga läks viimane silm, lendurid kodudel. Selle me ei teinud mitte koduteel, vaid kodus, päriselt kahekesi tegime ilma ilma, nagu selle suure töörimata. Väga lahe on kodus töötada. Aga ma tahtsin küsida hulga sinu käest ka. Et kuidas koos teete tööd. Ma kujutan ette, et seda on hästi palju teilt küsitud ja teil on kindlasti mingid tabavad vastused, aga aga tõepoolest, et mingis mõttes on ju see, et igal loojaleni oma selge käekiri, et kuidas see nagu kokku saab. Noh Ilfi ja Petrovi kirjutasid kõgus raamatu, et aga kuidas teil see on? Silvia Petrov sealt oli kuidagi, et küsiti siis, eks ütles, et kodus käsikirjadele käib õlle järele või mingi selline. Ütleme niimoodi, võin ma nali teha, muidugi võib mulle väga naljad meeldivad ja isegi valge vennale meelde. Nonii siis, et me põhimõtteliselt ainult kakleme kolmekesi kodus? Ei no muidugi, filmiti üles sellest sokianimatsioon. Põhiküsimus seal on see mitte nagu sa küsisid, et kuidas me töötame, vaid üldiselt küsitakse, et nad, kas seal palju kakleme, seda küsimust mul ei oleks pähe tulnud, jah, et kas me nagu kuninglik waiting tähendab, et me peaks nagu nüüd kujutada. Filmi tegemine ongi kollektiivne töö tal ei olnud, mis on veel kuskil 20 25 inimest. Seda ei küsitaks ma nendega kogu aeg, kaklen, tähendab, aga kui me nagu nüüd oleme vallu last 12 aastat koos elanud, tähendab põhi, et siis peaks nagu nagu võitlema mingite ideede nimel või no üldiselt on võib-olla kunstnikust kunstnikeks saab nimetada, et on loodud nagu. Inspiratsioonist särisema tähendab ja ideed tulevad kuskilt. Äkki tormavad pähe. Oma kogemus näitab, et see päris nii ei ole ja eriti luuletaja võib, võib niimoodi, tähendab ei ole eriti luuletaja olnud, tähendab et äkki tuleb inspiratsioon nagu paneb meri rida reemi, tähendab päevade on tehtud, kuskilt ju ideed tulevad? Jah, ideed, ütleme nüüd, kui mõelda nagu filmitegemist, kui see on ka mingi viiemeetrine animafilm, aga meie kõige pikem on 44 minutit. Tähendab, et algul on midagi pea, noh, ma olen väga palju mõelnud seda iga filmi puhul peab tudengitele rääkima, kuidas nad küsivad, kust alustada, lase tal iga kord on see olnud küllaltki erinev, kust see algab, et vahel on, on nagu noh, mingi üks stseen, mis liitumite millegagi kummitab. Näiteks ühe filmi puhul oli, oli selline selline stseen, et ühel on kinga sees, on, on niisugune tähtis sõnum sädel. Ja siis teine nagu kõnnib temast mööda ja nad astuvad niimoodi sammu pealt, vahetavad kingade. Aga see sedel jääb kanna külge kinni kleepunud, tähendab see mõte oli enne tuukrid vihmas varal olla. Ja lõpuks film sai valmis, aga stseeni sealt välja tähendab, ei leidnud kohta. Aga sa hakkad sinna ümber nagu midagi midagi ehitama, aga mõnel teisel juhul on olemas äkki see struktuur olemas. Kolmnurk sihuke silm oli, selle stsenaarium oli, teeb süüa oma mehele, teemiast tuleb, sööb ära, see korduv kolm korda soomes läheb ära, tuleb, sööb ja see on nüüd tegelikult sihuke struktuur, filmi jaoks on kõige parem. Et sa, et see on väga selge, väga klaar, näiteks noh, ütleme väga hea struktuur on niimoodi, et keegi läheb punktist A punkti B. Ja mida ta seal näeb, eks ole. Ühesõnaga, see on see ehitussul peab algul midagi olema, siis hakkab kasvama ja jutt oli, kust ideed tulevad, aga need tuleb, tuleb toota. Kui ma tahan mingit mingit lahendust, ütleme kõrreke turistitaustaga, eks ole, on vaja karikatuur välja mõelda, tähendab teatud teemal homseks on vaja, vahel ei tule head teed, töötad, töötad sellega ei ole mõtet üle ütleme, üle tunni või kahe sellega tegeleda. Lähed magama, hommikul ärkad ja äkki see on olemas, tantsu tuleb nagu kuskile sinna sügavamale aju sisse see protsess nagu tampida. Seal ta siis keeb, aga ma arvan, et see on ka ütleme natuke seotud. Kuivõrd Brow sa oled sellega, tähendab, kuskil hakkab hakkab su aju kiiremini toimima, sa jälgid seda. Samas seal tudengitele saab õpetatud, seal on teatud tehnoloogiad, kuidas jõuad lahendused, mis ei ole klišee. Olga Pärn, kas need ideed, mis ajus on, et kas need omavahel teil ajudel on ka nagu selline otseühendus? Ma arvan küll, ma arvan küll. Ja ma tahtsin lisada selle kaklemise juurde, et tegelikult noh nagu Valgevene rahvas ütleb, et iga naljas on naljaosa, on olemas. Aga mis ma tahtsin öelda, et no me ei kakle muidugi omavahel, aga Ma ütlen, et me oleme kaasvõitlejad, noh ütleme niimoodi, et me või Ezra Klein, me otsime seda filmi või seda nagu lahendust, mis on noh, ühesõnaga me ehitame seda mõistetud koos ja koos võitleme selle nimel. Aga öelge, mis topiste praegu, mida te praegu teete? Oh, sa sattusid väga huvitaval hetkel nii-öelda, sest seekord meil ei ole lugu, mis juhtiplisuaale meil noh, meil ei ole tehnikat, mis mesi, juhtivlugu. Aga meil on hoopis muusika, mis mis andis meile mõistatused. Tähendab, see on Tokyo kunstiülikool, eks ole, halvatus selle ja nojah, see on Yoko Yokohama aeti ära Nad algatus, niukseid projekti, et see on voldi neli aastaaega. Ja siis Natkul, oh vot see on juba eriline heli, mida laaberdab kino hakkab vist valmis saama, võtavad kõik maha. Nad on lähemale tulnud oma puuris. Varsti lauk selgub, äkki nad tulevadki siia, kinovaatajaid. Oleks tore. Aga jah, siis tähendab neli aastaaega ja nad kutsusid neli Nevaatoritäri maadelt. Me oleme kahe peale nagu üks ja meil on suvi. Põhimõtteliselt Vivaldi, suvine tralli suvi ja, ja nagu eritegijad ei tea, mida keegi teine teeb, tähendab, me oleme näinud üksikuid pilte. Priit, ma täna unenäos nägin teiste inimeste oma osa ja ma arvan, mis seal toimus, teistel tead, ma täpselt ei mäleta, aga ma imestasin mingi, kuidas nendel õnnestus niivõrd paljud tegelasse pea. Läbike seal novembris on, on selle koha nimi, on Kitaku ei, usukursusel, Fuoka lähedal toimub siis elus ettekanne täheldab, mängivad seda lasteaegu ja seal taustaks näidatakse siis seda, mida meie kätt kolleegid on teinud. Nüüd me oleme jõudnud, tulgu pärnu kotuse kongresse, kus ongi arvutid ja monitorid ja ja siia ei ole seda puurimiste tagumist väga Costa ka. Aga et mis seal siis teie selles animatsioonis, mis Vivaldi aastaaegade lähtist konkreetselt suvele üles ehitatud, et mis seal toimub seal mingi konkreetne lugu, tähendab, meil algul oli tallinn kus sul antile vabad käed tähendab teha, mis tahad ja siis meil oli sihuke nagu kontseptsioon või idee oli, et et suvel, et on kohutavalt palav, tähendab ja kaks inimest võtavad riidest lahti tema ja temake ja seal no üpris erootiline. Aga lõpuks nad lihtsalt hüppavad vette, näeme. Saatsime neid, noh, nagu mingit Gildi näidised ja ja siis tuli Jaapanist niukene sügavate kummardustega, meil tähendab kus vabandati väga pikalt. Siis järgnes kähkuka konkreetne nimi, nimekiri kehaosadest, mida ei tohi näidata, ei tohi kujutada ja näidata, tähendab et nad tahtsid seda pärast näidata ka mingit, sest nagu põhikoolides ja lasteaedades. Et siis me pidime oma tsooni muutma, suvi ise andnud, sihuke eklektiline värk, eks ole, on palav ja valdil oli, eks ole, see on noh, see aeg oli, et Itaalias oli suvi, oli niisugune õnnetus, et ilus kuum ei olnud ja kõik kõrbesse, siis tuli suvine torm panijale pikali. Nii et nagu visuaalselt ta tahtis sikutada klektil muusikast nagu viiul on küllaltki domineeriv ja ja niisugune viiulihelides on tõmme, eks ole, see on nagu nagu heliline joon. Ja nüüd eks ole, ütleme Musta pilve, Olga pildistab seda, tähendab siis mind ei ole näha, et ma tõmban jupijoont kargan kõrvale plõks tähendab ja jätkan seda joont pärast siis noh ka joonistamisega evitud teha, et see joon on dünaamiline, et see ei ole lihtsalt otsa. Nisuke korrad khati on kiirem ja sealt edasi siis hulga hakkab seda arvutis nagu, nagu timmima rütmid lähevad, muusika rütmidega kokku, esineb meil ei ole, ei olnud plaanis, et nagu avaerootikat teha, aga, aga noh, antud juhul kui see läheb lasteaedadele, siis, et on, on vähe kontseptsiooni põhimõtteliselt muuta, siis et nad nii palju nagu oleme masenduses ja siis, et et lihtsalt luu ja väike masenduses ja siis otsustasin, et niimoodi, et Ma ütlesin, priitavai jooniste seina peale nagu söga mina filmin, kuidas sai õnnistatud siis siis vaatame koos muusikaga, et lihtsalt, et peame alustama, et ja siis me tegime siis sealt tuli selline asi välja, et nagu Priidu söö, joon. See on nagu see poognatõmme seal neid lähevad nii ilusti kokku. Kui sa vaatad seal asjad, kõik, karvad tõusevad püsti seal nii niivõrd ilus sa nagu otse söö, joon ja, ja see heli seal poeesia nii-öelda, aga seal on sees, on väga seal ta on väga võluv, tegelikult see õun ei nagu priid, ei joonistas seda õuna mingi niimoodi, et nagu noh, lihtsalt õuna, aga see õun juhtub läbi fantaasiata jää. Ja seal on, kas seal nagu, kui ma vaatan seda stseeni nüüd ise, siis, et mulle tundub, et nagu ma näen seda midagi, vaata seal suvel toimubki sõda. Ime, et äkki kasvavad õunad, no muidugi me kõik teha, aga see on, ongi asjad sõja, nagu see energia, see päikeseenergia, see kõik hakkab seal nagu sees sisse toimima ja siis äkki tuleb midagi nagu fantastiline asi, nagu õun või või poolelemente arbuus on, tähendab domineerivalt mustvalge veel süsi üldites valge akrüül. Aga seal on ka arbuus, Esson tähendab visuaalselt ta punane koor on valges roheline, mustad seemned. Jaapanis on selline suvine mäng, on Suiga nar muus. Suik avarii, mitte töövari. Tabluga kirjutatud vari sai kõvasti seal, niisugune mängus seotakse silmad kinni, kellelgi siis sellel niukene toigas käib ümber, hoiab toiks, Timm käib selle ümberringi nagu pea hakkab ringi pigem halvustada nagu keeratakse niimoodi. Teised sõbrad. Nii et ta vaarub endise kaigas käes ja siis on arbuus pandud maha ja tähendab seal arbuusi puruks lööma sõjale kaikaga, siis täitsa nagu karjuvat paremale, vasakule taandub ja ja siis lööb, arbuus plahvatab, nii et see on, see on niisugune, nagu punase niidina läbib meelsedase sõika varimäng, tähendadele lendab 1000-ks. Olgu nüüd paneb arvutiekraanil asja jooksma, taolist juhtub meil kolm päeva tagasi. Lendas monitorile õhku. Kaevasime mingi veeuputuse-aegse tillukese korrusel on valitsusel veel õhtust pihta, seal, olgu see jah. Ei, ta ei ole õiges järjekorras sammalt materjal, näen multijärjestatud materjal. Nüüd, Priit, sa kirjeldad, mis seal toimub ja seal oli seal tekkis nagu päevalill, aga see ongi nii, et see on niisugune paber, mis on. Ja ta on sinna me näeme, et see see nagu tekib see tähendab, et, Et mina olen tõmmanud seda joont Ja nüüd, eks ole, jooned läksid. Kandiliseks väravaks. See on söega paberi peale joonistatud, ära kustutad, on vahepeal kaameral. Oleks kolama, hüppab, sukeldub, kaabu sisse, läheb. Ja Hanali, see on suvesuvele. Jaapanis on väga oluline osa, nagu elus. Ilutulestik. Nendest Paberi kavanditest soov, et viskit, tõru ei jäta tolles ei me neid ära ei viska. Nagu maaliteeriga Aga seesama mingisugune nihe või nõks või ära pööratus, mis teie filmides on, mis mulle väga meeldib ja mis on Priit Pärn sinu filmides alati olemas olnud juba algusest peale, et noh, seesama, et mingi kala hüppab mütsi sisse või Napolion higistab või et seal on mingisugune laud kuskil. Nonii supp veereb laua pealt alla, et et mis on, kas see on mingi selline asi, mis käivitab? Vot see on hea küsimus, mis on seal niisugune täiesti Sillaphaise, kuidas joon tekitab õuna siis kõrval, äkki higistab Napoleon seal mõlemad räägivad suvest. Anna suvel on palav ja isegi mitte isegi, aga vot just Napoleon helistabki lina peale kukuvad, tilgad. See oli kuidagi nagu selline, mõtled, lopul, joon higistab, seda on huvitav vaadata. Me veel ei ole kindel, olen viibi little. Vaatame edasi. Ma nagu pilt hakkab muutuma dramaatiliseks, seal aga toon muutub. Nii sündisid poolest. Ja see on esimene osa ja kõik need kolm osata ja kõik koos on 10 minutit seal väga hiiglane tükk tegelikult. Minul on nagu nii mõnegi Eesti mootoritaust on karikatuur. Ja kultuuril on väga mitmeid alaliike poliitiline karikatuur, päevakommentaar edasi. Kui võtta, ütleme, see, see karikatuur, mis on nagu omaette žanr, mis kahjuks Eestis on sisuliselt välja surnud. Tähendab mis võibki. Ikka poeesia ka näiteks või, või teatud filosoofilised momendid, see tähendab, et et sa oled võimeline seda reaalsust nagu lahti võtma nagu tükkideks tegema ja neid tükke omavahel kokku panema uuesti, kusjuures noh, seal on oma loogikale andnud. Ja seesama on ilmselt ka, et kui ma seda filmi lugu teen, tähendab loost edasi, kuidas midagi juhtub, eks ole, siis saastunud mõtlemine tähendab, et saab, ei peegelda üheselt reaalsust, vaid sa mängid sellega nagu lõhud, ühendad, kombineerid ikka selle meie reaalsusega kontaktis või kommentaar siis ja muidugi tähendab, aga noh, ei ole võimalik noh, panna kokku midagi, mis tegelikkusega kuidagi liitu, eks ole, noh kui me räägime nüüd, eks ole tekstist sõnadest, eks ole, või luulast tähendab võib-olla animatsioon ongi pigem luulele lähemal kui, kui tähendab mingile romaanile või, või kirjeldavale tekstile. Tähendab, et ütleme, sõnade puhul on igal sõnal, kui sa paned nad kolm sama järjestikku. See on väga suur informatsiooni hulk, mis sa võid anda väga lühikese ajaga. Kui ma joonistan päikese, eks ole, seal abstraktsioon. Aga higistama päikese see on, jah, see on, eks ole, seda võib käsitleda kui kui nalja või kui poeesiat, eks ole, mis Faustist on, eks ole, kaste on juba maas, ütles kakk. Ma arvan, et see on, on niisugune spetsiifiline mõtlemine, tähendab kui sellist Lõmmist animafilmitegijal ei ole, siis ta teeb teistsugust filmi. See film on võib-olla jällegi ma ei anna hinnanguid, eks ole, see on teistsugune stiil. See stiil, milles mina võin nüüd meie töötame, tähendab, sisaldab irooniat ja ka eneseirooniat. Eneseiroonia tähendab seda tegija ei ole enda jaoks väga tähtis persoon, vot see mõte mulle nii väga meeldib, eks ole, ma ma ei lähe kedagi õpetama, tähendab ma filmides ja seal ei ole mingit moraalist, tähendab mul mingit sõnumit, meil ei ole mingit sõnumit. Räägime lugusid, mida ise tahaks, niisugust lugu tahaks lugeda või vaadatuna. Aga Ma arvan, et noh, võib-olla see on, võib pidada ülbeks näiteks, aga aga ma arvan, et kui võtta nüüd minu meie filmid või Tarkovski filmid, Tarkovski on just niisugune, noh, ütleme pateetiline persoon, ta usub, et see, mis ta teeb, see on läheneb lõplikule tõele ja seal. Ma ei tea, kus on ka jumaliku või ja see kandub ka tegija enda peale üle. Ta Sa hakkadki endast mõtlema kui jumalast. Jah, ja see ühesõnaga ilmselt kandub Kädased sinu teose kriitika, tähendab sa käsitled seda kui rünnakut ihu enda vastu. Kui seal on see noh, ütleme sügavalt eneseirooniline moment sees, siis see kriitika ei ole nagu oluline, tähendab noh, ütleme, kui kriitika on oluline. Ma tahaks. Et minu lugusi analüüsitakse, kuidas nendest on aru saadud ja nii edasi, tähendab aga see, kas keegi ütleb, et noh, et nii ei tohi teha või vale tähendama sai sai puudutada, andnud kellegi arvama. Nüüd me oleme Olga ja Priit Pärnaga jõudnud ruumi, kus seina peale on kinnitatud teibiga suur paber. Kohe hakkab Priit joonistama sinna peale ühte merelainet, aga enne seda räägib Priit, kuidas nad oma filmis said päikese liikuma. Animafilmitegija peab olema leidlik. Tähendab, ja siin on täielik selles. See pilt on nüüd teibitud seina külge, tähendab, mitteservad ei ole nagu pidevalt nurkadest kinni, sest ta ei pea. Oleme nüüd minu vasakus käes on selline instrument, mille nimi on. See on föön juuste kuivatamise söönud. Ja seda see peab fikseerima, tähendab või kama, akrüüli kasutame. See asi kuivab kiiremini kui fööniga, nagu tähendab sinna tulutult andma tuulte tuld. Ja siis äkki nägime, et see, kui see Õhuvoog läheb sinna, et ta läheb osaliselt selle pildi taha, siis see pilt hakkab Lakerdama tõi väga hea. Ja kui nüüd seda kaaderhaaval filmidele plõks plõks plõks, siis sealt tuleb väga huvitav, efektse, nagu nagu elab, tähendab, see päike on lihtsalt üks joonistus, aga ta ta nagu hingab. Ja kuidas veel, kui sa nagu Seksatsiilikaga kasvatanud sa pead, kui Priit fikseerib, siis, et joonistus on hetkel tumedamaks muutunud veevool oleks hea, eriti kui, kui on, on nagu mõned pildid meil siin on, et allun süsi, mis on tume sinna peale valge kriidi võib pastelligande jooned. Nüüd, kui seda fikseerida, siis valge praktiliselt kaob ära ja must läheb tunduvalt tumedamaks. Siis ta hakkab natuke ebaühtlaselt kuivama. Sealt äkitselt nagu tumedad pilved kaovad ära ja ilmuvad need valged jooned välja niuksed efektid, mida ilmselt ka vaataja, kes võib-olla noh, on asjadega kursis, ei taba ära, mis, kuidas mina ei mõelnudki selle peale moodsat päike kuidagi vaikselt võbelev, aga kuidas see tehtud on, aga et see on teie fööniga tehtud, see on veel eriti tore. Priit Pärn võtab hiiglaslikku paberi Priit sul ei ole hirmu valge paberi ees. Vaata, kui teda on palju. Seal nali. Hirm võib tulla tahab mingil ajal ja mul on suur osa neist alles tähendab hirmudest. Scott Londonis sattusin niukse poodi, läheksin ostsin saata Ojahma Olgo paberit nagu taevast üleval. Ja siis Priit Pärn paneb David nurkadesse, et ostsin tohutult igasuguseid pabereid käsitsi tehtud, tähendab ja kui sul on niisugune mingi nii vinge paber, siis, siis tekib küll sätmad. Sugu kihva ei keera seda, et ma salvestan seda, mis altab süsi Priit Pärna paberil. Aga tegelikult ma hakkan tegema Pops vildikaga kuna ta lapsepõlves oli see, kuidas onu Raivo joonistas Leopoldi saatusesse krudisest, tal olid nagu erilised pead vildikad, midagi kellelegi ei olnud ja neid oli välismaalt ja muidugi tal olid paksud sellised soos haigused. Ägedad. Niimoodi töötas Priit Pärna marker. Olga Olga foto esimesed klõpsud ja Priit võtab, võtab ta armus ära. Oot prii. Kas teeme kah kadri või ühe? Sest ühe kadrikärsa nagu noh, saan kiiremini. Et mõnikord ma võtan kahe kaadri kaupa, noh, ma saan muuta seda, praegu on digitaalne montaaž, varem oli 35 millimeetrit, siis et oli niisugune asi, et ei saa nagu, kui üks kaadron vaja juurde panna, siis, et noh ja pidevalt nii-öelda, aga see ei olnud võimalik sellepärast tehniliselt vaata see nagu sa kleepisid seda linki moose. Praegu digitaalse montaaž saab teha igasuguseid imesid, et mind nagu see see on väga tore. Kino inimestele. Joonistamine on natuke aega juba kestnud, õpib Pärnus nutnud kaks markerid, joonistub kahe käega. Miks sa kahe käega joonistega saab kiiremini poleerida? Kus sa ise on sama kunstnik, kes, kes tegi seda kuulsa laine? San puugre vööri ja tal on olemas autoportree, selline, et istub. Istub ja siis, et tal on ühel käes pintsel, teisel käel pintsel, ülelihal, pintsel, teisel jalal pintsel ja suuska signaale. Priit sa niimoodi ei ole, voolime täi, haigi. Louise koha pildikaga joonistad, kas sa töötasid mõlema käega ühte sama liigutust või mitte. Et kuidas siis psüühikas toimub ajus. Kui mõtlema hakkad, siis, siis ei saagi teha, see on nagu sajajalgne, eks ole, just hakkas mõtlema, kuidas kuidas nii mitme jalaga. Seal Nikkolo teadlik tegevus? Ei, see on ikkagi mõte, dekas tegevus, aga kui akt liiga palju, ütleme siis tassist läheb sassi. Mitte segamatult, mitte väga sügav mõttetegevuse, kõlab hästi. Need, Priit Pärn kuskil tunnikese 100 umbes joonistasid, eks ole. Ma ei vaadanudki rähku umbes? Jah, kõige sõid ilmselt sa ütlesid, et mitte päris valmis, ei, see, see on täiesti toorik, sealt tuleb midagi kardinaalselt, võib-olla kuskilt maakonna grilinedastele. Aga nüüd Olgo, sina tõmbad selle need selle materjali sisse, jah, meil on ka teenindusele sisse, siis kohe saame vaadata, kuidas, mis seal tuli välja, mitu klõpsu tegid klõpsu. Häda kohe, eks hetkega tahe, saan. Nagu Olga ja Priit Pärn kõrval arutada. Siin on praegu 132 kaadreid, aga ma tegin, iga sinu liigutus oli üks kaader, see tähendab, et siis see on viis kuldhammas. Noh, see on ikka tõsine nagu tööjõu ja noh, aeganõudev töö, eks ju, et et sa ikkagi kunstiinimestele öeldakse, et noh, mis töös on ja mulle tundub, et anima ka, et teed, multifilmid, mis töö seal on sulle öeldud või ei ole keegi öelnud? Kui ma mõtlen, vist ei ole. Mäletan, kui siukseid asja, et see oli mingi kas oli keegi nagu pangamees ja kuskil oli mingi jutuajamisega, ta uurisid nad, et mis on selle noh, et teha film Eestis, tähendab, eks ole, meil on põhiliselt kaks fondi olnud Kulka või või siis filmi sihtasutuse ellu antud, eks ole sealt taotleda raha, teed selle valmis. Ja siis selle Sweld ei saanud aru, et, et mis on selle mõte, tähendab, eks ole, filmimata näed sa, et ega see, et see, et nüüd nüüd seda ei tähenda, seda müüakse head, toob nagu sisse Bei, tähendab, Mart, kes seal lühifilmi nad seal võib-olla ostetakse kuskil mingi kui mingi telekanal ostab, aga seal makstakse minuti hinda, eks ole, seal õlletegemise rahaga seal mõttetud summat. Aga see on mõtlev inimene lihtsalt teab, et peab tootma kaupa. No midagi peab sisse tulema, eks ole, muidu, eks ole, elu mudu meelt, käigust ka tuleks, eks ole, muidu ütleme need filmi tegemise rahad, eks ole, kui keegi ei mõtleks, eks ole, aga. Animatsioon nagu kaotakse, sära, tähendab, ütleme, poliitiline otsus, et milleks meile animatsioon, tegelikult ei juhtu ju midagi, eks ole. No järgmine oleks üldse filmil pole mõtet teha, sosis võiks teatri kallale minna. Ühel hetkel tekib küsimus, et võiksime kõik inglise keelt rääkida. Miks eesti kultuuri? Aga Olga, ütle seda, et kui sa Eestisse tulid, et mis, mis sulle tundus Eesti juures teistmoodi või, või mis siin on, missugune see Eesti selle tundes siis? Ei no mina olen just nimelt varem olin lihtsalt valgevenelane. Et ja minu meelest tegelikult need kaks mehementaasias, et meie rahva, nende kaaslased on, ei ole väga kaugelt seal seda, et ma noh, no ma tulin koju ja tegelikult me kohtusime Prantsusmaalt, ma õppisin Prantsusmaalt ja Prantsusmaal, ma tundsin ennast täitsa nagu tulnuka. Noh, ma olin tulnukas selles mõttes, et mul on väga palju sõpru ja seal oli väga äge aeg. Aga mis seda tulnuka tunud pühkitus? Just seda, et nende seas oli väga erinev see näiteks, et kui minu jaoks, et nagu mets alati oli nagu koht, kuhu sa lähedki ja laed ennast energiaga ja nagu õnnetunne käe siis, et prantslaste jaoks, et neid isegi nimetas seda metsaks, nad nimetavad seda must mets, need kardavad metsa. Seal kõik kõige hirmsamad asju, mis võivad juhtuda, need juhtuvad metsas. See on sotsiaalrasvanentaalsus, mängi nagu valgevenelased ja eestlased on täpselt sama nagu partisanirahvad, kes kui midagi, siis jookseb metsa ja beibe vahega näiteks venelastele, olge joonist ja algseid õppi rahvas taandada, mets oli neil ka kole koht. See on kanajalgadel, eks ole, tähendab, ja, ja kui sinna läksid, tahab, seal, leiad valida muud asutuses. Sama on. Euroopa muinasjutumets on kole koht, tähendab ongi ja see ei, see ei ole ainult noh, ma praegu testin välja niisugune kõige lihtsamad Itaaliaga neid Itaalias on palju-palju rohkem, see on huumor on teistmoodi, et kui mina tegin nalja, siis, et no täiesti ja inimestel on, prantslastel oli väga raske seda mõista, et Eestis, et ma, ma teen ükskõik millised kukerpalli, et keelega või nagu lihtsalt teen nalja ja inimesi mõistavad seda ja nagu isegi hindavad seda saavutada, saavad sellest sama naudingu kui mina selles mõttes, et ongi asi seal nagu mentaalsus on väga erinev seal mingi nagu ja minu jaoks, kui ma tulen Eestisse, et oli tegelikult see, et ma absoluutselt, no ma avastasin enda jaoks Mängu preetor, sirmid Prantsusmaalt ja üldse nagu eesti animatsiooni jama, tulin täiesti nagu maailma tipus. Olgu. Ainult Priit Pärna joonisfilm, tekkinud ettekujutus nagu selle kaudu Eestist. Ei no Eesti Eesti investeeris nagu minu elus eksisteeris küll selles suhtes, et meil on vanemad nagu näid, olete arhitektid, noh, sa mõtled, et ja noh, neid käisid, et nagu maalimas, et Tallinnas väga kui need enne mind nii-öelda, et kui need enne, kui need mind sünnitasid. Ühesõnaga, Eesti oli väga armastatud koht sellest. Noh, ma absoluutselt teadsin, et armastasin kõik need lasteraamatut, et noh, selles mõttes, et musta puhuvad sinka Sammalhabe ja ja ma-eelse lapselapsi trenni ja ei, no see on kevadel. Jah, sest ma, ma just mõtlesin, et mul oli kolm Eesti raamatut, mis muutsid minu nagu elus on see nagu väid naksitrallid siis kevad, kevade, Oskar Lutsu kevades, nagu ma hiljem avastasin, et see raamat oli tegelikult minu ema, õpetas kiki Moskvas ja tema sõber oli Ülo Sooster poeg, kes animaatorid, kes kinkis talle seda raamatu vene keeles, aga stratsioonidele Ülo Soosteri tehtud ja minu jaoks seda raamat on väga palju, mängis elus olnud, siis ma lugesin seda ja ma mäletasin seda ja nagu mul oli väga suur nagu mulje jäänud, et mingi üldse nagu raamat raamatust, et ja kolmas raamat on tagurpidi, Priidu, mis tegelikult ma avastasin, tulen Eestist. Aga noh, ma arvan, see on midagi, mis täiesti palun maailma nagu kunstniku maailma peapeale mitte ainult kunstniku, ma olen lapselapsemaailmaga, aga mina avastasin seda hiljem, mitte lapsena. Aga vot jah, see on sinu küsimus, et muidugi, et, et nagu armastus tuli koos Priidu filmidega, kui julge oleks Prantsusmaal õppima. Siis valistilises ka filmimüük taolist ja Pärna filmi oli raske kätte saada, sest pole Prantsusmaal, sa leiad, et vaata nagu Brita filter aga Olga pingutuse üle natuke. Ei, no ma arvan, et mul väga väga vedas, et Priit ei ole ainult fantastiline kunstnikega, ta on inimene, on, on erakordne. Ära. Aga nüüd saame vaadatud siis, mis ridu joonistusestusinu ja fotode välja näete. See ei ole mingi kiirus, kohe kontrollime seda muusikaga, kuidas? Seda. Kuidas seda saab? See on hetkel on viis sekundit, 13 kaadrit. Näiteks. Täna oli mu Olga ja Priit Pärna TÖÖ vory saata, mida te kuulsite, mängisid Kuku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.