Näljane suss. Jõulukuu oli kätte jõudnud ja päkapikul oli aeg hakata laste susside sisse komme poetama. See oli tore töö ja päkapikk tegi seda meelsasti. Tasakesi vinnas ta ennast Marcuse aknalauale, suur kott komplekitega turjal. Suss juba ootas nagu kord ja kohus ning päkapikk torkas ühe kommi sinna sisse. Varras mõtles päkapikk ja hakkas ära minema. Aga siis kuulis ta selja tagant Matsutamist ja kui ta end üllatunult ringi pööras, olis uss, tühi. Komm oli kadunud. Nali see siis nüüd on imestust häkavik, ta puges lausa peadpidi sussi, aga kommidel üles leida ei õnnestunud, seda lihtsalt polnud sussi sees. No Maydia pomisest akkavik, õige imelik lugu. Aga õnneks oli tal kotis veel komme ja ta poetas sussi sisse uue. Kohe kadus seegi, sussi seest kostis sellist häält, nagu oleks keegi neelatanud ning pärast keeld Glimsanud. Kuule sussi sahistas päkapikk tuli olla üsna tasa, et Markus üles ärkaks. Kas sina sõid kommid ära ja mina sõin, vastas suis. Anna veel. Need kommid pole sinu jaoks mõeldud, pahandas päkapikk. Ma tõin need Markusele, see on selline vana komme. Detsembrikuus toovad päkapikud lastele maiustusi ning panevad need öösel sussi sisse. Aga sussid ei tohi komme ise ära süüa, see on rangelt keelatud. Mina sellest ei hooli, teatas uss ülbelt. Mina söönika. Nii pole sugugi ilus, hädaldas päkapikk. Lapsed on hommikul kurvad, kuna sussisest komme leia. Mis mul lasteaiast urises suss sõitku seenele. Mina tahan süüa, söön. Päkapikk oli püsti hädas, mida ometi teha? Ei saanud ju jätta Marcust ilma jõulukommita. Miks sa nii kuri oled, suss, küsis ta nõutult. Kõik teised sussid, keda ma tunnen, on väga lahked. Mitte keegi neist ei söö lasteaiast komme ära. Võib-olla neil on kõht täis vastasuss veidi nukra häälega, aga minu kõht on tühi, kohutavalt tühi, lausa koriseb. Päkapikud tuju paranes, Talle tuli hea mõte. Aga teadmist, suss, ütles ta. Ma kutsun su endale külla. Minu naine valmistab kohutavalt maitsvaid toite. Sööd meie juures kõhu täis, siis sa ei tahagi enam Markuse komme. Hea küll, lausus soss ja tundus olevat väga rõõmus. Külla tuleksin küll hea meelega. Siis võitis päkapikk sussi kukile, sest Russilju endal jalgu pole ning nad läksid päkapikupoole ja seal pandi sussi laua äärde istuma ning päkapikunaine kandis talle ette kõiksuguseid roogasid. Algul see suss, kapsasuppi, seejärel makarone, siis omletti, siis kartuliputru, siis riisiputru ja lõpuks veel Rosinaga saia. Lõpuks oli sussil kõht nii täis, et enam raasukest sisse mahtunud päkapikk võttis ta jälle kukile. Tassis tagasi aknalauale. Kas ma nüüd võin sinu sisse Markuse jaoks kommi panna, küsis ta. Ega sa seda enam ära ei söö? Oh ei, ma pole enam üldse näljane vastassuss. Kõht on nii täis, et sellest jätkub mitmeks aastaks. Sussid on nagu boamaod, me sööme väga harva panega komm julgesti minu, siis ma isegi ei limpsi seda. Päkapikk panigi sussi sisse kommi ja suss lubas seda hoolega hoida.