Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, 13. novembri olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Euroopa Liidu 23 liikmesriiki allkirjastasid Brüsselis alaline süvendatud kaitsekoostöötahteavalduse. Seal on öeldud, et tuleb tõsta lagedale õpiseks kaitsele mõeldud reaalseid kulutusi. See on kompromiss. Meie tahtsime kahte protsenti selgelt, osariik olid kõhklevad ja siis leiti selline sobiv sõnastus. Euroopa Liidu välisministrid küsivad lisavahendeid Venemaa propaganda vastu võitlemiseks ja liidu maine parandamiseks. Põhiseaduskomisjon arutas kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade muutmist, ettepanekuid oli erinevaid. Tulevikus kõrgeim palgaaste hakkab olema indekseeritud suurus. See on aluseks on selgelt majandusnäitajad. Nüüd on siis palkade tõus ja hindade tõus. Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas pikendada Eesti rahutagamismissiooni Liibanonis ja ka teistes riikides. Iraani ja Iraagi piiriala tabanud maavärinas sai surma vähemalt 400 inimest, tegelikult üle 400 vigastada üle 7000. Vene president Vladimir Putin teatas, et Venemaa ja Türgi kahepoolsed suhted on sisuliselt täielikult taastatud. Pärnus jätkab linnapeana Romet Kosenkranius. Üks suurimaid väljakutseid on loomulikult uue omavalitsuse käivitamine ehk kuidas hakkab tööle see omavalitsus, mis on üle paarikümne korra kasvanud ja kus elanike arv on 51000 ja natukene peale. Tartus on probleeme kasutatud rehvide vastuvõtuga, tegelikult on seda igal aastal Läti laulu- ja tantsupeoseadusega on kõik osapooled rahul. Eestis pole seadust veel vastu võetud. Eesti olümpiakomitee esitles delegatsiooni esindusrõivaid, mis on pühendatud Eesti vabariigi 100.-le. Sünnipäevale. Eesti on ju saanud väga palju kiita oma välise vormi eest spordiinimeste asi on siis pakkuda sellist nii-öelda sportlikku vormi sinna samamoodi, et asi oleks täiuslik. Ilm püsib muutliku pilvisusega, võib sadada nii vihma, lörtsi kui lund. Õhutemperatuur on öösel miinus kolmest pluss viie homme päeval pluss ühest pluss kuue kraadini. 23 ja Euroopa Liidu liikmesriiki allkirjastasid kaitse koos Debesco käivitamise kavatsuse. Sellega lubavad riigid suurendada panustamist riigikaitsesse, edendada kaitset senisest suuremas mahus ja koostöös Epp ehand jätkab. Liitujaid alalise struktureeritud kaitsekoos teiega ehk Peskoga tuli kokku üsna lai ringkaitsekulude tõstmine kahe protsendini täna allkirjastatud tahteavaldusse kirja ei saanud. Küll aga on seal juttu kaitsekulude tõstmisest. Kaitseminister Jüri Luik. Seal on öeldud, et tuleb tõsta vägedele äppis kaitsele mõeldud reaalseid kulutusi. See on kompromiss. Meie tahtsime kahte protsenti selgelt, osariik olid kõhklevad ja siis leiti selline sobiv sõnastus. Aga üldiselt see vaimsus on muidugi see, et kaitsekulutusi tuleb tõsta. Pesko suurendab ootuste kohaselt kaitsevaldkonna edendamisel riikidevahelist koostööd, see tähendab ühiseid investeeringuid ja võimet arendamist ühiselt kõige kasulikum omal moel. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on näiteks toonud, et Euroopa Liidu riikides on praegu kasutusel 178 erinevat relvasüsteemi. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Terjel fraablemagneurokis nad omastanud sädet, mis bändina fragmendid Lääne-Euroopa tegelik probleem ei seisne selles, kui palju me kulutame, vaid selles, et me kulutame fragmenteeritult. Kui liikmesriigid panustavad koordineeritult, investeerivad koos, uurivad koos ja toodavad koos siis seda saab teha Euroopa liidu raames Pesko raames, mida toetab Euroopa kaitsefond. See võimaldab ära kasutada Euroopat. Mastaabiefekti Mogherini sõnul on liikmesriigid Pesko raames ärategemiseks esitanud juba 50 projekti. Kaitseminister Jüri Luik loodab Eestile oluliste algatustena kaasa aitamist vägede liikumise kiirendamisel Euroopas ja ka olulisi investeeringuid. Väga palju sõltub sellest, kuidas käivitada tupe Euroopa kaitsefond mis on küll osa Peskost, aga mida ei ole täna veel päris kokku pandud, sellepärast et on mõningaid poliitilisi erimeelsusi ja seal on väga oluline element just see, et ka väiksemad firmad üks Eesti firmad saaksid nendel kaitsehangetel ühishangetel osaleda ja mis on Eesti tugevused? Põhiliselt kõik see, mis on seotud kübertehnoloogiaga, mis on seotud robotitega ja ma olen kindel, et siin leiab ühisprojekte nii suurte riikide kui ka teiste väikeste riikidega Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel. Euroopa Liidu välisministrid küsivad lisavahendeid Venemaa propaganda vastu võitlemiseks jaga liidu maine parandamiseks. Kaheksa välisministri poolt koostatud kirjas märgitakse, et Euroopa Liit peab kiirkorras parandama strateegilise kommunikatsioonivõimekust ja leidma selleks piisavaid vahendeid. Johannes Tralla lugu. Valeinfo ja propaganda on muutunud keerulisemaks kui kunagi varem. Me näeme väliste jõudude katseid tekitada usaldamatust ja rahulolematus demokraatliku korraga ja halvustada Euroopa liitu. Nii seisab kaheksa välisministri koostatud kirjas Euroopa Liidu välisasjade kõrgele esindajale Federica Mogherini le. Täna tõrjub Euroopa Liit Vene propagandat suuresti õhinapõhiselt valdava osa tööst teevad ära propaganda suhtes tundlikest liikmesriikidest Brüsselisse lähetatud eksperdid. Kui Moskva kulutab läänevaenuliku meedia ülalpidamiseks sadu miljoneid eurosid, siis Euroopa Liidu idasuunalisest Ratko rakkerühma eelarve on 200000 eurot ja seal töötab 14 inimest. Välisminister Sven Mikseri sõnul valitseb üksmeel, et strateegilist kommunikatsiooni peaks rahastama Euroopa Liidu eelarvest senisest märksa suuremas mahus. On oluline, et Euroopa Liit leiaks püsiva lahenduse nii nende rühmade ehitamiseks kui ka kui ka rahastamiseks, sest ainult õhinapõhiselt ja ainult siis liikmesriikide vabatahtlike toetustega kindlasti seda väga olulist strateegilist suunda ei ole võimalik kestlikult lahendada. Euroopa parlament tahab strateegilise kommunikatsioonieelarvet tõsta praeguselt 200-lt 1000-lt 800-le 1000-le eurole. Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja, keda tuntakse Moskva suhtes pigem ettevaatlikke avalduste poolest, ütles täna, et ootab valitsustelt lisapanust. Oota need liikmesriigid ja ministrid toetaksid mu üleskutset tõsta strateegilise kommunikatsioonieelarvet, ütles Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini. Me elame ajal, mil kommunikatsioonil nii liidu sees kui meie partnerite juures on poliitiline väärtus, nii et ma ootan sellele liikmesriikide toetust, ütles Mogherini. Lisaks idasuunalise strateegilise kommunikatsiooni rakkerühmale kutsus Mogherini kevadel ellu ka Lääne-Balkani ja lõunasuunalised rakkerühmad, kus töötavad vaid paar inimest. Mitmes pealinnas peljatakse, et kui liidu strateegilise kommunikatsioonieelarvet suurendatakse, ei jõua lisavahendeid mitte vene propaganda tõrjujateni vaid hakatakse järele aitama Lääne-Balkani ja Vahemeresuuna kommunikatsioonitööd. Välisminister Sven Mikser. Kindlasti teadlikkus sellest, et ka näiteks Venemaalt lähtuva väärinformatsiooniga tuleb väga jõuliselt võidelda, see teadlikkus järjest kasvab. Et küll, aga noh, mis on kindlasti üks oht, on see, et kuna kuna ülejäänud suunad on vähem arenenud, et siis võib teatud juhtudel see fookus kanduda sinna nendele suundadele, mis vajavad järele. Ja, ja, ja see, mis on juba suhteliselt hästi korras, võib jääda nii-öelda natukene unustuse hõlma, et kindlasti on, on nii meie kui samameelsete riikide asi siis hoida pidevalt lauale ka seda vajadust, et ida suunaga töötada ja ida suunda tugevdada, nii et see väljakutse on, on järjest järjest keerulisem ja nõuab kindlasti ka ka oluliselt rohkem ressursse. Küsimus on, kas me jõuame selle probleemi kasvamisega tempot pidada? Johannes Tralla, Brüssel. Riigikogu põhiseaduskomisjonis oli täna arutluse all septembri lõpus menetlusse võetud seaduseelnõu, mis teeb ettepaneku muuta kõrgemate riigiteenistujate palga arvestamise korda. Reene Leas jätkab. Riigikogu vanematekogu esitas põhiseaduskomisjonile muudatusettepanekud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmiseks. Ettepaneku kohaselt leitakse ka edaspidi kõrge riigi teenija palk, kõrgeima palgamäära ja koefitsiendi võttisest. Kõrgeim palgamäär aga arvutatakse igal aastal uuesti, võttes arvesse eelmise aasta indekseeritud palgamäära. Seni on kõrgeima palgamäära indekseerimisele alati aluseks olnud 2009. aastal määratud 5200 eurot. Põhiseaduskomisjonis muudatusettepaneku kohta selgitusi jaganud riigikogu juhatuse esimees Eiki Nestor. Tulevikus kõrgeim palgaaste hakkab olema indekseeritud suurus. Selle aluseks on selgelt majandusnäitajad. Nüüd on siis palkade tõus ja hindade tõus. Kasutame sama indeksit, mis on vanaduspensionide puhul täpselt üks ühele. Ehk siis pensionäride pensionitõus on ka seesama, on ka riigijuhtide palkade. Erinevus on selles, et kui indeks tuleb miinusmärgiga, siis kõrgemate riigiametnike palgaaste võid kukkuda. Riigikogu liikmetele, valitsuse liikmetele ja presidendile hakkaks uus kord kehtima järgmisest riigikogu koosseisust, kohtunikel aga näiteks järgmisest aastast. Põhiseaduskomisjon arutas täna ka teist ettepanekut, mille esitasid reformierakondlased Arto Aas, Lauri Luik ja Kalle Laanet ning mille kohaselt tõuseks juba enne indekseerimis kõrgeim palgamäär 1300 euro võrra. Arto Aas. Meie üks ettepanek oli nüüd üle mitme aasta tõsta seda palga ülempiiri 5200-lt 6500 euroni. Mida siis saab vabariigi president ja peaminister? Eiki Nestori sõnul see ettepanek vanematekogus toetust ei leidnud. Nende ettepanekule seda kõrgemat palgamäära hoogu tõsta ja selle poolt vanematekogu üksmeelselt ei olnud, täiesti oli seal ka neid, kes olid selle poolt ja oli neid, kes oli, olid kas väga vastu või pigem vastu ja sellist ettepanekut ei teinud. Fraktsioonidel on aega muudatusettepanekutega homseni tutvuda, põhiseaduskomisjon arutab asja edasi homme. Janek Salme jätkab välisuudistega. Iraani ja Iraagi piiriala tabanud maavärinas sai surma vähemalt 407 ning vigastada üle 7000 inimese. Enamik hukkunutest elasid Iraani Sarboli, Sahhaabi linnas ja mujal Kärmachi provintsis. Maavärina magnituudiga oli USA geoloogiateenistuse andmetel 7,3. Maavärina kese oli nägises Benghevini piirkonnas ning selle kolle oli 23 kilomeetri sügavusel. Vene president Vladimir Putin teatas, et Venemaa ja Türgi kahepoolsed suhted on sisuliselt täielikult taastatud. Putin rääkis sellest Sotšis enne kohtumist Türgi presidendi Recep Tayyip ärdaaniga. Venemaa külmutas osaliselt majandussuhted Türgiga 2015. aasta lõpus pärast seda, kui Türgi hävitaja tulistas Süüria piiri lähistel alla vene sõjalennuki. Mitme Euroopa Liidu liikmesriigiettevõtluse ühenduste esindajad hoiatasid Londonis ühendkuningriigi peaministrit riskide eest, mis tekivad juhul, kui Brexiti läbirääkimistel kokkuleppele ei jõuta. Kohtumine toimub ekspeaminister Theresa May algatusel. Ametliku teate kohaselt oli eesmärgiks arutada Ühendkuningriigi ja Euroopa liidu turgude tugevate sidemete hoidmise ja arendamise tähtsust. Saksa Briti Tööstus-Kaubanduskoja juhi Ulrich ope sõnul teatasid ühenduste esindajad kohtumisel, et läbirääkimiste lõpetamine, jah, ilma kokkuleppeta oleks tööstustele saatuslik. Briti tööstuse konföderatsiooni kinnitusel on paljud ettevõtted juba välja töötanud erakorralise tegevusplaanid, mis lähevad käiku, kui Brexiti kõnelustel kokkulepet ei tule. Gruusia peaminister Giorgi ürikaschilli teatas, et valitsuses ümberkorraldusi ning ühendab mitu ministeeriumi kõrica. Šviili sõnul on käes aeg muuta valitsuse struktuuri, et luua tõhusam riigiaparaat, vähendada bürokraatiat ja halduskulusid. Ministeeriumite arvu vähendatakse 118-lt 14-le. Majandusministriks saab senine rahandusminister Dmitri šviili, kes vahetab välja siseministriks ava Giorgi. Ka harja muudatused tähendavad, et valitsus peab tagasi astuma ning parlamendis peab toimuma uue valitsuse usaldushääletus. Parlamendis on praegu enamus kirika šviili erakonnal. Gruusia unistus. Türgis algas kohtuprotsess inimeste üle, keda kahtlustatakse seotuses mullu Istanbuli Atatürk rahvusvahelises lennujaamas toimunud rünnakuga. Kohtu alla 46 inimest, kes on väidetavalt seotud terrorirühmitusega ISIS. Prokurör nõuab neile eluaegset vangistust. Kolm ründajat avasid mullu 28. juunil lennujaamast tule ning lasid end õhku. Surma sai 45 ja viga 163 inimest. Pärnus valiti täna uus linnavalitsus, linnapeana jätkab Romek Kosenkranius valimisliidust Pärnu ühendab lähemalt Silvia sool. Pärnu 30 üheksaliikmelises volikogus hääletas Romek Kosenkranius poolt 23 ja vastu oli 14 volinikku. Pärnu linnapeana Kosenkranius ametis olnud 2015.-st aastast alates. Kosenkranius kõrval jätkavad oma ametites ka rahanduse ja teeniva linnavara abilinnapea Meelis Kukk IRL-ist ning planeerimise ja arengulinnapea Rainer Aavik valimisliidust Pärnu ühendab sotsiaalhariduse ja kultuurivaldkonna eest hakkab vastutama keskerakondlane Marko soorin Audru, Paikuse ja Tõstamaa valdadega ühinenud Pärnu saab lisaks neljanda abilinnapea, kelleks on endine Audru vallavanem Siim Suursild IRL-ist, tema vastutusvaldkonnaks jääb majandus ning mitte teeniv linnavara. Romek Kosenkranius ütleb, et linnapeana on tema suurim soov see, et elu muutuks Pärnus veel paremaks. Üks suurimaid väljakutseid on loomulikult uue omavalitsuse käivitamine ehk kuidas hakkab tööle see omavalitsus, mis on üle paarikümne korra kasvanud ja kus elanike arv on 51000 ja natukene peale. Samuti on mitmed investeeringud, mis on seotud, et siis kergliiklusteedega uus ujula on samuti uue silla detailplaneeringu kehtestamine, uue üldplaneeringu kehtestamine. Me räägime vähemkindlustatud inimestele elamiskõlblike mate sotsiaalmajade ehitamisest. Iseenesest see nimekiri on pikk aeg on neli aastat, täpselt, me oleme selle koalitsioonileppe teinud võimalikult realistlikku. Pärnu volikogu järgmine istung toimub 30. novembril ning siis alustatakse juba tavapärase tööga. Silvia sool, Pärnu. Tartus on raskendatud vanade rehvide äraandmine, sest Tartu jäätmejaam peatas reedel rehvide vastuvõtu. MTÜ rehviringluse juhi sõnul peaks normaalne olukord peagi taastuma, kuid probleeme võib tulla ette ja on tulnud igal rehvivahetushooajal. Madis Hindrale räägib lähemalt. Alates reedest on Tartu jäätmejaamast silt, mis ütleb, et rehve vastu ei võeta. Aktsiaseltsi Eesti keskkonnateenused Lõuna regiooni jäätmekäitluse juht Andrus Lauk tõdeb, et nende konteiner sai lihtsalt täis ja probleem on rehviringluses. Kuna meie partner rehviringlus ei võta meilt rehve vastu, siis ei ole ka kahjuks meil neid kuhugi panna, et kuigi meil on kokkulepe Kuusakoski peaks neid vastu võtma, ma tema võtab siis vastu rehviringlus, aga Kuusakoski plats on täis ja kahjuks me siia oma territoorium on niivõrd väike, et meil ei ole lõplikult võimalik siia koguda. Me oleme tõesti siia vahepeal platsi peal mahutanud oma kolm konteineri jagu rehte. Aga kui kaua me niiviisi saame, sest pärast tuleb see lisatöö teha, vaev sinna sisse laduda ja nii edasi. Tartus saavad. Küll rehvega otse kuusakoski viia, kuid sealt öeldi rahvusringhäälingule, et esmalt tuleks ikka jäätmejaama proovida. Andrus Lauk. Klientide reageering on olnud väga erinev, aga kahjuks enamasti on negatiivne, kus siin öeldakse, ähvardatakse kas metsa alla viia, sõimataks jäätmejaama töötajad, et miks ei võeta vastu, nad nagu ei mõista. MTÜ rehviringluse juht Aarne Solvak ütleb, et Tartus peaks probleem hiljemalt homseks ikkagi lahenema. Tartu rehvid lähevad meil otse sinna töötlejale ja punasel töötlejal masinal, mingi jupp läks katki. Nad olid vist kolmapäev, neljapäev seisid siis see põhjustaski juba siukse väikese uputuse. Andrus laukaga ütleb, et rehvide äraveoga kogumispunktidest on probleeme olnud varemgi. Nii varasematel aastatel kui vanarehvidega tegeles MTÜ rehviliit. Kui nüüd rehviringluse käe all Aeg-ajalt on ikka läinud autojuht, läinud, koormaga öeldakse, plats on täis, ei võeta vastu, teinekord jällegi helistad, on see kuidagi saadud vastu võtta? Me ei saa nagu kunagi kindlad olla, et kui meil konteiner on täis, et auto võtab peale, viib ära, sest ikkagi väga tihti on seda olnud, kus ei võeta vastu. Aarne Solvak tõdeb, et mõneti on probleemid paratamatud ja korduvad igal sügisel ja kevadel. Meil on see asi nii hooajaline ja eriti hulluks on ju teinud selle veel riigikogu, et panite tähele, kui palju näiteks tänavu oleks aega sellest ajast, kui tohtis noote rehve alla panna, selle ajani, kuni tuli lumi nädalatki minu arust, eks ju, ja see toob kaasa selle, et, et kõik tulevad korraga rehvitöökojad, kõik on ülekoormatud, samuti meie transport, et see kõik on niiviisi lühikese aja jooksul. Kui seekord tekkis refi uputus purustusmasinarikke pärast, siis ligi kolmveerand seisakutest tulevad ahelasse vedajatega. Ei ole kellelgi seda tehnikat nii palju kuuri all seismas, et vot, et siis kui tuleb rehvihooaeg, et siis korraga kõik saaks nii kohe ära teenindatud, et kuskil midagi käriseb. See on selles suhtes paratamatu, et kõike korraga ei jõua. Ajal, mil Eestis alles arutletakse laulu ja tantsupeo seaduse vajaduse üle, kehtib see seadus Lätis juba üle 10 aasta. Kõik osapooled on rahul, et traditsiooni jätkumine on kindel ning ülesanded ja vastutus täpselt teada sellest. Ragnar Kond. Läti laulu- ja tantsupeo seadus jõustus 2005. aastal ehk pärast seda, kui balti riikide laulupeo tava kantri Unesco vaimse kultuuripärandi nimekirja. Lätlased on rahul, et ülesanded ja rahastus on paigas nii pidudeks kui ka nendevaheliseks ajaks. Kultuuriminister daatsem mäel Vaarne. Lätis on laulu- ja tantsupidude korraldajate jaotus päris keeruline, räägib Mälbaarde. Selle eest vastutavad nii kultuuri kui ka haridus ja teadusministeeriumi haldusala asutused. Seetõttu on hea, et koostöö on täpselt paigas. On selge, mida keegi teeb ja teada on ka omavalitsuste kollektiivide asutajate vastutus. Paigas on pidude rahastamise kord. Iga kolme aasta järel esitatakse valitsusele laulu ja tantsupeo traditsiooni kindlustamise plaan. Valitsus kiidab selle heaks ja selle põhjal kavandatakse ka eelarve. Lätis on tekkinud rõõmustavalt paradoksaalne olukord. Lätlaste arv väheneb ja paljud lahkuvad elama välismaale. Kuid kui seni on Riia metsapargi estraadile laulma ja Daugava staadionile tantsima pääsenud kõikese repertuaari omandavad, siis võimalik, et mingil hetkel tuleb hakata valikuid tegema. Kõik lihtsalt ei mahu. Lätis on nii, et igale regioonile valitakse oma peadirigent, kes aitab kollektiividel peogava õppida, kõneleb Läti rahvusliku kultuurikeskuse direktor Signe Puiate. Riik valib koostöös omavalitsustega igale piirkonnale peadirigendi, keskkoolide taseme eest vastutab, räägib bujatel. Tema ülesanne on jälgida kooride, omandaksid peo repertuaari hästi. Eestlased ja leedulased kid jäävad ju, mida tähendab, kui üle 10000 inimese koos laulab? See on pikk ja keeruline töö, mis vajab distsipliini, vastutust ja mis peamine, armastust laulmise vastu, kinnitab Puiate. Käib juhatamas Läti Muusikaakadeemia koorijuhtimise kateedri, pealegi jaanis maal teenis ta ise, elab Siguldas, on sealse regiooni peadirigent ja jõuab Riiast koorijuhtide koolitamise kõrval. Mitmesaja kilomeetri kaugusele Aluksnest jaanis Baltins kinnitab, et ka dirigendid on laulupeoseadusega rahul ja ütleb, et kui koor on tasemel, on tegelikult kõigil hästi ja ka dirigent hästi makstud. Meelol, kus töötada dirigendile on palk. Igatahes järgmise Läti 100. aastapäeva suve üldlaulu ja tantsupidu lähenevad peopaigas metsapargi estraadil käib suur remont ja ümberehitus ning kõikjal üle läti õpitakse usinalt peokava. Oleme jõudnud ilma teateni ja sellest räägib Kerttu sild. Eesti Eesti ilma mõjutav madalrõhkkond liigub Soome lõunaosast aeglaselt valge mere äärde ja hääbub. Nii on. Eelolev öö on pilves selgimistega, kohatise vihma, lörtsi vastu hommikut ka lund. Mitmel pool võib tekkida udu ja jäidet. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse, rannikualadel kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks, rannikul kohati viis kraadi. Homme päeval liigub Baltimaade kohale lauge kõrgrõhuhari ning ilm on muutliku pilvisusega, kohati sajab vihma, lörtsi või lund. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa, rannikualadel iiliti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üks kuni kuus kraadi. Päevakaja lõpetab spordiuudistega Karl Mihkel Eller. Montoni Eesti olümpiakomitee esitlesid täna Tallinki laeva Victoria pardale värsket olümpiakollektsiooni, mis on pühendatud Eesti vabariigi 100.-le sünnipäevale. Montoni kollektsioon Changi taliolümpiamängudeks kannab nimetust 1918. Spetsiaalselt olümpiamängudeks disainitud Montoni kollektsioon on Eesti sportlased kandnud alates 2004. aasta Ateena mängudest. Veebruaris Lõuna-Koreas toimuvatele mängudele sõidab eeldatavalt veidi üle 20 Eesti sportlase. Pärast freestyle-suusataja Kelly Sildaru vigastust ja olümpiaplaanide nurjumist on meie suurimaks lootuseks kerkinud 21 aastane kahevõistleja Kristjan Ilves. Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles. Tegelikult on ju ka moeloojad ise öelnud, et kui on avamise või lõpetamistseremoonia siis on ju see 15 sekundit, mis on antud igale moeloojal, see on ju nagu nende olümpiamängud ja ega meie siis moedisainerid jälgivad ju samamoodi rahvusvahelise edetabeleid ja ka moeajakirjade taustu ja kommentaarid, kui hästi meil on läinud ja noh, nagu me ajaloost teame, Eesti on saanud väga palju kiita oma välise vormi eest. Meie ekspordiinimeste asi on siis pakkuda sellist nii-öelda sportlikku vormi sinna samamoodi, et asi oleks täiuslik. Itaalia korvpalli meistriliiga klubi Reggio Emilia ridadesse kuuluv Siim-Sander Vene on jalavigastusest taastumas ning tegi üle pika aja kaasa esimese treeningu Vene poole oma koduklubi eest seni kaasa teinud üheski ametlikus kohtumises. Vahepeal oli õhus ka võimalused klubis vigastatud venega lepingu lõpetada, kuid õhtulehele ütles eesti korvpallur, et need jutud on jäänud minevikku. Vene peab klubi oma paranemisprotsessiga kursis hoidma, aga mis pärast saab, ta veel ei tea. Praegu ei tea Venega seda, millal võib uuesti ta täie koormusega treenima hakata. Ameerika jalgpalliliigas NFL kaotas Margus hundi koduklubi Indianapolis Colts 17 20 Pittsburgh stiilersile. Äärekaitsja hunt pääses platsile algkoosseisus ning blokeeris ühe vastaste väravalöögiürituse. Kolst kaotas mängu viimase sekundi väravast. Hundiklubi on kogunud kolm võitu ja seitse kaotust. Poolakas Robert Kubits taasliitumas vormel üks sarjaga, väidab Prantsusmaa telekanal Canal pluss oma allikatele tuginedes. 2011. aastal Ralia varis tõsiselt kätt vigastanud Kubitsa on pärast kuueaastast pausi sõlminud lepingu Williamsi meeskonnaga. Telekanali andmetel saab poolakast Williams Sis. Kanadalase Lions oli meeskonnakaaslane. Ja ongi täna õhtuks kõik kuulmiseni.