Tere tulemast kuulama jälle saatesarja kuumad 60.-te oleme jõudnud järjega neljanda saatoni ja meeldetuletuseks nii palju, et kahe nädala eest jõudsime siis nii kaugele kui see koosseis, nii nagu seda praegu teatakse, oli lõpuks ometi paigas. Johnile poolile ja George'ile oli tõsi küll, peale suuri sekeldusi lisandunud ka Ringo poistel oli lõpuks ka oma tõeline mänedžer Brian Epstein kes tegi kõik selleks, et nimi püüdlus saaks maailma kuulsaks. Ja muidugi hoolitses loomulikult ka selle eest, et tema Isiklikule pangaarvele saaks mõned nullid lõppu kirjutada. Aastanumbriks kirjutati siis 1962 ja ees ootasid esimesed tõelised plaadistused, mis juba õige pea. Kuid ärgem rutakem sündmustest ette, vaid jätkakem sealt, kus viimane saade lõppes ja andkem traditsiooniline lühiinfo. Ka ansambli uusima liikme lapsepõlve ja noorusaastate kohta jätkavad Vello Salumets ja Ivo Linna. Ringo staar õige nimega Richard Stacy sündis seitsmendal juulil 1940. aastal. Tema isa, Richard Stacy seenior ja ema Elsa kliiv olid tutvunud pagariäris, kus nad mõlemad töötasid. Kui Ringo, keda lapsepõlves hüüti Ritsiks, nagu tema isagi oli kolmeaastane, läksid vanemad lahku ja isa pole ta praktiliselt rohkem näinudki. Helsi ei mäleta ka seda, et Ringo oleks hiljem oma isa kohta midagi küsinud. Algkooli läks Ringo viie aastaselt, aasta hiljem juhtus õnnetus. Ringo lõhkes pimesool, mille tagajärjel tõusis tal kõrge palavik. Ringo oli koomas ja meelemärkuseta 10 nädalat haiglas, pidi jaga viidemad. Terve aasta. Seitsmeaastaselt sai ta haiglast välja ja läks kooli tagasi. Kuid lugemises ja kirjutamises oli ta teistest kõvasti maha. Rõngot hakkas abistama tema ema sõbranna, tütar Mäkvaier, kes oli rõngast neli aastat vanem. Larry andis ringkonnale kaks korda nädalas järeleaitamistunde ja neist said head sõbrad. Paljudeks aastateks. 11 aastased läks Ringo tingel-faili keskkooli, mis talle eriti ei meeldinud. Tihtipeale tegi ta koos teiste poistega koolist poppi. Ringo ema sõbrustas sel ajal juba Liverpool Corporationi dekoraatori Harri Kreesiga, kellest sai peagi Ringo kasuisa. Abielu Harry kreisi ja Elsistaki vahel sõlmiti seitsmeteistkümnendal aprillil 1953. aastal. Ringo sai Harryga alguses peale hästi läbi, koos käidi kinos ja jalutamas. Kui Ringo oli 13 aastane, tabastada järjekordne õnnetus. Külmetusele järgnenud rinnakelme põletik kahjustas ta kopse ja nii tuli jällegi haiglasse minna. Ringo ongi hiljem öelnud, et oma lapsepõlvest ei suuda meenutada ühtegi koolivenda. Küll võib aga üles lugeda terve hulga haigla õdede nimesid. Muide, sama kehtib ka vastupidi. Rõngad ei pannud samuti keegi koolikaaslastest tähele. Peale tema kuulsaks saamist tuletati aga meelde, kus ta oli istunud ja nüüd näitab kooli juhtkond seda lauda uhkusega kõigile külalistele. Seekord sai Ringo haiglast välja alles kahe aasta pärast, kui ta oli juba 15 aastane. Õpiaeg hakkas märkamatult läbi saama, nii et ta polnud õieti kooli jõudnudki. Töömehe elu alustas Ringo Briti raudtee käsk jalana. Seda kohta jõudis ta pidada kuus nädalat, enne kui pidi nõrga tervise pärast lahkuma. Seejärel oli ta paaripoisiks ühel laeval niiskursseeris põhja valsi vahet. Sealt taga vallandati, kuna ühel heal päeval ilmus Ringo tööle purjus peaga ja oskas kõigele lisaks veel ühe ülemusega läbi sõimata. Olles vahepeal proovinud ka tisleritööd, pakuti Ringole lõpuks mehaaniku kohta, mille ta kohe hea meelega vastu võttis, olgugi et teised kahtlesid, kas ta oma viletsa tervise ja pooliku haridusega hakkama saab. Muusika vastu Ringo poisina erilist huvi ilmutanud alles haiglas, kus oli poisteansambel taldrikute ja treenglitega Ringo trummimoodi esemetel rütmi kaasa kui ta alustas tööd lukksepa õpilasena, saabussurs kihvli hullustus ja nüüd pidi rõngaga päris trummid saama. Esimesed trummid ostis kasuisa Harri 100 naela eest. Poole sellest rahast oli Ringo laenanud oma vanaisalt ja hiljem maksis ta kõik naelhaaval tagasi. Muusika hõivas nüüd Ringo vabast ajast üha suurem osa ja varsti pakuti talle juba esimest tasulist mänguring. Oleks õhinal asja uurima, kuid tuli varsti maruvihasena tagasi sest tuli välja, et ta oleks pidanud marssima koos puhkpilliorkestriga mööda tänavaid. Trumm kõhu peal. Varsti liitus Ringo Roorist Tom'i ansambliga Stalinit saamas juba 20 aastaseks ja ei osanud veel ikka otsustada, kas jääda tööle edasi või hakata endale ainult trummimänguga elatist teenima. Rooligrupp oli tol ajal Liverpooli parim. Oma 21. sünnipäeva pidas Ringo Liverpoolis admiral kreml kus olid koos kõik kohalikud juhtivad ansamblid ja solistid. Makers piiks, friisilla black ja teised puudus piidus, kuna esiteks Ringo lihtsalt ei tundnud sealt kedagi ja teiseks oli see ju ikkagi konkureeriv ansambel. Rorris tormi ansambliga käis Ringo mängimas Prantsusmaal, Ameerika sõjaväebaasides ja Hamburgis, kus sai algusega tutvus piidusse poistega. Peale teistkordset tagasipöördumist Hamburgist. Siis käis Ringo seal koos Donišeri Daniga jõudis Ringo mängida veel ühe hooaja Rooris tormiga, kui talle pakuti tööd koos biitlissiga. Ringo jäi nõusse eelkõige raha pärast, sest pakkumisi tehti talle ju teisigi. Näiteks king sai seda eelarve ja dominous pakkusid talle 20 naela nädalas, biitlus aga 25. Ringo pilsi ja neist said paugupealt Liverpooli parim ansambel. Neil oli nüüd ka härrasmees, mänedžer ja plaadistus. Leping esindusliku firmaga. Ansambli The Beatles, kuhu nüüd kuulus ka Ringo Starr, ootas George Martinil teadet selle kohta, millal siis ikkagi toimub nende plaadi debüüt. Rajaneb Stenil oli nüüd juba nii palju tööd, et ta loobus oma plaadipoest Vitšaplis, kuhu saatis juhatajaks oma vana tuttava Pieter Brauni. John ja pool kirjutasite aga usinalt uusi laule, Andres neid välja pealkirja all Lennon, McCartney uus originaal. Kõik ei läinud siiski niisama, lihtsalt vähemalt arvas Johni tädi Mimi, kes hiljem on rääkinud. Ma keelitasin Johnny, kogu seda muusika tegemist lõpetama, sest arvasin, et see pole ikka üks õige töö. Ma olin vist viimane, kes aru sai, et tegelikult läheb neil tõesti hästi. Sain sellest vist alles siis aru, kui tüdrukud hakkasid meil juba ukse taga käima ja Johni järele küsima. Minu teada oli Johnil ainult üks pruut, Cinzia. Ja otsustasid abielluda 1962. aastal, 23. augustil peale seda, kui sind olin Johnile tunnistanud, et ootab temalt last. Registreerimine toimus samas paigas, kus 24 aastat tagasi olid seisnud Johni vanemad. Sarnast oli muudki, sest kohal polnud Johni ega silti ja vanemaid seest olid kohal George ja Ringo. Kõik riietatud soliidselt mustades ülikondades. Registreerimine ise toimus rohkem naljaga pooleks. Õige pea oli see uudis teada kõigile piidilisi fanaatikutele, kelle arv, eriti noorte tüdrukute hulgas oli vahepeal kasvanud väga suureks. Nende fanaatikute hulka kuulus ka Maureen koks, kellest hiljem sai Ringo naine. Kaks meest, kes püüdlusi arengule suurt mõju avaldasid, olid George Martin ja diktšeimz. Martin oli nii päritolult maitselt kui ka veendumustelt hoopis teistsugune kui biitlisse liikmed. Ta oli pikka kasvu, nägus, korralikke maneeridega ja ta kõneles korralikku inglise keelt. Sündinud 1926. aastal õppis ta muusikat ise kuulmise järgi. Ta mängis klaverit ja osales ka kooli orkestris. Pärast seda kutsuti George Martin kild hooli muusikakooli, kus ta klaverimängu kõrval õppis ka oboed. Pärast lõpetamist proovis ta õnne mitmesugustes tantsuansamblites, kuid varem või hiljem sai Martin igalt poolt hundipassi. Leiti, et ta pole siiski küllalt hea pillimees. 1950. aastal pakuti Martinile tööd Barlofoni firmasse operaatori assistendi kohale. Palk oli tal aga väike ja selleks, et teenida lisaraha, hakkas ta tantsuorkestrite jaoks palasid orkestreeri maa. Viiekümnendatel aastatel hakkasid läbi lööma kauamängivad heliplaadid. Iiemmai, mille üheks harufirmaks oligi Barlofon võttis need kasutusele 54.-st aastast. Skihvli rock n rolli levikuga hakkas järjest rohkem välja andma ka popmuusika plaate. Iga firma püüdis endale leida mõne kindla staari, et suurendada plaatide läbimüüki. George Martin meenutab. Ma kadestasin teisi plaadifirmasid, sest neil olid sellised staarid nagu näiteks Clif Richard, kellega oli väga lihtne töötada. Kui sul on olemas hea laulja või ansambel, siis on ainukene mure leida uusi lugusid. Minul ei olnud aga midagi, siis tuli korraga minu juurde. Epstein inimesena jättis ta mulle hea mulje, kuid paladest, mis ta mulle ette mängis, vaimustusse ei sattunud. Seest rabas mind midagi muud, selle ansambli sound kõla. Ma otsustasin nendega katsetada ja prajal lahkus minu juurest ülirõõmsalt. Kuid mulle oli see ikkagi ainult üks järjekordne, võib-olla ansambel. Arvasin, et saan neid ehk kasutada taust ansamblile mõne kuulsa laulja juures, nii nagu seda olis sädevus Cliff Richardile. Ma vajasin meeletult oma Clif Richardit ja selle nimel töötas mu aju algusest peale. Lootsin, et saan ehk ühe biitlase liikmetest teha juhtlauljaks kuid olles nendega kohtunud, sain aru, et seda ei juhtu kunagi. George Martin kohtus piidilisiga esimest korda kuuendal juunil 1962. aastal Iiemmai kolmandas stuudios Saint Johns voodil. Ma avastasin, et nad on väga külgetõmbavad isiksused. See, kuidas nad minusse suhtusid, ei tähendanud mulle midagi, kuid olin siiski meelitatud. Kui selgus, et ma neile meeldisin. Nimekirjast, mille Braienebstel George'ile andis, valis ta ainult kolm-neli lugu nende hulgas ka lammidu ja PS I love you. George Martin polnud enne kohtumist püüdlustega veel otsustanud, kas lasta poistel mängida oma lugusid, pakkuda neile välja mõni võõras pala või lasta mõnel heliloojal kirjutada spetsiaalselt selle ansambli jaoks. Lõpuks 11. septembril kutsustabiitlisse Londoni ET plaadistada kaks pala lammidu ja PSA elab ju esimene nendest võlus George'i just oma harmooniat. Siis sai aga George Martin kuulda, et biitlid siin on uus trummimängija. Kuna tema alal ei saanud lubada mingisugust juhuslikkust, siis otsustas ta plaadistamiseks kutsuda professionaalse trummari Andivaiti. Sellest rääkisid aga praneetistenile mitega Ringole. Enne plaadistamist selgitas Martin veel kord, kuidas ja mida ta teha kavatseb ning lisas juurde. Öelge mulle kohe, kui teile miski ei meeldi. Otse Harrison reageeris kohe. Hakatuseks ei meeldi mulle teie ellips. Seepeale kõlas üldine naer ja töö võis alata. Ringol oli see esimeseks plaadistuseks ja ta oli arusaadavalt närviline. Seda enam, et kogu aeg istus tema kõrval trummimängija, kes ootas, millal ise mängida saab. Esimeseks palaks oli laulupidu ja sellest tehti 17 duublit, enne kui maatiline rahule jäi. George Martini kommentaar. Ma ei hinnanud Ringot eriti kõrgelt, ta kas ei suutnud või ei osanud vajaduse korral oma mängu muuta. Rendi vait oli aga kindel mängija, selline, keda ma vajasin. Päris loomulik. Edgar Ringo ei tundnud ennast eriti hästi. Tema meenutab oma esimest plaadistust järgmiselt. Ma olin seal stuudios närviline ja ära kohutatud. Kui tulime peale vaheaega tagasi teist lugu sisse mängima, nägin, et minu kohal trummide taga istub teine mees. See oli õudne. Mind oli kutsutud mängima. Kuid nüüd paistis, et kõlban ainult tantsusaalide jaoks, mitte, aga plaadistama. Hakati plaadistamateist lugu. PS. I love you. Trumme lõi Andy vait ja Ringo krõbistas marakas nuiasid. Ma arvasin juba, et see on tõepoolest lõpp ja et minust tahetakse teha uut tiitvasti. Kõige hullem oli see, et pärast teise loo valmimist otsustati lammi uuesti plaadistada. Ja nüüd pidin ma seal mängima ainult tamburiiniga. Olin sõna tõsises mõttes purustatud. Ma olin küll varemgi kuulnud, et stuudiolindistuste kasutatakse ka külalismuusikuid. Aga solvav oli see siiski. Mõtlesin endamisi, et kui ma lindistuse jaoks ei kõlba, võin sama hästi üldse ansamblist lahkuda. Kuid keegi mulle midagi otse ei öelnud, mida nad võisidki mulle öelda? Nad olid ju ise alles noored, algajad ja teiste tõugata-lükata. Vastas aga selliseid suure Londoni plaadikompanii profid. Me lihtsalt tegime midagi hästi. Kui aga plaat lõpuks ilmus, oli seal siiski see lammi tuu variant, kus mina mängisin trummi ja minu jaoks oli sellega kõik OK. Võtame nüüd aja maha ja jätkame juttu sellest, võib-olla Ivo, sa räägid. Kuidas üldse toimub lindistamine, eriti veel algajatele ansamblitele? No võiks öelda nimel, et lindistamine on, ütleme selle 20 peaaegu 20 aasta jooksul, kus mina olen lindistanud, on muidugi muutunud on see protseduur kõvasti alguses? Esimesed laulud lindistatud meie televisioonimajas tavalise kaherajalise magnetofoni peale ei olnud kajaaparaati ja häält ilusamaks teha oli seal väga keeruline, tehnilised võimalused olid väga piiratud. Ja eksisteeris ainult üks moodus, tähendab kõigepealt mängiti lindile fonogramm ja siis terve laul korraga peale laulda praegu, kus on näiteks linnahallis 24 rajal magnetofon väga palju erilisi saunde saab kätte sealt. Teiseks, kui näiteks laulan peaaegu lauldud ja üks rida läheb sassi või on intonatsiooniliselt ebapuhas, siis võib ainult seda rida laulda kasvõi 60 korda jääd pärast tunde, nagu öeldakse ja nii, et et aega, muidugi, tehniliselt on see asi hõlpsam, aga mida ma olen tähelepanud lindistamine aeg on läinud palju pikemaks sest kuna võimalused on suured, siis hakkad ise otsima, millist saundi Manivald kitarri tämbriga läheb tundide kaupa aega, vanasti seda ei läinud, vanasti. Oli küsimus rohkem selles, et ei osanud laulda, nagu ütleme, mina praegu kuulata esimese lindistuse, siis võiks need oleks välismaale maha meiega. Piiblis on, ma olen juba tol ajal suures vaimustuses, laulsin laulu. Ei Joe'd eesti keele variante Eliis praegusele. Kiirelt, mis. Oli meil palju liikvel. Aga muidugi lindistada, lindistada praegu, ütleme on noortele ansamblitele muidugi kergem, kui, kui meil oli. Sest just tehnilise baasi paremus annab eelised. Kuigi siin on jälle see oht, et ansambel, kes stuudios jätab täieliku pildi, et on ansambel omab korralikku taset on tihtipeale laval täiesti omadega vahel kuna lava peal kõiki neid instrumente võimenduse nii palju ei ole, igal pool ja lava peal on mõne loo kõlapilt sootuks erinev sellest, mis stuudios saavutatakse. Lisaks kasutavad ka meie ansamblid palju just külalismuusikuid nii-öelda stuudiomuusikuid ja lugu, linti tuleb ju väga korralik, aga lavanat paraku peavad ise selle loo maha mängima. Ja siit ka tulemus, nii et kaks eri palet ansambel, aga ma siiski tahaksin veel küsida su käest seda, kui palju oleneb nüüd lindistusel tähendab sellest helirežissöörist kui suur sõnade allan sellele lauljale või ansamblile Eli režissööri amet on äärmiselt peen amet, sellepärast et helirežissöör on, on nagu kohatud. Paljusid ja häid on väga vähe. Ele režissöör peaks olema muusikalise haridusega muusikalise kuulmisega inimene, kes on kodus, muusikastiilides, kes teab, mida mana instrumendid võimalik mängida, teab, mida antud interpreet on võimeline sooritama üldse mikrofoni taga. Ja kõik helirežissöörid seda kahjuks ei suuda öelda. Ja stuudios näiteks mina laulan, ma tihtipeale ei saa isegi aru, kas ma kas ma teen seda hästi või halvasti, sellepärast. Võib-olla ma olengi niisugune inimene, keda peab õpetama rohkem kui mõnda teist tähendab sel ajal seda, et mulle meeldib, kui näiteks ütleme nii, ei, see ei lähe selle uuesti, seal oli vale, seal oli intonatsioon ebatäpne või et sa võiksid laulda hoopis nii suhtumist nagu suunata selles mõttes helirežissööritöö on, on määrav ja kui on hea helirežissöör, siis ausalt öeldes ma tunnen ennast nagu kala vees. Ja nüüd veel üks küsimus, kas on tulnud sinu karjääri jooksul niisugust asja, kas sinuga võib-olla sa tead või oled ise kuulnud, et tuleb mees stuudiosse lindistama ja tuleb välja, et istub teine mees, ütleme, ansambel kutsub selleks lindistuseks mõne teise mehe. Noh, nii nagu juhtus seda ringiga. No nii, nii otsest esust julmust pole nagu ette tulnud, aga aga ma, ma olen ise vahele jäänud, tähendab sellega, et ma ei ole saanud hakkama näiteks koorilaulmisega koorilaulmine, taustalaulmine mõnes loos on küllaltki keeruline ettevõtmine, kui kui seda ei ole harjutanud või oled vähe tegelenud, siis on oht, et ei saa, ma ei oska olla akordi kuulata ja sellepärast see u meela mõnes laulus on vaja laulda, ütleme lihtsalt ma ei saagi teda puhtaks. Ja tihtipeale helirežissöör on öelnud, et mis raiskamine, kutsun mõne teise, saab hakkama, ühesõnaga, nii et ma, ma olen selles mõttes nagu ise vahel olnud, aga pillimeeste osas ma ei mäleta, et oleks midagi tehtud ümber või. Muuseas, mina olen kogenud seda ise tulnud stuudiosse sai mängitud ansambliga Flinti pala ja kui tuli välja, et oli vaja just oli, siis hakkas nisugune fancy hullustus oli vaja sellel loole mängida ta fancy passi ja tulin stuudiosse sealistuse pais, teine vend, kel, kes oli spetsiaalselt harjutanud seda fancy, sound'i ja fancy nippe ja istusingi kõrval ja vaatasin pealt, süda kripeldab täpselt, võisid olla samad tunded, nagu oli Ringo staaril. Neela, lähme nüüd. Ehk biitlikega edasi. Meeme vist peatuma lammi tuu juurde. Lahmidu Beatles esimene singli plaat ilmus müügile neljandal oktoobril 1962. aastal. Oli sel ajal juba tagasi Liverpoolis, mängis kohalikes baarides ning tantsusaalides. Sealsed pilsifännid ostsid plaati küll suurtes kogustes, kuid rohkem menu sellel algul ei olnud. Hoolimata sellest, et plaati esitleti ka reidi laksenbergis. George Harrison meenutab. Kui kuulsin seda lugu raadiost, hakkasin üle kere värisema. Ei suutnud lihtsalt uskuda, et seal on mina, kes seal soolokitarri mängib. Suurim saavutus oli aga minu jaoks see, kui me lõpuks Topdvantisse pääsesime. Kuna plaat oli nüüd lõpuks ilmunud, otsustas Stein sokutada ka ühte teeveeezzousse. See oli Manchesterist tehtud saade, inimesed ja paigad. Viitlasin tuli minna ka juba neljandat korda Hamburgi, sest sealsete mänedžeri tega oli leping tehtud juba enne plaadi ilmumist. Samal ajal tõusis agalawni edetabelis järjest kõrgemale, saavutades lõpuks seitsmeteistkümnenda koha. George Martin oli lammi käekäiguga rahul, aga mitte vaimustuses. Ma arvasin, et see pole veel sugugi kõik, mida võib biitlusi saundist välja pigistada. Oli vaja kohe teha uus plaat. Maatilin leidis biitlaselega uue laulu haudu, jud huvid. Talle endale tundus, et sellest võiks hip tulla, aga poistele see lugu ei meeldinud. Martin oli šokeeritud. Seal lausa mäss. Ma ütlesin neile, et mina olen boss ja mina otsustan, mida nad mängivad. Nemad aga jonnisid edasi. See oli kogenematute provintslaste jonn, kes ei osanud muusikat ei kirjutada ega lugeda. Ja seda vastukaaluks minu evolutsioonile ja mõjuvõimule. Ma ütlesin, et nad magavad maha surmkindla hiti ja et see võib kujuneda nende matusteks, nemad aga jäid enesekindlaks. Ja siis korraga pakkusid mulle midagi hoopis muud ja paremat. See oli pliis pliismi, mis rabas mind täielikult. Tegelikult oli George Martin siiski tõele üsna lähedal. Tema pakutud pala haudu tuurid rändas ansambli Cherry antsepteismi, kes repertuaari ja see jõudis edetabeli tippu. Liitlasi teiseks plaadiks saiaga pliis Plismi. See salvestati 26. novembril 1962. aastal, kuid välja anti 1963. aasta jaanuaris. Olles lood sisse mänginud, sõitis oma viiendale ja viimasele Hamburgi reisile. Järgnev muusika näide on Bliss pliismi heliplaadi teine külg. Laul pealkirjaga Asknõuai. 62. aasta lõpus avaldas New Musicale Ekspress edetabeli briti popansamblites ja seal esineb Skabiitlasse nimi kuigi suurem osa hääli oli saadud Liverpoolist. Samal ajal liitus ansambliga veel üks oluline isik muusika, publitsist, diktseems õige nimega Richard Leon. Vaprik. Ta oli esinenud soololauljana bigbändidest teinud plaate, kuid erilist edu ei saavutanud. 52. aastal ühines ta Barlofoni firmaga ning tutvus George Martiniga. Kui saabas rokkijas kihvli hullustus avastas diktseems, et ta On jäänud valele poolele. Ta laulis järjest vähem ning hakkas kõrval harrastusena tegelema muusika pulbitseerimisega. 61. aastal avastaja oma oma firma. Tema oli ka see, kes pakkus George Martinile laulu haudu jõudnud huvid. Et seda mõnele ansamblile sokutada. Kui biitlid soli plaadistanud pliis pliismi nõustus tikkidens seda laulu avaldama. Ta organiseeris pihlsillaga osavõtu TV-showst Manchesteris ning peagi sai temast kogu biitlasi originaalloomingut kirjastaja. Siit algaski Jentsi päev, sest kogu sissetulek jaotati pooleks. Helilooja ja kirjastaja vahel. BBC olukord 63. aasta algul oli järgmine. Üks plaat oli neil juba väljas, teine ilmumas. Nad olid läinud George Martini ja tik Tseemsi. Nad olid lähedal oma esimesele TV-show'le kuid kõigest hoolimata polnud nad veel nii tuntud, kui oleks vaja olnud. Brian Epstein leidis, et oleks aeg hakata mängumaad laiendama. Liitlasi teisest plaadist pliis pliis kirjutasid soosivalt paljud muusikaajakirjad kuid suur ajalehed ignoreerisid kogu ansamblit, nimetades seda vaid järjekordseks kõmuuudiseks. Mis kaua ei kesta? See on ka arusaadav, sest sellist massipsühhoosi, mis varsti oli tulemas, polnud vana hea Inglismaa veel kunagi varem kogenud ja keegi ei osanud seda ennustada. Kõik sai alguse biitlase esimesest kontsertreisist. See kontsertreis oli ansamblile tegelikult tähtsam kui järjekordse pala pääsemine topp duentisse. Tõsi küll, piidilisessori sellel turneel vaid üks paljudest esinejatest, kuid see oli siiski võimalus ennast laval näidata. Biitlus vajas kinnitust selle kohta, et neid võetakse kogu riigis sama hästi vastu kui liverpooli lavadel. Ja lõpuks oli see ju ka hea võimalus tutvustada oma uut plaati. Esimene reis toimus 1906 10 kolmanda aasta veebruaris ja põhiesinejaks oli sel korral Helen Shapiro, kes oli tollane teismeliste lemmik, olgugi et praegu teda enam eriti ei mäletata. Ringo sõnade järgi oli see biitlus jaoks põnev kogemus sest varem polnud nadi õieti üheski korralikus kontsertsaalis mänginud ka selline asi nagu kontserdieelne meik, kapp oli neile täielikuks uudiseks. Erilist sensatsiooni biitlus tookord veel ei tekitanud. Johnny mäletamist mööda oli ainult Glasgow's veidi rohkem karjumist kui tavaliselt. Aga võib-olla oli lihtsalt sealne publik rohkem rokilembeline kui teised, kelle iidoliks oli ikka veel magusavõitu Clif Richard. Varsti tõusis laul pliis pliismi edetabelis esimeseks ja biitlus muutus popfännide hulgas üha populaarsemaks. Juba 1963. aasta märtsis tuli uus ringreisil Pakkumine, aprillis anti aga välja esimene kauamängiv plaat, mis kandis samuti nimed pliis pliis nii. Seal olid kahe esimese singlilood ja lisaks veel sellised nagu Twistantshout teistav hani ja teised. Kauamängivate plaatide edetabelis jõudis kuuendale kohale ja järgnevalt üks lugu selle plaadi pealt Asso sterling their. Samal kuul anti välja ka kolmas singel Fromiituju, mis tõusis edetabelis kohe esimeseks. Pool ja John olid kirjutanud selle laulu biitlasi esimesel ringreisil. Teks tehti meelega hästi lihtne, et rahval poleks eriti palju vaja pead murda. Oli vajavaid sõnu sina ja mina ning laul oligi valmis. Maikuus organiseeris Brian Epstein viitlusele ringreisi koos orbissariga, et tutvustada nende uut kauamängivat. Kontserte anti muuhulgas Liverpoolis kui näiteks Johnile see eriti ei meeldinud. Ma ei tahtnud minna Liverpooli juba sellepärast, et olime seal kohalikud kangelased ja esinemine vanade tuttavate ees ajas meid kõvasti närvi. Olime kimbatuses ka sellepärast, et pidime nüüd mängima puhastes kasitud riietes. Sõbrad võisid ju mõelda, et oleme endid maha müünud ja ausalt öeldes teatud määral me seda olime. Selle ringreisi ajal hakkasid ilmnema nähtused, mis olid omased käverni aegadele. Tööd alustas must turg, tüdrukud hakkasid esinemiste ajal lavale tormama. Beatlesid jälitati kõikjal, kus nad viibisid. Biitlisi ringreisimänedžeri äss pinalil. Tekkisid mured, mida ta varem ei tundnud. Näiteks muutusid iga päevaga nii esinemislavad kui hotellid biitlid Norrisest temaga nii sellepärast, et aparatuur pole korras kui ka sellepärast, et fännid hakkasid lava piirama. Kõige eest pidi vastutama Niil. Viie reisi nädala jooksul kaotas ta kaalust kolm naela. Polnud aega süüa ega juua ning lõpuks tegi nii ainuõige käigu. Ta kutsus endale appi endise kaverni uksehoidja Malcolm Evansi. Malcolmi tööks oli nüüd transportida biitlasi varustus ühest kohast teise, see siis üles panna ja kontrollida. Nii aga hoolitses isikkoosseisu eest. Nii tegid nad seda tööd kuni biitlasi laialiminekuni. Kuid kerge see polnud. Eriti oli omadega vahel. Mälk on. Ma polnud kunagi näinud isegi seda, kuidas trumme kokku pannakse. Neil küll aitas mind esimestel päevadel, kuid edasi tuli mulle ise hakkama saada. See oli kohutav. Lava oli suur ja minu mõistus oli otsas. Ma ei teadnud, mida kuhu panna ja Ringo polnud minuga kunagi rahul. Ühel esinemisel Londonis kaotasin aga ära Johnny kitarri, mida ta Chamboksüüdis? Selle kadumine on siiamaani mõistatuseks. Rahva hulgas oli märk, on aga populaarne, sest enne esinemisi oli ta alati laval Pille sättimas ja kuna biitlasiga suhelda ei saadud, siis suheldi temaga. Ta oli oma olemuselt rahulik ja hea huumorimeelega. Suureks probleemiks nimelt kolmile kui Caniilile olid aga tüütud reporterid ja teised inimesed, kes püüdsid tungida riietusruumidesse. Nende eemalehoidmiseks tuli tihtipeale kasutada füüsilist jõudu. Järgnev lugu on pala, mida võib-olla on vähem kuulda olnud. Seal laul pealkirjaga thank you Köll. Kaheksandal aprillil 1963. aastal sündis John Lennoni poeg, kes sai nimeks Julien nimelt Johni ema järgi seltsi ja kolis peale lapse sündi oma väikesest korterist ümber nimi juurde, möllo avenüüle. John ise aga sõitis koos Hispaaniasse puhkama. 1963. aasta juunis oli pooli 21. sünnipäev. Sinna olid kokku kutsutud paljud ansamblid, muuhulgas kaske fold, kus mängis pooli vend Maikel. Pärast kuulsaks saamist oli Maikel võtnud uue perekonnanime Mceer. Et inimesed ei arvaks, et ainult kuulsa nimega tahab raha teenida. Pidu kulges suure lärmiga ja John läks seal isegi ühe diskoriga kaklema, kellele tuli hiljem valuraha maksta. See oli muide üks viimaseid kordi, kuid Jon kakles. Tegelikult kujutas see kõik ühe ajajärgu lõppu puu seri, lõpptsooni, agressiivsusele ja vaadetele, mis tal siiani olid olnud inimestest ja elust üldse. See oli lõpp ka liverpooli tantsusaalidele, sest biitlus oli neist juba välja kasvanud. 1963. aasta augustis andis biitlus välja oma neljanda singli sylamsu. Selle plaadi teisel poolel oli lugu I get you ja seda lugu püüdis. Asjatundjad peavad üheks kõige biitluslikumaks looks üldse nende repertuaaris. See oli e-ja rahvuskuulsuse algus. Liverpool jäi nüüd ainult kohaks, kust nad olid tulnud. Ühe kaasaja suurima massipsühhoosi alguseni jäid veel mõned kuud. Suur tänu teile kõigile kuulamast ja lõpetame tänase saate lauluga Schillals jõu.