Tere, hea kuulaja. Sa kuulad vikerraadio saatesarja peresaade, mis vaatleb perekonna toimimise erinevaid aspekte. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Ma alustasin saatesarja teemaga. Kui oluline on perekond, ema, isa olemasolu ja nende suhte kvaliteet lapse jaoks. Selle olulisust lapse jaoks pole võimalik üle hinnata. Sest kumbki vanem on ju lapse poole geneetilise koodi allikas. Lapse esmane inimõigus on tundma õppida oma geneetilise koodi, algallikat, oma juuri. Mulle meeldib mõte, et vanemate ülesanne on anda oma lapsele tiivad ja juured. Ja mitte ühelgi vanemal pole õigust kärpida oma lapse tiibu. Ega keegi seda ju meelega teegi, aga seda mõnikord juhtub. Ja tegelikult juhtub ikka rohkem, kui mõnikord. Juhtub sageli sellepärast, et vanemate paarisuhe pole õnnelik. Juhtub sellepärast, et vähemalt ühe vanema vajadused on suhtes unarusse jäänud. Või siis saavad lapse tiivad kärbitud, sest tema vanematel on olnud omaenda vanemate paarisuhtes ning nende kasvatusstiilis vajakajäämisi. Ja vanemad pole osanud anda oma lapsele tiibu. Just sellepärast on oluline rääkida paarisuhtest ja perekonnast. Vanemad on lastele justkui maamärgid merel turvalisse sadamasse. Sissesõiduks on vaja kaht maamärki. Tore, kui nad elavad rahumeelselt ja armastavalt ühe katuse all. See on lapsele parim. Aga ka eraldi olles on võimalik maamärkidena koostööd teha ja lapse eluteed suunata. Lapsel on seda lihtsam kasvada, mida õnnelikumad on ta vanemad, olgu need vanemad siis koos või eraldi. Õnnelikult koos elavad on muidugi parem variant aga parem on omada lahus elavaid õnnelikke vanemaid kui koos elavaid, aga õnnetuid. Eelmises saates rääkis psühhoanalüütik Endel Talvik. Kuidas võiksid meedia naised muutunud soorollidega maailmas hakkama saada. Lubasin eelmises saates välja, et täna alustame uue rubriigiga. Kuule küsimus. Tänane küsimus, puudutabki meie esimest saadet ja seal algatatud teemat. Miks inimesed tõmbuvad? Miks tõmbuvad inimesed, kes oma loomu omadustelt on vastandlikud? Miks mõnikord ekstra verd tõmbub intro Verdiga puhtust armastav inimene hoopis korratuga? Ma vastan nii. Sündides on meis olemas paljude omaduste alged. Ekstra virtsus ja intravertsus, emotsionaalsus ja ratsionaalsus, optimismi, pessimism, aktiivsus, passiivsus. Meis on lahkuse ja kadeduse, rõõmu ja tõsiduse seemned. Ja mine võta nüüd kinni, on see meie geneetiline pagas või hoopis kasvukeskkonna? See tähendab perekonna mõju ja eeskuju. Aga meis hakkavad idanema osad seemned, perekond, perekonnaliikmetel, vaimne ja füüsiline seisund. See, kui hästi vanemad saavad läbi iseenda ja eluga on meile ju tohutu tähtsusega. Ja see keskkond vermib meid nii, et mõned omadused ja jooned meis hakkavad arenema ja teised jäävad tahaplaanile. Need teised omadused on meis me välja arenemata omadused. Mingi perekond soosib rõõmu, väljendamist, suurt lähedust. Teine perekond julgustab aga hoopis oma tunnete varjamist. Üks pere õpetab, et peab olema kõik korras aga teine soosib tubades boheemlaslik segadust. Ja sageli ilmselt tõmbuma alateadlikult inimesega, kellel need omadused on välja arenenud, mis neil endal välja arenemata on. Justkui kahekesi koos oleme üks suurem tervik. Sageli ei pea muidugi kaua ootama, et need omadused partneris, mis meile alguses teise juures nii võluvad tundusid, meid ärritama hakkaksid. Nii võib esialgu olla väga kütkestav, et partner on nii rahulik ja tasakaalukas aga mõne aja möödudes tajud, et see rahulikkus käib närvidele ja ehk antakse sellele nüüd hinnang, et tundetus või alguses nii võluvana näinud muretus tundub mõne aja pärast totaalse vastutustundetu sena. Aga võib-olla on see vastandite tõmbumine hoopis lihtsam? Ega me ju tutvumise algfaasis oma partnerist kui tervikust ülevaadet ei oma. Võib-olla tõmbume me sellepärast, et ta on nii tark või muheda huumoriga või ilus või edukas või rõõmsameelne või kuldsete kätega või meeldivalt tagasihoidlik. Ja võib-olla oled sa ise ka tark ja hindad head huumorit või oled edukas omal alal või rõõmsa meelega või olete mõlemad tagasihoidlikud. Ja alles hiljem selgub, et lisaks sarnastele joontele On teil ka erinevad omadused et lisaks sarnasele töökusele on 11 rohkem optimistlik, teine aga pessimistlik. Või lisaks sarnasele huvile argentiina tango ja näiteks langevarjuhüpete suhtes olete paraku väga erinevad intro Verdsuse ja ekstra Virtsuse skaalal. Või on teist sarnane intellektuaalne huvi maailma asjade vastu, aga korra armastuses ajata 11 oma erinevustega hulluks. Üldiselt kipuvad inimesed siis, kui neil on suhe natuke keeruline, märkama ikka seda, mis neis on erinevad. Eks aeg-ajalt tuleb endale meelde tuletada, et erinevused rikastavad. Aga tõepoolest, mõnikord teevad erinevused mingis elutähtsas valdkonnas elu põrguks. Peresaade. Tänasel päeval me teame, et inimese subjektiivne õnnetunne seisab neljal suurel vaalal. Inimese tervislik seisund, tema paarisuhe, tema eneseteostus, mis sageli on töö, aga mitte alati ning füüsiline ja materiaalne turvatunne. See, missugune on sinu suhe kalli inimesega see paarisuhe, see mõjutab otseselt ka kõiki teisi aspekte, tervist, eneseteostuse võimekust ja läbi selle siis ka loomulikult võimet luua endale turvalist keskkonda. Paarisuhtel on väga suur tähtsus meie heaolule. Üks uuring, mis on tehtud Michigani ülikoolis tõi välja, et kehv suhe võib suurendada haigestumise riski ligi 35 protsenti ja lühendada eluiga keskmiselt nelja kuni kaheksa aasta võrra. Need on väga suured numbrid. Õnnelikus suhtes olijad elavad pikema ja tervema elu võrreldes lahutatute ja kehvades suhetes olijatega. Aga mida tasub siin esile tuua, on see, et pikemat eluiga ei anna mitte lihtsalt paarisuhtes olemine vaid just nimelt heas paarisuhtes olemine. Iga hinna eest suhtesse jäämine ei ole kindlasti lahendus. See hoopis vähendab elukvaliteeti kuna halvas suhtes olevad inimesed kogevad pidevat ja pikaajalist stressi. No loomulikult heas suhtes olijad kogevad ka stressi, aga see on siiski pigem lühiajaline ja nad suudavad ja tahavad sellega toime tulla. Pikaajaline stress on aga kindlasti väga laastav. Täna tahan rääkida sellest, millised on inimeste vajadused paarisuhtes. Miks me seda suhet ikka nii väga vaja on? Suhe moodustatakse kahe inimese poolt selleks, et rahuldada nii enda kui vastastikuseid vajadusi. Loogiline on ju ise peaks olema rahul ja partner peaks olema rahul. Mõistlik oleks enne suhte loomist tunda põhjalikult oma vajadusi ning leida partner, kes sobib neid rahuldama. Natarkolleks, õppida tundma ka partnerid, enne kui temaga kooselu alustada. Aga tegelikult on muidugi hea küsimus, kas me iseennast ikka tunneme oma vajadusi ja kui palju üldse on võimalik oma partnerit tundma pida? Liiatigi me muutume ju kogu aeg ja meie vajadused on väga erinevad, sõltuvalt elufaasist, kus me praegu oleme. Hea suhte lihtne valem võiks olla midagi sellist et heas suhtes on mõlema partneri vajadused rahuldatud. Hea suhte eeldus on see, et kumbki tunneb põhjalikult oma vajadusi ja annab neist ja nende muutumisest oma partnerile jooksvalt teada. Mulle meeldib see mõte, et kõige suurem andmine on iseendast teada andmine. Kui me iseenda vajadustest teada ei anna, siis kuidas partner selle ära küll arvama peaks? Ega ta ju mõni selgeltnägija pole. Aga meile tundub ikka, et kui ta armastab, siis loeb meie soove ja meie vajadusi silmist ja energia näljast. Ma tean üht tõsielulist halenaljakat ekstreemsed juhtumid kus mehe ja naise suhe purunes pärast tosinat kingitud mängu lammast. Nimelt kinkis mees naisele nende esimesel kohtumisel väikese armsa mängulambikese. Naine väljendas oma head meelt. Mees sai kiitusest innustust ja ilmselt otsustas, et sellele naisele lambikesed meeldivad. Ja tahtes korrata kogetud edu kinkis ta järgmisel korral naisele jälle lambanatuke, teistsuguse kui eelmisel korral. Naine rõõmustas jälle. Nüüd küll rohkem ilmselt selle üle, et mees talle midagi kinkis kui kingituse enese ülemehel, aga polnud järgmisele kohtumisele minnes pikalt vaja aru pidada. See naine armastab mängu lambaid, järelikult tuleb talle kinkida veel üks lammas. Ma tahaks talle kinkida midagi, mis teda tõeliselt vaimustab, mõtles ilmselt mees ja ostis oma pruudile järgmised allekese. Tosina täitudes oli naise viha lammaste tõttu kerinud sellise raevu, nii et ta lõpetas suhte, nimetades meest ennast muuhulgas täielikuks lambaks. Eks selles suhtes oli puudujääke ilmselt teisigi. Saatuslikuks Aidaga söödu tuutekesed, jah, mehele või fantaasiapuudust selles loos ette heita. Aga samapalju vastutust kui mitte rohkemgi, lasub naise õlul. Ta oleks võinud ju teise või kolmanda lamba juures sõbralikult tänada ja vihjata, et lammastest on nüüd küll ja suunata mehe tahtmise talle kingitus teha millessegi endale rõõmustavasse näiteks šokolaadi või lilledesse. See naine ei andnud endast teada. Kas sina annad endast teada? Kui keegi palub, et sa midagi teeksid, aga sul pole selle jaoks aega või energiat. Kas sa annad endast teada, kui sa oled kurb ja üksik ja vajad seltsi, lohutust või kallistust? Või hoiad selle endale ja loodad, et keegi märkab? Kas sa annad endast teada, kui sa tahad üksi olla ja vajad aega iseendale? Muidugi, mõned meist annavad endast pidevalt väga valjuhäälselt ja nõudlikult teada. Mõned seevastu ei anna endast üldse teada. Kui sa annad oma vajadustest paarilisele teada aga see kõlab kui kurtidele kõrvadele kui su partneril pole huvi mida sa vajad, etendab suhtest hästi tunda. Või kui ta seda küll teab, aga sellesse panustada üldse ei viitsi. On väga paras aeg endalt küsida. Miks ma siin suhtes olen. Kui mu vajadused rahuldamata. Selleks, et partnerile endast teada anda. On vaja avatud, ausat usaldusliku, teineteisest austavat ja hoolivat õhkkonda, kus kumbki saab oma soovi avada. Ja siis, kui selline õhkkond on loodud, on vaja partnerite vahelist head ja otsekohest kommunikatsiooni. Et nad saaksid rääkida. Hea suhe toitub vastastikusest huvist usaldusest ja soovist teineteisele pühenduda ning üksteise vajaduste austamisest. Me võime niimoodi öelda, et laias laastus jagunevad suhted kahte tüüpi. Ühed on need, kui suhe baseerub rohkem omaenda vajadustele, egoismil üksi oleks suhtes olla palju halvem. Selline suhe võib kesta pikki aastaid ja ta on rajatud sellele, et saadakse üksteisest vastastikku kasu. Nii võib näiteks tuua üks paarilistest ühisellu raha aga teine justkui tasub selle söögitegemise või majapidamistöödega või laste eest hoolitsemisega või seksiga. Halvimal juhul võib selline suhe päädida ka vastastikuse ärakasutamisena, kus partnerid püsivad pelgalt põhjusel koos, et tahavad teineteiselt midagi saada. Nad ei hoolitse teineteise vajaduste eest, fookuses on ikka enda huvid ja enda vajadused. Aga see teine tüüp on selline, kus suhe baseerub partnerlusel ja koostel. Sellises suhtes panustavad mõlemad partnerid omal moel. Tulemuseks on toimiv partnerlusandmise ja saamise tasakaal on paigas. Fookuses on mõlema partneri huvid ja vajadused. Ja partneritel on toimivad kokkulepped erinevates suhete valdkondades. Sellel suhted ööbilaneks alatüüp mille esinemissagedus on eelmistest palju harvem. See nõuab kõrget teadlikkust nii enese kui partneri vajadustest. Siin oskavad partnerid tahta koostööst midagi veelgi erilisemat. See on pühendumine. Et kui selles eelmises tüübis võiks öelda, et need partnerid elavad koos siis pühendamise puhul me võiks öelda, et nad elavad lausa teineteise jaoks. Pühendunud suhtes on hoolimine vastastikuste vajadustest väga kõrge. Sellise kooselu eesmärgiks on luua teineteise eluks ja arenguks kõige soodsamad ja armastava madtingimused. Vastastikune abi, tugi ja hoolitsus on pühendunud suhtes iseenesestmõistetavad sest fookuses on nii enda kui partneri vajadused. Ja on ju sellist pühendunud suhet. Igatseme me kõik. Peresaade. Üks tarmukas mees ütles kunagi, et paarisuhe on nagu lühilaine raadio kinnimine. Paraku pole nii, et krutid vastuvõtja vikerraadio lainepikkusele 104,1 ja kvaliteetne heli on ja jääbki tagatuks. Kogu aeg peab pisut kruvima, et kvaliteetset häält kuulda. See tähendab, et eelkõige peab olema huvi partneri lainepikkuse vastu ja viitsimine tegeleda pideva häälestus tööga. Raadios on lainepikkused, elus on lainepikkuseks partneri vajadused. Keeruliseks teeb asja aga see, et vajadused muutuvad ajas. Rahvasuu pajatab, et naine loodab abielludes, et mees muutub. Aga mees ei muutu. Ja mees loodab abielludes, et naine jääb samasuguseks kui enne. Abielunaised muutuvad. Rahvasuu ei pajata tühjalt kohalt. Suhte alguses näitame end sageli pühapäevasest küljest väiksemate vajadustega ja elu tervematena, kui me tegelikult oleme. Nii inimlik. Paariteraapias selgub aga ikka, et vähemalt ühe sagedamini, aga mõlema vajadused on suhte arenedes jäänud rahuldamata. Ühtedele inimestele tundub ilmvõimatu partnerile oma vajadustest rääkida. Kui ta mind armastab, siis ta peaks ju ise ära aimama, mida ma vajan. Mõtleta. Teisedki esitavad oma vajadused. Aga partner ei vaevu või siis ei oska neid vajadusi kuidagiviisi rahuldada. Ta teab küll, mida ma vajan, tema võimuses on teha mind õnnelikuks, aga ta ei viitsi seda teha. Mõtlevad need teised. Millised siis on need vajadused? Me saame jagada inimeste vajadused põhimõtteliselt kuude laiarühma. Intellektuaalsed vajadused, no need on käia teatris, vestelda päevapoliitikast, ajaloost, kultuurist, raamatutest, ühiskonda puudutavatest ja muudel vaimu virgutavatel teemadel. Siis on sotsiaalsed vajadused. Need vajadused määratlevad, kui palju inimene vajab aega üksi olemiseks. Kui palju eeldatakse kahekesi veeta aega kui laia suhtlemist kumbki soovib oma sõpradega vanematega sugulastega töökaaslastega. Sotsiaalsed vajadused määravad, kas inimene on rohkem kodune, omaette või suurt suhtlusringi igatsev tüüp, kas inimene on rohkem introvertne või rohkem ekstra vertne. Siia kuulub kamaslavi kuulus kuuluvuse vajadus. Et iga inimene tahab tegelikult kuuluda mingisugusesse, gruppi või kollektiivi või üksusesse. Et tunda osadust teiste sarnaste inimestega on see siis tööl või vähemalt vajadus kuuluda perekonda või oma ülikooli grupi klassi head partnerid aktsepteerivad teineteise vajadust kuuluda neisse erinevatesse gruppidesse, kuhu nad ka ise ei kuulu näiteks töökollektiiv või hobi või sõprade ring ja on hästi kursis üksteise eludega. Siis on kindlasti seksuaalsed vajadused. Need vajadused näitavad, kui sage võiks inimesel olla tema suguelu ja milline see võiks olla, kas ta monogaamia või paralleelsuhete harrastaja. Kas ta on hetero? Siis on inimestel materiaalsed pragmaatilised vajadused siia alla kuuluvad füüsilist turvatunnet tekitavad tegevused nagu tööl käimine, kodu raha, kinnisvaratransport, riided, söök ja esmatähtsa pragmaatilise vajadusena on kindlasti ka oluline võimalus magada ja puhata. On ju üks vajadustest, mis tihti väikeste laste puhul jääb hästi kõrvale, et inimesed ei saa magada. Siis on oluliselt spirituaalselt vajadused. Siia alla kuulub vajadus mõtestada oma elu areneda üha kõrgemalt plaani lugeda eneseabikirjandust, käia koolitustel religioossetel inimestel kuulub siia vajadus palvetada ja mõtestada oma elu läbi usu. Aga põhimõtteliselt on spirituaalselt vajadused siiski rohkem selle üle, et inimene peaks arenema. Kui inimene ei arene, siis tavaliselt ta kängub. Ja viimasena räägiksin ma emotsionaalsetest vajadustest. See on vajadus olla mõistetud kogeda lähedust, jagada kellegagi oma kurbust ja rõõmu, ilu ja valu, kõiki tundeid. Ühesõnaga vestelda oma hinge puudutavatel teemadel, sellest, mis toimub inimese ümber ja mis toimub tema sees. Ja alles nüüd läheb asi põnevaks. Emotsionaalsed vajadused on nii eraldiseisev grupp teiste vajaduste seas kui ka kõikide teiste vajaduste pealisehitus, see tähendab kõikide teiste vajaduste rahuldatuse näitaja. Hea intellektuaalse vestluse, etenduse või toreda vaimse väljakutse puhul tunneme ju ennast emotsionaalselt tõstetuna. Hea seks annab füüsilisele rahuldusele lisaks emotsionaalse rahulduse. Tore sotsiaalne üritus või kvaliteetaeg iseendaga looduses täidab meid sügava emotsionaalse õnnetundega. Piisava materiaaltehnilise baasi korral tunneme turvatunnet ja rahuldust. Spirituaalne areng annab tiivad. Ehk siis kõikide teiste vajaduste rahulduste määr peegeldub meie emotsionaalses seisundis. Pole olemas õigeid ega valesid vajadusi. Üksindust vajav inimene ei ole parem ega halvem. Rohkem suhtlemist nautivat inimesest. Ekstra verd ei ole parem kui introvert. Introvert ei ole parem kui ekstra verd. Ja kes oleks instants, kes määraks, kas õige on seksida kord päevas kord nädalas või kord kuus. Ja kes ütleks, kas õigem on oma valu lähedastega jagada, hoida seda enese teada ja lahendada oma dilemmad ise? Ja kes ütles, et klassikaline kontsert annab suurema rahulduse kui vajadus näiteks kehakultuuri järele? Üks kultuur ja kõik. Probleemid tekivad partnerite väga erinevate vajaduste puhul kus kokkuleppele või kompromissile ei jõuta. Etteheited ja kibedus. Rahuldamata vajaduste tulemus. Väga raske on leida ühist keelt, partnereid, kellest üks tahaks eksida iga päev teisele on aga piisav regulaarne sekskord kvartalis. Tüli tõuseb, kui ühele meeldib raha kulutada. Teine tahab aga säästa tuleviku tarbeks. Pinge on sisse kirjutatud stsenaariumisse, kus üks tahab spirituaalselt areneda teine aga halvustab kaaslase huvi. Põhjusku. Probleemid tekivad paaril, kellest üks tahab intensiivselt oma mõtteid jagada, arutada tekkinud küsimusi pikalt ja laialt ja palju aega koos veeta. Aga teine tahaks olla rohkem omaette ning eelistab olukordi seedida üksi. Esimese ma tahan sinuga rääkida teise meeleheiteservale ja nii ajabki, see aktiivsem suurema jagamisvajadusega partner teist justkui taga. Ja too teine justkui põgeneb Ühtedele, inimesed on vajadused kõigist kuuest sfäärist. Teistele on nende seas tähtsad vaid mõned. On olemas vaid intellektuaalseid liite. On olemas pragmaatilisi liite. Kus üksena majandusliku kindlustuse. Aga vastu saab näiteks seksuaalset rahuldust ja perenaise kätt. Ja on sotsiaalseid kooslusi, kus ühe partneri sotsiaalne staatus annab teisele emotsionaalse rahuldatuse. Kellelgi ei ole õigus öelda, et osad vajadused on paremad ja teised kehvemad ja kõigile ja mitte kellelgi ei ole õigust ka öelda, et igas suhtes peab just nimelt igal inimesel olema kõik vajadused. On inimesi, kellel ei ole intellektuaalseid vajadusi, on inimesi, keda jätab seksuaalsus täiesti külmaks. Aga siiski, mõistlik on partneriks leida inimene, kellega vajadused klapivad. Kes omab potentsiaali rahuldada su vajadusi. Et kui sul endal on intellektuaalsed vajadused olulised, siis oleks mõistlik leida endale partner, kellel on kaaned omadused olemas. Elus saavad aga paraku väga tihti kokku inimesed, kelle vajadused on väga erinevad. Sellest me räägime järgmisel korral. Et miks see niimoodi on, et me alguses ei saa aru, et meie vajadused on nii erinevad? Praegu aga jätkame siiski vajaduste teemal. Ja on teada, et kui on koos inimesed, kelle vajadused on väga erinevad siis aitab vaid siiras huvi partneri vajaduste suhtes. Ja nendest hoolimine. Ideaalis peaks olema niimoodi, et kokku saavad kaks inimest, kes on teineteisele siis alguses kõige olulisemad ning kumbki võtab oma südameasjaks teist tundma õppida tema kujunemisteed, tema vajadusi, tema mõtteid, tema tundeid, tema soove, tema unistusi. Ja see eeldab jätkuvat huvi läbi aastate mis pakub tuge koos arenemiseks. Sest just rahuldatud vajadused annavad võimaluse kokku mitte lahku kasvamiseks, nagu seda tänapäeval patusel palju juhtub. See annab võimaluse selleks pühendunud suhteks, millest ma enne rääkisin hoolida oma partnerist nii palju, et teada, mis teda intellektuaalselt stimuleerib, mis teda emotsionaalselt rõõmustab, mis teda seksuaalselt erutab mis teda sotsiaalselt rikastab mis teda spirituaalselt areneb. Ning millised praktilised asjad annavad talle turvatunde teada neid ning anda oma pühendunud panus nende vajaduste rahuldamiseks. Siin on üks võti hea paarisuhte hoidmiseks. Loomulikult ei saa siin üle võlli minna, soovides lapsikult, et teine muutuks justkui uueks emaks või isaks kes kannab hoolt ja rahuldab kõik vajadused, et ma ise justkui nagu ei vastutagi oma vajaduste rahuldamise eest. Ilma veel, et neid oleks vaja sõnastadagi. Lapsed on loodudki sellisel viisil käituma. Nende vajadused peaksid olema rahuldatud vanemate poolt. Lapsed on aga algusaastail oma vanemate vajaduste suhtes täiesti pimedad ja kurdid. Mitte ükski väike laps ei mõtle, et ta vanemad on väsinud või tahaksid välja magada või vahelduseks kuskil omaette minna või et autode ja nukkudega mängimine ei pruugi olla vanemate igapäevane eelistus. Väikesed lapsed vajavad oma vanemaid tohutult, kuid nad ei oska neist veel hoolida. Küll aga nõuavad lapsed valjuhäälselt ja järjepidevalt oma vajaduste täitmist. Inimlaps kasvab kehal küll suureks endi mõnegi täiskasvanu hinges elab endiselt seesama nõudlik väike laps, kes nõuab nüüd partnerilt enesekeskselt hoolt ja armastust ise midagi vastu andmata. Laps ollakse vaid kord elus. Infantiilseks saab jääda kogu eluks. Mulle tundub, et eluterve täiskasvanu tunnebki ära selle järgi et ta hoolib nii enda kui partneri vajadustest ja kannab parimat hoolt. Et mõlema vajadused suhtes ka pingelistel aegadel oleksid rahuldatud. Ikka tasakaal on võtmesõna. Pisut kurb on see elu, kus igaüks ainult iseenda vajaduste ees seisab. Aga kurnav on ka ainult teise inimese vajaduste eest hoolt kanda ja ennast unustada. Kahe inimese kooselu saame enne räägitud vajaduste põhiselt kutsuda suureks liiduks mis koosneb väiksematest alaliitudest. Paariliste vahel on pragmaatiline liit, mille keskmeks on eluaseraha logistilised manöövrid, kodutööd koos on ju kergem kõike teha. Siia alla kuulub ka vanemlik pragmaatiline koostöö, mis hõlmab palju praktilisi toimetusi lapse eest hoolitsemisel. Muuseas ma lugesin, et ühe uuringu järgi ligi viiendik paare on koos rahalistel põhjustel. Et 17 protsenti uuringule vastanutest nõustus väitega. Minu finantsolukord on põhjus, miks ma oma suhet ei lõpeta. Siis on paarisuhtes inimeste vahel ka intellektuaalne liit mille keskmeks on vaimsed huvid. Suhe on heal juhul ka spirituaalne liit, mis pakub toetavat keskkonda isiklikuks arenguks. Kindlasti on suhe sotsiaalne liit. On ju hea, kui õhtul on ikka keegi olemas, kellega koos välja minna, kellega kodus teetassi lobiseda, kes seltsi pakub. Suhe on kindlasti emotsionaalne liit, mis pakub vastastikust hingelist tuge. Suhe on seksuaalne liit. Seksuaalne liit on väga oluline osa paarisuhtest. Hea seksuaalne liit suurendab kindlasti paari emotsionaalsed liitu ja vastastikust sõprust mis on pikaajalise suhte üks hädavajalik komponent. Seksuaalne liit ei tähenda mitte ainult seksuaalakti, vaid ka igapäevast seksuaalsed Vaivi puudutused kallistused ümbert kinni hoidmised, mängulisus, naeratused ja soe ja hooliv koosolemine, mis teeb kehale ja hingele pai. Ja ma arvan, et siinkohal on huvitav mõtiskleda naiste ja meeste erinevuste üle. Suurel osal naistest tekib isu seksiks siis, kui nad tunnevad partneriga emotsionaalset lähedust. Et nad on hoitud. Et nad saavad rääkida oma tunnetest. Et mees oleks samal lainepikkusel ja püüaks mõista, mis naise sees toimub. Paljudel meestel tekib emotsionaalse läheduse tunne, aga alles siis, kui nad on saanud tunda naise seksuaalset lähedust. Ehk siis paljudel, muidugi mitte. Kõigil meestel on seks moodus, kuidas saavutada emotsionaalset lähedust. Nii ei soovi naine enne seksida, kui tülid pole klaaritud ja emotsionaalne lähedus taastatud. Aga mees jälle ei saa asja emotsionaalset enne klaariks, kui ta pole saanud tunda naise lähedust. Tülid mehe ja naise vahel tekivad aga sageli pragmaatilise või sotsiaalse liidu pinnalt. Ehk siis, kui on eriarvamused kohustustest, raha, kulutamisest, lastekasvatusest või sellest, kellega ja kuidas oma aega veeta. Ehk siis pragmaatilisest või sotsiaalses liidus tekib tüli ja nüüd see puudutab omakorda siis seksuaalsed liitu ja emotsionaalsed liit. Nüüd on paras hetk eneseanalüüsiks. Mis põhjusel sina oma partneriga koos elanud, millised liidud on sinu kooselus tähtsad? Aga su partneri jaoks? Lapsed suudavad nii mõnelgi korral liita pere pikkadeks aegadeks kokku ka siis, kui paarisuhte mitmed liidud enam ei toimi. Tõeliseks suhte liimiks on siiski mehe naise vastastikune emotsionaalne seotus, kiindumus, usaldus, austus, lähedus ja turvatunne nii füüsiline kui emotsionaalne, mitte lapsed. Ühine kinnisvara, laen, auto, kodulompi, hüpoteek, kuigi ka need võivad siduda päris pikalt. Aga nende peale ei saa panustada. Ja suhe on kindlasti materiaalne, pragmaatiline logistiline, seksuaalne ja, ja sotsiaalne liit kuid tõelist rahuldust pakub suhe siiski vaid siis. Kuid see on ka tugev emotsionaalne liit. Tänapäeval räägitakse palju sellest, et kirg kaob pärast mõningast kooselu ja see annab tõuke eemaldumiseks ja uuteks kirja otsinguteks. Vererõhku tõstev ja põlvi nõrgestav kirelõõm tõepoolest enamasti vaibub pikaajalistes suhetes mõningase aja pärast. Aga see asendub soojades suhetes teineteisest sügava tundmise, intiimsuse, turvatunde pühendumisega ja koosolemise rõõmuga. Ehk siis sügava, järjest tugevneva emotsionaalse liiduga. Emotsionaalne liit pakub paarilistele turvatunnet, abi ja lähedust nii headel aegadel kui ka siis, kui ollakse stressis. Raskustes, hirmul, kurb või nõutu. Kui midagi on läinud untsu, kui midagi on läinud katki kui pole tööd või kui tervis on kehva eriti just siis, kui midagi on läinud untsu või katki. Just keerulistel hetkedel tahame eriti tunda partneri toetavat õlga, julgustavaid sõnu ja mõistmist. Me vajame, partner, oleks meie jaoks kohal, meie jaoks olemas. Me ei vaja seda, et partner kritiseeriks riidleks, naeruvääristaks, karistaks, näägutaks või teeks midagi veel vastikumat. Iga tüli tõmbab emotsionaalsest Liidust justkui höövliga puust juustunoaga juustust õhukese laastu välja. Ja alguses ei panegi tähele, kui juustust ühe viilu võtad. Pikaajaline viilutamine õdvendab aga märkamatult suurt kera. Nõnda on oluline küsimus, kas emotsionaalset liitu saab üldse taastada? Nii ja naa. Ma tooksin tiin analoogia piimaga. Kujuta ette, et ta on suur soe suvi selline nagu vanasti oli, mitte see suvi. Sa lähed hommikul kell 10 poodi ja ostad piima. Lähed koju, paned piimaköögilauale ja unustad ta sinna, ei pane külmetuskapi. Mingi aja pärast märkad, et piim pole kapis. Kui see mingi aja pärast on suhteliselt kiiresti ja panete külmetuskapi tagasi, siis sa saad seda piima juua veel pikalt. Kui sa märkad seda, aga õhtul hiljem näiteks õhtul kell 12 on piim hapu ja ükskõik, isegi kui sa panete tagasi külmetuskapi pluss nelja juurde haput piima rõõmsaks enam tagasi ei pööra. Emotsionaalse liiduga on umbes samamoodi. Kõik sõltub sellest, mis kell on. Kas piim on läinud hapuks, kas suhe on läinud hapuks? Kui suhe on hapu, nii nagu piin, siis seda tagasi pöörata väga raske. Kui jaga, sul on selline tunne, et su emotsionaalne side on veel tugev aga on mingid probleemid ja tülid, siis on kõik veel tehtav. Kuigi juhtub ka nii, et emotsionaalne side on tugev, on probleemid, paarilised teevad oma suhtega tööd, aga, aga ikka ei õnnestu. Juhtub sedagi. Juhtub sedagi, et paar ütleb, et emotsionaalne side või vähemalt ühel kahest paarilisest on täiesti katkenud, puudub huvi, puudub igasugune tahtmine rahuldada teise partneri vajadusi. Minnakse lahku ja enne mõnikord vana arm ei roosteta. On küll ja küll juhtumeid, kus partnerid saavad kokku jälle taas aastate pärast ja leiavad, et see side, see kummaline jõud, mis nad jälle kunagi kokku viis. Et see tõmbab neid ikka ja jälle. Aga siiski üks olulisemaid näitajaid selle kohta, kas paaril on lootust, on just nimelt selles emotsionaalses sidemes. Ja seda saab testida küsimuse järgi, kas mul on veel partneri suhtes huvi tema vajaduste suhtes huvi, kas ma tahan pühendada oma aega oma energiat sellele et neid vajadusi aidata tal rahuldada? Kas ma viitsin? Sellepärast on väga oluline tegeleda suhtehoiuga. Minule endale ei meeldi tammsaarelik, mõttesuhtega peab palju tööd tegema ja vaeva nägema. Mulle sobib kergem käsitlused, suhetele peab piisavalt tähelepanu andma. Tooksin siin analoogi hammaste pesuga. Peseme ju iga päev oma hambaid, sellest ei piisa, et pesin korra hambad ära. Me peame oma isikliku hügieeni eest hoolitsemist ju iseenesestmõistetavaks. Suhte eest hoolitsemine pole hammaste igapäevasest hooldamisest vähem tähtis. Nii nagu koolipäeva õpetas kevades, et sa pead õppima oma hinge eest hoolt kandma. Nii, me peame õppima ka oma suhte eest hoolt kandma. Ehk siis suhtlesid jeen, mis on? Need on tegelikult vastastikused üksteise elust siiralt huvitatud. Küsimused, mida võiks küsida iga päeva lõpus. Mis sinu elus täna toimus. Mis sa oled mõelnud? Sest et näe, mõnikord teeme küll igasuguseid asju, aga mõtleme hoopis teisi asju. Kallis, mida sa tunned? Mis toimub sinu ümber, mis toimus tänapäeval sinu ümber, mis toimub sinu sees? Mida sa praegu vajad? Lihtne küsimus, kallis, mida sa praegu vajad? Võib tuua paari suhtlemises kvanthüpe. Eeldusel muidugi, et kumbki tunneb oma sisemaailma ning saab aru, mida ta siis õigupoolest vajab ja oskab seda ka sõnadesse vormida. Ma vajan praegu on suhtehügieenialustena. Nii annad sa endast teada? Mida sina, hea inimene praegu oma suhtepartnerilt vajad? Ja kas sa tead, mida tema vajab? Kas pole täna mitte hea päev sellest rääkida, endast teada anda? Aga mis siis saab, kui vajadused ongi nii erinevad kui üks tahab üht ja teine teist? Räägitakse ikka ju, et siis peab tegema kompromisse. Ma arvan, et kompromissid äris on väga teretulnud nähtused. Kui mina tahan müüa midagi 100 euroga ja ostja tahab osta 50-ga, siis me lepime 75 peale kokku. Mina saan küll pisut vähem ja tema maksab pisut rohkem, aga me oleme sellepärast rahul, et tehing on tehtud. Igapäevases elus tundub mulle, et kompromiss ei ole päris see sõna, mida me otsime. See, mida me tahame, see, millest räägib pühendunud suhe on koostaja. Järgmises saates võtan ma teemaks paarisuhte erinevad faasid. Muinasjutud lõppevad just seal kohal, kus õilis päästja tuleb ning lugejast lahkutakse sõnadega. Kui nad surnud pole, elavad nad õnnelikult tänase päevani. Printsid ja printsessid ei kipu lahutama ja kuningriigikohtus pooleks jagama. Seal, kus lõpeb muinasjutt, algab päriselu millest muinasjutud enam ei räägi. Paraku jätavad paljud muinasjutud, mille kangelastega samastumine mulje, et raskem osa elust ongi selle õige selle ühe ja õige äraootamine ja leidmine. Edasi läheb elu juba, aga kui täis purjedes paadi liuglemine soojast taganttuules tõotatud maa suunas. Täispurjes paat sõidab aga romantilisest inertsist edasi vaid mõne aja. Meri võib üleöö muutuda maruliseks. Või tuul võib sootuks vaibuda ja purjed kurvalt lonti vajuda. Ja tõotatud maad ei pruugi keskulgumerd kuskilt leiduda. Kui minna suhtesse vaid õndsat romantiliste ootustega ja loota, et ees ootab L Dorado see tõotatud maa leitakse endaga nii mõnigi kord muinasjutu asemel hoopis Mehhiko seebist. Seega pisut teadlikkust navigatsioonist ei teeks paha. Ainult õnnele lootma jääda oleks naiivne. Suhtena liigatsioon allub suhteliselt universaalsete le reeglitele. Neist võiks teadlik olla, et elu murdlained paati ei uputaks. Juhtub ka teadjate oskajate, ka paat läheb kummuli, kuid oskamatutena juhtub seda palju sagedamini. Seega suhte faasid. Romantiline faas. Argipäev, juba luts teadis omal ajal, et kõigepealt on Tootsi pulm ja siis argipäev. Aga see, mis edasi siis? Võimuvõitlus. Ja siis sellest juba järgmisel korral. Peresaade. Aitäh teile, head vikerraadio, peresaate kuulajad. Loodan, et leidsite tänasest saatest oma vajaduste üle mõtisklemiseks mõtteainet. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval kell üheksa õhtul. Meile võib kirjutada aadressil peresaade ät r. E. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast ja oma vajadustest.