Tere, hea kuulaja, sa kuuled vikerraadio saatesarja peresaade, mis vaatleb perekonna toimimise erinevaid aspekte ja seda, miks mõned kooselud toimivad ja mõned mitte. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Eelmises saates rääkisin teemal vajadused. Kui oluline see on, et mõlema partneri vajadused oleksid suhtes rahuldatud. Sel teemal kerkis ka kuulajaküsimus. Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes nii erinevaid asju mida teha, kui üks tahab last? Teine aga ei taha. Mida teha, kui üks tahab ringi rännata, teine aga vaikselt elada. Mida teha, kui üks tahab peole ja sõpradega olla väljas hängida, teine on aga kodulemm või tahaks kahekesi koos mere ääres jalutada. Mis siis saab, kui vajadused ongi nii erinevad? Kas kooselu on üks pidev kompromiss? Mina arvan, et suhe peaks olema koostöö, mis austaks mõlema poole vajadusi. Mis vahe on aga kompromissile ja koostööl? Ma jutustaksin hea meelega ühe mõistujutu. Kuidas kaks kokka sidrunid jagasid? Ma loodan, et see illustreerib kompromissi ja koostöö erinevust. Kujutame ette, et on üks restoran, milles töötavad kaks kokka. Ja mõlemad tahavad selsamal õhtul teha magustoitu sidrunitest. Sel päeval on restoranis vaid kaks sidrunit. Restoran asub kuskil üksildases kohas, kus kõrval ei ole ei, Prihmatega Rimi ja kuskilt sidruneid juurde ei saa. Paraku näevad mõlema kokaretseptid ette just kahe sidruni kasutamist. Milline oleks kompromisslahendus? Kumbki saab ühe sidruni, teab ju iga koolilaps. Aga päris ilmselt ei tuleks kummagi magustoit nii välja. Kompromiss tähendab seda, et kumbki osapool pole rahul. Milline oleks aga nende kahe kokakoostöö? Koostöö oleks siis, kui kumbki koka räägiks ausalt ja avatud, mis plaani neil sidruniga on. Nii võib äkitselt selguda, et ühel on vaja kahe sidruni riivitud koort, teisel aga kahe sidrunimahla. Nii saaksid mõlemad magustoidu sellisena valmis, kui see nende vaimusilmas või retseptiraamatus seisab. Aga mis siis saab, kui mõlemad tahavad nii koort kui mahla? Kompromiss sidrunit jagamisel ei rahuldaks ju kumbagi. Siis peaks tegema kokkuleppe. Üks saab sidrunid täna ja teine homme. Aga esimene aitab teisel tänutäheks vastutulelikud eest välja mõelda selleks päevaks alternatiivplaani. Ja on väga tänulik, et ta need sidrunid sai ja lahke. Paarisuhtes ollakse sageli silmitsi vastandlike soovide ja vajadustega. Hoolivad ja armastavast suhtes tehakse järeleandmisi ja kokkuleppeid. Kord annab üks järele, siis teine, mitte nii et iga kord annab üks alistavam järele. Järele annab see või peaks andma see, kelle jaoks mingi konkreetne teema vähem olulisem on. Ja saab sidrunit see, kelle jaoks see tänasel õhtul tähtsama. Kaks järeleandmatult partnerit, kes kumbki oma positsioonilt lahkuda ei kavatse, on kui kaks võitlevat soku, kelle sarved jäävad kakluse käigus teineteise külge kinni. Võimetus armastavaks ja lugupidavaks koostööks, kus partnerite vahel on emotsionaalne side purunenud, ongi ju enamike lahkuminekute taga. Nendel kahel kokal on vaja selles restoranis teha koostööd veel mitte ainult täna, vaid ka järgnevatel kuudel. Võib-olla aastatelgi. Kui kogu aeg üks krahmaks sidrunid endale ja saaks ainult oma tahtmist või kui nad peaksid sidrunit ja kohapeal jõudma kompromissile, et kumbki pool oma tahtmisest siis ma ei usu, et seal oleks väga kaua hoolivat ja, ja armastavat töökeskkonda. Me kõik oleme kahekesi, ka kodune keskkond on meile nagu see restorani köök. Me oleme samuti partneriga koos kaks kokka, kes me peame hakkama saama limiteeritud ressurssidega. See tähendab, et koostöö on ainukene moodus, kuidas me saame oma erinevate vajadustega hakkama. Jah, kord annab järele üks kord teine, või siis peaks suutma omavahel arutada, kuidas mõlema soovid ellu mahuksid. Mõlemal partneril on õigus oma vajadustele ja unistustele. Kui me ei julge oma partnerile avad oma vajadusi ja unistusi ning need enda sisse alla surume tõusevad maha surutud või salatud unistused mingil teisel hetkel. Algul rahulolematus Ena, siis aga ärritusena ja lõpuks konfliktina. Ehk siis lühidalt öeldes, kui salgad vajaduse või matad unistuse ja pole sellega teinud oma hinges rahu siis sa külvad endasse konfliktis, enne kui me anname endast ja oma unistustest partnerile teada. Aga partneri ei austa neid, ei taha neist midagi teada või veel hullem, naeruvääristab Me vajadusi ja unistusi ootavat Me suhet peagi karid. Iga unistus on omamoodi ilus, iga unistus on omamoodi õiglane. Ükski unistus pole suhtele halb. Ja heas suhtes on partnerid teadlikud üksteise vajadustest ja unistustest. Ning nad aitavad vastastikku üksteisel oma unistusi ellu viia. Siia see koer maetud ongi, miks suhted on nii keerulised? Vajadused on nii erinevad. Minu enda seisukoht on, et kui mingis suures küsimuses on koostööd võimatu teha siis paaril on väga raske koos olla. Vaated võimatugi. Raske on koos olla paaril kus üks tahab last, et see on ta eluunistus ja teine absoluutselt ei taha. Isegi, kui nad kõiges muus sobivad. Väga raske on koos olla paaril, kellest üks tahab aktiivset seksuaalelu. Teine arvab, et regulaarne seks korra poolaastas on piisav. Kui aga probleem selles, et üks tahaks rääkida, ennast avada, teine aga ei soovi rääkida siis nad peaksid endalt küsima, kas nad tahavad koos olla. Kas nad armastuse nimel on nõus kasvama, midagi juurde õppima, ennast arendama? Oleme ju vaimolendid, keegi meist ei peaks suhtes olema väiksem, kui ta on loodud. Kui sa pead olema suhtes väiksem, kui sa oled siis on see karistus. Ja sellel teemal ongi meil väga hea edasi minna. Meie tänase saate teema suhete faaside juurde. Peresaade. Tänases saates tahan rääkida sellest, millised on ühe tavalise normaalse suhte faasid. Tavaliselt algab suhe romantilise baasiga. Romantilises laadis ollakse armunud, teineteise peale mõeldakse, palju, püütakse arvestada partneri vajadustega ja enda vajadused lükatakse mõneti tahaplaanile. Tahetakse olla palju koos tehakse vastastikku head meelt, ei võetaks ette toredaid asju. Kallis, mida sa teha tahad, on nii loomulik küsimus selles faasis. Nagu ma ütlesin, tahetakse olla palju koos ja ollaksegi palju koos ja kui hästi läheb, siis on selline tunne, et kuigi me oleme koos olnud ainult natuke. Aga ma tunneksin sind juba kaua sinuga koos olen tervik ja ma ei suuda ilma sinuta elada. Soovist partnerile meeldida, näidatakse ennast alateadlikult, kenamana, hoolivamana, väiksemate erivajadustega ja psühholoogiliselt tervemana. Ühesõnaga eksponeeritakse enda parimat osa. Pühapäevast nägu. Püütakse sobituda partneri ootustega või vähemalt oma ettekujutusega partneri ootustest. Inimesed pingutavad sellest faasist päris kõvasti, et kanda partneri vajaduste eest hoolt. Selles faasis lipsab mõte väga sageli oma ihaldusobjekti juurde. Mõni räägib, et suisa iga mõne minuti tagant. Egas ilmaasjata armumist mõnikord hullusega võrrelda. Siiri Sisask laulis kunagi, et ma ei maga ja ma ei söö ja ma ei taha teha tööd. Õhust ja armastusest võib sel hetkel saada söönuks. Romantilises faasis on kehaline kontakt suur ja keha ise toodab mõnuhormoone. Nii mõnigi kord varjutab seksuaalne kirg, mida partneri suhtes tuntakse, inimese võimet aru saada, kas teine ikka temast tõeliselt hoolib. Ka iha on alguses silmipimestav. Ja pole harvad juhtumid, kus just iha peetakse ekslikult emotsionaalseks sädemeks. Oh, see võib olla viga, viga, suur viga, nii et ma võtan ja kordan seda veelkord, et nii mõnigi kord peetakse iha ekslikult selleks emotsionaalseks sidemeks. Ent emotsionaalne kiindumus, mida me kõik suhtest otsime ja mis tagab pika-pikaajalise vastastikuse hoidmise nii heas kui halvas, tervises ja haiguses, rikkuses ja vaesuses on aga palju sügavam mõiste kui see seksuaalne sobivus. Emotsionaalne side eeldab teineteisemõistmist, väärtustamist, tunnustamist üksteise abistamist ja toetamist nii headel kui rasketel hetkedel. Vererõhku tõstev ja põlvi nõrgaks tegevtunne läheb alati. D mingi aja pärast mööda. Ja jumal tänatud, et läheb, oleks temast kurnav saatus, kui aastaid hiljem ikka iga viie minuti tagant aina oma partnerile mõtled, süüa ja magada ei saa ja tööd kehakaal ei suuda. Selles faasis pole inimene armunud mitte ainult oma partnerisse, vaid ka isenda tundesse. Ja mine võta kinni, kumb on tegelikult siin isegi olulisem, kas kiindumus oma partneri suhtes või see tunne, kuidas ma tunnen, et mulle nii meeldib teda armastada. Ja mõnikord oma tundesse isegi rohkem kui partnerisse. See on nii mõnus tunne olla. Armunud. Ma armastan seda tunnet, et ma olen armunud. See on nii erakordne kogemus, et partneri vigade suhtes, kui need ka üldse silma paistavad, sest partner teeb omalt poolt kõik, et need silma ei paistaks. Partneri vigade suhtes ollakse pimedad. Romantilisele faasile järgneb kainenemine argipäeva kaas. Enda vajadused, mis mõnedel romantilises faasis täiesti ununevad, muutuvad jälle oluliseks. Esmane uid hajub ning partneri pidupäeva nägu asendub iga päevasega enda maga. Muidugi. Mugav on olla oma harjumuspärases rüüs. Heas mõttes tähendab argipäevafaas, et 11 nähes ei lähe enam põlved nõrgaks ja vererõhk ei tõuse. Ja partnerid aktsepteerivad teineteist sellistena, nagu nad on. Kas me ikka tegelikult suudame aktsepteerida 11 sellisena nagu ma olen? Sagedamini kui aktsepteerimist juhtub, et argipäevafaas On aga avamäng võimuvõitluse faasile. Mõnedel juhtumitel on avamäng lühikene, paar akordi ja võimuvõitluse dramaatiline sümfoonia täidab paari suhtluse. Sellisel juhul võib tekkida oht, et üks partneritest või isegi mõlemad ei oska luua ja või hoida emotsionaalset sidet. Mis tähendab häälestumist oma partneri vajadustele. Majandusterminites võiks seda faasi kirjeldada umbes selliselt. Ma olen juba nii palju sellesse suhtesse investeerinud, on saabunud aeg lõdvestumiseks ja dividendide väljavõtmiseks. Nüüd on partneri kord pingutada ja kanda minu eest parimat hoolt. See mõte toob kiiresti kurja karja. Tekivad esimesed lahkhelid, mis häirivad ja tundub, et paariline polegi ühtäkki enam nii ideaalne. Esimese hooga ei kiirustata neid veel kohe küll välja ütlema sest tundub uskumatu, et kallim on muutunud. See eluline pisiasi, et inimene ise on oma hoolitsevat käitumist muutnud ega pinguta enam partneri heakskiidu nimel, nii palju jääb inimestel sageli kahe silma vahele. Hea seks võib tugevdada partnerite emotsionaalset suhet. Samas halb seks võib seda nõrgendada. Toredaid sotsiaalsed sündmused võivad partnerid emotsionaalsed liita samad mõru, sotsiaalne elu või partnereid teineteisest võõrandada. Materiaalsed väljakutsed võivad ärgitada partnereid koostööle aga võivad ka hoopis tüli ja probleeme külvata. Eriarvamuste lahendamisel on võtmeks soov 11 mõista mis tähendab aktsepteerimist, et partner võib paljudes asjades mõelda teisiti. Ja teisiti ei tähenda valesti vaid just nimelt teisiti. Kumb on õige? Kas nõud võivad jääda pärast sööki köögilauale või peaks nad kiiresti kohe ära koristama. Aga päeva jooksul kantud riided, kas need peaks panema kohe ära kappi või võivad need jääda voodi peale vedelema? Aga auto juhtimine, kas möödasõit tuleb teha kiiresti või võib jääda eelmise auto taha rahulikult ootama? Autojuhtimisstiilid on üks väga levinud argipäeva probleem, mis tihti võimuvõitlusesse kerib. Paraku ei ole igalühel seda võtit taskus. Et ta oskaks asja vaadata oma partneri metelt. Inimesed on üllatavalt oma mättakesksed. Kuidagi nii raske tundub partneri mete rahulik uurimine ja maailma mõistmine JUST TEMA vetelt. Sarnane huumorimeel ja kiitust ja tunnustust igasse päeva. Aitab argipäeva faasi rahulikule kulgemisele kaasa. Aga üks elulise tähtsusega omadus, mis on hädavajalik, et hoida ära järgmise ju palju hapuma suhtefaasi ehk siis võimuvõitluse vohamist on oma partnerile just sellise toetuse pakkumine, mida ta vajab. Heaks suhteks on oluline, et partner oleks mitte lihtsalt kohal vaid oleks olemas kohal just sellisel viisil, nagu mul seda vaja on. See on hästi oluline mõte, et mul on oluline see, et mu partner on olemaks minu jaoks olemas siis, kui mul on teda vaja ja sellisel viisil, nagu mul teda vaja. Just rasketel hetkedel ei vaja inimene oma niigi hapra enesetunde kõigutamiseks partneri kriitikat ega tänitamist ega muud emotsionaalset peapesu selle eest, et ta ei oska olla parem või targem või tugevam. Ja kõige vähem vajab inimene seda, et partner riidleks, et ta tunneb nii, nagu ta tunneb, justkui tal poleks õigus tunda mingit negatiivset tunnet. Võib ette kujutada olukorda kus üks partner kardab, kardab näiteks lennukisõitu ja ta vajab sel hetkel, et partner ütleks, et kõik saab korda oleks tema kõrval ja hoiaks kätt. Aga partner võib-olla ütleb talle, et ära karda Pole hullu lennukisõit on kordades ohutum kui autosõit. Sõit Tartust Tallinnasse on tunduvalt ohtlikum kui lennukisõit Tallinnast. Moskvasse. Keegi ju ei pelga autoga sõita. Ja lennundus on üleüldse kõige turvalisem liiklusvorm. Lennuhirm on ebaratsionaalne ning et lõppude lõpuks oleks nüüd vaja ennast kokku võtta, sest selline käitumine on lapsik. Ei ole partner olemas, see teine partner esimesele partnerile, nii nagu see teda vajaks, on olemas küll õigel ajal, aga pole olemas õigel viisil. Või näiteks, kui üks partner on kogemata autot mõlkinud ja ta vajab mõistmist ja lohutust, aga saab teiselt hoopis vihakõne. Tüüpiline, see on nii sinu moodi, sa oled nii lohakas ega vaata ette, kus su silmad olid ja kas sa kujutad ette, kui palju selle parandamine maksma läheb ja millega me nii kaua sõidame. Kui suur on tõenäosus, et esimene partner tunneb ennast selles olukorras, et teine partner on tema jaoks olemas sel viisil, nagu tema seda vajab? Juba esimese partneril on juba niikuinii kehva olla, sellepärast et auto ära mõlkis. Kui suur on tõenäosus, et emotsionaalne side nende kahe vahel saab selle vahejuhtumi käigus kahjustada? Suur, väga suur hunnik. Pole mõtet öelda partnerile, mis sa teed, tühjast tüli. Kuidas sa aru ei saa, kui rumal sa oled kui partner tegelikult vajab? Seda mure lihtsalt ära, kuulaksid ja mõistaksid. Kõik saab korda, kallis, tule istu minu juurde ja räägi, mis juhtus. Mõjub 1000 korda paremini kui kriitika. Sa mõtled üle, mis sa ilma asjata paanikat või etteheide, et miks ometi nii tegid, mis sul viga oli? Rahulikuks jäämine ja oma partnerile vastamine, kes on sulle just äratanud, et sa pead õppima oma emotsioone, talitsema, et sa ei vaja manitsust, vaid hoopis kallistust nõuab väga suurt isiksusliku küpsust. Väga paljudel inimestel seda küpsust ei ole ja nad reageerivad hoopis endassetõmbumise ja solvumisega. Või siis tuli seevasturünnakuga. Ja sama suurt küpsust nõuab teiselt partnerilt tunnistamine, et tema lähenemine ei arvestanud partneri vajaduste ja lainepikkusega. Küsimus, mida sa kallis praegu vajad, aitab palju paremini, kui partneri ignoreerimine või mõnikord endale väga konstruktiivsena näivad parandusettepanekud. Sa peaksid hoopis niimoodi tegema või, või tee nii või naa. Oma partneri jaoks olemasolemine on suurim emotsionaalne kink mida üks partner teisele anda võib. Siin on meestel ja naistel tihti suur erinevus. Naised kipuvad siis, kui neil on mingi mure soovima, et neid kuulataks mõistetaks, lohutatakse et mees oleks tema jaoks olemas. Samal lainepikkusel toetav ja mõistev. Meestel on aga kalduvus anda sellises olukorras pigem nõu või öelda, et asi pole üldse nii hull. Ehk siis teiste sõnadega mehed ütlevad tihti, et ära nii tunne, nagu sa praegu tunned, pole põhjust nii tunda. Muidugi ma ei saa öelda, et sa nüüd rusikareegel, aga siiski naised on emotsionaalsemad. Ja sellest, kuidas naine oma emotsioonidega toime tuleb sõltub sageli suhte saatus. Loomulikult meestel on ka emotsioonid ja nemadki peavad emotsioonidega toime tulema. Lihtsalt meie veel mitte sooneutraalses maailmas avavad naised keskmiselt oma tundeid rohkem kui mehed. Ja siin ma võiksingi nüüd avada veel ühe rubriigi näpunäide heaks paarisuhteks. Ja selle esimene soovitus kõlaks nii, et kui su partner on endast väljas kurb või mures ole alustuseks alati tema poolt ükskõik, kas on mõni pisiasi või mõni suur teema. Isegi kui sul on tunne, et su partner reageerib üle katsu vaigistada oma tungi, avaldada kohe oma arvamust, pakkuda lahendust ja riielda oma partneriga. Kuula teda, kõigepealt katsu mõista, mis juhtus, mis juhtus temaga, mis olukord oli ja mis su partneri sees toimub. Ära püüa olla talle koheselt mõistuse hääle esindaja. Ära püüa olukorda saneerida ja selgitada talle, et niimoodi pole ennast üldse mõtet tunda. Sul võib küll ratsionaalselt õigus olla, aga partner vajab kõigepealt. Et sa pakud talle toetust enne kui hakkad nõu andma pakku inimesele toetust ja mõista teda. Vastupidine variant kriitika või nõu pakkumine lõdvendab emotsionaalset sidet. Me kõik teame vanasõna enne töö ja pärast lõbu olgu selle töö ja lõbuga, kuidas on, aga võiks teha uue vanasõna enne lohutus siis lahendus. Muidu tuleb lahutus. Juhul kui teil on erimeelsused, siis enne, kui hakkate vaidlema, kompromissi otsima või koostööks alternatiive otsima, ole kindel, et sa oled aru saanud, miks su partner just nii mõtleb, nagu ta mõtleb. Ära hakka enne lahendust otsima, kuid ei saa vastastikku teineteisele kinnitada ja sa oled minust aru saanud, miks ma nii tahan teha või miks ma nii mõtlen ja tunnen. Ja sama partneri puhul ka. Mis tähendab siis seda, et kumbki saab kordamööda võimaluse oma vaatenurka edastada ilma et partner tal koheselt, mina tahaks otsast ära hammustada. Kedagi väga raske teha. Sest kui partner sulle käratab, et sa oled viimane idioot, siis nõuab see suurt enesevalitsemist, et mitte kaitsepositsioonile asuda ja ise rünnakule minna. Lihtne öelda, raske kuulda võtta seda nõuanderubriiki. Enamikel paaridel lähevad erimeelsused erinevate vajaduste pealt või täitumata unistuste pealt nii suureks, et nad satuvad võimuvõitluse faasi. Võimuvõitluse faasis algab kriitika teineteise suhtes. Paari jõuab võimuvõitluse faasi sageli just siis, kui nende esialgsesse muretusse romantilisse ellu saabuvad raskused. Elukorralduslikud, muutused või lapsed. Ja vahet pole, kas siis ühised või, või partneri eelmisest suhtest. Lastel on ju alati mingid vajadused, mis teevad vanemate elu keeruliseks kordi jagu aega siis energiat või siis raha või ei, ja kui kõiki kolme. Ühesõnaga partneritel on erimeelsused ja algab kriitika. Ühed kritiseerivad vaid oma peas välja midagi ei ütle. Ja vastuseks partneri küsimusele, mis viga on, tuleb vaip, ei midagi, kõik on normaalne. Probleemidest ja lahkarvamustest ei räägita, püütakse siiski säilitada head nägu. Paraku ei tähista hea nagu ja naeratus alati sisemise rahulolematuse puudumist. Näiliselt harmooniline nägu võib peita ärrituste liha. Need on ühed aga teised kritiseerivad oma partnerit ja veel, kuidas nad väljendavad oma pahameelt ja sellest tekivad tülid. Kriitika läheb sujuvalt süüdistamiseks üle ja pole harvad ka korrad, kui väljendatakse oma kriitikat armutult ka kõrvalseisjate ees. Ja siin võib Salvata keel küll valusamini kui saabel ja torgata sügavamad haavad, kui seda pistada teha võiks. Kriitika lähtub sageli loogikast, et kui ma valmistan oma partnerile piisavalt emotsionaalset valu siis ta hakkab heaks. Et etteheited motiveerivad ja mobiliseerinud. Aga ei mobiliseerinud ei motiveeri. Kriitika teeb seda väga harva. Ja nii võib frustratsioon keeda üle vihaks. Ja välja elamata viha moondub sageli kurbuseks. Kipuvad uskuma seda, mida nad kuulevad end väljaütlevalt. Kui eelnevalt on inimesel ainult mõte, et partner on näiteks rahaplaneerimises, käpard või nartsitsistlik või lausa inimkäitumises psühhopaat siis olnud kuulnud oma häält seda välja ütlemas. Ja siis inimese veendumus selles partneri puudujäägis kasvab. Kriitika ja süüdistused on tavaliselt omamoodi protest emotsionaalse sideme lõdvenemise ja kärisemise vastu. Viha all, mida partnerile väljendatakse oma nõudmiste ja kriitika näol on enamasti hoopis peidus hirm et meie emotsionaalne side laguneb. Ja tekib taga valus lootusetuse tunne. Et ma pole sinu jaoks tähtis, et sind pole kohal minu jaoks siis, kui ma sind vajan. Või sellisel viisil, nagu ma sind vajan. Miks sa nii hilja, tuled, küsimus ühele partnerile, hansa ahistav kontroll ja vabaduse piiramine. Teisel on see küsimus, aga elu oluline? Ma vajan sind. Ma tahan olla sinuga koos. Kõnepruuki ilmuvad selles võimuvõitluse faasis sageli sõnad sina alati ja sina mitte kunagi. Võtame sellise stereotüüpse näite, mida üks paar teraapias rääkis et mees jättis pooltel kordadel oma sokid magamistoa põrandale maha vedelema. Naine tekitas süüdistuste laviini, et sa alati jätad oma sokid vedelema, sa mitte kunagi ei pane neid ära. Mees aga ütleb ma panen nad alati ära ega jäta neid kunagi vedelema. Reaalsus, kui nad seda rahulikult rääkisid, on see, et pooltel kordadel pandi ära ja pooltel kordadel mitte. Aga kui me jõuame oma suhtes sinna võimuvõitluse faasi, siis meil on nii suur kalduvus teha üldistusi ja öelda just, et sa alati ja sa mitte kunagi. Valdav osa sellest kriitikast, mida võimuvõitluse faasis tehakse, on appi viia. Ma tahan, et mu vajadused sulle läheksid korda ja ma tahan tunda sinu mõistmist, sinu tuge. Nii et enamik sellisest käitumisest, mida me tajume negatiivsena ja selline käitumine, kurjustamine, kritiseerimine, näägutamine, kavandamine, kontrollimine, aga ka karistav vaikimine ignoreerimine. See kõik tuleb sellest, et me tahame, et midagi juhtuks, me tahame, et juhtuks midagi sellist, mida me tahame või siis vastupidi, me tahame ära hoida millegi juhtumist. Kahjuks algab paaridel, kelle emotsionaalne side nõrgeneb just selles kohas, omamoodi tants. Et isegi kui üks partneritest ei taha enam vastastikku varvastel talluda ja otsib lepitust ja astub sammu lähemale, astub teine vihasena tahtlikult sammu kõrvale või keerab suisa seljapartner pole teise partneri jaoks enam emotsionaalselt kohal. Ja süüdistamine vaheldub eemaletõmbamisega. See, keda süüdistatakse, võib hakata end tundma partneri jaoks väheväärtuslikuna. Paraku on pindu partneri käes lihtsam märgata, kui palki enda silmas. Selles faasis ei suuda partnerid enam sageli 11 rahulikult ära kuulata. Ühed, baarid, kus mõlemad seisavad enda eest tülitsevad valjuhäälselt. Teised aga suruvad emotsioonid maha muutuvad vältivaks ja eemalduvad. Paljud paarid elavad aastaid ilma, et nad räägiksid oma suhtest sest nad arvavad, et kui nad hakkaksid rääkima siis suhe puruneks ei oskaks seda parandada ega lõpetada ja seega valivad nad vaikimise. Võib juhtuda aga ka nii, et üks partner nõuab teise tähelepanu valjuhäälse sõna valinguga. Aga teine reageerib endasse tõmbumisega. Ja see eemaldumine provotseerib esimest veel intensiivsemale sõnalisele rünnakule mille tagajärjel teine soovib sündmuskoha tolmu oma jalgelt võimalikult kiiresti pühkida ja kaduda kasvõi ajalehe taha, kui füüsiline põgenemine võimalik pole. Kusjuures huvitav on siinjuures, et mõlema partneri kavatsus on tegelikult hea. Nad mõlemad tahavad oma suhet päästa. Mõlemad tahavad päästa emotsionaalset sidet. Ainult et üks arvab, et ta päästab suhet, kui ta tahab sellest probleemist rääkida. Ja teine arvab, et ta päästab suhte, kui nad just ei lasku sügavasse tülisse, sest et tema arvates see tüli lõhub suhet nüüd veel rohkem. Nii et teine vaikib just sellepärast, et ta usub, et tülitsemine hukutab suhte. Kui üks partner elab uskumuse järgi et rääkimine on nõrkadele ning ta ei soovi midagi arutada vaid eemaldub suhtest, tõukab ta paratamatult teise, ehk siis selle, kes tahab rääkida Hulluks ajavasse teadmatusse. Ja omakorda saab kaelapartneri üliemotsionaalse reaktsiooni. Mis siis juhtub? Lähedus väheneb ja sellega käsikäes väheneb enamasti ka usaldus ja turvatunne tuleviku suhtes. Aga lähedus, häälestatus teineteise vajadustele. Usaldus ja turvatunne moodustavad kokku ju mõnusa paarisuhte psühholoogilise vundamendi. See on huvitav mõelda, et romantilises faasis tundub meile, et partner mõistab meid. Ja et me oleme ühel lainepikkusel. Aga siin võimuvõitluse faasis on tunne just vastupidine. Et me oleme nii erinevad partneri, mõista mind. Me oleme täiesti erinevatel lainepikkustel. Nüüd hakkame rääkima võõrandumise klaasist paar on jõudnud ummikusse. Mida rohkem emotsionaalne side nõrgeneb. Seda kirglikumaks võib minna protestidele kärisemise peale ja seda rohkem kõlab etteheiteid, nõudmisi ja süüdistusi. Iga nurjunud leppimine süvendab eemaldumist veelgi. Ja pikaajalise kriitika ja võimuvõitluse tulemusena tekib võõrandumise faas ning emotsionaalne side võib partnerite vahel puruneda. Mõnikord leiab vähemalt üks partneritest et enam tema tülitseda ei suuda. Ja tuues sellise keskaegse linnuse metafoori, kus lossi ümbritseb müür ja müürivallikraav siis on selline tunne, et üks partner on sulgunud justkui keskaegsesse linnusesse. Ja aeg-ajalt prõmmib teine partner küll veel suletud väravale. Kuni ühel päeval on ka kraavi ületav sild üles tõmmatud. Partner, kes esimeses suhtefaasis selles romantilises faasis oli sõber on nüüd äkitselt võõras aga halvemal juhul hoopis vaenlane, keda ta tüssama, kelle eest peab peitma oma tegelikku nägu kellele ei taha enam midagi oma sisemaailmast usaldada. Sageli pole kaitsekindluses viibiv partner siiski oma partneri suhtes täiesti ükskõikne. Ta tunneb viha ja, või kurbust et nende emotsionaalne side on purunenud. Ta on haiget saanud. Võib-olla ta on hirmul. Tihti näib see üks kõiksusena, aga ükskõiksus peidab enda all sageli valu. Aga mida vihasem partner on, seda suurema tõenäosusega kallab ta aeg-ajalt sellelt kõrgelt linnuse müürilt alla tünnitäie kuuma tõrva või lennutab vaenlase suhtes põlevaid nooli, et kätte maksta hinda valu eest. Ja oh seda häda, kui selles faasis paari elus on lapsed, kes seda kõike pealt näevad. Nende turvatunne saab vanemate sõjast puudutatud. Mitte kõik paarid ei kuluta närve sõjapidamise peale. Nad jätkavad teineteise kõrval võib-olla mitte just keskaegse linnuse kõrguste müüride taga, aga siiski üksteisest eemale tõmbununa. Nemad võib-olla süvenevad millessegi muusse. Või lastega tegelemises internetti, hobidesse, alkoholi sudokudesse, ristsõnadesse, raamatutesse, pidutsenisesse, koristamise, sisse, kõrvalsuhtesse. Et isegi kui nad on kodus, isegi kui nad on ühes ruumis, neid pole üksteise jaoks kohal. Ja kui logisev paarisuhe on vähemalt ühes partneris tekitanud tunde et jätkamine on võimatu. Et erimeelsused on suured. Põie suhtesse jäämine toob endaga kaasa rohkem kahju, kui kasu. Tekib nii nagu prantsuse revolutsiooni ajal tekkis revolutsiooniline situatsioon, kus üks ei taha enam endistviisi jätkata ja temast juhtuvalt teine enam ei saa. Siit edasi on kolm valikut. Esimene teha otsus saada kokku uuel tasandil. Ehk pühenduda teineteisele uuesti. Teine minna lahku või kolmas elada samamoodi edasi. Tekkinud kriis viib ühed paarid läbi murdeni kus suhtekriis raputab lahti jäigastunud mustrid. Ja tekkinud kildudest ehitatakse üles uus suhe. Just nagu mosaiik. Ja see võib olla palju tugevam ja elujõulisem kui eelmine versioon. Selles sidusainena, mis need erinevad mosaiigitükid kokku liimib kasutatakse vastastikust huvi anda teineteisele võimalus taasluua suhe, kus mõlema vajadused on rahuldatud. Jälle metafoori kasutades võiks öelda, et sillad lastakse alla ja väljutakse kaitsvate müüride vahelt. Räägitakse läbi oma valud, mis tulid suhte vajakajäämistest. Kriitika asendatakse toetusega, aga kõige olulisem kumbki räägib välja, millised tema vajadused ja unistused olid siiani täitmata. Kumbki räägib, mida ta vajab, oma partnerilt arutatakse läbi pragmaatilised vajadused sotsiaalsed vajadused, seksuaalsed vajadused, intellektuaalsed vajadused, aga eriti just emotsionaalsed vajadused. Sellest ma rääkisin eelmises saates pikalt. Kumbki küsib endalt, kas ma tegelikult tahan olla koos selle inimesega, kas ma hoolin tema vajadustest. Ja kui vastus on jah, ma tahan olla temaga koos siis on lihtne, tuleb õppima tegema koostööd. Ja nii pühendutaksegi teineteisele uuesti. Pühendunud paare iseloomustab huvi üksteise suhtes. Nad leiavad peaaegu iga päev aega, et vestelda omavahel sellest, mis toimub nende elus. Mis neil sel päeval juhtus. Mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad ja mida nad vajavad. Aga ega ainult huvist ei piisa, vaja on ka seda naljakat eestikeelset sõna, viitsimist. Pole mingit kasu, kui ütled enda sees et mingil määral mind mu partneri vajadused muidugi huvitavad, aga ma tõesti ei viitsi mitte midagi nende rahuldamiseks ette võtta. Kui päevasündmuste kajastamine pole võõras ka võõrandunud partneritele siis oma mõtete tunnete ja vajaduste igapäevane rahumeelne, teineteisega jagamine on siiski vaid pühendunud paaride pärusmaa. Ega pühendumise faas ei tähenda, et paar üldse ei tülitse. Ja et nende suhe on kirgas päikesepaiste. 24, seitse. Nad välistavad mõnikord rohkemgi veel kui võõrandumisest plaseerunud paarid. Aga nad teevad midagi muud. Nad lepivad. Pühendumine see tähendabki koostööd. Võimuvõitlus tähendab aga võitlust ja konkurentsi. Kuidas sinul suhtes lood on? Millises faasis te oletama paari elus? Kas te räägite igapäevaselt oma tegemistest, mõtetest, tunnetest, vajadustest. Kas te annate teada igapäevaselt, mis toimub teie ümber ja teie sees? Kas te häälestute üksteise vajadustele? Aitäh teile, head vikerraadio peresaate kuulajad. Ma loodan, et leidsite tänasest saatest oma vajaduste ja suhteseisu üle mõtisklemiseks mõtteainet. Järgmise nädalaperesaates räägime seksuaalsusest, selle kujunemisest, lapsepõlves ja seksuaalsuse olulisusest paarisuhtes. Saatesse tuleb külla seksuaal- ja paariteraapia teemadega tegelev Meelis. Siit mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Kohtumiseni järgmise neljapäeva õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast muidugi ka.