Tere, hea kuulaja, sa kuulad vikerraadio saatesarja peresaade, mis vaatleb perekonna toimimise erinevaid aspekte. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul lubasin rääkida tänases saates koos saatekülalisega mingile argisel meid kõiki puudutaval teemal. Olgu siis selleks tänaseks teemaks seksuaalsus. Me kõik oleme ju seksuaalsed olendid. Rääkisin üle-eelmises saates, et suhe on liit, mis koosneb erinevatest analiitudest. Meenutan seda kuulaja jaoks mõne sõnaga. Suhe on pragmaatiline, materiaalne logistiline liit. Siia alla kuuluvad tegevused, mis on seotud kodumajapidamise, söögi, olmerahaga, transpordivahenditega, laste eest hoolitsemise asjade soetamisega. Ja sageli võtab just see liit lõviosa meie ajast eriti väikelastevanematel. Vaimsete ja intellektuaalsete huvidega inimesed moodustavad omavahel ka intellektuaalse liidu. Neil on huvitav koos rääkida neid intrigeerivatel teemadel. Selle liidu puudumisel võib kuulda kurtmist, mul ei ole temaga millestki rääkida. Suhe on sotsiaalne liit, kus me vajame partnerid selleks, et midagi koos teha. Selle liidu kokkuleppima, et puudutavaid otsuseid. Kui palju ma vajan suhtes aega, üksinda omaette. Kui palju aega soovin veeta partneriga kahekesi kui palju aega kogu perega koos. Ja juhul, kui peres on lapsed, siis palju ka nendega koos ja kui palju me suhtleme sõprade, kolleegide, päritolu, perega. Sotsiaalse liidu kehval funktsioneerimisel ütleme tihti, et mul on temaga igav. Suhe, on emotsionaalne liit, sest üks suhtega rahulolemise näitajaid on just see, kas mu partner on minuga samal lainepikkusel. Kas ta on mulle toeks, kas ta on minu jaoks olemas just sellisel viisil, nagu ma teda vajan. Kas ma saan jagada temaga oma emotsioone ja mõtteid selle kohta, mis toimub minu ümber ja mis on minu sees? Suhe on ka seksuaalne liit. Ja tänases saates tahan rääkida just seksuaalsest liidust, kui tähtis see ikkagi on ja mis üldse seksuaalsus on? Seksuaalenergia on ürgvõimas jõud, ilma selleta poleks elu, kõik algab juseksist. See ürgne kaasasündinud tung lükkab meid otsima kehalist kontakti teise inimesega. Või siis väljendub see tung vähemasti sellisest kontaktist unistamisest. Elus tuleb ette aegu, kus seksuaalne ihaldusobjekt täidab suure osane psüühilisest ruumist. Mõtted tiirlevad kirestiined, paid ihaldusobjekti ümber. Enesetunne pendeldab naudingu harjade ja vallutamise vahel ning siis on jälle perioodid, kus eks ei ole väga oluline. Inimesed on ju erinevad Ühed ainult seksist mõtlevadki, teistel aga pelgalt mõte seksist ajab pea valutama. Ja loomulikult on asi ka nii, et erinevatel eluperioodidel on seks ja seksuaalsus meie jaoks erineva tähendusega. Tere, saade. Tänaseks saatekülaliseks olen kutsunud Meelis sütti. Meelis on mu kursusevend pereteraapia õpinguajast. Juba toona 20 aastat tagasi võlus mind meelise tarkus, teravus ja muhedus. Meelis on õppinud pereteraapiale, lisaks veel ka seksuaalja paariteraapiat. Tänasel päeval on ta pühendunud psühhonalüütilisele suunale. Eesti keeli võiks psühhoanalüütilist suunda kutsuda ka meelesõõrlamiseks. Tänu eelise taustale nii pere, paari kui seksuaalteraapias ja meelesõelamises poleks ma osanud välja mõelda paremat vestluskaaslast meie tänaseks teemaks. Tere, Meelis. Räägi algatuseks natukene meelesõõramisest, mis huvitav, sõnas eesti keeli on, mida me võiks kuulajale tutvustada? Sõõl ja sõelamine on luuletaja Peep ilmeti looming. Ta otsis vastet sõnale analüüs ja analüüsima ning tuletas sõna sõõl matemaatilistest tähissõnast kõõl ja see sõõl siis tähistabki analüüsimist. Et nagu sa ise ka ennist enne saadet märkisid, et see sõõl võib-olla paljudele tuttav Harry Potteri lugudest, kus on sõõramise Kübar, ehk siis see sõõramise kübar eeldatavasti analüüsis õpilaste meelt ja siis vastavalt sellele ka jaotus toimus. Ja meelesõõrlamine siis ju klapiks hästi kokku. Kuna psüühika eestikeelne vaste on meel ja, ja pole küll päris kindel, aga võib oletada, et sõna meel tähendab väga paljugi me elus lisaks mälule, mõtlemisele, tundeelule, kujutlustele, neid tähendusi on tegelikult tohutult, nii et kui siin püstitada julgeid oletusi, siis võib-olla sõna psüühika võib ka täiesti asendada ka ütleme, inimmeelehäirete ravis sõnaga meel. Ja siis oleks väga huvitav, mismoodi siis meile inimese psüühika ehk meel avaneb. Aga see on siis on nii, kui me ütleme, et ma tegin midagi meelega, et ma tegin seda täie psüühika teadvuse juures, jah, tunneta kampsun, ta kaasas käivad. Aga räägime siis praegu seksuaalsusest ja, ja sõõrlame seda teemat natuke oma meeles. Kuidas sina aru saad, mis on seksuaalsus? Praeguseks mina olen aru saanud, et, et seksuaalsus tähendab kõike naudingulisust, inimese võimet kogeda naudinguid et ükskõik, mis toimingutega hakkas siis meeletoimingutega või füüsiliste toimingutega, inimene ka ei tegele. Kui see pakub talle naudingut ehk meelehead, siis võimegi öelda, et tegemist on seksuaalse naudinguga. Loomulikult eraldi valdkond on ju seks ise, kuhu siis, kus see seksuaalsus võib-olla kõige konkreetsemalt avaldub, aga et kõik toimingud, milles on, on meelehead ja samas ka noh, nagu öeldakse, agressiivsemaid tundeid, aga agressiivsus antud juhul ei tähenda, et vägivaldsust vaid pigem jõulisust ja väge. Et ütleme, seksuaalsuse valdkonnas siis ka eestlastel on ju väljend külge lööma. Et see ei tähenda, et keegi läheb kedagi peksma. Sest löömist kasutatakse ka ju väljendites laulu lööma, tantsu lööma, töö puhul käsi külge lööma, et keegi ei ei peksa laulu ega tantsu, vaid see väljendubki, sellist nagu initsiatiivi pealehakkamist teatavat jõudu, mida on vaja, et asjad saaksid toimida, et saaks toimuda lähenemine, kurameerimine, paarisuhte loomine. Et justkui nagu seksuaalsus, on mingi inimese sisemine vägi Ja ma arvan, et nii võib öelda küll, et koos hapramate tunnetega lembe tunnetega on ta kindlasti vägi. Et nagu sa isegi ütlesid, et seksuaalenergia ei tähenda sugugi ainult seksi ja seksvahekorda. Seksuaalsus paarisuhtes tähendab ju kõiki kehalisi läheduse ja õrnuse väljendusi. Need on kallistused, suudlused, paitused, puudutused süles, istumised ümbert kinni, hoidmised, silmavaatamised, naeratused, et igas selles tegevuses, mis on laetud mingisuguse omapärase seksuaalse vaibiga on ju tähelepanu hoolimine ja hoidmine. Neid tegevusi ühendab mingi soojus. Neis on intiimsus ja kahe inimese vaheline mängulisus tahe olla koos soov näidata teisele, et sa oled minu jaoks kallis, et sa oled minu jaoks tähtis. Ja need vaat eriti tähtsaks, kui tervisliku seisundi, väsimuse või stressi tõttu on seksuaalelu jäänud harvaks lõpuks äragi. Et nendel seksuaalsetel õnnehormoone tootvatel pidi tegevustel on suhtes emotsionaalse sideme hoidmisel vastutusrikas hull, olete selle mõttega nõus? Täiesti päri. Räägi, mismoodi seksuaalsus kujuneb inimeses. Mida teie meeles Õulajad, selle kohta arvate? Seksuaalsusele eelkõige on kindlasti bioloogiline alus, eks ole, kui hästi lihtsalt öelda, siis vastus mõistatusele, et mis on inimese kõige olulisem seksuaalorgan, võiks öelda, et aju et kõik meie ütleme olulisemad kehalised tunded jõuavad ajju ja saavad seal teatava sellise psüühilise tähenduse ja ütleme, seksuaalsuse kujunemine, kui ta ei hakka juba loote-eas, siis kindlasti üpris vahetult peale sündi. Et kõik need imearmsad hoidvad tegevused, mida sainist loetlesid, et hõlpsasti võib kujutleda, kuidas hästi hoitud beebi kogeb hoidmise kaudu kuidas tema keha eest hoolitsetakse, millise pilguga teda vaadatakse, kuidas mõistetakse tema vajadusi, ilma et ta saaks neid sõnades väljendada. Et kõik, see ja ilmselt ka palju muud loob aluse sellele, milline on inimese täiskasvanu ja seksuaalsus. Ja siin tulevad, et mängu kindlasti ka juba soolised erinevused ehk ehk ka see, kuidas vanemad või teised lähedased suhtuvad suhu tunnustesse suguelunditesse kuni sinnamaani, et kuidas suhtutakse mitmesugustesse käitumistesse. Aga lisaks sellele, et, et, et suguelundid ja üldse läheduse väljendamine ja, ja meelehea otsimine saavad tänu vanematele tähenduse on seal ilmselt ikkagi päris oluline roll ka ka nende laistingutel, mida siis me kogeme lapsepõlves oma kehast üldse ja sealhulgas ka suguelunditest. Esimene nii-öelda samastumis objekt on nii meestele kui naistele olnud siiski ema. Et ema on ka ju poisid sünnitanud ja, ja ema silmadest leiab ka poiss, nii nagu tüdruk ja oma esimese peegelduse ja, ja ta samastub ka ema tunnetega ema sisemaailmaga. Kuidas siis ema seisund mõjutab väikese tüdruku või poisi seksuaalsust? Eks ole, et milline seisund, et kui ema on ütleme, masenduses murelik või hõivatud ja seda pikema aja jooksul, siis ilmselgelt laps ei näe väga head peegeldus sealt, vaid vaid pigem ta nagu kohtab mingis mõttes elutust või raskust ning, ning paraku siis ka samastub nende tunnetega, noh, tal ei ole valikut. Eriti näiteks võib-olla kui ema on iseendaga nii hõivatud, et ta on kui kurb või õnnetu ja ta ei võta last sülle, siis tegelikult me võiksime öelda, et juba lapse esimese vajadused puudutuse järgi saavad siis. Rahuldatud, ja, ja ma arvan, et siin on hea tõmmata paralleel ka täiskasvanu eas seksuaalsusega, et et kui on häid kogemusi lähedusest, eks ole, et, et võetakse sülle ja siis, kui on vaja või enamasti võetakse sülle. Et noh, väike frustratsioon on, on pigem arengule kasuks, et siis üldiselt inimesed otsivad ja tunnevad ennast mugavalt ka paarisuhte läheduses seksuaalses läheduses kui ka muul viisil intiimsuses. Aga kui need igatsused kogeda lähedust pugeda kellelegi sülle pugeda kellelegi hinge meelde, et sa tunned, et sa oledki ema meeles ka siis, kui ema ei ole kohal. Et kui need ootused ja soovid on saanud sageli pettumuse osaliseks, siis see võib mõjutada ka täiskasvanu eas seda, et et ei usaldata, suhtesse minna või usaldatakse, siis nähakse palju vaeva, leidmaks tasakaalu, et milline on nagu sobiv lähedus, et see ei ohustaks jälle pettumusega ja samas ka jääks liiga kaugele, et võiks olla nagu oht saada hüljatud. Inimene on juba sündides seksuaalne olend ja juba õige varakult. Me hakkame enda seksuaalsust kuidagi tunnetama. Nii poisid kui tüdrukud ju katsuvad iseennast päris väikeses vanuses. Mida sina ütleksid, et kuidas peaksid vanemad sel hetkel suhtuma, kui lapsed hakkavad omaenda seksuaalsust avastama? Et see on päris selge, et eks ole meid vanematena ei tohi näidata üliseksuaalset eeskuju, aga samas me ei tohi näidata taga Regiidset väga eeskuju, et siin peab olema mingisugune selline hea tasakaal, hea kesktee, aga oleks sul mingi hea mõte. Ma arvan, et, et see on tõepoolest vanematele selline noh, võib olla paras pähkel või ebamugav olukord kus ta tunneb ennast kimbatuses oma lapse seksuaalsuse suhtes. Eriti siis, kui ta ise ei ole oma seksuaalsusega heas suhtes. Ilmselt seda, seda eriti siis jah, või ka vastupidi, et kui ei ole heas suhtes, siis mõnikord inimesed lahendavad olukorda väga lihtsalt ja rangelt. Paraku aga ütleme väga väikse lapse puhul noh, nii nagu lapsed ikka, uurivad oma sõrmi ja varbaid ja üldse kõike, et, et samamoodi nad uurivadki oma suguelundeid ja panevad tähele, mis, mis, mis tunded sees tekitavad ja ühesõnaga avastavad ennast, sellega loovad ka oma terviklikkust, võtavad oma keha tunded enda valdusesse ja siis nad võiks öelda, et see ongi hea samm oma tunnete oma oma keha haldajaks saada haldajaks haldjaks. Et see on kindlasti on ka hea, kui vanemad tunnetavad piire ja annavad nendest piiridest teada ka oma lastele ja teevad seda empaatilisel viisil hoidval mõistval viisil aktsepteerida lapse uudishimu, aga samas ka seades piire, kus laps tunneb ennast turvalisena, et ta teab, kus, mida teha, et seltskonnas ei ole sobilik ennast nii-öelda näppida. Aga et kui ta endamisi seda teeb, siis ongi see tema privaatsus. Ja mis puutub suguelundite ja nende seonduvate tunnete aistingute enda haldusesse saamiseks ja enda seksuaalse identiteedi loomises siis on jällegi ütleme, esimesed impulsid sellest tulevad vanematelt, et vanemad ei anna, ütleme, normidest ja reeglitest ja ja keeldudest ja heakskiidu, August Märku mitte ainult sõnadega, vaid, vaid ka pilguga ja kuidagi laiema suhtumisega ja ja eriti tihti väiksed lapsed justkui käsnad, imevad neid asju endasse, teinekord isegi väga oma omapärasel moel. Aga siiski imevad ja ütleme, et kui emal ja ka isal on sellist nagu sisemist ruumi võtta lapse kimbatus, häbi, süütunded, mis tal seostuvad oma kehaga võtta need vastu ja nendesse mõistlikult suhtuda ja sel viisil leevendada lapse selliseid raskemaid keerulisemaid tundeid, siis laps saab need tunded nagu enda omaks tunnistada ja, ja ka nende tunnete haldaja olla ning ka see arendab nendel endal sellist nagu sisemist meeleruumi võtta vastu raskeid tundeid, neid läbi elada puuduse tundeid, ilmajäämise tundeid, sellised, mis, mis seksuaalsusega väga haakuvad. Seksuaalsusega seonduv häbi algab ju ka tihti väga varajasest lapsepõlvest, just siis, kui ei lubata lapsele tema lapsepõlves neid kõigepealt seksuaalse värvinguga tundeid kogeda ja siis hiljem juba seksuaalsust kogeda. Jah, ütleme siis häbi saab nagu kindlad varjundid ja kindlad tähendused. Et kui mõelda, et mis on ütleme, sellise küpse seksuaalsuse eelduseks ehk konkreetsemalt siis seksuaalsete naudingute eelduseks siis. Ma arvan, et, et seal on väga suur osa selles, et kuidas oma suguelunditesse suhtutakse, kui armastavalt üldse oma kehasse suhtutakse. Kuivõrd üldse seksuaalseid tundeid aktsepteeritakse laiemalt, mitte ainult suguelunditega seotult. Mina olen oma töökabinetti sageli kuulnud inimesi rääkimas, et mul ei ole kontakti oma seksuaalsusega ja kui ma küsin, et kas sa kunagi oma lapsepõlves nägid oma vanemad vahel seksuaalsust, mitte et kas oleksid näinud vanemate vahelist seksuaalakti, seda tõesti ei ole ju vaja näha, aga et kas sa nägid just nimelt neid seksuaalse vaibiga ilmestab tegevusi, suudlusi, kallistusi, puudutusi, süles, istumisi siis sageli nad ütlevad, et ei, ma ei ole seda näinud. Nii et ilmselt ka nende nägemine pealt oma lapsepõlves on seksuaalsusele väga oluline. Ilmselt küll, et tuleb meelde üks filmijupp, kus filmiti seda, kui väike beebi oli voodis ja tema kohale kummardunud vanemad naeratasid teineteisele ja suudlesid teineteist. Ja samal ajal siis see beebiga naeratas. No ta oli juba sellises vanuses, kus ta naeratas mitte impulsiivselt, vaid juba nii reaktsioonina, et see on kindlasti lapsele väga oluline näha ja kogeda, et vanemad suhtuvad teineteisesse hästi, et nad teineteist armastavad, hoiavad, hoolivad, peavad lugu teineteisest samamoodi ka sellest, et kui nad riidlevad, siis nad on võimelised ka ära leppima ja, ja nii edasi. Aga see on ka erinevas vanuses laste puhul erinev. Et näiteks kui tuleb selline vanus juba, no ütleme kolm kuni viis hästi tinglikult öeldes et siis lapsed, kes on harjunud tunnetama, et nemad on ema ainuke silmarõõm ja ja, ja kogu kogu maailm ja ema silmasära kuulub neile. Aga hakkavad siis märkama, et, et ema vaatab ka isa samasuguse pilguga ja, ja isa veel vaatab vastugi, et siis on selline, ütleme, arengu periood, mis võib-olla lasteaiale väljakutseks, sest lapsed tunnevad, et nad on millestki välja jäänud ja millestki sellisest justkui ilmajaamas, mis on ainult neile kuulunud. Ja nad märkavad, et nad jäävad vanemate liidust välja, mida noh, me võime siin öelda, et vanemate seksuaalsest liidust välja, aga, aga laps võib tajuda, et tal on oht kaotada vanemate armastus mõlema vanema armastus ja see on väga oluline vanematele olla sel hetkel toetav, et et jah, et, et meil on omavahelised asjad ja selline suhete laad, kuhu laps ei kuulu, aga laps sellele vaatamata on armastatud ja hoitud. Ja noh, selle kohta on soomlased aga ilusti öelnud, et, et lapse süda võib puruneda, aga see, see avab jällegi võimalused arenemiseks. Sa räägid sellest vanusest kolm kuni viis kus me teame, et väga tihti tüdrukud unistavad sellest, et nad saaksid olla suhtes oma isaga, et nad abielluksid oma isaga, nad räägivad sellest ja poisid unistavad sel perioodil tihti sellest, et nad abiellunud oma emaga ja tehakse emal abieluettepanekut. Ja need teadmised on, on meelesõõramises isegi nagu täiendust saanud. Näiteks Toomas okten kirjeldab seda, kuidas nii poisi kui tüdruku arengus on oluline see, milline kujutlus on ema meeles ema enda suhtest oma mehega ema enda suhtest, oma isaga, oma emaga. Ja milline on ema meeles kujutlus vanemate liidust, kes seab lastele piire, mille siis lapsed on kaitstud ja hoitud. Ja laps, nii poiss kui tüdruk, jõuabki isani läbi nii-öelda ema silmade. Kujundlikult öeldes, aga samas võiks mõelda sisuliselt, et see, kuidas väike laps arenedes hakkab isa nägema ja märkama, see on suuresti seda tooni, milline on ema pilt ja kujutlusisast ja meestest üldse oma isast ja nii edasi. Ehk siis emas on isa olemas. Ja ülemineku perioodil on isas ka ema. Eks ole, lapse pilgu läbi. See, mis sa tahad öelda, on see, et lapsel oleks kõige parem, kui ta näeb oma ema silmas imetlust isa suhtes tunnustust, omaksvõttu heakskiitu, siis on tal endal lihtsam suhestuda isaga kui siis kui ta näeb ema pilgus näiteks isa suhtes kas siis ükskõiksust või, või veel hullem põlastust, viha ja sama kehtib ka vastupidi. Jah, see oleks kindlasti parem, sest et laps paraku samastubki sellega, mida ta näeb, kui põlastus vihaseks, ta samastub ka selle põlastava, ühe vihase suhtumisega isasse ning kui ka emaga pole häid suhteid lapsel, siis laps võibki väga üksi jääda, eks ole, temaga pole häid suhteid ja on on eeldatav, et ka isa ei ole usaldusväärne tegelane. Et seal ühe lapse jaoks väga keeruline olukord kuidagi püksi. Aga et see okteni, see idee on tulnud tal oma tööst teraapia tööst oma patsientidega ja vaatlustest ja sõelamisest. Et sellest just, et kus, kus ema on isas ja isane emas. Sellega seostub üks Uku Masingu selline tähelepanek, et, et kuni aastani umbes 800 eestlastel oli uskumus või oli see kõikidel soome-ugri lastele täpselt kahjuks ei mäleta, et mehe hing on naise sees. Ehk naine hoiab meest elus ja Nad on paarina üks selles mõttes paarina üks nagu jalad ja käed, eks ole, me keeles ka ju ei ütle, et me paneme kingad jalgadesse või kindlad kätesse, mõtleme kingad jalga, kindad kätte, ehk see, mida meil on loomulik paar, seda me nimetamegi üheks võiks mõelda, et, et eestlased siis on ka kunagi uskunud, et mees ja naine on üks. Ehk see on minu arust väga hea selline uskumus mis loob tulevastel abiellujatele nagu haid. Ja üheks saame me ju tihti läbi seksuaalsuse, sest me ei saa öelda, et kinnisvara, hüpoteek, ühine koduloom või öised minevikumälestused teevad meid üheks, et seksuaalsus on kindlasti sellel ühtsuse loomisel tugev jõud. Konkreetselt seksuaalvahekord kindlasti seal seksuaalvahekorras ju on väga võimsalt põimunud, nii emotsionaalsed kui füüsilised elamused ja seda on, on väga keerukas isegi teinekord sõnadesse panna. Ja, ja kui minna väga romantiliseks selle kirjelduse juures, siis siis mõned, et inimesed on võrrelnud oma orgasmi elamusi ilutulestikuga. Jaa, jaa. Ilutulestik eesti keeles on jah ilutulestik, aga soome keeles on näiteks ilutulestik ja Ilo on siis soome keeles ka tänapäeval tähenduses rõõm. Et kunagi on ka Eestis olnud ilu, tähendusrõõm ja lisaks rõõmule, Pavel ilu on tähendanud ilma ja maailma laiemalt ning kui minna veel konkreetsemaks selles sõelamises, siis häälikuteni siis ilm on olnud lühend, mis tähistab taevalikku. Nii et kogu selles seksuaalvahekorras nendes elamutes on sees nii ilutulestik kui kogu maailm kui ka pühaduse taevalikus. Nauding ja rõõm ja mõnus. Jah, see on nüüd, eks ole, väga romantiline kirjeldus, aga, aga enamasti inimesed omistavad, et noh, vahekorrale või üldse seksuaalsete toimingutele, millest ennist juttu oli väga isiklikke ja subjektiivseid tähendusi ja, ja mis minu arust on, ongi kõige ilusam. Ehk siis kõige parem kingitus, mida vanemad oma lapsele teha saavad, on omada rõõmsat naudingurohket, mõnusat suhet, milles kindlasti üks osa võiks olla seksuaalelu. No ettevalmistus selleks kindlasti kui sobib, siis ma lisaks siia veel ka, et, et noh, me läksime väga romantiliseks ja, ja tore oleks, kui seda meil oleks elus rohkem ja sagedamini. Aga kuna seksuaalsed tunded võiks mõelda, mis tunded ei ole seksuaalsed, ilmselt enamus tunded on seksuaalsusega seotud. Nii meeldivad kui ebameeldivad tunded on väga haprad ja me oleme väga haavatavad, kuna seksuaalsusest me me mitte ainult füüsiliselt, vaid ka meeleliselt, psüühiliselt avame ennast ja, ja kogeme mõnikord ka puuduse tundeid. Nii et hea kui ka nendele tunnetele tähelepanu pööratakse. Et need puuduse tunded ei, võib-olla ei paisuks ilmajäämise hirmuks või üldse kadumise ärevuseks, vaid vaid vaid noh, ma arvan, et, et need tunded, mis inimestel tekivad, kui näiteks soovid partneriga ei lange kokku, eks ole, seksuaalses läheduses või olgu, kas siis sageduses või sel viisil, kuidas, kuidas soovitakse seksuaalselt lähedane olla. Et siin on just oluline, kuidas saadakse hakkama selle erisusega. Peresaade. Mida see teeb inimesega, kui ta peab oma seksuaalsust maha suruma just nii, et kui paarisuhtes ühel on suuremad vajadused ja teisel on väiksemad, et nad tahavad suhet hoida ja üks peaks seda justkui kontrollima. Hillitsema. Noh, kui ma õieti aru saan, siis on siin on kaks küsimust, et üks küsimus, kuna partneritel erinevad vajadused ja teine kuidas see võib mõjutada, siis seda, kes peab maha suruma, noh tõenäoliselt mõlemad peavad mingil viisil see siis ennast maha suruma, ütleme kui, kui nad muud varianti ei näe, siin on oluline võib-olla hakata isegi nii kaugelt peale, et seksuaalsus ilmselt ei, ei tähendagi seda, kui sagedasti või kui palju ollakse vahekorras ja, ja, ja kui võimsaid orgasme kogetakse vaid, vaid pigem see, et millises tasakaalus siis kummaski partneris on, on naiselikkus ja mehelikkus samamoodi ka nagu isalikus ja, ja emalikus. Ehk, ehk sellest sõltub ka vastuvõtlikkus, teise ütleme, muredele teise ebameeldivatele tunnetele. Kuidas, kas ma saan mõistev olla, kui, kui partneritele praegust ei taha või et kas ma saan seda mõista nii, nagu tema tunneb? Kui ma seda ei saa nii mõista, siis ma ilmselt tunnen ennast hüljatuna ja võib-olla ka, et mind koheldakse ebaõiglaselt, eks ole, siin saab vaadata, et erinevad inimesed erineva meelelaadiga reageerivad äraütlemisele erinevalt ütleme see, mis ma rääkisin ennist mehelikkusest ja naiselikkust isalikkusest, emalikkusest vastuvõtlikkusest. Et selle selle pinnalt võib öelda, et et siis kui see puudub niimoodi, siis inimene põhimõtteliselt reageerib suhetes lähtuvalt sellest, kuivõrd ta tunneb, et ta midagi saanud või millestki ilma jäänud. Aga kui on küpsem meelelaad, siis mõistetakse, tuntakse partnerit ehk see ei ole siis nii katastroofiline, kui ei, öeldakse. Aga kui lähtutakse ainult sellest, et teine on mulle lubajaja keelaja. Aga sanojen ilma, siis see on juba suurem traagika. Tihti see, et ma saan, ma jään ilma, tõuseb eriti teravalt esile perekonnaelufaasis, kus lapsed on väikesed. Et kus tavaliselt on see naine, kes on rohkem väsinud ja tihti naisel on ju omamoodi suhe väikese beebiga. Seal on omad seksuaalsuse komponendid, eks ole, see imetamine, see on väga seksuaalne tunne ja väga tihti naised räägivad, et mul ei ole seksuaalseid ihasid oma mehe suhtes sel perioodil. A ma olen väsinud ja, ja p mul nagu lapsega intiimne suhe ja mehed räägivad just nimelt sel perioodil, et, et see oli, vaat, võib kujuneda väga pikaks, et ma tunnen, et ma olen täiesti tõrjutud, eemale jäetud ja siin on, tekibki ju väga suur kõrvalsuhteoht just nimelt sellepärast, et oma seksuaalsust kuskil välja ajada. Teraapias ilmselt olekski vaja siis kummagi tunnetele tähelepanu pöörata ja, ja vaadata, et mille tõttu võib olla raske siis olla mehel selline isa, kes kes, kes hoiab ja mõistab naist ja, ja, ja võib-olla ka naisele pöörata tähelepanu selles mõttes, et, et kuivõrd tema mõistab siis mehe, ütleme, selle kõrvalejäetuse tundeid. Aga, aga kasutades täna juhustati ei ole siin hetkel teraapia olukord, siis ma pigem nagu tooksin siia vestlusesse Hando Runneli luuletuse, mida ma ei oska peast lugeda, aga luuletus ise on tänama, luuletan läbi öö. Kukerpillid on sellega viisistanud ja tantsuks mänginud. Luuletuse mõte on selles, et et mees öösel luuletab ja tema last ootav naine magab ja, ja mees tunneb, et ta on kuidagi üksinda ja mahajäetud. Et näed, naine magab, ootab lastaga, näed, mind ei oota ta nõnda enam, eks ole. Mees on õnnetu, pettunud, kõrvale jäetud. Et naine on rahul, aga tema rahulolematu, aga luuletuse arenedes mees kuidagi küpseb. Ja juba kõneleb teatava uhkusega sellest, et, et tal on töö ja sealt võib ridade vahelt nagu aimata, et, et tal on töö mis võimaldab tal toita siis kasvavat peret ja sel viisil ka hoida seda peret. Mees töötas selle luuletuse luuletamise käigus läbi oma puuduse ja ilmajäämise tunded ning leidis endale väärika koha selles kolmikus. Ja, ja see läheb väga ilusti kokku Juku Donald vinnikoti mõttega, õigemini metafooriga, et, et naine haudub mune nagu, nagu lind. Eks ole, pesal, aga mees ehitab ja vooderdapsel. Oma luule, et läbi see only me meeled Siine seina paga ja mul. Luuletan üksinda läbi. See on nii lihtne, see polegi. Lihtsalt luuletav. Sina agad saavutaginast. Väsiks maailm, Mairi kama. Aga ikkagi, kui me räägime reaalsest perekonnaelu sellest etapist, kus tihti on väikeste laste kõrvalt üheseksuaalsus väga madalseisus, ent teise seksuaalsed soovid on endiselt suured, et kui ta ainult pesa vooderdamisest, sest tabeli seksuaalsus Bambalansist väljas ikkagi niimoodi, et naine sobib vähem ja mees sobib rohkem seksuaalsust. Milliseid mõtteid me võiksime siin anda mehele, mida nad võiksid teha selle jaoks et iseendaga selles olukorras hakkama saada ja mida me võiks öelda naistele selles olukorras, kuidas nad võiksid mehi paremini mõista? Ma mõtlen, et siin tuleks olla äärmiselt tähelepanelik selles suhtes, et ei hakkaks meestelt kindlasti midagi nõudma ega ka neile ette heitma. Samamoodi ka ka naiste puhul, kes on äsja emaks saanud. Nii, nii mees kui naine on, võivad olla, vaatamata sellele, kas nad on esimese lapsevanemad või, või perre on sündimas juba mitmes laps on see ikkagi nende jaoks uus olukord ja mõlemad on väga haprad ja haavatavad. Et võib olla, mida saaks soovitada, on võimalikult tähelepanelik olla oma kaasa suhtes sama õrnalt ja hoolivalt, nagu kumbki on vastsündinud lapse suhtes. Et isegi kui ei jaksaks seksuaalakti, kui sellist ette võtta, siis vähemalt seksuaalse vaibiga laetud tegevused, puudutused, kallistused, suudlused, silmavaatamised, hoidmised, need võiksid kõigele sellele vaatamata seda suhet hoida. Sel perioodil. Absoluutselt kõik see, mis on ühe paari repertuaaris, kuidas nad lähedust ja hoolivust ja armastust väljendavad. Ja kui noh, loomulikult naine on rohkem lapsega beebi esimestel elukuudel hõivatud et võib-olla siin isegi kui õnnestub mehel olla niivõrd mõistev, et, et näha, et, et see on tal lihtsam kui naisel hoolitseda selle eest, et, et naine lisaks emadusele tunneks ennast vahetevahel ka naisena. Ja ka vastupidi naise poolt mehe suhtes Ja et olla üksteise suhtes sama tähelepanelikud, et peredele saates räägitakse seda ju päris palju, et et kuigi sel perioodil, kui sünnib väike laps, laps võtab vanematelt väga palju energiat, siis siiski olulisem kui see vanemate roll on siiski see, mis neil on omavahel paarilistena. Et nad ei unustaks ära seda, et nad on paarilised, kellel on omavahel seksuaalne liit. Absoluutselt, aga hea on ka sind meeles pidada, sest me räägime tõesti ideaalist, eks ole, et paraku reaalses elus need asjad nii lihtsalt ei käi, kui me saame neid sõnadesse panna, noh ma usun, et paljudel ka need asjad toimuvad niimoodi, aga, aga kindlasti on ka inimesi, nii mehi kui naisi, aare, kelle need asjad lähevad keerukamalt ja, ja siin ilmselt tulevad ikkagi mängu need seosed, kuidas on olnud oma suhted ema ja isaga ja kuidas on sealt emalikus ja ja isalikus ja naiselikkus ja mehelikkus arenenud. Et see võib-olla mõnedele paaridele väga keerukas, millest nad saavad aru alles võib-olla tagantjärgi, kui, kui laps on suuremaks kasvanud ja ja neil on rohkem aega koosolemiseks ja, ja teineteise ja enda üle mõtlemiseks. Aga kui me jätame nüüd väikeste lastega perekonnad mingiks ajaks kõrvale, Me vaatame lihtsalt perekonnaelufaase ja seda seksuaalsuse tõusu ja langust siis tihti räägitakse selles esimeses romantilises faasis on partnerite seksuaalne huvi üksteise suhtes hästi kõrge ja puudutused on väga olulisel kohal ja nad tahavad olla palju üksteise seltsis. Ja nad tahavad olla kehalises kontaktis, ent siis, justkui mingi aja jooksul vaibub maha. Ma arvan, et selle kohta võiks öelda, et kahju, kui see nii on. Et kindlasti see ei peaks nii olema. Aga miks on see, miks osad inimesed kaotavad pikaajalises suhtes kontakti oma seksuaalsusega ja kaotavad huvi seksuaalsuse suhtes? Ma arvan, et seal võivad taustaks olla sellised stsenaariumid, kuidas suhe peaks välja nägema ja need stsenaariumid ei pruugi partneritel omavahel klappida, kas või juba seetõttu, et need ei pruugi olla teadvustatud või siis, kui on teadvustatud, siis pole läbi räägitud. Ehk siin me võime mõelda ka ideaalidest ehk et tõepoolest, et kui suhe algab, siis seksuaalsuse suhtes ollakse kirglikumad. Aga kui ütleme, see kirg hakkab vaikselt maha käima, siis tulevad esile juba tõesti sellised võimed ja oskused, mis toidavad ja hoiavad alles lähedust. Ja, ja kui toimub eemaldumine, siis mõnikord võib mõnedel paaridel jäädagi ainsaks läheduse väljendamise ja kogemise viisiks kehaline lähedus ja muu puudub. Eks ka selline äärmus võib-olla, aga sagedamini on see, et kui partnerid eemalduvad teineteisest siis ka seksuaalne lähedus kannatab. Ja kui ma mainisin ideaali, siis võib-olla ka tegemist sellega, et et kummagil, kas siis naisel on mingi ideaalkujutus oma oma ideaalsest partnerist või mehel on ideaalkujutlus ideaalsest naisest, millele paraku ükski naine ei vasta ja siin siis saab teine pool selle pettumuse kahjuks enda kaela. Ja siit toimub see eemaldumine ja ebakindlus, usaldamatus. Mida seksuaalteraapia ütleb, kuidas inimese seksuaalsus niimoodi elu jooksul kulgeb ja kujuneb, et kas vananedes seksuaalsus tõmbub tagasi? Ilmselt nii palju, ta võib tagasi tõmbuda, kuivõrd meie bioloogia ja füsioloogia pool hakkab taanduma. Aga eks siin on ikkagi ka selles, et et kuivõrd osatakse ja suudetakse ja tahetakse hoida suhet värskena. Et sellest sõltub ka see, kuivõrd nauditakse seksi ja seksuaalset lähedust ja üldse selliseid istingulisi elamusi teineteisega. Ja, ja siin võib tuua ka näiteks inimesi, kes, kes kuuekümnendatel seitsmekümneselt loovad uusi suhteid ja seal samamoodi on suhte algus. Kirglik, võib-olla ei võistle, ütleme, 20 aastase inimese sugueluga, aga kindlasti need on väga väärt elamused, millest inimesed osa saavad. Ja isegi kui seks, kui selline vaibub maha või läheb halvemaks siis proportsionaalselt võiks tõusta just nimelt nende seksuaalse laenguga muude tegevuste osakaal suhtes. Puudutused, hoidmised, niivõrd öelnud on inimestele tähtsad absoluutselt alguses, sellel esimeses romantilises faasis me imetleme ju partnerite koos imetlusega on ka iha kõrge ja äkitselt selgub, et aga inimene polegi enam nagunii ideaalne, kui ta tunda seda ei olegi nii tore ja võib-olla ta ei ole nii edukad ja võib-olla ta pole nii lahke või võib-olla Tanoppis mediaan, laisk ja lohakas, siis kaob tema vastu imetlus ja seoses sellega väheneb ka iha. Kas ma võiks seda ümber sõnastada, et et see imetlus võiks siis tähendada seda, et et me näeme teises midagi, mida me nii endasse tahaksime imeda ja ootame temalt ka teatavaid imesid, et me oleksime kogu aeg vaimustunud ja, ja erutunud. Et ma arvan, see kõlab suurepäraselt armumise perioodil. Aga tõepoolest see erutus ühe ja sama ime peale aja jooksul vaibub ja kui seks on ainukene, mis inimesi seob ja mille, mis, mis neile ühist naudingut pakkuv. Et siis see võibki olla nagu väga ängistav, tüütav ja isegi viha tekitav. Need suhted jäävad juga tihti lühiajaliseks, kui on seksuaalsus ainukene? Jah, jah, just. Peresaade. Meelis Sul on pikk kogemus seksuaalterapeudina, millised on need inimeste põhilised magamistoa mured, millega nad terapeudi poole pöörduvad? Ma arvan, et see on selles mõttes hea küsimus, et see annab võimaluse avada seksuaalküsimused kui neil ei ole mingisugust bioloogilist häiret, aga ongi sageli just psühholoogilist laadi. Ja siis seda nii-öelda seksuaalteraapiatööd ma teengi meelesuunamisega, ehk püüame koos inimesega aru saada, mis tema meelest sellist toimub, mis tema hinges sellist toimub. Tema tunnetes toimub, et tal tekivad mingisugused tõrked, takistused ja häired seksuaalelus ja need häired võivad olla väga suure ampluaaga. Meestel, mis esimesena pähe tulevad, on kontrollimatu seemnepurse, ehk mees ei suuda ennast nii kaua erutununa hoida, kui, kui ta sooviks erektsioonihäired ehk kas siis peenis ei jäigastu või ei jäigastu nii tugevaks, nagu ta seda soovib ka suguelundite valulikkus ka sinu ikkagi oluline märkida, et seal ei ole mingisugust põletikku või taga, et siin on alati meestearsti kontrollis käia naiste puhul nii meeste kui naiste puhul suguiha langus, naiste puhul, suguelundite valulikkus, raskused orgasmi saada. Et nende puhul tavaliselt on esimene küsimus, mida me vaatame, on see, et kas need häired või häirumised esinevad ka eneserahuldamisel või ainult paarisuhtes või, või ainult mõne partneriga. Ehk ehk see juba aitab lähemale viia sellele, et mis siis ikkagi inimese meeles või, või, või hinges sellist toimub, et, et, et ta ei tunne ennast mugavalt või tunneb ärevalt seksuaalsuhetes. Paaride ratas olen mina kogenud seda, et kui paar tuleb, räägib, et neil on seksuaaliha langus siis et esimese hooga ei ole mõtet kohe tegeledagi nende seksuaaleluga, vaid tegelikult tuleks hoopis uurida seda, mis nendel toimub nende emotsionaalses liidus. Et kuna emotsionaalne liite, seksuaalne liit on omavahel seotud ja emotsionaalse liidu lähedus, turvalisus ja hoitus mõjutab seda seksuaalsuhetest suurel määral. Jah, minu kogemus ütleb sama, et paarid üldjuhul oskavat seksida, aga tõepoolest midagi takistab neil seda ellu viimast. Olemas, teineteisega mänguline ja lähedane ja lõbus ja nii edasi. Me oleme vaadanud, et esimene asi, mis tavaliselt suhtes kaob, ei ole mitte seks nüüd seksuaalsest liidust tavaliselt suudlused, et paar veel seksuaalelu neil on, aga nad ei suudle enam. Et suudlused on justkui soeta termomeetriks, et mida kuumem on suve, seda rohkem on seal suudlusi. Ja ühel hetkel hakkavad suudlused ära vajuma, seksuaalelu veel on ja siis hakkab alles seksuaalelu ära vajuma. Et, et see on täiesti mõistetav kui, kui, kui see niimoodi on Ma hakkan meie tänast teemat kokku tõmbama nende reaalsete kogemustega, mida paaridega töötades olen märganud. Seks kuitahes kirglik taga poleks, ei vii turvalise armastuseni. Pigem vastupidi, turvaline kiindumus teeb hea ja mõnusa seksuaalsuhteni. Mehe ja naise vahel toimub suhtes andmise ja saamise ringmees, ootab paarisuhtest, et naine annaks talle soojust ja hellust. Soojuse ja helluse mõõdupuu on sageli seksi muudintiimsused, aga ka hea tuju ja elurõõm. Kui seksi ja elurõõmu pole, tunneb mees, et ta ei saa enam naise käest vajalikku eluenergiat mis on mehele justkui kütus reaalses maailmas toimetamiseks. Seksuaalakt pakub mehele rahuldust, selge see. Aga mitte ainult. Seks annab mehele energiat. Seks annab seksist mõnutundvale naisele samuti energialaengu. Aga naiselt, keda seksi jätab jahedaks ning kes annab oma kehamehele just kõik kasutada võtab seks energiat kahjuks ära. Mõnikord naised kurdavad, et mees neilt muud midagi ei tahagi, kui ainult seksi. Vale puha ei taha ainult seksi. Mees tahab saada seda energialaengut, mis mehe ja naise vahelisest seksuaalsest laetusest ja seksuaalaktist tema kehasse vabaneb. Seks maanteed ju ka suurepäraselt stressi. Omapärasel moel oskavad naised energiat endasse koguda ümbritsevast loodusest uuest kleidist või soengust lilledest, tantsimisest, heast vestlusest aga väga suures osas ikkagi ka mehe tähelepanust hoidmisest ja abist. See laeng muundub seksuaalsusega heas kontaktis oleval naisel seksuaalenergiaks selleks tabamatuks müstiliseks eeterlikuks miskiks. Naiste seksuaalenergiaallikas on elu ja ilu omandidega. Nad saavad energiat siis, kui nad kas ilu loovad või ilutarbivad. Kui naisel pole enda ja eluga head läbisaamist on tavaliselt ka tema seksuaalenergia madalseisus. Meeste seksuaalenergiaallikaks on aga naine. Kui mehel pole naisega head läbisaamist, on mehe eluenergia madalseisus. Kui naine keerab seksuaalenergiavoo mehe suunas kinni, olgu siis väsimusest, haigusest, huvipuudusest või suisa karistuseks, katkeb neil meestel, kellele seksuaalsus. Oluline on kontakt oma väega. Pole mehel seksi, Jentiimsustest Baienduvad tähelepanu ning mingi aja pärast tunnetab ta eluenergia vähesust. Ja ei aitasin meest, juuksurikülastustants, uus ülikond või telefonikõne sõbrale need tegevused, mis naiste iluenergiat tõstavad. Muidugi on ka neid mehi, kellele seksuaalsus pole oluline. Nende kohta see jutt ei käi. Nemad ammutavad eluenergiat omaenese tegemistest. Kui sellise mehe naisel pole samuti enda seksuaalsus oluline, toimivad nad paarina hästi. Kui sellisel mehel on aga naine? Kell seksuaalenergia on tugev ja oluline, tunneb naine end halvasti, kui mees ei huvita tema seksuaalsusest. Sellises naises hakkab varem või hiljem ürgnaine märatsema. Ta tunneb end ära tõugatuna justkui valena. Ta ihkab põleda, et ta loomulikud instinktid otsivad intiimsust. Ta võib hakata vastu oma tahtmist pere rahu säilitamiseks seksuaaltungi lämmatama. Aga mõni tuli on kustutamata ning naine hakkab otsima võimalust põlemiseks väljaspool suhet. Ent rohkem on siiski mehi, kes kinnitavad, et nende eluenergia on seotud seksuaalenergiaga. Ja sellepärast on neile naise seksuaalsus elu oluline. Ega ilmaasjata muistsete juttudes öelda, et mehe vägi asub tema naises. Naise seksuaalsus mehe suhtes tuhmub, kui ta oma meest enam imetleda ei oska või ei suuda. Väsimus võõrandab naist seksuaalsusest, valguskiirusel ja naised alahindavad sageli seksuaalse suhte osatähtsust mehe jaoks emotsionaalse sideme hoidmisel. Väikelaste emadel jääb seksuaalsus sageli aastateks tahaplaanile. Paljudel naistel see mõne aja pärast taastub, ent paraku vajub see mõnutoov energia paljudele unarusse. Väikeste lastega perede puhul ülehindavad mehed sageli naise võimet hoida endas alal elurõõmu, rahulikku meelt ja seksuaalsust. Kui nad on väsinud väikese lapse eest hoolitsemisest. Eriti kui neil puudub mehe igapäevane tugi, otsene abi. Seega mõtlemisülesanne meestele. Kui te soovite, et naise seksuaalsus õilmitseks andke naisele põhjustanud imetleda. Parim moodus selleks on tunda naise sisemaailma suhtes siirast huvi aidata, hoolida, kaitsta, kuulata ja tunnustada oma naist, hoolida tema vajadustest, olla hea isa, jagada vanemliku vastutust. Kui mees annab naisele tähelepanu kuulatada püüab olla temaga samal lainepikkusel on tema jaoks olemas. On ka naisele energiat, millest saab alguse tema seksuaalenergia. Ja nii tekibki vastastikune andmise saamise ring mis pakub rahuldust mõlemale partnerile. Ja ma julgen oletada, et, et see rahulolu ja, ja selline vastastikusus siis hargneb ka teistesse liitudesse, mida sa saate alguses mainisid. Aitäh sulle meelistasit. Ja aitäh teile, head vikerraadio, peresaate kuulajad. Loodan, et leidsite tänasest saatest oma seksuaalsuse üle mõtisklemiseks mõne impulsi. Järgmise nädalaperesaates räägin tülidest. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Kohtumiseni järgmisel neljapäeva õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest iseendast.