Tere, saade. Tere, hea kuulaja, sa kuulad vikerraadio saatesarja peresaadet, mis vaatleb perekonna toimimise erinevaid aspekte. Mina olen pereterapeut Katrin saali Saul üle-eelmises saates. Rääkisin suhtebaasidest, et enamik suhteid algab romantilise faasiga, mis ühel hetkel kerib end argipäevafaasi, mille üks osa on tavaliselt võimuvõitlus. Ja sealt edasi on juba kaks teed. Üks tee evib teineteisest võõrandumiseni, kus mõned paarid jätkavad küll koos ühe katuse all aga nende hinged ei helise enam kokku ja mõned lähevad lahku. Nende armastus osutus ajas kahanevaks nähtuseks. Teine tee viib aga pühendumiseni, kus paari armastus, lähedus, mõistmine, hoolimine ja kokku hoidmine ajas kasvab. Sel teemal on ka kuulajaküsimus. Kas iga paar peab ilmtingimata võimuvõitluse läbima? Kas ilma selleta ei saa? Enamik suhteid jõuab tõepoolest võimuvõitluse faasi. See on väga normaalne. Inimestel on erinevad arusaamad ja erinevad vajadused, erinevad väärtushinnangud ja erinevad nägemused, kuidas oma elu korraldada. Inimestel on erinevad ootused ja unistused. Tõepoolest on üksikuid paare, kes suudavad oma partneri arvamust rahulikult ära kuulata ja leppida sellega, et kui partneril on erinev nägemus asjast siis see veel ei tähenda, et tal on valenägemus vaid lihtsalt, et see nägemus on erinev ja paarilised asuvad huviga oma partneri nägemust uurima. Enamus paare komistab paraku just selle taha, et neile tundub, et partneril pole õigus et ta teeb midagi valesti. Võimuvõitlus ju seda tähendabki, et partnerid võitlevad teemal. Kummal on õigus? Kumma nägemus jääb peale? Võimuvõitlus algab enamasti ju just siis, kui paari ellu tulevad raskused või mingi elumuutus toob endaga kaasa mingi vajaduse muutuse. Näiteks käisid mõlemad partnerid tööl ja olid oma ajas vabad. Ja sellel, kas sa jõudsid koju kell kuus või pool seitse, polnud mingit vahet. Aga lapse sünni järgselt teeb koju jäänud vanem sellest kojujõudmise kellaajast suure numbri. Saab vaielda teemal, kas märg käterätik võib jääda pärast sauna nutsakusse põrandale või tuleb see kuivama panna. Võimuvõitlus saab pidada ka seksuaalteemadel. Kui sagedane võiks olla voodielu. Üks tahab rohkem, teine vähem. Üks tahaks traditsioonilist seksi, teine aga tahaks sooritada 50 halli varjundi manöövreid. Pereteraapias öeldakse, et vaidlusel on justkui kaks tasandit. Võideldakse pealtnäha küll mingil teemal. Näiteks kas välisjalatsitega tohib elutuppa minna või ei tohi või et kas peab koju tulema täpselt lubatud ajal või võib hilineda või kui palju võib õhtu jooksul õlut tarbida. Võigas veeganis naise ja kõigesööjast isa ühine laps peaks sööma liha või mitte. Aga igal vaidlusel on ka teine tasand. Ja see teine tasand on suhtetasand. Just see tasand toobki kaasa tegeliku võimuvõitluse. Kummal on õigus? Kumma sõna jääb peale? Kumb kehtestab oma nägemuse? Ja nii tundub, et me vaidleme mingil sisulisel teemal. Aga tegelik võitlus käib hoopis suhte määratluse tasandil. See on nii oluline mõte, väärib kordamist. Tundub, et vaidleme mingil sisulisel teemal, aga tegelik võitlus käib hoopis suhtle määratluse tasandil. Pereterapeudid muigavad mõnikord, et asi pole mitte selles, kummal on õigus vaid selles, kummal on rohkem õigusi. Enamik paare peab selle suhte määratluse võitluse paraku läbi tegema. See on loomulik. See, kui kiiresti faasid muutuvad ja millal võimuvõitlus algab ja kas ta ikka lõpeb on muidugi väga individuaalne. Mõningatel paaridel on võimuvõitlusetapp suhteliselt lühiajaline mõnedel seevastu pikk nagu polaaröö. Ja eks see pikkus olevist natuke võrdelises seoses iseloomuga kusega ja sooviga kehtestada just oma nägemus. Ja pöördvõrdelises seoses mõlema partneri hooliva sooviga otsida koostööd või kompromisse. Ma ei taha, et sul hea kuulaja jääks mulje pühendunud paarid ei, tülitse, ikka tülitsevad. Aga nad tülitsevad rohkem sisulise tasandi teemadel ega jää nii palju ja nii pikaks ajaks kinni oma suhte määratluse tasandisse. Et kummal on need õiguspositsioon ja voli kehtestada oma nägemus. Aga mõnikord juhtub sedagi, et pühendumise faasis olevat partnerid satuvad uuesti võimuvõitlusesse. Eluterve paindlikkus lühendab võimuvõitlust. Aga seda paindlikkust ei tohi segi ajada alla heitlikkusega. Mõnikord annab üks partner alati alla ja nähtavat võitlust justkui polegi. Võiks ka öelda, et ta on suhtes alati härjarollis ja annab oma partnerile võimaluse esineda Jupiterina kellel on rohkem õigusi. Aga kui allaheitlik pool pole oma hinges partneriga siiski nõus ja salamahti oma sisemuses partneri vastu porised võib ka sisemine võitlusvõõrandamisele teed ehitada. Eks me teame ajaloost palju värvikaid näiteid, kuidas sissivõitlus on sama edukas või edukam Ki veel kui otsene konflikt. Nii et suurt vahet pole, kas sa võitled oma partneriga avalikult või teeb seda enda sees. Võitlus on ikkagi võitlus. Nähtava võitluse puudumine hoiab ära küll partnerite vahelise konflikti. Aga närib inimest seestpoolt. Aga loomulikult on võimu võitlusegi puhul erandeid. Ma ei saa kuidagi väita, et absoluutselt kõik baarid peavad selle läbi elama. Näiteks kui paaril ei tule, et eluraskusi pisut naiivne loota, aga mõnel õnneseene läkini on. Või siis oskavad nad eluraskuste ajal olla üksteisele toeks, ilma riidu minema. See aga eeldab üksjagu eneseteadlikkust ja väga rahulikku meelelaadi. Ma julgen öelda, et rohkem kohtab sellist meelelaadi juba elukogenud inimeste seas. Et nad on õppinud ennast maha rahustama. Et nad ei ela oma stressipartneri peal välja. Ja nad ei tee tühjast tüli. Mõnikord õpivad inimesed oma eelmisest suhtest ja on järgmises suhtes targemad. Egas rahva Su ilmaasjata naljata, et esimesed kaks abikaasad on harjutamiseks. Aga õnneks mõnedel tuleb see ikka esimesel ringil juba hästi välja. Ja mõnel ei tule kolmandalgi. Enamikul meist sellist meeleteadlikkust aga pole ja me võitleme oma positsiooni pärast suhtes, et just minul oleks õigus. Sestap ära Riil enesega, kui su suhtes on võimuvõitlus. See on loomulik ja inimlik. Küll aga on sul põhjust väga rõõmustada ja kirikule kas või kroonlühter kinkida. Kui sa ise oled rahulik ja su partner on meeldivalt Sven. Nii et teie lahkarvamused eliidülideni, mis teie emotsionaalset sidet laastanud. Ja ega tülid ju iseenesest pole üldse halvad. Seda juhtub kõigil. Küsimus on selles, mis juhtub pärast tüli. Muidugi, ega tüli pole iseenesest suhtelega head. Aga nad toovad suhtele kasu, kuid pärast tülitsemist saavad partnerid aru, miks nad tülitsesid millised vajadused neil olid rahuldamata. Millised unistused olid jäänud unarusse. Milles seisnevad nende lahkarvamused. Ja kui see vastastikku austavat läbi rääkida, siis saab küll tõeks ütlus, et raskused ühendavad ja teevad tugevamaks. Muidugi, välja arvatud juhul, kui nordraskused pole just nii rasked, et tapavad. Kuulaja küsimuse juurest ongi meil hea üle minna oma tänase teema juurde. Räägime täna tülidest ja nende mõjus suhtele. Voldemar Kuslap laulis aastakümnete eest meie kollektiivsesse mällu intrigeerivad sõnad mis kõlasid umbes nii, et raha, autod, majad, toolid vananevad ära, ükskõik kuidas kõigest hoolid, kaotab seegis ära. Kas vana arm ka roostetab? Ei ta roosteta. Kas vana arm siis roostetab, kuidas selle armuga siis on? On ta roostet tavast või roostevabast materjalist? Mida sina hea kuulaja arvad? Ühed ütlevad, et muidugi roostetab, teised on aga rohkem kus labi meelt, et ei ta roosteta midagi. Tänases saates arutlemegi, kas ja kuidas arm roostetab? Mida teevad need armastajad teisiti, kel on õnnestunud arm haljana ka läbi pikkade aegade hoida ja mis paneb armastuse roostetama. Ehk siis räägime tülidest ja võõrandumisest. Ja usaldusest. Heas suhtes on mõlema partneri vajadused rahuldatud. Igaüks kannab küll iseenda eest hoolt, aga kui ainult iseendale loota, milleks siis seda suhet üldse vaja on? Tahaks ju ikka, et partnergi kannaks minu eest sellist hoolt, nagu ma igatsen ja unistan. Aga oma unistustest ja vajadustest peab ikka ise teada andma. Ei saa loota, et partner läbi pöörleva kristallkuuli mu soove õhust aimaks. Me tahame olla oma partneri peale kindlad. Ja siit tulebki üks kõige olulisem paarisuhte nurgakivi. See on usaldus. Neile, kel usaldusega suhtes kõik korras on, kõlab see ehk sama iseenesestmõistetavalt, kui ma ütleksin, et päikeselisel päeval paistab päike ja vihmasel sajab vihma. Ent ometigi just nii on. Õnnelikud paarid räägivad kui ühest suust, et vastastikune usaldus tekitab neile turvatunnet, suurendab armastust ja võimaldab sõprusel ja seksuaalsel intiimsuse õitseda. Ja paarid, kellel nii hästi ei suju, räägivad ka kui ühes suust. Nad ei saa oma partnerit lõpuni usaldada. Küsimus pole ainult seksuaalsest ruuduses. Oh ei, see oleks liiga lihtne. Kas ma usaldan oma partnerit rahaasjades? Et me püsime oma kokkulepitud finantsstrateegia juures? Et ta ei kuluta rohkem, kui oleme kokku leppinud või et on aus ja avatud nii oma sissetulekutes kui väljaminekutest? Kas ta tuleb koju siis, kui lubab. Kas ta räägib mulle ausat juttu? Kas ta peab meie kokkulepetest kinni? Kas ma usun ja usaldan, et ta hoiab meie mõlema parimaid huve silmis? Mitte ei mõtle egokeskselt, mis on vaid talle parim. Kas ma võin olla selle peale kindel, et ta riidleb minuga? Ei tõsta häält on minu suhtes soe ja hooliv, hell ja õrn. Isegi siis, kui minul on stress või mina olen keeranud midagi vussi. Ja ka siis, kui tal endal on stress ja tal endal on läinud midagi untsu. Kas ta toob mulle rohtu, kui ma laman radiku Liiviga voodist tõusta ei saa? Kas ta on toeks mulle mu eneseteostuse või tööküsimustes? Kas ta on nõus võtma enda peale natuke rohkem meie ühistest kohustustest? Kui minule mingi ajakriitiline töö? Kui mõni projekt vajab lõpetamist või raadiosaade ettevalmistamist. Kas ta julgustab mind arenema? Et ma kasvaksin vaimselt suuremaks? Võime sedapidi, hoiata mind tagasi. Kas ta toetab mu unistusi? Kas ta kaitseb mind ja astub minu eest välja. Kas ta arvestab mu tunnetega, kui ta võtab vastu mingit otsust? Kas ma saan olla tema peale kindel, et ta ei liigtarvita mingeid aineid, mis muudavad ta ebausaldusväärseks või lausa ebameeldivaks. Kas mu partner võtab minu arvamust kuulda või teeb ainult oma arvamuse järele? Kui meil on eriarvamused, kas ma saan loota, et me suudame neid vastastikku selgeks rääkida? Või paistab tüli iga käänaku tagant. Ühesõnaga, kas ta teeb seda, mida ta lubab, et ta teeb ja kas ta on see keda ta ütleb, et ta on? Me teame ju, et ka sõpruse põhiline omadus on usalduspartner, peaks ideaalis olema su hea sõber. Ma julgeksin isegi öelda, et su parim sõber sõber, kelle peale sa saad olla kindel keda sa saad usaldada. Kas sinu partner on su hea sõber? Kas sa usaldad oma partnerit? Kas sa usaldad avada ennast oma partnerile? Kas sa julged, tahad ihkad rääkida talle, mis toimub sinu elu kõigist tahkudest sinu mõtetes ja tunnetes? Võtta üks hetk ja mõtle, palun, selle peale. 21. sajandi elu on kiire ja väljakutsete, rohke. Enamus inimesi kirjutab sellele väitele alla. Kiirus ja rohked kohustused tekitavad stressi. Eks sellelegi väitele antakse allkiri tõrkumata. Me ei jaksa kõiki ülesandeid endale kahmata. Me ei saa ega suuda kõike üle kontrollida. Kui ma usaldan oma partnerit, siis meil vähemasti koduses plaanis asjad sujuvad. Asjad saavad tehtud nii, nagu kokku leppisime. Ilma et peaksin kõike üle kordama või kontrollima. Ja usaldus võimaldab enese lõdvestumist ja ka elukontrolli lõdvemaks andmist. Seevastu neil, kes oma partnerit usaldada ei saa. Neil stress tõuseb. Seega usaldus on esimene tähtis komponent armurooste tõrjeks. Neil, kel suhe on rajatud vastastikusele, usaldusele püsib suhe palju tõenäolisemalt roostevaba ja arm saab kasvada. Sama hästi kui rooste metafoori võiksin kasutada ka sammaldumise kujundit. Suhet, mis liigub edasi ja areneb, ähvardab sammaldumine palju vähem kui paigal seisvat kivinenud suhet. Tülid. Just need tülid ohustavad usaldust. Kordan ühes eelmises saates väljaöeldud mõtet, et iga tüli tõmbab emotsionaalsest Liidust justkui höövliga puust või juustunoaga juustust õhukese laastu välja. Alguses ei pane tähelegi, kui juustust ühe viilu võtad. Pikaajaline viilutamine tõlgendab aga märkamatult suurt kera. Paarisuhtes võivad probleemid, mis viivad võõrandamiseni tekkida millest iganes. Olmest, millises korras peaks olema tuba või kapp ja kelle vastutada on söögitegemine, koristamine, poes käimine, prügi väljaviimine, pesu pesemine, rahast kui palju ja millele võiks kuulutada. Ja pingest, kui rahaline ressurss on appin, kui kulutusi oleks vaja teha. Rahast oskavad probleeme tekitada ka need, kellele tundub, et partner kulutab liigselt sellele mis tema väärtushinnangutega ei ühti. Näiteks riietele, alkoholile, restoranidele. Eelmise elukohustustele. Tüli tõuseb, kui üks tahab säästa, teine aga hetkes elada ning kulutada, mis seal Aristad riidleb üks mida koonerdad, nähvat, teine jagelusi jagub, kui ühele tundub, et teine on loll ja laisk ja tema peab üksinda rabama ja raha kokku ajama. Tülid võivad tekkida ajakasutusest kui tekivad erimeelsused, kui palju aega tahab kumbki partner veeta üksi oma tegemisi tehes, kui palju kahekesi ja kui palju perega koos. Tülid võivad tekkida seksipinnal. Kui ühe partneri seksuaalsed vajadused on teise omadest oluliselt suuremad. Vabameelsemad. Tujust saab tekitada tülisid see on siis sellisel juhul, kui muudest valdkondadest tingitud halb tuju või tujutus pidevalt oma partneri peale välja elada lapse kasvatamisest loomulikult sealgi. Kui partneritel on erinev nägemus sellest, mis on lapsele hea aga ka reeglitest distsiplineerima, sest ja sellest, kui palju kumbki partner peaks sellesse valdkonda oma aega ja energiat panustama. Kärgperedes võivad just eelmistest suhetest pärit lapsed kujuneda tüliõunaks. Siis saab tülitseda näiteks sõprade ja sugulaste teemal, kui ei suudeta omaks võtta teise lähedasi või aktsepteerida aega, mida partner nendele soovib pühendada. Ja saladustest, kui partneritel on erinev nägemus sellest, kui palju nad end suhtes avad ja millist infot oma elu ja tegemiste kohta nad soovivad oma partneriga jagada. Tülli saab minna väärtushinnangute peal, kui partneritel on erinev nägemus eetikast, kõlbeliselt käitumisest, lubadustest, kinnipidamistest või tõe rääkimisest. Siia alla kuulub ka arusaam, mille üle nalja viskamine on suhtes lubatud ja mille üle mitte. Tülli saab minna läheduse teemal. Näiteks kui üks partneritest soovib suuremat kontakti omavahelist rääkimist ja koosolemist kui teine. Nii võib suurema läheduse vajadusega inimene tunda, et tema vajadused ja ta ise pole partnerile nii tähtis, kui ta olla sooviks. Ja väiksema läheduse vajadusega inimene tunneb, et partner muutub oma koosolemise vajaduses ahistavalt klammerduvaks. Tülli saab minna tööküsimustes, kui ühele partneritest tundub et teine veedab seal põhjendamatult kaua aega või saab oma tööpanuse eest liiga vähest kompensatsiooni. Mõnikord tundub lapsepuhkusel olevale vanemale, et see, kes tööl käib, tema elu on lill võrreldes selle rutiiniga, mida tema kodus peab taluma. Samas aga tööl käia unistab sellest, et ta võiks kodus olla ja mitte tööl käia. Tülli saab minna tulevikunägemuste pealt. Kui partnerid tahavad elult erinevaid asju. Kui nende unistused ei klapi. Kui üks tahab näiteks maale kolida. Teine unistab linnaelust, kui üks unistab ümber maailmareisist, teine aga ei salli rändamist silmaotsaski. Paljud tülid võõrduvad perfektsionismi viljakad pinnalt. Kui mitte miski, mida partner või siis elu teeb ja toob, pole piisavalt hea ega õige. Võib ühel päeval vallanduda teise partneri huulilt õigustatud küsimus. Mida ma peaksin tegema, kuidas olema, et sa rahul oleksid. Ja olgem ausad, kui üks partner, aga kehvemal juhul ka mõlemad märkavad pidevalt vaid seda, mis on puudu. Ega oska rõõmustada ja tänulik olla selle üle, mis on olemas saab tüli kiskuda igast asjast. Ja igal hetkel. Tüli võib tekitada ka partneri hügieen, naer, välimus, Matsutamine, autojuhtimisstiil või pelgalt see, kuidas too hingab või ohkab. Rääkimata erimeelsustest, kas partnerid võivad olla vastassoost sõbrad, kas ekspartneriga võib lõunal käia või et kuhu võib poetada maha oma musta pesu. Mõnikord mäletatakse minevikku erinevat moodi ja vaidlus, kumma mälu on õige. Külvab tüli. Parimates peredes tülitatakse, eriarvamused tuleb ju kuidagi ära lahendada ja kui rahumeelsel teel kokkuleppeni ei jõua, siis saab häälekamalt end nagu ütlesin juba kuulaja küsimuse lõpus. Ega tülid siis ise veel inimesi lahku vii. Aga missis viib. Mõtle hetkeks, mis teemadel sinu peres tülid tekivad. Ja mäletad sa oma lapsepõlve aegseid tülisid, mis teemal su vanemad omavahel vaidlesid? Peresaade. Nagu lubasin eelmises saates katsun hoida ka teaduspõhist joonud. Täna toetan oma jutus Ameerika psühholoogiadoktorid Jon Kotmanni uuringutele. Mulle meeldib toetuda uuringutele, sest terapeudi praksises, ükskõik kui pikk see ka ei ole näed terapeut alati rohkem elu ja suhete pahupoolt. Aga ainuüksi pahupoole pealt ei saa üldistusi teha. John Kotmani peetakse tänapäeva psühholoogia maailmas väga mõjukaks teadlaseks. Tema instituudis uuritakse igasuguseid paare, nii õnnelikke kui õnnetuid noori ja vanu. Lastega ja lastetuid. Ja neid paare on ta uurinud tuhandeid. Igas suhtes saame partnerite vahelises suhtluses laias laastus märgata kahte suunda. On positiivne, toetav, hooliv ja märkav suund. Need märkamised võivad olla sõnalised. Aga võivad väljenduda ka hoolivatest tegudes asjade kinkimises, hoolivates, pruudutustes. Või need väljenduvad naeratuses Hellas ja sõbralikus silmavaates. See võib olla näiteks sõbralik hommikutervituskallistus põsemusi. Hooli küsimus. Kuidas sa magasid, mis sa unes nägid? Kuidas sa end tunned? See võib olla sinu jaoks tehtud hommikusöök või aurav kruusitäis kohvi. Kompliment välimuse eest, tänuavaldus puhtaks pestud autopesu või maitsva söögi eest. See võib olla ettepanek teha midagi põnevat, ei meeldivalt. Ühiselt veedetud aeg. Huvitatud küsimus õhtul, kuidas su päev läks, kallis kas sa vajad midagi? Kas ma saan sind aidata ja nii edasi ja nii edasi. Kõik need märkamised suurendavad positiivset emotsionaalset sidet. Ja siis on teine suund, negatiivne suund. Seal on kriitika, halvustamine, naeruvääristamine, näppamine, näägutamine, ründamine, mitte kuulamine, ignoreerimine, Moostitamine. Iseenesest mõistetav, need teguviisid lagundavad emotsionaalset sidet. John Kotman väidab, et kui paarilised igaühe kriitilise remargi või mittehooliva käitumise kohta suudavad edastada ka viis toetavate positiivset märkamist tegu või kommentaari ei ohusta negatiivsus suhet. Viis positiivset just covid neutraliseerib ühe negatiivse. Aga muidugi, mida suurem on positiivsete Remarkide märkamiste või tegude arv võrreldes negatiivsetega, seda tugevam on suhe. Eriti õnnelikud paarid teevad Kotmanni uuringu kohaselt 20 positiivse märkamise kohta kõigest ühe negatiivse õnnetutel paaridel on see skoor tavaliselt vastupidine. Siit võiks teha targa järelduse. Selleks, et su suhe püsiks tugevana. Peaks headel aegadel justkui varusse koguma suhtekontole häid hetki märkamisi ja komplimente. Sest siis on kehvematel aegadel toetudes loogikale, et vaid üksainus kehvapoolne tegu kriipsutab viie kaupa kontolt sinna avansiks kogunenud positiivsusest maha. Vähemalt on, kust maha võtta. Sest kui sinna suhtekontole pole positiivsust kogunenud, viivad juba esimesed tülid selle suhtekonto miinusesse. Muuseas, kui tahta oma positiivset kontot suurendada, siis suurendab seda kontot mitte ainult see, kui sa teed midagi toredat aga juba ka see, kui sa lubad midagi toredat. No näiteks lubad, et läheme nädala lõpul spaasse, püüad võimaldad laupäeva hommikul oma kallimal välja magada. Aga siis on muidugi tark oma lubadust ka pidada, sest on ju, kui seda mitte teha tõmbab üks katteta lubadus kontolt viis positiivselt punkti ühe jutiga maha. Ma muidugi ei taha sellega öelda, et me peaksime endale kodus tahvli tegema, kuhu me märgime üles kõik oma positiivsed teod, mis on päeva jooksul sooritatud või positiivsed ütlemisel märkamised et vaadata, kas tuleb 20 kokku, et siis võime rahulikult teha, ühe negatiivse aga siiski teadvustada seda endale tasub. Milline on sinu suhte positiivsete ja negatiivsete Remarkides koor? Mis seisus sinu suhte konton on sinna kogunenud piisavalt palju head, et elaksid üle ka halvad päevad. Kas sa panustad ise igapäevaselt sellesse, et see nõndanimetatud positiivne suhtekonto kasvaks? Või mõtled, oh, see on nii enesestmõistetav, et mu partner midagi teed, selle eest ma teda küll täna ma ei hakka. Ja ma juba kord enne suhte algust ütlesin talle, et ma teda armastan. Ega sõnad lörtsimiseks pole, ma annan teada, kui midagi muutub, kuni ma pole teada andnud, kehtib see aastatetagune lausung. Kas sa kiidad, tunnustad, tänad, märkad oma partnereid? Aga tema sind? Kas sa väljendad oma rõõmu temaga olemise üle? Aga tema? Kas te olete ikka rõõmsad, et te olete koos? Kas sa paned tähele seda, et ta on võib-olla panustanud päris palju oma energiat teie ühise lapse Kasatamisesse? Kas sa tänad teda selle eest, et tänu tema tööle on teil kodus raha, mille eest sa saad minna poodi? Kas sa märkad seda, kui ta on käinud poes ja ostnud sinu lemmikteed? Või et on toonud turult kaasa just sinule lemmikut seened? Pühendunud suhtes otsivad paarilised pidevalt üksteiselt nii sõnas kui tegudes tuge, mõistmist ja hoolimist. Need on hetked, kus sa tahad, et partner oleks sinu jaoks olemas just sellisel viisil, nagu sa seda igatsed. Me võime seda kutsuda palveks, hooli minust ei ole minu jaoks olemas. On üksjagu loomulik, et mitte keegi pole kogu aeg võimeline olema oma partneri jaoks olemas märkama ja rahuldama iga tema vajadust läheduse järele. No näiteks tuleb mees töölt koju, pöördub naise poole sooviga kallistada. Et tunda lähedust ja armastust. Naine pole aga sel hetkel kallistamise meeleolus või on tal lihtsalt 100 muud mõtet painemas. Või vajab nõudepesumasin tühjendamist või kas toitmist või lapse kodutöö kontrollimist. Pilte Instagrami laadimist ja seenepirukas tuleks just praegu ahjust välja võtta. Igatahes ei märka naine, et ta polnud oma mehe jaoks olemas. Sel hetkel, kui mees tahtis tema lähedust või võtame teise näite, läheneb naine mehele vajadusega sülle pugeda ja sobib rääkida, mis tema hingel ja mõttes parasjagu liigub. Ent mehel on just jalgpallimatš käimas. Ibrahimovici oleks peaaegu värava löönud. Ta ei märkagi, et teda polnud naise jaoks olemas. Kuigi naisel oli just sel hetkel palve. Kuula mind. Kotmann kutsub neid hetki kus üks partner soovib astuda teisega kontakti. Nõndanimetatud liuguste hetkeks. Oletame, et naisel on soov rääkida. Kui nüüd mees parasjagu pole hõivatud Ibrahimovici või mõne muu elu olulise tegevusega siis avab ta enda poolt ukse ja kontakti ning tähelepanu ootav naine saab uksest mehe poolastada. Kui mees on hõivatud, väsinud ei saa või ei taha parasjagu oma tähelepanu jagada, jäävad liuguksed, suleti üks ja kontakti ei teki. Kui seda sünnib mõnikord, et üks tahab justkui uksed avada, aga teine sel hetkel mitte siis mõnikord ei juhtu midagi. Sellest saame ju kõik aru, et me ei saa olla igal ajal teise jaoks olemas, püüad, teine pole minu jaoks igal hetkel olemas aga tundlikumad solvuvad vähesegi peale. Kui seda aga juhtub pidevalt, et üks tahab kontakti astuda, aga uks on kinni, sünnib kontakti igatsusest, mis ei realiseeru. Konflikt. Ja inimese peas hakkab küpsema küsimus. Kas ma ikka olen talle tähtis. Äkki keegi või miski on tähtsam kui mina. Ja siit tõuseb kohe üles järgmine küsimus. Kas ma saan teda ikka usaldada, et ta on minu jaoks olemas? Mäletad, hea kuulaja, ma ütlesin alguses, et usaldus on suhteliin. Muidugi ka kontaktivõtmist peab õppima. Heades suhetes oskavad partnerid oma soovi kontaktiks õigesti ajastada ja küsida seda vastuvõetaval ja lugupidaval moel. Inimesed kipuvad üldiselt hästi aru saama, et kui neil on näiteks isu seksi järele siis ei saa iga kord kätt välja sirutada ja krabada. Kuigi mõnikord Saka seksuaalseks kontaktiks on vaja ettevalmistust, et sind jutule võetaks. Ja see kehtib üldiselt rohkem naiste puhul, et naised vajavad eelmängu mis algab juba tunde varem mõnikord ka nädalaid. Parafraseerides seksuaalterapeut Meelis sütti, kes eelmises saates sellest rääkis, võiks öelda, et naise suurim seksuaalorgan on aju ja aju vajab pikka ettevalmistust. Naine ei nõustu tavaliselt heal meelel seksiga, kui tal pole selleks emotsionaalset ettevalmistust, mis siis, et mehel tekkis vajadus ja ta tahtis lihtsalt peale lennata. Samamoodi tasuks mõelda kontaktiks ettevalmistamisel ka siis kui tahetakse rääkida või paluda partnerilt mingit teenet. Lihtsalt peale lendamine. Kuna ühel tekkis vajadus rääkida, paluda abi või saada muul moel tähelepanu pole üldiselt kena. Enne tasuks hetkeks kaaluda kas teisel on selleks hea hetk. On ta vaba? On ta kohal. Kas tal on võimalus avada see nõndanimetatud liuguks? Kui hetke mitte, et osata valida võib tekkida olukord, kus uks jääb suletuks või jääb nina ukse vahele. Ilmselt ei tasu minna rääkima, kui teine on kas väsinud. Näljane, võtab pirukad ahjust välja, loeb põnevat kriminulli või on Ibrahimovici hõivatud. Sest nina ees suletuks jäänud uks hakkab kõigutama suhte alustala. Usaldust partneri suhtes. Siin peaks igaüks meist panema kõrva taha et enne kontakti astumist Sandeeriksime pinda Ja kui sina oled hetkel see osapool, kellelt partner praegu kontakti soovib. Aga sa talle seda hetkel anda ei saa. Siis ole kena. Ja ütle lahkelt. Praegu ma ei saa sind kuulata või ma ei saa sind hetkel kallistada. Aga oota, kallis, ma lõpetan poole tunni pärast või kolme tunni pärast ja siis on mu tähelepanu, sinul. Mis nii oleks viga elada? Eelmises saates ütlesin välja uue vanasõna et enne lohutus, siis lahendus, muidu tuleb lahutus ja see oli siis selle tarbeks, et alati tasub enne, kui hakata oma partneri murele lahendust otsima, paku talle emotsionaalset toetust. Tundub, et uute vanasõnade väljamõtlemine selles saates mulle sobib, sest nüüd turgatas mulle pähe uus vana sõna, kui tahad kontakti, koputa. Muidu tuleb konflikt. Ilma koputamata pole sünnis teise ruumi siseneda. Teise sisemisse ruumi sisenedes võiksime samalaadset delikaatsust ilmutada ja koputada, et küsida luba. Kuidas sina oma partneriga kontakti võtad. Paraku on inimaju seadistatud sedasi et meile kipuvad lahendamata olukorrad paremini meelde jääma kui need, mille me ära lahendame. Seega kinni prantsatanud või suletud liuguksed. Kui partner ei olnud meie jaoks kohal ja ei olnud kohal meie jaoks sel viisil, nagu me seda vajasime sööbivad mällu. Mida sagedamini see juhtub, seda suurem on tõenäosus, et ühel hetkel pole see inimene, kes on kogenud sageli uste kinni prantsetamist enam kena ja sõbralik ega neutraalselt viisakas vaid ta võib hakata vastikuks. Võib juhtuda ka nii, et näiteks üks ütleb neutraalselt. Köögilaud on must. Teine aga kuuleb, et esimene süüdistas teda köögi määrimises ja vastab kohe rünnakuga. Kas keegi on mind määranud koristusbrigaadi ülemaks, miks sa ise seda puhtaks ei tee ja vaata, millises seisus vannituba on? Või ütleb üks neutraalselt, et ta on väsinud ja tahaks sõita puhkusele? Teine reageerib sellele valuliselt. Kas sa arvad, et mina pole väsinud, mis mõtet on unistada puhkusest, kui sa tead ju küll, et me ei saa seda endale lubada. Mis sa hõõrud seda mulle nina alla. Kehvas suhtes paari iseloomustabki see et ühe neutraalsest ütlusest kuuled teine välja midagi palju negatiivsemat kui too esimene, mõtles. Just see, kui neutraalsusele poogitakse partneri peas. Juurte negatiivsus ongi üks lakmustestidest, millega saab määratleda, kas paar on suundumas karide poole või mitte. See on nii oluline mõte, et väärib kordamist. See, kui üks partner kuuleb teise neutraalsest mõttest välja süüdistuse etteheite või midagi muud negatiivset on suhtes suur ohumärk. Heas suhtes nii ei juhtu. Seal võib pigem juhtuda hoopis nii, et neutraalselt öeldud lauset tajutakse sõbraliku ja lahkena. Näed, kui üks ütles, et köök on must, siis mõtles ta sel ajal, et köök on must. Või kui ta ütles, et ta on väsinud siis ta ongi väsinud. Kui sa hea kuulaja oled saatesarja järjepidevalt kuulanud siis oled vist juba aimu saanud, et saadetes on vaheldumisi üle ühe korra saade, kus ma jutustan ise ja seal on alati ka kuulajaküsimus. Ning järgmises saates kutsun külalise, kellega peame dialoogi mõnel perekonnaelu puudutaval teemal. Järgmises saates ongi jälle saatekülalise kord. Külla tuleb Pereterapeut Siiri Tõniste. Juttu teeme sellest, mis juhtub paarisuhtega, kui perre sünnivad lapsed. Meie aga läheme oma teemaga, mis roostetab armu, kuidas tülid tekivad. Kuidas parandada tülide järgset suhet. Edasi ülejärgmisel nädalal. Aitäh sulle, hea vikerraadio, peresaate kuulaja. Loodan, et leidsid tänasest saatest ainest tülide ja tülitsemise üle mõtisklemiseks. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Meile võib kirjutada aadressil peresaade ät r-d. Ja loomulikult saab meid järelkuulata vikerraadio kodulehelt. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile kõike head. Hoolige üksteisest ja iseendast. Ega ei too tulu. Ja see Kõik värv, arsti kulu, ostu või nuut. Ma autodena, vaat no need Ära ükskõik kuidas, kes oli see, kes, Rooshooge asuga leid saastast pleid või pool ka ja kus siiski ka neid? Pääl ja.