Tere, hea kuulaja, sa kuulad vikerraadio saatesarja peresaade, mis vaatleb perekonna ja suhete toimimise erinevaid aspekte. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul jälle on käes see saade, kuhu olen kutsunud saatekülalise. Eelmistes saadetes olen jõudnud rääkida, miks partnerid tõmbuvad. Et moodustub paar, millised vajadused on partneritel paarisuhtes ja millised on normaalse suhte loomulikult gaasid. Tänu tahan arutleda teemal, mis toimub paarisuhtes, kui baarist saab pere. Millised muutused kaasnevad lapseootuse ja sünniga ja kuidas see mõjutab paarisuhet. Tänane külaline on mu hea kolleeg Pereterapeut Siiri Tõniste. Siiri kandis mõned aastad tagasi pereteraapia ühingu esinaise kohustusi. Ta on töötanud Tallinna psühhiaatriahaiglas ja praegu laste vaimse tervise keskuse kliinilise psühholoogina. Oma igapäevatöös kohtub ta seeläbi lastega, kes saavad abi ja ka nende laste vanematega. Pereteraapia üks aluspõhimõtteid on ju see, et lapse aitamiseks on sageli vaja aidata aga tema vanemaid sest just vanemad moodustavad lapsele keskkonna, mis neid lapsi mõjutab. Nii heas kui halvas. Siiri on ise emaks kolmele lapsele. Minule meeldib Siiri oma rahuliku ja helge oleku pärast. Temas ühineb sügav tarkus Eluterve lustiga. Tere, Siiri. Tere Katrin ja aitäh heade sõnade eest. Pere saab alati alguse paarisuhtest ning laste sündides lisanduvad partneritele vanemlikud suhted. Mehe ja naise vahel on pere laienedes kaks suhet. Paarisuhe ja vanemlik suhe. Kui paarisuhte eesmärk seisab vastastikuste vajaduste rahuldamisest ja vastastikuse mõnusa arengukeskkonna loomises siis vanemliku suhtefunktsioon on luua oma lapsele parim võimalik kasvukeskkond ja toetada teineteist selle missiooni elluviimises. Pereterapeudina tahan siinkohal eriti rõhutada, et vanemlik suhe just nimelt lisandub paarisuhtele mitte ei vaheta paarisuhet välja vanemliku suhteks. Väga paljud suhteprobleemid, mis viivad lahkuminekuni, on tingitud just sellest kahetsusväärsest asjaolust, et laste sündides ja paarisuhe unarusse hakkame selle topeltliidu ehk siis paarisuhte ja vanemliku liidu toimimist sinuga Siiri täna uurima. Räägime sellest, millised on sagedased tavalised probleemid, mis tõusevad perekonna laienemise faasis. Aga mõtiskleme ka selle üle, kuidas asjad võiksid ideaalis käia. Sest ideaalist võiks ju meil kõigil ettekujutus olla, et saaks linna poole natukenegi pürgida. Kui asjad käiksid ideaali mööda, siis muidugi jääksime meie sinuga ilmselt oma ametis töötuks. Aga see meil ja meie ligi 200-l pereterapeudi ist kolleegil tööd jagub, räägib selget keelt, et ideaalmaastik veel ei eksisteeri. Alustame rasedusest, räägime kõigepealt siis sellest ideaalmaailmast, räägime paarisuhtest raseduse ajal, kuidas see võiks ujuda tingimusele, tulevase ema füüsiline tervis on hea. Me sinuga ilmselt mõlemad oleme kaldu probleemsete paaride poole. Minule tundub päris tore natuke unistada, ehk siis mis muutub suhtes raseduse ajal? Ja see pere arengufaas, kus kahest saab kolm, et sageli võib-olla mõeldakse, et, et kui laps sünnib, et siis justkui miski muutub, aga tõepoolest tegelikult tuleb see kolmas paarisuhtesse juba ja noh, mõnel juhul palju varem, kui, kui laps on alles mõtetes ja meelt. Ja tegelikult üsna reaalselt siis, kui, kui naine jääb rasedaks mis tähendab seda, et paarisuhe ei ole enam endine ja, ja paarisuhe juba hakkab muutuma, sest et on on üks pisikene olend, kes, kes juba hakkab mõjutama seda, mismoodi partnerid omavahel toimetavad ja, ja mismoodi nad 11 tajuvad. Ideaalis on ju see, et, et rasedus võiks olla oodatud, et ta mõlema unistus. Sest kui ta ainult ühe unistus, näiteks naise ja mees oma on oma unistustes vaba ja vallaline edasi siis tal võib jääda ju hinge sellest okas. Absoluutselt, et rasedus võib või paari ellu tulla väga erineval viisil, et ideaalmaailm, kui me sellest räägime, on siis tõesti see, et, et partnerid on olnud koos nädal 11 tundma õppinud, nad kuidagi tunnevad, et et nüüd on aeg, kus, kus nende ellu võiks tulla laps. Aga selliseid ideaalseid lugusi tõenäoliselt nende kõrval oleme väga palju ka neid lugusid, kus, kus paar võib-olla küll peab läbirääkimisi lapse saamise koha pealt, aga, aga siiski ühe partneri soov on suurem ja teine tunneb, et et ta kuidagi survestatud seda otsust vastu võtma, rääkimata nendest paaridest, kus laps lihtsalt juhtub ja mõlemad partnerid peavad toime tulema nende nende segaste tunnetega ja ühelt poolt justkui selle rõõmsa sõnumiga, et nüüd on beebi tulemas ja teiselt poolt kahtluste ja hirmudega, et kuidas me hakkama saame. Nii et, et see, mismoodi paar rasedusega toime tuleb ja lapse sünniga, et see sõltub tõesti palju sellest millises olukorras ja millises seisus on see paarisuhe sel hetkel, kui, kui see väike ilmakodanik tulema Ka pea ja kas see juhtub või see on meelega just kõikide meeltega tehtud üritus. Mis sa arvad, mida naine mehelt vajab sel hetkel, kui ta hakkab kandma last? No. See aeg on naise jaoks väga eriline aeg ja ja naine kandes siis enda enda sees seda tulevast ilmakodanikku kogeb seda suhet või seda sidet oma lapsega ju palju varem, kui siis tulevane isa kuidagi seda, seda suhet nagu tajuma hakkab. Mis tähendab seda, et mingis mõttes naine on raseduse ajal juba juba natuke nagu omas maailmas koos oma tulevase beebiga. Ja, ja see võib olla mehele päris päris keeruline kõrvalt kuidagi tajuda, et naisel on miski, mis on mis on selline eriline ja tal on see, see võime sünnitada ja, ja kogeda sellist erilist seotust lapsega. Loomulikult, see ei tähenda seda, et naine ei vajaks sel hetkel kuidagi mehe toetust ja kohalolemist ja hoidmist ja seda, seda turvalisust. Et, et ma arvan, et see on see kõige olulisem. Et mees kuidagi aktsepteeriks seda, seda erilist sidet, mis naisel oma beebiga on ja, ja oleks seal kõrval selline tugi just toetav ja huvitatud. Just, ja, ja see mingis mõttes on selline kahepoolne protsess, et et kui naine on selline noh, nii-öelda emaks sündinud on osad naised, kes siin emarolli lähevad, aga kergesti sisse, et siis võib olla ka see, et, et naine võib olla väga palju, ei jaga seda, mis, mis temaga toimub ja ja kuidas ta oma beebit kogeb ja mis beebi elus juhtub, nii et see on selles mõttes nagu kahepoolne. Et naine peaks andma mehele võimaluse osaleda ja mees peaks olema valmis osalema ja huvi tundma ja naisele toeks olema. Mulle meeldib endale see mõte, et mehe ülesanne sel perioodil võiks hoida selle keskkonna naise ümber nii, nii stressivabana kui võimalik et tema saaks keskenduda just selle beebi loomise protsessile. Jah. Nõus, et see, see oleks selline tõesti ideaalmaailm kui, kui kui mees, kui nüüd mõtleme, et see, et on enne olnud naisega sellises paarisuhtes, kus me ootame sellist võrdset panustamist võrdset reageerimismõtles, et kuidagi läheduse jagamist, et siis naise raseduse tuua tõesti vajaduse, kus, kus mees peab astuma võib-olla pisut sammu eemale ja võtma sellise natuke võib-olla turvamehe või sellise kaitsja ja sellise mingites olukordades võib-olla isegi võiks öelda nagu targema või rahulikuma positsiooni, sest raseduse ajal naise hormoonid tihti tekitavad selliseid üliemotsionaalseid olukordi ja kui mees nendega kaasa läheb, et siis see kindlasti ei ole hea variant. Mees võiks olla nagu kalju, mis seisab kindlalt ja naine oma emotsioonides võiksid olla nagu naine, mis peksab vastu seda kaljut. Mees peaks selle justkui välja kandma. See oleks. Ideaalmaailm, et selge see, me kõik teame ja kogeme, et, et, et mehed on ju ka inimesed ja selge see, kui, kui, kui naise hormoonid ikka väga möllavad, emotsioonide tujumuutused on väga intensiivsed, et siis seda on mehel raske raske taluda, nii et et ma siiski vastutuse paneksin mõlemale siin. Et see aeg, mis, mis naine last kannab, on sinna haavatav aeg tegelikult nii naise kui ka mehe jaoks ja ja, ja kui, siis, kui seda nagu teadvustada, et naine vajab rohkem toetust ja, ja see ongi see aeg, kus emotsioone on erinevaid, seinast seina. Hirmud. Eks ole väga lihtne, eriti kui see on esimest korda, et sa ei tea, mis toimub sinu kehas. Sul on ka endale nagu üllatus kõik need emotsioonid, mis võivad tulla ka vastumeelsused lõhnade suhtes või mürade suhtes või see tohutu väsimus just ja, ja. Kuidas see naise pool võiksin olla see, et püüda siiski mehele seletada, mis, mis temaga toimub ja Ta kogeb, et siis on mehel ka lihtsam mõista, sest et et väga sageli, kui, kui liht lihtsalt üks pool reageerib, siis teisel on väga kerge seda võtta kuidagi süüdistusena, et mina olen midagi valesti teinud. Nii et selline avatud kommunikatsioon ka nende selliste suurte emotsioonide ümber on nagu hästi oluline. Et mõlemad kuidagi neil oleks võimalik mõistekstist. Ja vist on ka oluline see, et, et naine siiski peaks silmas ka seda, et kuigi tal on kui puhkevad hormoonid ja emotsioonid et säilitada ka siiski natukene kainet meelt, sest et mõni naine läheb ju ka peast veel rohkem rasedaks kui kehastat, juba kolmandal rasedusnädalal tahab ta saada igal pool endale õigust istuda ja ja tahab ainult sellest rääkida, et leida enda sees mingisugune hea optimaalne tasakaal. Jah, ja, ja noh, siin võiks ju ka tegelikult natuke puudutada seda, et, et kui palju üldsegi lapseootus, milliseid protsesse naise naise sees tegelikult käivitab, sest et naine on selle protsessi ju nii-öelda peategelane ja kui palju see on seotud sellega, aga mismoodi naine on oma lapsepõlvest ajunud oma ema ja oma emarolli millised hirmud tal võivad olla sellega seoses, kuidas mina sellega hakkama saan? Ja kui, kui naisel ei ole olnud sellist turvalist ja toetavat ema suhet, et et see rasedus võib olla väga keeruline ja, ja seotud ka palju ebakindlusega ja mis võib omakorda põhjustada siis selliseid emotsionaalseid reaktsioone? Et väga tihti on ju ka see, et mehed vihastavad selle peale, et naine on nii emotsionaalne, et siinkohal mina julgeks anda soovituse, et kui naise kehas on uus inimene, siis sõnas inimene on juba sees sõna ime et katsu sel perioodil mitte vihastada, vaid ainult imestada. See on väga-väga õige, et selline uudishimu ja imestus, et ma arvan, see toimib iga igas olukorras, mis tundub selline mõistetamatu ja sega segane ja et küsi ja, ja uurija, katsu nii palju kui võimalik, mitte. Irja, et ikka imesta selle ime üle üha rohkem ja rohkem. Aga kõik muutub, kui sünnib laps. Millest me nüüd alustame, mis kõik muutub, kui see laps nüüd tõepoolest ühel hetkel ilmas on? Tõepoolest, et siis on see, et kahest saab kolm on ikkagi väga reaalne ja sellel perioodil tegelikult siis partnerid kes nüüd on saanud emaks ja isaks, et seal on nagu mitmed ülesanded, mida sel perioodil tegelikult peavad nii-öelda selgeks saama või mis tuleb ära teha selleks, et täitsa pere areng saaks minna nagu õiges suunas. Ja esimene asi, mis kindlasti on noh, oluliselt muutub, kui sünnib laps, on see, et mismoodi partnerid hakkavad nagu toimetama siis selle lapselapse eest hoolitsemise, majapidamise ja kogu selle elu rutiiniga, milles nad, noh, eelnevalt on toimetanud ja seal need muutused on vajalikud ja, ja hästi olulised. No mul on näiteks olnud selline tore noore noore pere lugu kunagi, kus kui noored olid veel kahekesi, siis nii nagu tänapäeval hästi tavaline on noored kuidagi ei ole enam neid meeste ja naiste töid ja kõik kõik teevad noh, see, kes saab, see teeb ja kuidagi see paindlikult ja toredasti nad oma majapidamisega toimetasid. Aga kui sündis laps, siis selline, kes saab, see teeb strateegia enam ei toimi. Et siis tundis naine, et temal on liiga suur koormus, mees oli segaduses, mida ta peaks tegema, et vältida kuidagi sellist tunnet, et et mina, mina panustan rohkem kui kui minu minu partner, kas siis ühelt poolt ja teiselt poolt on selles perioodis mõistlik ikkagi kuidagi jagada ära. See on nii oluline mõte, et ütleme sellega veel kord välja, et mõlemal on selline tunne, et mina panustan rohkem just seal hästi loomulik. Et et tänapäeval võib olla ju nii mees kui naine, jääda beebiga koju ja millised rollid on ühel või teisel, kes mida teeb, et see hõlbustab oluliselt, et seda toimetulekut selles faasis, kus tegelikult mees ja naine nüüdseks ema ja isa alles harjuvad sellega, et mismoodi tulla beebiga toime, sest et beebi võib-olla ka väga erinev rahulikkusest ka väga sellise nutuse, nutu, nutu, jah, Nutliku beebini. Nii et, et see on üks tähtis asi, et mismoodi kuidagi jagada ära need ülesanded ja kohustused, mida kõike tuleb teha sel perioodil? Et peaks tegema hea koosolekul, et näed, et nüüd on meil need ja need uued ülesanded ja kuidas me need ära jagame. Just. Et kui näiteks ema beebiga kodus ja isa tuleb töölt koju ja, ja ema on üleväsinud ja viskab lihtsalt lapselapse isale või esitab mingisuguseid selliseid nõudmisi, proteste või rahulolematust, et siis on võib-olla see värske isa väga segaduses, et mida, mida temalt oodatakse, Ma ju käin tööl, teenin raha, tahaks tulla koju, natuke puhata just, aga et kui seal on väga selgelt kokku lepitud, kui naine ütleb, et, et kui sa tuled töölt koju, et siis mul on väga tähtis, et mul oleks tund või poolteist seda oma puhkuseaega ja kui sa sellel ajal tegeled lapsega, et see aitab mind oluliselt. Et noh, midagi sellist, et kuidagi leppida, kui, mismoodi ja millal on naisel siis see aeg, kus ta saab tegelikult olla iseendaga saab midagi teha ise enda heaks, et ei tekiks sellist üleväsimuse sündroomi, mida paljud värsked lapsevanemad ikkagi kogevad, et ma enam ei jaksa. Öö ja päev on segamini. Et siin on tähtis naine, oskaks küsida omale seda aega ja, ja, ja siis mees ka oleks valmis seda, seda raekoja Ma ei, ilmselt oluline, on ka selle üle mõelda, et et sel hetkel vajab naine ju väga palju abi. Ja rajal, kui elati koos suguharud elasid koos, oli nii lihtne, eks ole. Võta lapsehoidjaid, hoolitsevaid vanaemasid, tädisid oli, oli koobas täis, kes kõik said sind aidata, aga täna, kui pered on väikesed ja oma päritolu peredest eraldi, et abi on justkui vähe on ja väga paljudele Nendel emadele tundub, et ma ei pea ilmtingimata ise hakkama saama. Ja siin tahaks öelda, et ei pea ilmtingimata ise hakkama saada, et katsu luua seda endale seda toetusabivõrgustiku, aga tavaliselt on väga raske hakata just sel hetkel, kui sa oled juba ju nii väsinud seda võrgustikku looma, et peaks olema nagu seda nutienne uurida, kes mulle saaks tulla vajadusel appi, et anda mulle mõni hetk. See võib olla ju väga üllatav. Sina oled kolme lapse ema, mina olen neli last sünnitanud, et et ta pead isegi luba küsima selle jaoks, et duši alla minna. Absoluutselt sooja toitu ei jõua ju kunagi süüa soojana. Jah, sellega, On väga palju naisi ja emasid, kes pingutavad nii-öelda veri ninast väljas, et kõigega toime tulla ja olla väga tubli ja see on kuidagi väga soositud üldiselt ju meie ühiskonnas. Aga ma arvan, see on väga oluline mõte, et veel enne, kui laps sünnib kuidagi noor noor pere mõtleks läbi, et kes on need inimesed, kes, kes saaksid appi tulla. Ja selles mõttes on see on see ka üks selle selle faasi üks olulisi ülesandeid, et kuidas, et suhted päritoluperedega siis nii-öelda tulevaste vanavanematega tõenäoliselt muutuvad ja nad peaksid muutuma. Selleks, et, et perel oleks see ressurss vanavanemate, kasvõi lapsehoidmise või, või mis iganes abi nad vajavad. Ja see on jällegi selline väga keeruline protsess selles mõttes, et on ju vanavanemaid, kes lendaksid kohe kohale, hakkaksid korraldama noore pere elu, võtaksid beebi ja, ja hoolitseksid selleks, et ema saaks emaseks puhata. Et noh, et see ei ole hea variant ja on, on, on see teine äärmus, kus vanem vanemad ütlevad, et saime meie oma noh, laste kasvatamisega hakkama. Nüüd peaksite teie sellega hakkama saama, et mis teiselt poolt jätab jällegi noore noh, ilma tegelikult sellest vajalikust abist. Nii et et siin on ka, see oli jällegi sellise noore pere nagu tarkused, mismoodi leida see tasakaal siis selliste üliaktiivsete, vanavanemate, liigse sekkumise ja, ja samas ikkagi leida see punkt, kus, kus ikkagi see ressurss, mis vanavanematel on pakkuda, oleks perele nagu kättesaadav. Nii et, et siin ma ütleks, et, et üks hea hea strateegia, mille vastu võib olla sageli pered, eksivad, on see, et et, et, et nii-öelda oma päritolu pere ka piirides ostmisega või abi küsimisega peaks tingimata tegelema siis see partner, kelle pere Pelest on nagu jutt, et kui siin on tegemist mehe vanematega, kes kipuvad olema võib-olla ülisekkuvad, siis peaks mees olema see, kes oma vanematega neid läbirääkimisi peab millised on piirid või kui naise naine vajab abi ja näiteks tema vanemad noh, ei ole võib-olla esmapilgul väga valmis aitama ja siis peaks olema naine, see, kes kes nendest suhetest räägib oma vanematega, et see ei tohiks minna risti, et nii vanavanematel palju lihtsam kuidagi noorele perele ka lähemale või, või siis kaugemale minna. See on nüüd see füüsiline abi, aga partnerid vajavad ju ka üksteise toetust sel hetkel väga ja see, mis mulle on oma Praxisest kuidagi väga tugevalt meeles ja silmas on see, et mis, mis juhtub nende emotsionaalsete vajadustega, et naise emotsionaalsed vajadused reeglina kui sünnib, laps ju suurenevad. Ta tahab mehelt veel rohkem tähelepanumehelt mõistmist ja küsimist, et kuidas sul on läinud. Aga isegi kui mees on sama tubli nagu ta enne ja sama hoolitsev, kui ta enne oli, on, on naisele sellest, et mees on sama tubli kui enne, on vähe, ta tahaks rohkem. Mees tahaks tegelikult lähevad enam-vähem sama palju naise tähelepanu, kui ta enne sai, aga naisel on võimalik talle seda anda tänu sellele, et ta on nüüd nii seotud väikese lapsega oluliselt vähem. Et kui need mehe emotsionaalsed ja tihti ka seksuaalsed vajadused jäävad ju samaks, siis naine mitte mingil juhul neid rahuldada ei suuda. Ja see ongi ju konflikt sisse kirjutatud selles, et nad ei suuda enam pakkuda üksteisele kõige õigemini suudavad, aga seda on väga keeruline pakkuda sedasama emotsionaalset toetust, mis enne oli, see peaks ka kuidagi läbi teadvustama. Jah, absoluutselt, sest et kui paar on veel kahekesi, siis, siis need need ootused üksteisel on nagu väga selged ja, ja sellel on võimalik väga kiiresti reageerida, kui, kui osatakse neid vajadusi sõnastada. Aga nüüd, kui on, tuleb kolmas, kolmas sinna paari vahele see beebi, kes, kelle vajadusi, vajadusi peab kohe rahuldama siis loomulikult võib-olla näib esialgu, et ema on ainult beebile orienteeritud ja, ja kuidagi see see mehe mehe suunal, see suhtlus on kuidagi muutunud. Aga, aga selge see, et naise vajadus mehe läheduse toetuse mõistmise järgi ei kao ju mitte kuskile. Ja, ja seda võib-olla meestel tekkinud tegelikult keeruline ka kuidagi mõista, kui naine seda otse otse ei sõnasta. Sest et naine, kes nüüd peab hakkama saama, no nii selle emarolliga, mis on väga nõudev, eriti kui beebi on väike ja samal ajal oma täitmata kuidagi läheduse ja turvatunde ja ja kuidagi selle vajadusega, et kas ma olen nüüd, kus ma olen sünnitanud, minu keha on muutunud, kas ma olen oma mehe jaoks endiselt kuidagi ihaldusväärne atraktiivne? Kas ma naisena Ma sobin samal viisil, kui ma olin enne, et kõik, see ebakindlus võib tegelikult väljenduda sellise rahulolematuse kriitika võib-olla depressiivsusena. Et siin on oluline kuidagi jah teadvustada, et nendest Nendest, ebakindlatest, tunnetest ja mõtetest peaks püüdma rääkida nii et, et, et see, mis päriselt suhtes on, need ei saaks kuidagi avalikuks ja jagatud omavahel. Et kui seda ei jaga, siis sealt tulevad sellised negatiivsed reaktsioonid, mis jäävad kuidagi suhtes domineerima ja väga raske mõista, mida mu partner minult vajab. Jaa, jaa. Mul on tihti tunne, et mõlemad peavad ennast sel perioodil kangelaseks. Et kuna tavaliselt ikkagi jääb emapuhkusele ikkagi ema siis isa kannab hoolt justkui perekonna eest ja tema tunneb, et mina olen kangelane. Ema jälle tunneb, et oh, mis see töö tegemine, et see on ju see on ju lust ja lillepidu, et vaat mina olen siin rutiinis sees 24, seitse et mina olen kangelane ja kumbki tahab tunnustust selle eest, et ta on ise kangelane ega oskab pakkuda partnerile seda tunnus jah, et. Hästi sage just nimelt see tunne, et, et naised võivad öelda, et kui laps sündis, siis minu elu muutus täiesti ja sinu elu üldse mitte et mina pidin kõik ohverdama ja sina saad jätkata vanamoodi just nimelt ja, ja tunda maju, panustan ma maju-maju teen veel palju rohkem, ma teen seda selleks, et me, et meie perel meil oleks hea ja me oleksime kindlustatud ja, ja kui, kui kuidagi ei jagata neid. Neid tunded, et ma panustan, asi ongi minu panus, et siis on väga kerge tekkima jah, selline üksteise süüdistamine ja ja selline noh, distantseerumine, mis siis sellesse paarisuhtetasandil võib kergesti tulla. Ja nagu, kui ma mõtlen, see, mis sa kuidagi ennist ütlesid, et et mehe kajastus kuidagi sellise läheduse ja seksuaalsuse järgi. Mina kogen väga sageli seda, et et et seal tuleb nagu selline negatiivne muster, kus mees väljendab sellist läheduse vajadust ja naine automaatselt eeldab, et mees tahab seksi. Mis, kui sellest olukorrast siis avatult rääkida, siis mees ütleb, et ei, et see ei pea tingimata tähendama, et ma tahan seksi. Et et see periood, kus on beebi sündinud ja kus see seksuaalsus on selline komplitseeritud, et seal perioodil ikkagi väga oluline, et säiliks selline füüsiline füüsiline lähedus puudutamiste kallistuste hoidmise näol, et see on sageli see, mis mis aitab hoida seda lähedust ja, ja seda sellist turvatunnet. Et kuidagi jällegi sellest peaks kuidagi avatult rääkima, et mis on see, mida ma praegu vajan ja, ja kuidagi see on võib-olla ka alati stampmõte, et, et mehed tahavad seksi niipea, kui nad kuidagi naisele liginevad ja, ja käe ümber panevad või, või naist puudutavad. Aga sageli, kui sellest rääkida ei ole päris nii. Mees saab väga hästi aru, mida naine on valmis ja millal ta ei ole valmis ja, ja naise valmisolek ju küpseb tasapisi, eriti peale sünnitust, kus, mis on niivõrd selline eriline kogemus Küll aga tunnevad mehed sageli, et nad on täiesti kõrvale jäetud. Et naise suur osa naise tähelepanust on lapsega, et on temaga nii ülihõivatud ja ajal, mis ta ei ole lapsega ülihõivatud, on ta lihtsalt nii väsinud, et ta kukub jala pealt. Ja, ja see tõesti, see on hästi sage ja, ja siin on jällegi minu arvates tähtis, et, et kuidagi väga selgelt rääkida läbi, et millal ja teadvustada seda, et millal on see aeg, kui meie kahekesi mees ja naine saame selle oma aja. Et, et see, et oleks otsida seda ressurssi, aga teadlikult otsida seda ressurssi, kuidas on võimalik, kas või natukeseks Ta see beebi või juba natuke suurem laps hoida ja, ja kas või hambad ristis minna ja võtta see aeg ja olla kahekesi. Sest et kui seda aega ei teki ja, ja see ma ise või siis sellel lapsega enam seotud vanem augu keerlebki sellises vanemluse rutiinis ja abi ei küsi. Ja teine partner tunneb ennast kõrvale jäetuna, et teine on, eks ole, mees, kes tunneb end kõrvale just just ja, ja siis see on see koht, kus suhted võivad väga kergesti kuidagi kinni joosta ja, ja katkeda seetõttu. Nii et see on oluline, et, et ikkagi algusest peale tähtsustada seda, et meie paarina ei ole kuskile kadunud ja et see paarisuhe on nagu see vundament, mille peale tegelikult saab tulla selline hea vanemlus ja hiljem kuidagi laste selline turvaline, turvaline kasvukeskkond. Et et seda vundamenti peab kogu aeg hooldama ja, ja kogu aeg kuidagi kindlustama, et, et see vundament sealt alt ära ei kao. Jah, sest et ega väga palju juhtuda seda et kuna vanemlik suhe võtab lõviosa ajast, siis sellele paarisuhtele ei jää üldse aega. Ja ometi meie pereterapeudi täna räägime nagu mantrat seda, et kuigi vanemlik suhe võtab lõviosa ajast, siis tähtsam on tegelikult siiski paarisuhe, et see on vundament ja vanemlik suhe, on pealisehitus? Jah, täpselt. Nii on, et see vanemaks saamine on nii suur muutus ja, ja kui me midagi veel väga hästi ei oska, siis me püüame sellega igati paremini toime tulla, seda harjutada ja, ja noh, on väga lihtne see paarisuhe kuidagi kõrvale jätta ja tihti pere, kes tulevad teraapiasse oma oma kooliealiste laste probleemidega, et kui küsida vanemate käest, et millal te viimati kahekesi aega veetsite, siis nad võivad öelda, et ei mäletagi, et võib-olla siis, kui enne kui esimene laps sündis. No mis, mis on väga suur oht pere üldse toimimisele ja ka laste kasvukeskkonnale, sest et need rahuldamata paarisuhtevajadused tulevad igal juhul vanematena toimimisse sisse. Et, et selles mõttes on kohe algusest hea kuidagi teadvustada, et see paariaaeg peaks olema planeeritud, sest et kui seda ei planeeri, et siis seda aega iseenesest lihtsalt ei teki. Et kui me võiksime anda siin mingeid näpunäiteid noortele vanematele, siis me võiksime öelda, et hoia igal juhul tasakaalu vanemaks olemise, lapse ja paarisuhte vahel. Et ära unustama suhet, et paarisuhte käest laskmine väga tihti päädib sellega, et partnerid võõranduvad lõpuks lahutavad ja su laps ongi kärgperes. Ühel hetkel, enne kui sa selleks ammu üldse valmis oled. Jah, et täiesti täiesti kindlasti peaks hoidma seda paarisuhte osa meeles. Peresaade. Kahjuks pole üldse harvad juhud, kus vanemad tiirlevad satelliitide na ümber oma laste ja rääkides vaid lastega ja ka omavahel rääkides vaid lastest. Mõnikord vanemad kutsuvadki teineteist ka ainult emmeks ja issiks ka siis, kui nad on omaette, unustavad täiesti ära need hellitusnimed, mis neil vanasti olid, et pere on justkui tihedalt koos, aga tegelikkuses on vanemad teineteisega seotud paid läbi laste et enam armastajate sõpradena partneritena jäätmed. Et see juhtub hästi sageli just siis, kui, kui see vanemlus kuidagi võtab nagu võimust peres ja, ja tõesti vanemaks olemine on üks väga suur väljakutse ja tegelikult kedagi meist ei õpetata õieti vanemaks olema ja ja, ja eks me kõik peame iseenese tarkusest kuidagi läbi selle kogemuse, kuidas meid on kasvatatud, vanemaks hakkama, nii et vanem vanemaks olemine võtab väga palju ressurssi. Aga siin on oluline kuidagi meeles hoida seda, et et, et see jõud ja see, see, mis, mis toetab meid, vanematena saab tulla ainult paarisuhtest. Et me võime käia lugematul hulgal koolitustel, aga kui meie paarisuhe ei toeta seda vanemaks olemist, kui, kui ei ole sellist vastastikust mõistmist ja vastastikust toetust just ja, ja kasvõi kasvõi seda sellist kokkulepitud viisi, kui minul käivad, keeb emotsioon üle, et sa tuled mulle appi ja me kuidagi sujuvalt püüame need olukorrad lahendada nii, et laste elu oleks kuidagi rahulikum. Et selles mõttes see paarisuhe on tegelikult see läte, millest kogu see pere emotsionaalne kliima tekib. Nii et, et see, seda on tähtis hoida ja selleks aega võtta ja, ja, ja, ja planeerida sellel kõige kiirema vanemusajal. Minul tuleb just meelde üks paari töö, mida ma tegin siin sügisel tuli üks tore noorpaar, kes said lapse ja nii nagu sinagi rääkisid, et nad olid ainult koos lapsega, Nad tahtsid olla oma lapsele parimad, vanemad ei olnud sellist näitust, mida nad polnud külastanud. Kõik etendused olid vaadatud. Lapsel olid kõik kõik lelud eraldi liikusid alati põhimõttel kogu pere koos. Kuni selle päevani, kui naise lõpes emapuhkus, ta läks tööle ja tal tekkis kõrvalsuhe kohe tööl, sellepärast et nad olid 11 kuidagi nii ära kurnanud selle aja jooksul, et nad kumbki ei osanud võtta endale seda oma aega. Et siin tuleb välja selline omamoodi paradoks, tahtes olla oma lapsele parimad vanemad olid nad tegelikult mitte kõige paremad vanematest nad läksidki lahku. Et mõnel juhul võib-olla hoopis nii, et me oleme paremad vanemad, kui me aeg-ajalt ei ole vanemad ja läheme laste juurest ära. Et on ju paljud ei lähe, ei jäta lapsi hetkekski üksi, tahtes olla see parim just nimelt mõeldes, et nii on lapsele parem. Tegelikult see ei ole just. Lapsel lapsele on tegelikult parim, kui, kui tema vanemad on õnnelikud koos ja õnnelikud ja rahulolevad oma elus, mitte ei, ei pinguta kõigest väest selleks, et lapsi õnnelikuks teha. Et see on üks väga suur lõks, millesse väga paljud, võib-olla ka tänapäeva vanemad kuidagi astuvad, et et ma tahaks, et minu elu, minu lapse elu oleks parem kui, kui oli minul ja vanemad pingutavad igal viisil, püüdes kuidagi last õnnelikuks teha. Aga, aga, aga see ei tee kunagi last õnnelikuks, sest et et laps peab õppima kuidagi ise ise oma elus seda õnnelikkust looma ja oma tunnetega toime tulema ja kui vanem on igal hetkel nii-öelda kanaemana kohal kaitsmaks last negatiivsete emotsioonide, kurbuse ja, ja pettumuse eest, et et see tegelikult ei aita lapsel oma elus autonoomiat saavutada ja õnnelikuks saada. Nii et laps õpib oma vanemate peale, kuidas oma elus olla rahul, kuidas elada sellist õnnelikku tasakaalukat elu ja ta ei õpi seda mitte selle pealt, kuidas, kuidas vanemad temaga toimetavad, väidab ta, õpib seda selle pealt, kas vanemad oma elus ise toimetavad, kuidas nad toimetavad mehe ja naisena ja inimestena oma elus. Nii et, et see on eelkõige see, kui laps kasvab suureks, hakkab paarisuhet looma ja ta mõtleb, et kas mina tahaksin sellist elu elada nagu minu vanemad on elanud. Kui me sinuga siin teeksime praeguse Irja saali nipinurga, siis ütleks niimoodi, et kõige suurem kink, mida sa saad vanemana oma lapsele anda on ole ise õnnelik. Ja isegi kui su laps on vaid mõnekuune, siis ei ole probleem minna sul kodust ära kaheks tunniks ja ennast kuskil laadida, et sa ei saa lõpmatuseni anda lapsele. Sest et kui sa ühel hetkel oled ise tühi, sul ei ole enam mitte midagi anda, et sellest, et su keha on kohal. Aga sa oled hingelt tühjaks jooksnud, sellest tegelikult ei ole enam mingit kasu. Mulle väga meeldib see. Et lapse tegelik kodu on vanemate õnnelik paarisuhe Seal võib-olla natuke vähem asju, seal ei pea kõik läikima. Seal ei pea olema kõik korras. Aga seal võiks olla sära vanema vanema silmas, kas see on see, mida seal tahad? Jah, et seal peaks olema rõõmu, vabadust, mängu vähem muret, vähem vähem pinget, vähema ootusi lastele nende nende saavutuste või edusammudega seoses. See, et vanemad naudivad üksteise seltskonda või vanemad, siis partneritena naudivad üksteise seltskonda ja, ja see on see, mille kaudu lapsed õpivad kuidagi ka iseennast nautima ja iseendast rõõmu tundma ja suhetest rõõmu tundma. Et see on kuidagi tähtis, et ei ole tähtis see, mida me kodus teeme, kõik kodutööd on tehtud või või hinded on korras või hinded on suurepärased ja, ja kogu aeg on sisustatud vaid, vaid tegelikult on tähtis see, et meil on tore koos olla ja, ja perel on tore siis koos olla, kui vanemad partneritena saavad pingevabalt, et nad naudivad 11, nad tunnevad rõõmu üksteise seltskonnast. Et siis on lastel ka hea ja turvaline kasvada. Et nipinurk number kaks jätta mõnikord asjad pesemata, las olla köögis nõud kraanikausis hunnikus, minge koos välja ja magage välja. Ja täiesti nõus või istuge üksteise kaisus õhtul ja, ja lõõtsutage kas või koos. Aga et ärge püüdke olla selles mõttes ideaalvanemad, et teil on samal hetkel ka kogu kodu läikimas. Ja, ja siis, kui õhtul seal tiival istutakse ja, ja lapsed tulevad oma mingisuguste nõudmistega, mis seal hetkel ei ole need kõige olulisemad, võib vabalt lastele öelda, et, et praegu on emme ja issi aeg. Ja, ja teie praegu minge ja mängige, et, et see ei ole lapse vajaduste kõrvalejätmine ega, ega lapsele kuidagi keeruline, kui, kui, kui ta näeb, et, et emme ja issi tahavad pragola kahekesi rääkida ja 11 kallistada. Et see pigem annab lapsele turvatunde, et emmel-issil on hea koos olla ja laps suudab toime tulla sellega, et tema vajadusi hetkel kohe ei rahuldanud. Kas sul ei ole olnud mõnikord teraapias selliseid olukordi, et, et partnerid, kes ütlema, et me ei ole nii ammu kuskil kahekesi koos käinud, et sa ütled, et aga no minge võtke siis endale see paariaeg ja annad neile ülesanded, minge välja ja rääkige ükskõik millest, aga mitte lastest, et nad siis vaatavad siin väga üllatunud ja nõutud nägudega ja küsivad, aga millest me siis räägime? Neid olukordi on kahetsusväärselt tõesti sageli ja, ja noh, ja siis siis tulebki baari aidata teraapia olukorras meenutada, et mis see oli, mis neid sidus veel siis, kui laps ei olnud ja meenutada seda, miks nad üldse kokku said ja, ja mis, mis olid need üksteise omadused ja ja teemad, mis neid siis sidusid. Et, et seda, seda on vahel vaja kuidagi meenutada, sest et et see vahel tundub väga, väga kauge aeg olevat ja et me ei ole enam need inimesed. Aga, aga tegelikult nad on needsamad inimesed lihtsalt vahepeal on väga paljud kohustused ja ja see elu, mis on peale tulnud, on kuidagi nii kaugeks teinud selle aja kui, kui, kui oli veel kuidagi rõõm ja huvi ja ja erutus ja, ja kõik selline uus ja huvitav ja. Aega üksteise jaoks öeldakse nii, et ema pilgu sära on lapse enesekindluse vormimise tähtsaim tööriist. Et kuna lapse esimeseks peegliks on tema ema silmad siis kui ema vaatab oma last imetlema pilguga saadab ta sellega lapsele sõnumi, et sa oled eriline, sa oled väärtuslik, oled armastatud. Ja ema pilt annab lapsele tagasisidet tema emotsioonide kohta. Et lapse enesehinnang algab mingis mõttes särast. Ema silmas, Avas etendus ema silmas, sõltub väga palju sellest, kuidas talle antud hetkel elus läheb. Ehk see sõltub ka väga palju sellest paarisuhtest just nimelt ema enda väsimuse, kurnatuse tasemest. Ja mõnikord juhtub ka niimoodi, et sära ema silmas on sootuks kadunud, et see on asendunud tühjusega. Et lapse eest on just luga füüsiliselt hoolt kantud. Aga ema pilgust lapse hing pai ei saa. Ema keha on küll kohal, teeb ära kõik vajaliku, aga tal hing valutab või ta on kuidagi seotud oma probleemidega. Me teame seda, et mida õnnelikum on suhe, seda säravamad on ema silmad. Mida säravamad on ema silmad, seda kõrgem on lapse tulevane enesehinnang. See on hästi loogiline, sest et kui mõelda, et, et kust täiskasvanud inimene oma erinevateks eluväljakutseteks siis vanemluseks omaga vääriks tööks eneseteostuseks, kus ta saab selle jõu siis minu sügav usk terapeudina on küll see, et, et see jõud tuleb ikkagi kõige olulisemast ja kõige lähedasema stest suhetest ja, ja paraku tänapäeval kõrvalpaarisuhe on sageli inimeste jaoks üheks kõige lähedasemaks ja kõige, kõige suuremate ootustega suhteks. Nii et et mis iganes probleemid, väsimus, raskus, üksindus, kurnatus meid mingil eluperioodil kuidagi hakkavad väsitama või meid tabavad, on tegelikult minu arvates tähtis mõelda, et kus ma saan oma jõu, kuidas need minu kõige olulisemad, et mis seisus minu kõige olulisemad suhted on ja, ja kui üldse kuskilt hakata abi otsima, siis eelkõige võiks otsida abi selleks, et saada kuidagi paremini toimima ja, ja see toetus oma paarisuhtes tagasi. Et, et see on see vundament, millele me kõik tegelikult lähme IGA PÄEV päev oma oma ülesandeid ja rolle täitma. Et see paarisuhe oleks nagu selline turvaline kodusadam kus ükskõik, mis mind laial merel ulgumerel tabab, et ma saan tulla kodusadamasse ja seal mind mõistetakse, seal mind aktsepteeritakse, ma saan sealt toetuse ja jõu. Ja, ja samamoodi seal on see, sealt tuleb see jõud, kuidas saada hakkama keeruliste probleemidega, mida lapsevanemlus kaasa toob lapse erinevate kasvuraskustega probleemidega haigustega. Et kui on vanemate vahel selline hea ja toetav ja 11 mõista paarisuhe, et siis tegelikult kõik probleemid, mis lastega kaasas tulevad, lahenevad tõenäoliselt palju kergemini ja, ja ilma suuremate keerulisemates sümptomite nii areneda. Küpseta, et kui väike laps sünnib, siis on ta alguses emaga ju väga-väga seotud, et öeldakse, et ema ja lapse vahel on sümbiootiline side. Räime natukene seda lahti, et milline on see elu alguse esimene tihe suhe beebi ema vahel. Ja milline on isa roll seal? Jah, et see on lihtsalt looduse poolt nii loodud, et beebi jääks teistmoodi ellu, kui, kui tal ei oleks tegelikult sünniga kaasa antud neid, neid oskusi, võimet ema või, või kes see siis tema esimene hooldaja on teda hoida kuidagi kontaktis ja beebil on hästi palju selliseid oskusi tegelikult juba olemas, ta oskab naeratada, oskab reageerida, oskab erineval viisil nutta. Ta selleks, et, et siduda ja siis ema sellesse suhtesse. Ja selge see, et et ema, kes on kandnud üheksa kuud seda beebit iseendas noh, mitte küll alati, aga, aga enamus emasid reageerib sellele beebi siis kas siis sellise rõõmu väljendusele või stressi väljendusele ja see on väga eriline suhe, kuhu tundub, et, et kuhu nüüd see isa siin mahub, siis just eks ole, roll peaks siin olema just ja selles mõttes, see on see oht, et, et, et kui see ema ja see beebisuhe, mis tõesti sünni ja raseduse ajal raseduse ja, ja sünnisünniga sünnijärgse ajaga on selline hästi seotud. Et kui see jääbki nii ja see suhe ei muutu ja sinna ei tule see kolmas sisse, kes siis on nüüd isa, kes toob seda seda välismaailma ja, ja seda erilist ja uudset, et siis väike beebi ja väikelapse ellu, et, et see on oht kogu peresüsteemile. Ja semiootiline suhe tähendab ju ka seda, et ema enda piirid kuidagi hägustuvad lapsega ja tundub neile tundub, et nad on üks emad ju ka tihti räägivad, et, et me magasime ja, ja me sõime ja me oksendasime ja meil tüliga ka. Ja siis meil tulid hambad, et et aga ühel hetkel see sümbiootiline suhelda tõesti, tegema ruumi nagu diaat, tegema ruumi kolmandale, et sinna mahuks isa, sest, et kui ikkagi ühel hetkel me läheme kooli ja siis on meil juba peika või pruut, noh, siis on selgelt sümbiootiline suhe on läinud nagu kaugelt liiga pikaks. Et siin on just see oht, et kui sa sümbioodiline, suhe kestab liiga kaua ja isa ei tule võimsal, et sinna pilti sisse siis jälle lagundab seda paarisuhet. Just, ja siin on ka noh, tegelikult nii ühelt kui teiselt poolt, et ema võib tänu oma oma kogemusele, kuidas tema oma emaga suhtes olnud, võib väga kergesti kuidagi noh, jääda sinna nautima seda ja beebi ja väikelapse ja järjest kasvava lapse sellist sellist läheduse suhet, sest lapsega lähedase suhte loomine ja selles olemine on tunduvalt kergem kui, kui luua lähedast suhet võrdse partneriga. Ja siin on tähtis see, et isad kuidagi ka ei laseks sellel väga juhtuda, et isad tuleksid ja ja noh, nii-öelda jutumärkides nõuaksid seda isarolli, et ega ta ei ei aktsepteeriks seda väga pikalt sellist. Sest et ema emad ei lase, eks ole, et nad ütlevadki, et mina olen kõige parem, mina tean täpselt, kuidas lapsest hoolitsema peab, et sina hoiad valesti, sa võtad valesti, igal tekibki ühel hetkel tunne, et noh, mida iganes. Ma teen valesti, et see ei ole minu ala, ma lähen parem löön kuskil mõned naelad seina või teen midagi sellist, mida ma oskan. Ja sina tee seda, mida sina oskad. Sina oled eeliga jahja. Seal on selliseid üliemasid superemasid, kes isad väga selgelt välja tõrjuvad. Ja siin võib lihtsalt olla, et, et nad ei olegi mitte midagi teha, et, et see pere võibki laguneda, kui ema ei, ei leia isale või anna isale selles peres rolli, et see on, on ja selles mõttes selline vastastikune isa rolli täita, niipalju kui emasid laseb ja samas peaks isa ikkagi sageli olema, aga võib-olla noh, jõulisem seda isarolli võtma, et ütlemagi oma üleväsinud naisele nii, nüüd lähed praegu välja, jalutad seal ja mina olen beebiga ja ära vaidle vastu, et siin nagu mõlemad peaksid kuidagi võtma seda vastutust, et see isa saaks ka tulla ja isa saaks ka lapse elus osaleda, sest et kui esimesel eluaastal on isa jäänud eemale, siis on tunduvalt keerulisem isal kuidagi selle väikelapsega sellist emotsionaalset sidet luua. Nii et mida kiiremini saab isa ikkagi beebi eest hoolitsema, Belgia koos aega veetma, et seda tõenäolisem on, et, et see kiindumussuhe, ka beebi ja isa vahel kujuneb kujuneb välja ja, ja beebi ja hiljem väike laps võidab sellest väga palju. Kui tal on toetuda nii emale. Kui isale kiindumussuhete uurijad ütlevad ju seda, et kvaliteetaeg on kordades tähtsam kui kvantiteet aeg. Et turvaliseks kiindumus suhteks on lapsel vaja inimest, kes pole kohal mitte ainult füüsiliselt, vaid tõeliselt, on kohal ja see peaks olema väga lohutav teadmine kõigile meestele, isadele, kes suure osa oma päevast veedavad tööl või elavad ka lausa oma lastest lahus. Et kui isa pühendab lapsel aega ja jäägitut tähelepanu, siis on tal võimalus ju ka väga lähedaseks suhteks oma lapsega. Absoluutselt. Just nimelt, et tähtis on see Suhtes olemise viis või see, kui palju, kui palju isa siis, kui ta lapsega koos aega veedab, kui palju ta on lapse jaoks olemas, kui palju ta reageerib emotsionaalselt lapsele, kui palju ta tekitab sellist vastastikust, et see on kuidagi tähtis, et isa ei istu lihtsalt nägu nutitelefonis ja formaalselt püüdes siis väikse pojaga seal võib-olla mängida. Aga et et tähtis on see, see vastastikune reageerimine, et laps tunneb, et, et isa on temaga koos ja, ja miks ka mitte emas on täpselt sama teema, et et pole tähtis see, et on terve päev koos või, või, või on kogu aeg koos, vaid et tähtis on see, et see et see aeg oleks kuidagi siin ja praegu, meie koos siin. Kui me hakkame vaikselt seda teemat kokku võtma siis võib-olla sobikski. Lõpetuseks see mõte, et, et kui vanematel omavahel ei ole head emotsionaalset sidet siis on väga suur oht see, et see ema tahab just seda suurt emotsionaalset sidet luua lapsega suuremat, kui sellele lapsele isegi tegelikult vaja on, et ta tahab, et laps rahuldaks ära kõik tema emotsionaalsed vajadused. Ja absoluutselt. Vajame tegelikult tähendusrikka vähemalt ühte tähendusrikkalt emotsionaalset sidet ja, ja kui me ei leia seda täiskasvanumaailmas, siis on väga suur kiusatus püüda seda, seda tühjust kuidagi lapsega suheldes täita, mis jällegi lapse arengule on väga, väga häiriv ja, ja mis teeb väga keeruliseks hiljem lapse luua täiskasvanu eas selliseid toetavaid suhteid. Nii et et igal juhul, kui kuskile pere oma ressurssi kas või rahalist ressurssi kui on valida, kuidas kasutada, siis igal juhul võiks olla paarisuhe see esimene esimene koht, kuhu seda võiks kasutada kas siis ühiselt veedetud aja või, või kas kasvõi teraapiasse minemise jaoks, selleks et tekitada ja, ja, ja luua ja taastada mitte lastele. Lapsed ei vaja tegelikult palju, et lapsed tegelikult ei vaja sugugi palju ja kui meil on valida, kas osta lastele lapsel uus nutitelefon või või et vanemad käivad nädalavahetusel koos spaas ja tulevad tagasi rõõmsamad ja rahulolevamad ja vähem stressis siis igal juhul tasub. Tasub võtta see aeg kahekesi olemiseks ja laps võidab sellest palju rohkem. Aitäh sulle, Siiri Tõniste ja aitäh teile, head vikerraadio, peresaate kuulajad. Loodan, et leidsite tänasest saatest mõne mõtte, mida edasi mõlgutada. Järgmises saates viin lõpule eelmises saates algatatud teema. Miks arm roostetab ja kuidas tülid tekivad. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Meile võib kirjutada aadressil peresaade ät RÜE. Ja loomulikult saab meid järelkuulata vikerraadio kodulehelt. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast.